2-24-105812/18 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Helina Mark

Otsuse tegemise aeg ja koht

13. jaanuar 2026, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-105812

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi J Ti vastu

põhivõlgnevuse,

intressi,

haldustasu,

sissenõudmiskulude ja viivise nõudes

Tsiviilasja hind

7 059,97 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood

10746479), lepinguline esindaja S R, e-post xxx

Kostja J T (isikukood xxx), elukoht xxx

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Mõista kostjalt J Tilt hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja AS xxx ja

kostja vahel 21.07.2022 sõlmitud autolaenu lepingust nr xxx tulenev põhivõlg

1789,02 eurot ja tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhiosamaksed kokku

3542,32 eurot edasiulatuvalt tasumise tähtajale järgnevast päevast järgmiselt:

Maksetähtaeg

Summa (eurot)

20.01.2026

97,13

20.02.2026

98,13

20.03.2026

102,50

20.04.2026

100,21

20.05.2026

102,29

20.06.2026

102,30

20.07.2026

104,34

20.08.2026

104,44

20.09.2026

105,52

20.10.2026

107,49

20.11.2026

107,72

20.12.2026

109,64

20.01.2027

109,97

20.02.2027

111,11

20.03.2027

114,34

20.04.2027

113,44

20.05.2027

115,23

20.06.2027

115,80

20.07.2027

117,54

20.08.2027

118,22

20.09.2027

119,44

20.10.2027

121,10

20.11.2027

121,93

20.12.2027

123,53

20.01.2028

124,46

20.02.2028

125,75

20.03.2028

127,48

20.04.2028

128,37

20.05.2028

129,83

20.06.2028

131,04

20.07.2028

132,03

3. Mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis arvestatuna kohtuotsuse tegemise ajaks

sissenõutavaks muutunud põhivõla 1789,02 eurot tasumata osalt 6,9% aastas

alates otsuse jõustumisest kuni põhivõla tasumiseni.

4. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:

4.1. Jätta menetluskuludest 80% kostja kanda ja 20% hageja kanda.

4.2. Rahuldada hageja taotlus menetluskulude väljamõistmiseks osaliselt ning

mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 788 eurot. Menetluskulud

tuleb kanda Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr xxx viitenumbriga xxx.

4.3. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (788 eurot) tuleb kostjal tasuda

hagejale käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.

5. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

6. Toimetada kostjale tagaseljaotsus kätte väljaandes Ametlikud Teadaanded

avaldamise kaudu.

Edasikaebamise kord

Kostja võib esitada Harju Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul

viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei

võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30

päeva jooksul. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta;

samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus

(v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja

ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid. Kaja ja

menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte

vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi

arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099

Swedbank AS või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS või LHV Pank AS

EE567700771003819792. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos

kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta.

Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus

võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Menetlusabi

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK, HAGEJA NÕUE JA ASJAOLUD

1. Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 09.02.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse J Tilt (kostja) 6624,50 euro saamiseks. Pärnu Maakohus lõpetas

16.02.2024 maksekäsu kiirmenetluse, kuna võlgnikule ei õnnestunud makseettepanekut

mõistliku aja jooksul kätte toimetada, ja andis nõude üle Harju Maakohtule menetluse

jätkamiseks hagimenetluses.

2. Hageja esitas 05.03.2024 Harju Maakohtule hagi, milles palus kostjalt välja mõista

põhivõla 6129,29 eurot, intressid 254,93 eurot, haldustasu 18,80 eurot, sissenõudmiskulud 50

eurot, sissenõutavaks muutunud viivised 184,03 eurot ja edasiulatuva viivise alates

05.03.2024 kuni põhinõude 6129,29 eurot täitmiseni lepingujärgse intressimääraga võrdses

määras 6,9% aastas. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda ning mõista kostjalt välja

hageja menetluskulud, sh riigilõiv 665 eurot ja õigusabikulud 865 eurot.

