2-25-18685/3 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Maili Riisenberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

13. jaanuar 2026, Viljandi kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-18685

Tsiviilasi

B2 Impact OÜ hagi D.F. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Menetluse liik

Lihtmenetlus

Tsiviilasja hind

3510,83 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja B2 Impact OÜ (registrikood 11542046; aadress

Mustamäe tee, 16, XXX, 10617, XXX)

Hageja lepinguline esindaja Anzhela Ternikova (e-post

XXX)

Kostja D.F. (isikukood XXX; registrijärgne aadress XXX

XXX)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Välja mõista kostjalt D.F.-ilt (D.F.) hageja B2 Impact OÜ kasuks põhivõlgnevus summas

624,59 eurot ja viivised perioodi 7.07.2025 – 5.11.2025 eest summas 21,19 eurot ning

sissenõudmiskulu summas 30 eurot, kokku 675,78 eurot.

3. Välja mõista kostjalt D.F.-ilt hageja B2 Impact OÜ kasuks viivis VÕS § 113 lg 1 teises

lauses ettenähtud määras tasumata põhinõudelt (624,59 eurolt) alates 6.11.2025 kuni

põhinõude täieliku tasumiseni, kuid kokku mitte enam kui põhinõude ulatuses.

4. Jätta rahuldamata ülejäänud hageja nõuded kostja vastu

5. Jätta menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest 21% ulatuses kostja D.F.-i ja

79% ulatuses B2 Impact OÜ kanda.

6. Rahuldada B2 Impact OÜ menetluskulude kindlaksmääramise avaldus.

7. Välja mõista kostjalt D.F.-ilt hageja B2 Impact OÜ kasuks menetluskuludena 95,55 eurot.

8. Välja mõista kostjalt D.F.-ilt hageja B2 Impact OÜ kasuks viivis menetluskuludelt (95,55

eurolt) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude

rahalist suurust kindlaksmäärava lahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.

9. Tuginedes TsMS § 442 lg 10 ei anna maakohus luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks.

10. Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte.

Edasikaebamise kord

Lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtus menetlusse

üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse

tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud

menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada

lahendit (TsMS § 637 lg 21).

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse;

kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6).

Asjaolud ja kohtu põhjendused

1. Hageja esitas 5.11.2025 kostja vastu hagi, milles palub mõista kostjalt enda kasuks välja

lepingust nr 5713140960 tulenev põhivõlgnevus 2750 eurot, intress 353,40 eurot, sissenõutavaks

muutunud viivis 93,30 eurot ja sissenõudmiskulu 35 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja

kanda.

2. Hageja on esitanud hagis kostja vastu esitatud nõude kohta piisavalt andmeid ning tõendeid, et

nende alusel hagiavaldus rahuldada osaliselt. Kostjale on hagimaterjalid ja menetlusse võtmise

määrus kätte toimetatud KÄPO-s 16.12.2025. Kostja tähtaegselt kohtule oma seisukohta esitanud ei

ole.

3. TsMS § 405 lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud

korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist

on varalise nõudega hagiga ja hagi hind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500

eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole.

4. Hagi hind on 3510,83 eurot ja kohus on tsiviilasja menetlenud lihtmenetluses vastavalt TsMS §

405 lg-le 1.

5. TsMS § 405 lg 1 p 9 alusel võib kohus jätta otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. TsMS §

444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes 1 nimetatud hagi

lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja

tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

6. Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja 29.05.2022 IPF Digital AS-ga krediidikontolepingu nr

5439303, limiidiga 500 eurot (dtl 16-40). 6.08.2022 sõlmisid pooled uue lepingu nr 5514141,

millega võimaldati kostjale krediiti summas 1600 eurot (dtl 41-65). 24.10.2022 sõlmisid pooled

lepingu nr 5569124, millega suurendati limiiti 1800 euroni (dtl 116-145). 14.12.2023 sõlmisid

pooled krediidilepingu nr 5713085845, millega suurendit krediidilimiiti 2000 euroni (dtl 211-240).

16.02.2024 sõlmisid pooled krediidilepingu nr 5713113801, millega suurendati limiiti 2300 euroni

(dtl 241-270) ning 12.04.2024 krediidilepingu nr 5713140960, millega suurendati limiiti 2750

euroni (dtl 271-300). Kostja oli kohustatud tasuma ka intressi vahemikus 41,88% - 39,72% aastas.

