2-24-134555/16 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vallo Kariler, Siret Siilbek ja Aleksandr Kondrašov

Määruse tegemise aeg ja koht

14.01.2026, Tallinn

Kohtuasja number

2-24-134555

Kohtuasi

AS ÜHISTEENUSED hagi Tagatisagent OÜ vastu 80

euro saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 19.03.2025 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Tagatisagent OÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja: AS ÜHISTEENUSED (registrikood 11052490),

lepinguline esindaja Sigrid Rahkema

Kostja: Tagatisagent OÜ (registrikood 12287780),

seaduslikud esindajad S.X ja U.P

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 19.03.2025 määrus muutmata.

2. Jätta määruskaebus rahuldamata.

3. Jätta määruskaebemenetluse kulud Tagatisagent OÜ kanda.

4. Rahuldada

AS ÜHISTEENUSED

määruskaebemenetluse menetluskulude

kindlaksmääramise taotlus osaliselt.

5. Mõista

Tagatisagent OÜ-lt AS-i ÜHISTEENUSED

kasuks välja

määruskaebemenetluse menetluskulude hüvitis 200 eurot (käibemaksuta).

Nimetatud summalt tuleb alates määruse jõustumisest kuni kohustuse kohase

täitmiseni tasuda võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras viivist.

6. Võtta vastu määruskaebuse vastusele lisatud dokumentaalsed tõendid.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

2-24-134555

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. AS ÜHISTEENUSED (hageja) esitas Harju Maakohtule 01.11.2024 hagi Tagatisagent OÜ

(kostja) vastu, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõla 40 eurot ja

sissenõudmiskulu 40 eurot.

2. 28.01.2025 esitas hageja taotluse hagist loobumiseks. Avalduse kohaselt esitas kostja

esmakordselt vastuses hagiavaldusele 17.12.2024 tõendi selle kohta, et leppetrahvi saamise

ajal kasutas sõidukit kolmas isik.

Maakohtu määrus ja põhjendused

3. Maakohus võttis hagist loobumise vastu, lõpetas asjas menetluse ja jättis menetluskulud

kostja kanda. Maakohus määras hageja menetluskulud kindlaks ja mõistis kostjalt hageja

kasuks välja menetluskulude hüvitisena 402,50 eurot.

4. Maakohus lähtus Riigikohtu seisukohast tsiviilasjas nr 2-22-130552 tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 168 lg 4 ja 5 tõlgendamisel, mille kohaselt loetakse nõude

rahuldamiseks nimetatud lõigete tähenduses ka tõendite esitamine selle kohta, kes juhtis

vaidlusalusel ajal sõidukit. Sellisel juhul peab kostja kandma kuni esitatud tõendite põhjal

kostja asendamiseni hagejal tekkinud menetluskulud. Kostja esitas maksekäsu kiirmenetluses

täpsustamata vastuväite: „Tagatisagent OÜ ei ole leppetrahvikokkulepet sõlminud ja esitab

makseettepanekule vastuväite kogu nõude ulatuses“. Seetõttu ei saanud hageja hagiavalduse

esitamisel teada, et sõidukit juhtis teine isik. Kostja esitas tõendi teise isiku poolt sõiduki

juhtimise kohta alles peale hagi menetlusse võtmist, koos vastusega hagiavaldusele. Kuna

kostjal oli võimalik tõendada sõiduki juhtimist teise isiku poolt juba enne hageja rahalise

nõude üleminekut hagimenetlusse, siis oli kostjal võimalik ära hoida enda vastu hagi

esitamine. Seetõttu jättis maakohus menetluskulud kostja kanda.

5. Hageja palus kostjalt välja mõista menetluskulude hüvitisena riigilõivu 82,50 eurot,

maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ning esitamise kulu 20 eurot ja

õigusabikulu 569,25 eurot. Maakohus leidis, et õigusabikulu suurus ei ole osaliselt

põhjendatud. Käesolevas asjas on tegemist vähekeeruka võlgnevust puudutava tüüphagiga.

