2-25-124800/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Janek Väli

Otsuse tegemise aeg ja koht

13. jaanuar 2026.a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-124800

Tsiviilasi

Elisa Eesti AS hagi A. B. vastu 25.10.2024 lepingust nr XXX

tuleneva võlgnevuse 71,03 euro, sissenõudmiskulu 30 euro, viivise

24,22 euro ja täiendava viivise saamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Elisa Eesti AS (registrikood 10069659, asukoht Sõpruse

pst 145, 13425 Tallinn)

Hageja lepinguline esindaja Sigrid Rahkema (Julianuse

Õigusbüroo OÜ, Toompuiestee 35, 10149 Tallinn; e-post XXX)

Kostja: A. B. (isikukood XXX, faktiline elukoht teadmata)

Hagihind

138,21 eurot

Menetluse liik

Lihtmenetlus

Resolutsioon

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista A. B.’lt Elisa Eesti AS-i kasuks 25.10.2024 lepingust nr XXX tulenev

võlgnevus 71,03 eurot, sissenõudmiskulu 30 eurot ja viivis 24,22 eurot.

3. Välja mõista A. B.’lt Elisa Eesti AS-i kasuks viivis 0,05% päevas põhinõudelt, s.o 71,03

eurolt alates 13.11.2025 kuni põhinõude täitmiseni, kuid viiviste kogusumma ei tohi

ületada põhinõude summat.

4. Jätta hageja menetluskulud kostja A. B. kanda.

5. Välja mõista A. B.’lt menetluskulu summas 360 eurot Elisa Eesti AS-i kasuks.

6. Välja mõista A. B.’lt Elisa Eesti AS-i kasuks viivis protsendina hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt (360 eurot) menetluskulude suurust kindlaks tegeva

lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud määras.

7. Otsus kuulub viivitamata täitmisele.

8. Tagaseljaotsus toimetada kostjale kätte avaliku teatavakstegemisega.

Edasikaebamise kord

Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostjal on õigus esitada kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui

1 (4)

kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel

tuleb tasuda riigilõiv. Kaja riigilõivuna tasutakse summa, mis vastab riigilõivu poolelt hagihinnalt,

kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot.

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud

1. Elisa Eesti AS esitas Harju Maakohtule hagi A. B. vastu 25.10.2024 lepingust nr XXX

tuleneva võlgnevuse 71,03 euro, sissenõudmiskulu 30 euro, viivise 24,22 euro ja täiendava

viivise saamiseks.

1.1.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 25.10.2024 kliendi- ja teenuse osutamise lepingu nr.

XXX, mille alusel osutas hageja kostjale interneti- ja/või teleteenuseid ja/või seadmete rendi-

ja/või müügilepingu(te)ga rentis kostja hagejalt teenuse kasutamiseks vajaminevad seadmed.

Lepingu(te) alusel oli kostja kohustatud tagastama lepingu lõpetamise korral kõik

komplektiosad.

Kostja ei tagastanud renditud seadmeid Elisa Eesti AS-ile. Seoses lepingu rikkumisega

kohustus kostja hüvitama seadme digiboksi maksumuse 54,00 eurot, mille on hageja

arvestanud põhiosasse.

Kostja kasutas Elisa Eesti AS teenuseid nende eest tasumata. Kostjal on tasumata arved nr A-

44885061, A-45025392, NA-142666 kogusummas 71,03 eurot.

Hageja esindaja on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi,

kuid vaatamata meeldetuletusele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. Hagejal on õigus

küsida võla sissenõudmiskulusid peale lepingu ülesütlemist lepingu alusel lähtudes VÕS

1132 lõikes 2 sätestatut ja üldtingimuste punktist 5.2.1. Hageja palub kostjalt välja mõisa

sissenõudmiskulu summas 30 eurot.

Kostja ei täitnud kohustusi tähtaegselt. Vastavalt Elisa Teleteenused AS üldtingimuste p 10.1

järgi on õigus nõuda rahalise maksega viivitamise korral viivist tähtaegselt laekumata

summalt 0,05% kalendripäevas. Hageja arvestab viivist iga arve sissenõutavaks muutunud

maksetähtajale järgnevast kalendripäevast 01.01.2024 kuni hagiavalduse esitamise

kuupäevani 12.11.2025. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks

muutunud viivisenõue summas 24,22 eurot. Hageja palub kohtul lisaks hagi esitamise ajaks

sissenõutavaks muutunud viivisele välja mõista kostjalt ka viivis perioodi eest alates hagi

esitamisest kohtule kuni põhinõude täitmiseni.

