Legislator Case Law & Legislation
2-21-8644/25 AI generated

2-21-8644/25 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

Case Number 2-21-8644/25
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. Võlgniku kohustused. Võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt

Legislator headnote

AI generated

2-21-8644/25 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus: Võlgniku kohustused. Võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt

Keywords

AI generated
bank resolution revocation of emergency aid financial support satisfaction of claim fraudulent obtaining of a benefit probation assistance
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hiie Lindmets

Määruse tegemise aeg ja koht

13. jaanuar 2026, Tartu

Tsiviilasi

P.L kohustustest vabastamise menetlus

Tsiviilasja number

2-21-8644

Menetlustoiming

Võlgniku

kohustustest

vabastamine,

võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Võlgnik/usaldusisik P.L (ik XXX; elukoht XXX-i ,

62104 XXX; e-post XXX )

Võlausaldajad:

1. Aktsiaselts PlusPlus Capital

(rg-kood

11919806; e-post XXX)

2. Multitude Bank p.l.c (rg-kood C56251; e-post

XXX)

3. Bondora AS (rg-kood 11483929; e-post XXX )

4. IPF Digital AS (rg-kood 11034137; e-post

XXX )

5. Aktiva Finance Group OÜ (rg-kood 10746479,

e-post XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Vabastada P.L (ik XXX) pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.

Pankrotivõlausaldajate nõuded

P.L-i

vastu lõpevad, sealhulgas ka nende

pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. Võlgniku

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt

tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise

kohustused. Võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt

vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik

täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku

vastu. Kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses

täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut

võlausaldajalt tagasi nõuda.

2. Lõpetada P.L-i pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise

menetlus.

3. Määrus toimetada kätte menetlusosalistele. Avaldada PankrS § 175 lg 7 alusel teade P.L-i

kohustustest vabastamise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

4. Määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud,

võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu

Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.

MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohus kuulutas 06.07.2021 määrusega välja P.L-i pankroti ja nimetas

pankrotihalduriks Vladimir Kutšmei. Kohus lõpetas 11.05.2022 määrusega (jõustus 07.06.2022)

P.L-i pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisega ning algatas võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse. Usaldusisik jäeti nimetamata ja P.L-i ennast kohustati täitma

usaldusisiku kohustusi. Kohus kohustas võlgnikku esitama kohtule aruandeid kaks korda aastas,

1. detsembril ja 1. juunil ning tegema väljamakseid võlausaldajatele üks kord aastas, 15. mail.

Määruse kohaselt moodustasid pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustused kokku 11 161,76

eurot, sh II rahuldamisjärgu nõudeid 5629,96 eurot ning III järgu nõue 5531,80 eurot.

2. Võlgnik esitas kohtule aruanded 25.09.2025, 29.09.2025 ning lõpparuande 11.10.2025.

3. 11.10.2025 esitas võlgnik taotluse kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ja

kohustustest vabastamiseks.

KOHTU SEISUKOHT

Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine

4. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 68 lg 2 kohaselt enne käesoleva seaduse

jõustumist (01.07.2022) esitatud kohustustest vabastamise avalduste alusel algatatud

menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse (PankrS) redaktsiooni, mis kehtis 2022. aasta 30.

juunini.

5. Kuni 30.06.2022 kehtinud PankrS § 175 lg 1 järgi otsustas kohus võlgniku pankrotimenetluses

täitmata jäänud kohustustest vabastamise pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse algatamisest. PankrS § 1933 lg 1 kohaselt, kui võlgniku suhtes on enne

1. juulit 2022 algatatud kohustustest vabastamise menetlus ja alates 1. juulist 2022 on

kohustustest vabastamise otsustamiseni jäänud rohkem kui kolm aastat, vähendatakse

kohustustest vabastamise otsustamiseni jäänud aega kolme aastani.