Antud juhul saab põhjendatud ajakuluks pidada kokku 2,5 tundi (sh hagiavalduse

koostamine, kostja vastusega tutvumine, hagist loobumise ja menetluskulude nimekirja

koostamine). Juristi teenuse tunni hind 169 eurot on ebamõistlikult suur. Kohtu hinnangul on

kohtupraktikale tuginedes juristi osutatud õigusteenuse mõistlik hind 120 eurot. Eeltoodu

alusel määras kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks maakohtu

menetluses kokku 300 eurot (2,5x120). Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud 402,50

(82,50+20+300) eurot.

2-24-134555

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

6. Kostja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada menetluskulude

kostja kanda jätmise ja menetluskulude hüvitise välja mõistmise osas. Kostja palub tühistatud

osas teha uue määruse, millega jätta menetluskulud hageja kanda.

6.1. Hageja ei ole taotlenud kostja asendamist, vaid on hagist loobunud, mistõttu ei saa

menetluskulusid jätta kostja kanda. Üksnes hagist loobumise korral ei ole võimalik TsMS §

168 lg-id 4 ja 5 alusel jätta menetluskulusid kostja kanda.

6.2. Kostja ei ole kordagi keeldunud sõiduki kasutaja andmete esitamisest ja hageja ei ole neid

kordagi küsinud. Kostja on toiminud heas usus ja ei ole kunagi nende andmete väljastamisest

keeldunud. Samuti ei ole hageja kostjale kätte toimetanud ühtegi kohtueelset nõuet oma

väidetava lepingu rikkumisest tuleneva nõude osas. Kohtule on esitatud arvutisüsteemi

väljatrükk tekstidest, mida ei ole kunagi kostjale ühegi sidekanali kaudu kätte toimetatud.

6.3. Kohus on mõistnud välja ebamõistlikult suure menetluskulude hüvitise, arvestades, et

tegemist on parkimislepingu rikkumisest lähtuva tüüphagiga. Eelduslikult on hageja selliseid

nõudeid kohtusse saatnud tuhandeid. Kõik need vormistatakse hagiavalduse tüüpdokumendi

põhjal ja tõenäoliselt on need koostatavad tehisintellekti abil. Reaalne juristi ajakulu piirdub

mõne minutiga. Kogu ajakulu ei saa ületada 0,2 tundi.

7. Hageja vaidles määruskaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu määrus

muutmata. Hageja esitas määruskaebuse lisana täiendavad tõendid tõendamaks, et hageja

suhtles kostjaga kohtueelselt, kostja on hageja kirjad kätte saanud, kuid kostja ei ole esitanud

rendilepinguid, et hageja saaks leppetrahvid ümber vormistada tegelikule sõiduki kasutajale.

8. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

9. TsMS § 651 lg 1 (koosmõjus §-ga 659) järgi kontrollib ringkonnakohus määruskaebuse

põhjal maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi

kaevatud. Määruskaebuses vaidlustatakse üksnes kostja menetluskulude tema enda kanda

jätmist ja väljamõistmist ning ringkonnakohus kontrollibki maakohtu määruse seaduslikkust

ja põhjendatust nimetatud osas. Maakohtu määrus on vaidlustamata osas, milles maakohus

võttis vastu hageja avalduse hagist loobumiseks ja lõpetas menetluse kostjalt võlgnevuse

väljamõistmiseks, TsMS § 456 lg 4 (koosmõjus §-ga 659) järgi jõustunud.

10. Ringkonnakohus jätab vaidlustatud osas maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse

rahuldamata (TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1). Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse

põhjendustega ning TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 tulenevalt põhjendusi ei korda. Maakohtu

määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle

tühistamiseks. Ringkonnakohus vastab määruskaebuse väidetele.

11. TsMS § 662 lg 3 alusel võtab ringkonnakohus vastu asja materjalide juurde

määruskaebuse vastusele lisatud tõendid.

12. TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata

või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti.