2.1.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS xxx (krediidiandja) ja kostja 21.07.2022 autolaenu

lepingu nr xxx, mille alusel sai kostja laenu 6716 eurot. Kostja kohustus laenu tasuma

lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel 72 osamaksega perioodi 20.08.2022–20.07.2028

jooksul. Lepingu sõlmimisel tasus kostja lepingutasu 94,02 eurot. Lisaks pidi kostja tasuma

lepingu haldustasu 4,70 eurot kuus. Laenulepingus lepiti kokku intressimääras 6,90% aastas.

Lepingu krediidi kulukuse määr oli 14,95%.

2.2.

Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis esialgne

võlausaldaja 05.09.2023 kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale

täiendav tähtaeg 14 päeva võlgnevuse tasumiseks vastavalt VÕS § 416 lg-le 1. 27.09.2023

saatis esialgne võlausaldaja kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud

enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul.

2.3.

29.09.2023 loovutas krediidiandja oma nõuded kostja vastu hagejale. Nõuete

loovutamisest teavitati kostjat kirjalikult. Loovutusteatis on kostjale saadetud tema poolt

lepingu sõlmimisel antud aadressile.

2.4.

Kostjalt on toimunud laekumisi laenuandjale põhiosa katteks summas 586,71 eurot.

Pärast lepingu ülesütlemist pidi kostja tasuma sissenõutavaks muutnud põhiosa tasumata jäägi

6129,29 eurot.

2.5.

Kostjal on intressivõlgnevus alates 11. osamaksest, s.o 20.06.2023 kuni ülesütlemiseni

eelnenud 14. osamakseni s.o 27.09.2023. Seega oli pärast lepingu ülesütlemist kostja

võlgnevus lepingu põhiosamaksetes 6129,29 eurot ja intressimaksetes 254,93 eurot.

2.6.

Vastavalt laenulepingule ja maksegraafikule on laenusaaja kohustatud tasuma lepingu

haldamise tasu 4,70 eurot kuus. Laenulepingu ülesütlemise seisuga oli kostjal tasumata 11–

14. osamaksete laenuhaldustasud, s.o. 18,8 eurot (4 x 4,70).

2.7.

Hageja on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud meeldetuletusi. Hageja

nõuab kostjalt sissenõudekulude hüvitamist 50 euro ulatuses, mis on kujunenud järgmiselt:

04.10.2023 esimese tasulise kirja saatmine 25 eurot, 30.10.2023 teise tasulise kirja saatmine 5

eurot, 04.01.2024 kolmanda tasulise kirja saatmine 5 eurot, muud makseviivitusega tekkinud

kulud 15 eurot.

2.8.

Hageja nõuab viivist põhivõla summalt 6129,29 eurot lepingu ülesütlemise päevale

järgnevast päevast alates, s.o 28.09.2023 lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga

võrdses määras, s.o 6,9% kooskõlas laenulepingu üldtingimuste punktiga 6.1 ja VÕS § 113 lg

1 kolmanda lausega. Hageja nõuab viivist summas 184,03 eurot. Hagiavalduse esitamise

päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue 184,03 eurot. Hageja palub

kohtul lisaks sellele kostjalt välja mõista ka viivise alates hagi esitamisest kohtule kuni

põhinõude täitmiseni lepingujärgse intressimääraga võrdses määras s.o 6,9% aastas.

3. Kohus toimetas hagi kostjale kätte väljaandes Ametlikud Teadaanded 12.06.2024. Kostja

ei ole hagile vastanud.

4. Kohus märkis 30.07.2024 kohtunõudes, et hageja esitatud andmete alusel ei ole kohus

veendunud, et krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud. Kohus tegi

hagejale ettepaneku esitada täiendavad tõendid vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimise kohta ja/või ümberarvestuse esitamiseks.