Kuna võlgniku suhtes algatati kohustustest vabastamise menetlus enne 1. juulit 2022

(07.06.2022) ja tema kohustustest vabastamise otsustamiseni jäi 1. juulist 2022 rohkem kui

kolm aastat, tuleb PankrS § 1933 lg 1 järgi kohustustest vabastamise otsustamiseni jäänud aega

vähendada kolme aastani ning kohtul alates 1. juulist 2025 otsustada võlgniku kohustustest

vabastamine ja menetluse lõpetamine.

6. PankrS § 2 teise lause kohaselt antakse füüsilisest isikust võlgnikule pankrotimenetluse kaudu

võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras. Kohus keeldub

võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või kui

võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega

võlausaldajate huve.

7. Võlgnikku ei ole süüdi tunnistatud pankrotikuriteos. Seega puudub PankrS § 175 lg 2 p 1

nimetatud alus kohustustest vabastamisest keeldumiseks.

8. PankrS § 173 lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja

kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima.

Võlgnikul oli kogu menetluse kestel tuvastatud osaline töövõime. Kohtule esitatud andmete ja

töötamise registri kohaselt töötas võlgnik menetluse kestel ettevõtetes Comfood OÜ, RRLektus

Aktsiaselts, RT Ehitusgrupp OÜ, P. DUSSMANN EESTI Osaühing, Coop Põlva Tarbijate

2/4

Ühistu ja Hansahoov OÜ, osutas võlaõigusliku lepingu alusel teenust ettevõttes OÜ Scarlet

Catering ning vahepealsel ajal oli registreeritud Eesti Töötukassas.

Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud töötamise või töö otsimise kohustust.

9. PankrS § 173 lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast

elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja

usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.

Võlgnikul usaldusisiku ülesannetes oli 11.05.2022 kohtumäärusega pandud kohustus esitada

kord kuue kuu jooksul kohtule aruanne. Esimese aruande pidi võlgnik esitama hiljemalt 1.

detsembril 2022. Võlgnik ei esitanud kohustustest vabastamise menetluses perioodilisi

aruandeid. Võlgnik esitas esimese aruande kohtu päringu peale 25.09.2025, järgmise 29.09.2025

ning lõpparuande 11.10.2025.

Tartu Ringkonnakohus on 04.07.2025 määruses tsiviilasjas 2-17-13018 toonud välja, et

pankrotiseadus eristab usaldusisiku kohustusi ja võlgniku kohustusi, samuti nende kohustuste

rikkumise tagajärgi. Kohustustest vabastamisest keeldumise aluseks ei saa olla need võlgniku

rikkumised, mille ta paneb toime iseenda usaldusisiku ülesandeid täites. Usaldusisiku aruande

esitamine ja võlausaldajatele väljamaksete tegemine ei ole võlgniku kohustus PankrS § 173

järgi, mille süüline rikkumine annaks PankrS § 175 lg 2 p 2 järgi alust lõpetada kohustustest

vabastamise menetlus. Ringkonnakohus toob antud määruses välja, et võlgnikku ei saa jätta

ilma võimalusest vabaneda oma kohustustest seetõttu, et võlgnik ei ole võimeline täitma

usaldusisiku kohustusi. Võlgnik on jooksvate aruannete esitamata jätmisega rikkunud

usaldusisiku kohustusi, mistõttu on rikkumise näol tegu usaldusisiku kohustuste, mitte võlgniku

kohustuste rikkumisega PankrS § 173 tähenduses.

Lähtudes ringkonnakohtu juhisest on kohus seisukohal, et võlgnik ei ole rikkunud oma

kohustusi kohustustest vabastamise menetluses.

10. PankrS § 173 lg-d 3, 4, 5 ja 6 sätestavad võlgniku loovutuskohustuse. Võlgniku sissetulekuteks

menetluse kestel on olnud töötasu, ajutise töövõimetuse hüvitis, töötuskindlustushüvitis,

töövõimetoetus, peretoetus, tulumaksutagastus ja lähedaste rahaline abi. Võlgnikul on üks

ülalpeetav. Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluses teinud väljamakseid

võlausaldajatele summas 1868,05 eurot. Võlgnikul vara puudub. Kohtule teadaolevalt ei ole

võlgnik menetluse kestel pärinud, mille väärtusest poole oleks ta pidanud üle andma

usaldusisikule.

Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud loovutuskohustust.

11. Riigikohus on rõhutanud, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud eriti raskes

majanduslikus olukorras võlgnikele, kes annavad menetluse kestel endast parima võlausaldajate

nõuete rahuldamiseks ning lõpptulemusena peaks kohustustest vabastamine võimaldama

võlgnikule uue majandusliku alguse (Riigikohtu 17.04.2013 määrus tsiviilasjas 3-2-1-46-13 p

11).

12. Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud oma kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega

võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt

vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt

arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel.

PankrS näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste

rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2).

Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluses.

Võlgnik on täitnud temale PankrS §-st 173 tulenevaid kohustusi, rahuldades kohustustest

vabastamise menetluse jooksul võlausaldajate nõudeid 33,18% ulatuses pankrotimenetluses

rahuldamata jäänud II rahuldamisjärgu nõuetest, mida saab kohtupraktika kohaselt pidada

ühtlasi ka arvestatavaks ulatuseks. Kohus märgib lisaks, et võlgnik lahkus pankrotimenetluse

3/4

ajal kohustuslikust pensionisambast ning kasutas saadud rahalisi vahendeid võlausaldajate

nõuete rahuldamiseks. PankrS § 108 lg 1 kohaselt kasutatakse pankrotivara sihtvarana

võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks. PankrS § 108 lg 3

kohaselt ei kuulu pankrotivara hulka võlgniku vara, millele vastavalt seadusele ei või pöörata

sissenõuet. Täitemenetluse seadustiku § 130 lg 4 kohaselt ei loeta sissetuleku arestimisel

sissetuleku hulka mh kohustusliku kogumispensioni makset. Kohus leiab, et kohustuslikust

pensionisambast vabatahtliku lahkumisega ning saadud väljamakse loovutamisega

võlausaldajatele näitas võlgnik enda tahet kohustuste täitmiseks ja võlausaldajate nõuete

rahuldamiseks võimalikult suures määras. Võlgnik on pankrotimenetluse ning kohustustest

vabastamise menetluse kestel kokku rahuldanud võlausaldajate nõudeid 60% kõigist II

rahuldamisjärgu nõuetest.

Täiendavalt märgib kohus, et pankrotimenetluses tunnustatud, kuid rahuldamata jäänud nõuete

aluseks on tarbijakrediidilepingutest tulenevad nõuded. VÕS § 4034 lg 1 kohaselt peab

krediidiandja seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Tuginedes

tsiviilasja materjalidele ei ole antud nõuete puhul kontrollitud vastutustundliku laenamise

põhimõtete järgimist ega krediidi kulukuse määra. Kohtul puudub seetõttu informatsioon, kui

suure ulatuse oleks võlgniku poolt võlausaldajatele tehtud väljamaksed moodustanud juhul, kui

menetluses esitatud nõuete osas oleks teostatud vastutustundliku laenamise põhimõtte kontrolli.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral oleks tulenevalt VÕS § 4034 lg 7 olnud

tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS § 94 sätestatud intressimäär ning muid tasusid

tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne (Riigikohtu 24.11.2023 määrus tsiviilasjas nr 2-

21-13098 p 24).

13. PankrS § 175 lg 51 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole

põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille

möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi.

Kohus ei pea põhjendatuks menetluse pikendamist. Võlgnik on oma kohustusi menetluses

täitnud, rahuldades sealhulgas võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. Eelnevast tulenevalt

leiab kohus, et P.L tuleb pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada.

14. PankrS § 176 sätestab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise

tagajärjed: 1) kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest,

lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende

pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud; 2) võlgniku

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult

tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused; 3) võlgniku

kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse

täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest

vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu; 4) kui võlgnik on võlausaldaja nõude

rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa

kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda.

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine

15. PankrS § 175 lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest,

lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise

menetluse. Kuna kohus on otsustanud P.L-i pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastada, lõpetab kohus P.L-i pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise

menetluse.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik

4/4