Vastavalt TsMS § 168 lg-s 4 sätestatule, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi,

2-24-134555

kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi

seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Sellisel juhul kannab

menetluskulud sama paragrahvi lg 5 kohaselt kostja. Pooled vaidlevad selle üle, kelle kanda

tuleks jätta menetluskulud selle ajani, kui hageja sai teada andmed sõiduki kasutaja kohta, kes

juhtis sõidukit parkimiskorra rikkumise ajal. Riigikohus on 25.01.2017 otsuses tsiviilasjas nr

3-2-1-68-16 asunud seisukohale, et parkimislepingu pooleks saab lugeda sõiduki omanikku

või vastutavat kasutajat, kui nimetatud isik ei tõenda, et sõidukit juhtis muu isik (RKTKo

25.01.2017, 3-2-1-68-16, p 31). Praegusel juhul on kostja see isik, kes võis tõendeid esitades

ümber lükata viidatud eelduse sõidukit juhtinud isiku kohta. Kostja esitas andmed sõiduki

kasutaja kohta alles hagimenetluses 17.12.2024 vastuses hagiavaldusele. Maksekäsu

kiirmenetluses vaidles kostja hageja nõudele vastu üksnes üldsõnaliselt. Vastuses hagile ei

tuginenud kostja sellele, et maksekäsu kiirmenetluses vastuväite esitamise ajal poleks kostjale

asjaolu, et sõidukit kasutas teine isik, teada olnud. Riigikohus asus 11.09.2024 määruses

tsiviilasjas nr 2-22-130552 seisukohale, et TsMS § 168 lg-t 4 ja lg-t 5 tuleks tõlgendada

selliselt, et nõude rahuldamiseks nimetatud lõigete tähenduses loetakse ka tõendite esitamist

selle kohta, kes juhtis vaidlusalusel ajal sõidukit. Sellisel juhul peab kostja kandma kuni

esitatud tõendite põhjal sõiduki kasutaja teadasaamiseni hagejal tekkinud menetluskulud

(RKTKm 11.09.2024, 2-22-130552, p 16). Eeltoodust tulenevalt jättis maakohus õigesti

menetluskulud kostja kanda, kuna hageja pöördus kohtusse põhjendatult hagiga kostja vastu

ja kostja esitas alles hagimenetluses tõendi sõiduki tegeliku kasutaja kohta.

13. Ehkki hageja ei taotlenud pärast sõiduki tegeliku kasutaja teadasaamist kostja asendamist,

ei saa sellest järeldada, et menetluskulud tuleks hageja kanda jätta. Asjaolu, kas pärast

tegeliku sõiduki kasutaja teadasaamist hageja loobub hagist või taotleb kostja asendamist ei

oma menetluskulude jaotamisel tähtsust. TsMS § 208 lg 1 kohaselt loetakse kostja

asendamisel hagi esialgse kostja suhtes tagasivõetuks ja hagi tagasivõtmisel (põhjusel, et see

on esitatud vale kostja vastu) jäetakse üldjuhul menetluskulud TsMS § 168 lg 4 alusel hageja

kanda. Kuna tõendi esitamist selle kohta, kes juhtis vaidlusalusel ajal sõidukit, loetakse nõude

rahuldamiseks, siis tuleb kohaldada TsMS § 168 lg-s 4 sätestatud välistavat tingimust ja jätta

menetluskulud kostja kanda.

14. Menetluskulude kostja kanda jätmist ei mõjuta kostja väide, et hageja ei ole kostjalt

tegeliku sõiduki kasutaja andmeid küsinud. Kostja oleks saanud maksekäsu kiirmenetluses

tegeliku kasutaja kohta andmed esitada. Selliselt ei käitunud kostja heauskselt (TsMS § 200 lg

1), kuna üksnes tal oli teada, kes tegelikult vaidlusalusel ajal sõidukit kasutas (vt ka TrtRnKm

07.10.2024, 2-24-106906, p 11).