5. Hageja esitas 27.08.2024 ümberarvestatud nõude, mille kohaselt on kostja teinud lepingu

alusel tagasimakseid kokku 1384,66 eurot. Seega juhul, kui kohus leiab, et laenuandja on

rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis tuleb kostjal tagastada lepingu alusel

saadud summa 5331,34 eurot. Arvestades kõik kostja maksed põhinõude katteks, ei saaks

sellisel juhul lugeda lepingut 27.09.2023 kehtivalt üles öelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud

võlgnik osamaksetega võlas. Eeltoodust tulenevalt esitab hageja alternatiivselt lepingu

täitmise nõude VÕS § 108 lg 1 kohaselt. 20.08.2024 seisuga on sissenõutavaks muutunud

põhiosa 1654,78 eurot, kostja on tasunud põhiosa katteks 1384,66 eurot, seega võlgnevuses

on 270,12 eurot. Kostja on seega tagasimaksetega viivituses alates 22. osamaksest

20.05.2024. Hageja palub välja mõista ka tulevikus sissenõutavaks muutuva võlgnevuse

vastavalt lepingujärgsele maksegraafikule ning nõuab edasiulatuvat viivist sissenõutavaks

muutunud põhivõlalt alates kohtuotsuse jõustumisest võlaõigusseaduse § 113 lg 1 lause 1

alusel.

6. Hageja esitas 30.08.2024 kohtule kostja konto väljavõtte.

7. Kohus palus hagejal 15.12.2025 kirjas selgitada, mida hageja kohtule esitatud konto

väljavõttega tõendada soovib. Kohus märkis, et hagiavalduse kohaselt sõlmiti leping

21.07.2022, kuid konto väljavõte on esitatud perioodi 12.09.2020 kuni 12.03.2021 kohta, s.o

väljavõtte ja lepingu sõlmimise vahel on enam kui aasta. Hageja pole kohtule esitanud ka

väiteid ka selle kohta, mis asjaolusid krediidiandja pangakonto väljavõtte põhjal kontrollis ja

välja selgitas. Seega jääb arusaamatuks esitatud konto väljavõtte asjakohasus.

8. 06.01.2026 vastuses selgitas hageja, et krediidiandja edastas hagejale ekslikult ebaõige

konto väljavõtte, ning esitas kohtule asjakohase perioodi väljavõtte koos krediidiandja

koostatud konto analüüsiga.

KOHTU PÕHJENDUSED

9. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses

märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on

määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

10. Hageja nõude aluseks on AS xxx (krediidiandja) ja kostja 21.07.2022 vahel sõlmitud

autolaenu leping nr xxx. Kohus loeb kostja poolt omaks võetuks, et kostja on lepingu

allkirjastanud, et lepingudokumendid on kostjale kättesaadavaks tehtud ning et lepingule oli

lisatud Euroopa tarbijakrediidi teabeleht, mis koos lepingu põhitingimustega sisaldas VÕS §-s

404 nõutud teavet.

11. Kohus kontrollis hageja poolt välja toodud krediidi kulukuse määra arvutamise aluseks

olnud andmete alusel, et lepingu krediidi kulukuse määr ei ületanud lepingu sõlmimise ajal

kehtinud maksimaalset krediidi kulukuse määra, mis 21.07.2022 oli 48,90%.

12. Hageja väitel sai kostja laenu 6716 eurot ning kostja tegi tagasimakseid kokku 1384,66

eurot (sh põhiosamaksed, intress ja haldustasu). Kohus loeb kostja poolt omaks võetuks

hageja väited krediidilimiidi kasutusse võtmise ning tagasimaksete kohta (kohtuotsuse p-d 2.1

ja 5).

13. Kohus loeb kostja poolt omaks võetuks hageja väite, et AS xxx loovutas nõude aluseks

olevatest lepingutest tulenevad nõude hagejale ning kostjat on sellest teavitatud (kohtuotsuse

p 2.3).

14. Krediidiandja on kohustatud järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet

tarbijakrediidilepingu sõlmimisel (VÕS § 4034 lg 1). Krediidiandja peab tarbija kohta

omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta:

(a) tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension,

investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest,

üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (krediidiandjate ja -

vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1);

(b) tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse

korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad

regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena

(KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4);

(c) tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1

p 3);

(d) tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste

kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5);

(e) krediidiandjal tuleb KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks

tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime

hindamiseks. Kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama,

et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks (vt ka

RKTKm 24.11.2023 2-21-13098, p 18).

15. Vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise osas on hageja esile toonud, et

krediidiandja lähtus kostja krediidivõimelisuse hindamisel laenutaotluses esitatud andmetest,

kostja pangakonto väljavõttest ning Maksu- ja Tolliameti päringust. Lisaks kontrollis

krediidiandja kostjal maksehäirete olemasolu maksehäireregistritest Taust.ee ja Creditinfo.ee,

kust ei nähtunud kostjal varasemaid ega kehtivaid maksehäireid. Otsuse tegemisel lähtuti

kinnitatud sissetulekust 588 eurot ja kohustustest 145,67 eurot, mis kehtisid kuni 17.09.2022

(dtl 24).

15.1.

Kohus loeb eeltoodud väited kostja poolt omaks võetuks. Kohus leiab, et hagis

märgitud asjaolude õigsust eeldades ei ole krediidiandja piisava põhjalikkusega hinnanud, kas

ja millised olid kostja varalised kohustused ja regulaarsed majapidamiskulud

tarbijakrediidilepingu sõlmimise ajal ning milline on nende kohustuste täitmise mõju kostja

krediidivõimelisusele. Krediidiandja on küll küsinud kostjalt tema arvelduskonto väljavõtte,

kuid hageja ei ole välja toonud, mis asjaolud krediidiandja konto väljavõtte põhjal tuvastas, sh

milline oli kostja sissetuleku allikas, mis rahalised kohustused kostjal konkreetselt olid ning

millised olid kostja muud vältimatud püsikulud, sh majapidamiskulud. Hagis välja toodud

taotluses (dtl 24) on kostja jätnud tööandja lahtri tühjaks ning igakuiste kohustustena on kostja

märkinud 100 eurot. Taotluses pole seejuures eraldi välja toodud, mis kohustustega on

tegemist, s.o ka tarbijale ei pruukinud olla arusaadav, mis kohustused vastavasse lahtrisse

märkida tuleb. Hagis märgitud kinnitatud sissetulek 588 eurot on väiksem kui 2022. aastal

kehtinud miinimumpalk 654 eurot (Vabariigi Valitsuse 09.12.2021 määrus nr 116 “Töötasu

alammäära kehtestamine”). Laenulepingu järgse osamakse suurus oli 138,46 eurot, millele

lisandus igakuine lepingu haldustasu 4,70 eurot, s.o kokku 143,16 eurot kuus. Koos hageja

märgitud varasemate kohustustega moodustasid kostja kohustused kokku 288,83 eurot ning

muude kulude katteks jäi kostjale vaid 299,17 eurot. Isegi kui varasem kohustus lõppes

17.09.2022, siis ka 444,84 eurot (588 - 143,16) on sedavõrd väike summa, et on kaheldav, kas

sellest piisas kõigi regulaarsete hädavajalike kulude kandmiseks. Ilma kostja tegelikke

kohustusi, majapidamiskulusid ja muid regulaarseid kulusid välja selgitamata ei saanud

krediidiandja eeldada, et vastavaid kulud ei ületa 299,17 eurot.

15.2.

Kohus leiab eeltoodut arvestades, et hagis märgitud asjaolude õigsust eeldades on

krediidiandja rikkunud VÕS § 4034 lg 1 p 1 sätestatud teabe omandamise kohustust ning VÕS

§ 4034 lg-s 6 sätestatud lepingu sõlmimise keeldu. Krediidiandja ei ole järginud nõuetekohast

hoolsust kostja krediidivõimelisuse hindamiseks andmete kogumisel ning krediidivõimelisuse

hindamisel. Krediidiandja on seega rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

16. Kohus tuvastas eelnevalt, et hagis märgitud asjaoludel rikkus krediidiandja

vastutustundliku laenamise põhimõtet. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub

käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS

§-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast.

Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed

uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale

teatavaks tegema. Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud

esitamata teabe vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetele 3 ja 4 või võltsinud krediidiandjale

esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti.