Kokku on krediidiandja teinud kostjale väljamakseid summas 4918,39 eurot (tegelik väljamaksete

suurus 4688,39 eurot; dtl 301-314). Hageja kinnitusel on kostja sooritanud tagasimakseid

krediidiandjale kokku summas 4063,80 eurot (dtl 11). Krediidiandja saatis kostjale 16.06.2025

2(5)

lepingu lõpetamise hoiatuse koos täiendava tähtajaga võlgnevuse tasumiseks, s.o hiljemalt

6.07.2025. Kuivõrd kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, ütles krediidiandja

kostjaga sõlmitud lepingud üles 6.07.2025 (dtl 316). IPF Digital AS on nõuded loovutanud hagejale

6.07.2025 (dtl 316).

7. Kohus on seisukohal, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Kohtupraktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt piisavaks

nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et

adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Ei saa lugeda piisavaks laenu taotlemisel täidetavast

küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja

tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu

8. novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p 55).

8. Kokku on kostja sõlminud krediidiandjaga 6 krediidilepingut, millest ainult kahe puhul on

küsitud väidetavalt kostja pangakontoväljavõtet. Teiste lepingute puhul (sh ka esimese lepingu

sõlmimisel) on hageja kinnitanud kohtule, et krediidilepingute sõlmimisel lähtuti ainult kostja enda

esitatud andmetest ning riiklikest registritest tehtud päringutele. Kostja kontoväljavõtet on küsitud

krediidilepingu nr 5514141 (sõlmimise aeg 6.08.2022) sõlmimise puhul ning lepingu nr 5569124

puhul (sõlmimise aeg 24.08.2022). Kohtule ei ole esitatud korrektset kontoväljavõtet vaid

krediidiandja enda poolt koostatud krediidianalüüs. Sellest hoolimata analüüsis kohus nimetatud

tõendeid.

Lepingu nr 5514141 puhul on krediidiandja analüüsinud väidetavalt kostja kontoväljavõtet perioodil

1.05.2022 – 7.08.2022 ning leidnud, et kostja keskmiseks sissetulekuks oli 1394 eurot kuus, kostja

majapidamiskulud 200 eurot kuus ning finantskohustused 288 eurot kuus. Kohus nimetatud

analüüsitulemustega nõustuda ei saa. Esiteks on kostja ise avaldanud oma sissetuleku suuruseks

1100 eurot. Nimetatud perioodil on kostja võtnud laenukohustusi kokku summas 12 290 eurot.

Krediidiandja on kostja finantskohustustena arvestanud vaid 288 eurot kuus, kuid kostja pangakonto

väljavõttest nähtub lisaks Coop Finants AS laenukohustusele veel ka tagasimaksed krediidiandjale

endale, seega ei vasta kostja finantskohustuste suurus analüüsis tõele. Kostjal oli lepingu sõlmimise

hetkel ka üks ülalpeetav ning konto väljavõttest nähtuvalt kulus kostja sissetulek igakuistele

püsikuludele.

Lepingu nr 5569124 puhul on krediidiandja analüüsinud väidetavalt kostja kontoväljavõtet perioodil

28.06.2022 – 24.10.2022 ning leidnud, et kostja keskmiseks sissetulekuks oli 1200 eurot kuus.

Kontoväljavõtte alusel oli kostja keskmiseks sissetulekuks 1086 eurot, mitte 1200 eurot. Kostja

finantskohustusi välja toodud ei ole. Kostja ise on taotlusesse märkinud finantskohustustena 0 eurot,

mis ei vasta tõele. Lisaks juulis võetud Coop Finants AS laenule summas 11 760 eurot on kostja

nimetatud perioodil juurde laenanud veel 3340 eurot. Kostja kontoväljavõttest on näha, et kostja

teeb oma teisele kontole väljamakseid väga suurtes summades (antud perioodil kokku 4635,90

eurot). Seega on kostjal kasutusel ka teine pangakonto, mille väljavõtteid ei ole krediidiandja

küsinud ega neid ka analüüsinud, seega ei olnud krediidiandjal lepingute sõlmimisel täielikku

ülevaadet kostja tegelikest kuludest ja finantskohustustest. Kostja kontoväljavõttest nähtub, et kostja

katab oma kulusid pidevalt uute laenude juurdevõtmisega. Sellest tulenevalt on kohus seisukohal, et

krediidiandja ei ole piisava hoolsusega kontrollinud kostja krediidivõimet, sh kontrollinud kostja

tegelikke kulusid ning finantskohustusi.