2. Kohus on hagimaterjalid toimetanud kostjale kätte väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu

25.12.2025.

3. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele

kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati

kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

4. Kuna kostja hagile vastanud ei ole, loetakse TsMS § 407 lg 1 alusel hagiavalduses esitatud

2 (4)

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et hagiavalduses märgitud

asjaoludel on hagi õiguslikult põhjendatud ja kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele.

VÕS § 76 lg 1 ja 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud

tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. Kostja võttis endale

telekommunikatsiooniteenuse lepingu sõlmimisega kohustuse Elisa Eesti AS osutatud teenuste

eest tasuda vastavalt esitatud arvetele. Kostja nimetatud arvete mittetasumisega on VÕS § 100

mõttes jätnud võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata. Hagejal on õigus küsida võla

sissenõudmiskulusid peale lepingu ülesütlemist lepingu alusel lähtudes VÕS 1132 lõikes 2

sätestatut ja üldtingimuste punktist 5.2.1. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib

võlausaldaja tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p-st 1 ja p-st 6 nõuda kohustuse täitmist ja rahalise

kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 rahalise

kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi

(viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kostja ei

täitnud kohustusi tähtaegselt. Vastavalt Elisa Teleteenused AS üldtingimuste p 10.1 järgi on

õigus nõuda rahalise maksega viivitamise korral viivist tähtaegselt laekumata summalt 0,05%

kalendripäevas.

Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine

5. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

hagiavaldus rahuldatakse, tuleb hageja menetluskulud jätta kostja kanda.

6. Tulenevalt TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise

suuruse.

7. Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 100 eurot, õigusabikulu summas 338

eurot ja maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot. Kostja

hageja esindaja tasule vastuväiteid ei ole esitanud.

7.1.

Kooskõlas TsMS § 138 lg 2 kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele hagiavalduse

esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv summas 100 eurot.

7.2.

Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr on 169 eurot. Kohus leiab, et tunnitasu määr 169

eurot, ei ole mõistlik ning kuulub vähendamisele. Kohus arvestab seejuures asjaoluga, et

hagejat on antud vaidluses esindanud õigusbüroo töötaja ning tegemist ei ole õiguslikult

keeruka vaidlusega. Kohus peab põhjendatud tunnitasu määraks antud vaidluse lahendamisel

120 eurot.

7.2.1.

Kohus leiab, et hageja esindaja poolt esindajakulude spetsifikatsioonides väljatoodud

ajakulu 2 tundi vastab esindaja poolt teostatud menetlustoimingutele ning esitatud

tsiviilasja materjalidele. Seega on põhjendatud hageja lepingulise esindaja kulu summas

240 eurot (2 x 120 eurot).

7.3.

Hageja palub kostjalt välja mõista maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja

esitamise kulu summas 20 eurot. Kohus leiab, et kooskõlas TsMS § 4842 kuulub vastav

hageja taotlus rahuldamisele.

8. Kõige eelpool toodu alusel kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele menetluskulu kokku

summas 360 eurot, millest riigilõiv 100 eurot, esindajakulu 240 eurot ja maksekäsu

kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot.

9. Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 tuleb rahuldada hageja taotlus menetluskuludelt viivise

väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.

Kohtuotsuse avalik kättetoimetamine

3 (4)

10. Kostjale on hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud väljaande Ametlikud

Teadaanded kaudu 25.12.2025, kuivõrd hagimaterjalide kättetoimetamine avaliku e-toimiku, e-

posti ja posti teel ei ole õnnestunud. Kohtuotsuse tegemise ajaks ei ole asjaolud muutunud,

kostja menetluses ei osale ning läbi proovimata kontaktandmed puuduvad. Maakohus on

seisukohal, et TsMS § 317 lg 1 p 1 eelduste uuesti kontrollimine oleks tulemusteta ning

toimetab kohtuotsuse kostjale kätte otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud

Teadaanded. Kohtuotsus loetakse TsMS § 317 lg 5 kohaselt avalikult kättetoimetatuks 15

päeva möödumisel väljavõtte avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded.

/allkirjastatud digitaalselt/

Janek Väli

Kohtunik

4 (4)