Hageja ei ole välja toonud asjaolusid, millest nähtuvalt on kostja tahtlikult jätnud

krediidandjale teabe esitamata või on seda võltsinud. Hagejal on tulenevalt VÕS § 4034 lg-st

13 koormis tõendada VÕS § 4034 lg 7 lauses 4 sätestatud eeldused VÕS § 4034 lg 7 lausete 1–

3 kohaldamata jätmiseks. Hageja ei ole kirjeldanud, millist teavet krediidiandja kostjalt küsis

ning mille kostja jättis tahtlikult krediidiandjale esitamata. Hageja ei ole kostjalt teabe

küsimise ja kostja poolt vastamata jätmise kohta tõendeid esitanud. Samuti ei ole hageja

kirjeldanud, millist teavet kostja võltsis ning krediidiandjale esitas. Kohus leiab seetõttu, et

pooltevahelisele võlasuhtele kohaldatakse VÕS § 4034 lg 7 lausetes 1–3 sätestatut.

17. VÕS § 4034 lg 7 lausetest 1 ja 2 tulenevalt oli krediidiandjal õigus nõuda kostjalt krediidi

tagastamist ning VÕS §-s 94 sätestatud ulatuses intressi tasumist. Muid kulusid krediidiandjal

kostjalt õigus nõuda ei ole. Hageja nõuab kostjalt intressi 254,93 eurot tasumist.

Tarbijakrediidilepingu sõlmimise ajal oli VÕS §-s 94 nimetatud intressimäära suurus 0%

aastas. Pooltevahelisele võlasuhtele kohaldub seega intressimäär 0% aastas. Eeltoodut

arvestades puudus hagejal õigus nõuda kostjalt intressi tasumist. Kohus jätab hagiavalduse

intressi 254,93 eurot tasumise nõudes rahuldamata.

18. VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul

tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on

täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja

krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva

summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata

jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist.

19. Hageja on 27.08.2024 seisukohas välja toonud, et kui arvestada kõik tagasimaksed

põhinõude katteks, ei saa lugeda lepingut 27.09.2023 seisuga kehtivalt üles öelduks, kuna

selleks ajaks ei olnud kostjal veel võlgnevust tekkinud. Hageja on esitanud alternatiivselt

VÕS § 108 lg 1 kohase lepingu täitmise nõude. Hageja palub kostjalt välja mõista

sissenõutavaks muutunud võlgnevuse ning tulevikus sissenõutavaks muutuvad

põhiosamaksed TsMS § 369 alusel vastavalt lepingus kokkulepitud maksegraafikule. Kostja

on tagasimaksetega viivituses alates 22. osamaksest 20.05.2024. 20.08.2024 seisuga oli

sissenõutavaks muutunud põhiosa 1654,78 eurot, kostja on tasunud põhiosa katteks 1384,66

eurot, seega oli võlgnevus 27.08.2024 seisuga 270,12 eurot. Otsuse tegemise ajaks on

sissenõutavaks muutunud osamaksed kuni 41. osamakseni, mille tasumise tähtaeg oli

20.12.2025, s.o osamaksed kokku 3173,68 eurot. Kui arvestada sellest maha kostja tasutud

summa (3173,68 - 1384,66), on kostja võlgnevus otsuse tegemise seisuga 1789,02 eurot.

20. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja

nõuda selle täitmist. TsMS § 369 sätestab, et tulevase nõude täitmise hagi võib esitada juhul,

kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Sel alusel saab muu hulgas nõuda

pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmist tulevikus.

Arvestades, et kostja ei ole täitnud tarbijakrediidilepingust tulenevaid kohustusi juba enam kui

kahe aasta jooksul ega osale kohtumenetluses, võib eeldada, et kostja ei tasu ka tulevikus

sissenõutavaks muutuvaid osamakseid tähtaegselt.

Kui nõue ei ole otsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud, tuleb kohtuotsuse

resolutsioonis märkida, mis ajal, mille osas kohustus täita tuleb. Kui kohustus muutub ositi

sissenõutavaks, tuleb täitmise aeg märkida selliselt, et iga kohustuse puhul oleks arusaadav,

millal see täita tuleb. Kohtuotsuses otsuse täitmise korra kindlaksmääramise võimaluse

sätestab TsMS § 445.