15. Ringkonnakohus ei nõustu kostja etteheidetega hageja menetluskulude

kindlaksmääramisel. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, st eelkõige

õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise kohta langetab kohus otsustuse, millesse

kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt

RKTKo 23.03.2016, 3-2-1-184-15, p 14). Ringkonnakohus üldjuhul maakohtu antud

hinnangut esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kohta ümber ei hinda. Erandjuhul on

see võimalik vaid siis, kui maakohtu hinnang on ilmselgelt põhjendamatu. Praegusel juhul ei

ole maakohus diskretsioonipiire ületanud. Maakohus vähendas hageja lepingulise esindaja

ajakulu ja tunnitasu määra. Ajakulu vähendamiseks suuremas ulatuses ei ole ringkonnakohtu

hinnangul alust. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et tegemist on n-ö tüüphagiga, mille

põhitekst on välja töötatud korduvaks kasutamiseks ning mille õiguslikud põhjendused on

suures osas trafaretsed. Samuti ei ole hagiavaldusele lisatud tõendite maht suur ja vaidluse

sisu õiguslikult keeruline. Kuid ka see asjaolu ei anna alust hageja lepingulise esindaja

2-24-134555

ajakulu vähendada. Maakohus leidis, et hageja lepingulise esindaja kogu maakohtu

põhjendatud ajakulu oli 2,5 tundi. Isegi tüüphagi puhul ei saaks ringkonnakohtu hinnangul

kogu hageja ajakulu olla väiksem, kuna arvestada tuleb lisaks hagi koostamisele ka kostja

vastusega tutvumist ning hagist loobumise ja menetluskulude nimekirja koostamist. Koos

nende toimingutega ei ole 2,5 tundi ülemääraselt suur ajakulu.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

16. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebemenetluse kulud tuleb jätta määruskaebuse

rahuldamata jätmise tõttu TsMS § 171 lg 1 järgi kostja kanda.

17. Vastavalt TsMS § 174 lg-le 3 määrab ringkonnakohus kindlaks määruskaebemenetluses

kantud menetluskulude rahalise suuruse. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud

mõistab kohus TsMS § 175 lg 1 järgi välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

18. Hageja esitas 07.01.2026 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on

määruskaebemenetluses hagejale määruskaebusega tutvumisel seisukoha kujundamisel ja

tõendite kogumisel osutatud õigusabi 2,5 tunni ulatuses tunnitasumääraga 169 eurot. Seega on

hageja menetluskulu kokku 422,50 eurot (käibemaksuta). Kuna hageja on

käibemaksukohustuslane, taotleb ta menetluskulude hüvitamist käibemaksuta.

19. Ringkonnakohus leiab, et hageja lepingulise esindaja taotluses märgitud toimingud on

vajalikud ning sellest nähtuv ajakulu on põhjendatud, arvestades maakohtu määruse ja

määruskaebuse sisu ja mahtu.

20. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole hageja lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatud.

Hageja lepinguline esindaja ei ole vandeadvokaat ja mitteadvokaadist lepingulise esindaja

tunnitasu on praktikas peetud üldjuhul põhjendatuks kuni 120 euro suuruse tunnitasu ulatuses.

Tegemist ei ole ka keerulise vaidlusega, mis õigustaks kõrgema tunnitasumäära kohaldamist.

Seetõttu on hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik menetluskulu

määruskaebemenetluses 300 eurot (käibemaksuta).

21. Kostja on vaidlustanud ka menetluskulude kindlaksmääramise. TsMS § 178 lg 4 kohaselt

menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Kuna

menetluskulude vaidlustamine moodustas määruskaebusest 1/3, tuleb ka hageja

määruskaebemenetluse kulu vähendada 1/3 võrra. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja

mõista menetluskulude hüvitisena 200 eurot (käibemaksuta).

22. Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjalt mõista hageja kasuks välja ka VÕS § 113 lg 1

teises lauses ettenähtud määras viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

23. Määruse peale saab esitada Riigikohtule määruskaebuse TsMS § 696 lg 1 teise lause ja lg

3 esimese lause alusel. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise

peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma

kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)