9. Eelneva tõttu leiab kohus, et krediidiandja on kostjale krediidi võimaldamisel rikkunud

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks

on lepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ning VÕS § 4034 lg 7 järgi loetakse sellisel

juhul intressimääraks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem

kokkulepitud intressimäärast. Kostjaga sõlmitud lepingu järgi pidanuks intress olema vahemikus

41,88% - 39,72% aastas, (vt dtl 16, 41, 116, 211, 241 ja 271). VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär

oli lepingute sõlmimise ajal 0 – 4,5%, mis on kokkulepitud intressist madalam. Seega ei olnud

krediidiandjal õigust kostjalt kokkulepitud intressi nõuda. Hageja on esitanud kohtule

3(5)

ümberarvestuse puhuks, kui kohus leiab, et krediidiandja ei ole järginud vastutustundlikulaenamise

põhimõtet. Nimetatud ümberarvestuse kohaselt on seadusjärgse intressi suurus 111,27 eurot.

Nimetatud intress on arvestatud selliselt, et kostja on krediidiandjalt saanud väljamakseid summas

4918,39 eurot ning teinud tagasimakseid summas 4063,80 eurot. Hageja on väljamaksete kohta

esitanud kohtule tõendid (dtl 301-314), mille kohaselt on tegelik väljamaksete summas 4688,39

eurot. Tulenevalt sellest ei saa olla hageja ümberarvestus tõene ning hageja intressinõue ei saa

ulatuda ka ümberarvestuses väljatooduni. Kohtul puudub seetõttu võimalus veenduda, kas ja mis

ulatuses kostja hagejale intressi võlgneb, mistõttu kohus jätab hageja intressi nõude rahuldamata.

Samuti ei võlgne kostja tulenevalt VÕS § 4034 lg 7 teisest lausest hagejale muid tasusid.

10. Krediidiandja on võimaldanud kostjale krediiti kokku 4688,39 eurot (dtl 301-314), kohustusega

tasuda igakuiseid tagasimakseid vastavalt esitatud arvetele. Hageja kinnitusel on kostja sooritanud

tagasimakseid krediidiandjale kokku summas 4063,80 (dtl 11). Põhinõude suuruseks kujuneb seega

624,59 eurot (4688,39 – 4063,80), sest tulenevalt vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisest

ei ole hagejal õigus nõuda kostjalt intresse ega ka muid tasusid.

11. Hageja palus ümberarvestuse kohaselt kostjalt välja mõista ka viivised alates lepingu

ülesütlemisest, so alates 7.07.2025 kuni ümberarvestuse esitamiseni so 21.11.2024 VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras. Kohtu hinnangul tuleb hageja viivisenõue rahuldada osaliselt, so

summas 21,19 eurot, so perioodi 7.70.2025 – 5.11.2025 (so kuni hagiavalduse esitamiseni) eest.

Hageja ei ole hagiavaldust täiendanud 21.11.2025 vaid täitnud kohtunõude, millega kohus palus

täiendavaid selgitusi ja tõendeid vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise osas. Ühtlasi on

hageja viivisearvestus põhinõude suurus vale, kohus on viivisearvestuse teinud põhinõudelt summas

624,59 eurot.

12. Põhjendatud on ka hageja sissenõudmiskulude hüvitamise nõue. Hageja on teinud kulutusi

nõude sissenõudmiseks (hagiavalduse punkt 29) ja saatnud kostjale kirju VÕS § 115 ja 1132 lg 2 p 1

alusel kokku summas 30 eurot, mis on lubatud kuni 1000-eurose põhinõude puhul.

13. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjena jäävad muud hageja nõuded kostja

vastu rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

14. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

15. Tulenevalt TsMS § 163 lg 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei

jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jätab menetluskulud tulenevalt

hagi rahuldamise ulatusest 21% ulatuses kostja ja 79% ulatuses hageja kanda.

16. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab

kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist

menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

17. Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja hagiavalduses, millest nähtuvalt

koosnevad hageja menetluskulud riigilõivust summas 455 eurot. Kostja ei ole esitanud kohtule

andmeid, et ta oleks menetluskulusid käesolevas menetluses kandnud.

18. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal

hüvitada hagejale menetluskuludena 455 * 21% = 95,55 eurot.

19. TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude

4(5)

suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline

suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Riisenberg

kohtunik

5(5)