21. Eelviidatud sätetest tulenevalt mõistab kohus kostjalt välja kohtuotsuse tegemise

kuupäevaks sissnõutavaks muutunud põhivõla 1789,02 eurot ja tulevikus sissenõutavaks

muutuvad põhiosamaksed 3542,32 eurot vastavalt lepingus kokkulepitud maksegraafikule (dtl

32–33). Osamaksete tasumise tähtajad sätestab kohus vastavalt hageja nõudele ja poolte vahel

sõlmitud laenu tagastamise graafikus toodule otsuse resolutsioonis esimese maksena

kuupäeval 20.01.2026 ja viimase maksena 20.07.2028.

22. Hageja nõuab kostjalt lepingu haldustasu 18,80 eurot tasumist. Kohus tuvastas

krediidiandja poolt vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise. VÕS § 4034 lg-st 7

tulenevalt ei olnud krediidiandjal õigus nõuda kostjalt muid kulusid. Kohus jätab seetõttu

hagiavalduse lepingu haldustasu 18,80 eurot tasumise nõudes rahuldamata.

23. Hageja nõuab kostjalt sissenõutavaks muutunud viivise 184,03 eurot tasumist, mis on

arvestatud määras 6,9% aastas (0,02% päevas) põhinõudelt 6129,29 eurot ajavahemiku

28.09.2023 kuni 04.03.2024 eest. Lisaks nõuab hageja edasiulatuvat viivist põhinõudelt

määras 6,9% aastas. Alternatiivse nõude puhul palub hageja kostjalt välja mõista edasiulatuva

viivise sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevuselt (27.08.2024 seisuga 270,12 eurot)

kohtuotsuse jõustumisest VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras.

24. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94

sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette

nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga

ettenähtud intressimäär. VÕS § 415 lg 1 sätestab, et tarbijalt ei või võlgnetavate maksete

tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast

kõrgemat viivist. See ei välista ega piira krediidiandja õigust nõuda tarbijalt viivist ületava

kahju hüvitamist. Kokkulepe, millega võimaldatakse tarbijalt nõuda maksetega viivitamisel

eelkõige käsiraha või leppetrahvi, on tühine.

25. Kuivõrd lepingus kokkulepitud viivisemäär 6,9% aastas on madalam kui kehtiv

seadusjärgne viivisemäär (2,15% + 8% = 10,15%), saab hageja nõuda viivist lepingus

kokkulepitud määras. Vastutustundliku laenamise nõuete järgimine ei saa tuua kaasa hagejale

soodsamat olukorda võrreldes nõuete järgimisega. Seega mõistab kohus TsMS § 367 alusel

välja viivise määraga 6,9% aastas kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud

põhivõlalt 1789,02 eurot alates otsuse jõustumisest kuni põhivõla tasumiseni.

26. Hageja palub kostjalt välja mõista ka sissenõudmiskulud 50 eurot, mis on kujunenud

järgmiselt: 04.10.2023 esimese tasulise kirja saatmine 25 eurot, 30.10.2023 teise tasulise kirja

saatmine 5 eurot, 04.01.2024 kolmanda tasulise kirja saatmine 5 eurot, muud

makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot. Muud makseviivitusega seotud toimingud on

hageja esitatud süsteemi väljavõtte kohaselt tehtud vahemikus 06.09.2023–12.01.2024.

Arvestades kõik kostja tehtud maksed põhivõla katteks, sattus kostja hageja 27.08.2024

seisukoha järgi maksetega viivitusse alates 22. osamaksest, mille tasumise tähtaeg oli

20.05.2024. Seega ei olnud kostjal meeldetuletuskirjade ja muude eelviidatud toimingute

tegemise ajal maksetega viivituses. Seetõttu jätab kohus sissenõudmiskulude nõude täies

ulatuses rahuldamata.

27. Eelneva põhjal rahuldab kohus hagi osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja

kohtuotsuse tegemise kuupäevaks sissnõutavaks muutunud põhivõla 1789,02 eurot ja

tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhiosamaksed 3542,32 eurot vastavalt esialgses

graafikus ettenähtud põhiosa summade graafikule ning viivise määraga 6,9% aastas

kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud põhivõlalt 1789,02 eurot alates otsuse

jõustumisest kuni põhivõla tasumiseni. Ülejäänud osas, s.o põhivõla 797,95 eurot (6129,29 -

1789,02 - 3542,32), intresside 254,93 eurot, haldustasu 18,80 eurot, sissenõutavaks muutunud

viivise 184,03 eurot ja sissenõudmiskulude 50 eurot osas jääb hagi rahuldamata.

Menetluskulud

28. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kohus rahuldas hagiavalduse osaliselt.

28.1.

Kohus jaotab menetluskulud praegusel juhul võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.

Hagi esemeks on rahaline nõue ning seega on hagi rahuldamise ulatus täpselt välja arvutatav.

28.2.

Hageja algsed nõuded (sissenõutavaks muutunud osas) olid kokku 6637,05 eurot.

Kohus rahuldas hagi 5331,34 euro ulatuses. Seega rahuldas kohus hageja nõuetest ligikaudu

80% (5331,34 ÷ 6637,05 eurot × 100% = 80,33%). Seega jäävad menetluskulud 80% ulatuses

kostja kanda ning 20% ulatuses hageja kanda (100% - 80% = 20%).

29. TsMS § 174 lg-st 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei

takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

30. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja (dtl 123), millest nähtuvalt on

hageja menetluskuludeks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 665 eurot, maksekäsu

kiirmenetluse kulud 20 eurot ja õigusabikulud hagimenetluses 845 eurot (5 töötundi

tunnihinnaga 169 eurot, ilma käibemaksuta). Hageja palub kohustada kostjat tasuma

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.

31. Kohtute Infosüsteemi andmetel on hageja asjas tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu

665 eurot. Riigilõivu tasumine on kohtu poolt kontrollitud ning tegemist on põhjendatud

menetluskuluga.

32. TsMS § 4842 alusel on põhjendatud maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot.

33. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate

kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja

vajalikus ulatuses. Hageja lepinguline esindaja on teinud järgmised tasustatud toimingud:

nõude aluseks olevate dokumentide kogumine ja analüüs, hagiavalduse koostamine ja lisade

komplekteerimine (2 tundi), 27.08.2024 seisukoha koostamine (2 tundi), 06.01.2026

seisukoha ja menetluskulude nimekirja koostamine (1 tund).

33.1.

Hagejat esindas menetluses TsMS § 218 lg 1 p 2 tingimustele vastav lepinguline

esindaja, magistrikraadiga õigusteadmistega isik. Mitteadvokaadist esindaja põhjendatud

tunnitasuks on kohtupraktikas peetud 60–100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks

(TlnRnKo 28.09.2023, nr 2-22-15592, p 60). Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja

vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist

sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (RKTKm 13.11.2013, 3-2-1-115-13, p 25).

33.2.

Kohus leiab, et hageja esindaja tunnitasu 169 eurot tund ilma käibemaksuta tuleb

käesolevas asjas lugeda ebamõistlikult kõrgeks. Arvestades praeguse tsiviilasja olemust,

vaidluse keerukust ja hageja lepingulise esindaja kvalifikatsiooni, ei ole esindaja taotletud

tunnitasu suurus põhjendatud. Hageja esindaja tunnitasu on ülemäärases suuruses võrreldes

kohtupraktikas heakskiidetud Eesti Advokatuuri liikmeks mitte oleva lepingulise esindaja

tunnitasuga. Tegemist on hageja põhitegevuse standardse vaidlusega. Lähtudes mh mõistlikest

turuhindadest ja kohtupraktikast, on põhjendatud tunnitasumäär kohtu hinnangul 100 eurot.

33.3.

Menetluskulude nimekirja kohaselt kulus hageja esindajal toimingutele kokku 5 tundi.

Kohtu hinnangul on esindaja ajakulu põhjendatud kokku 3 tunni ulatuses. Hageja lepingulise

esindaja töö sisaldas hagi esitamiseks alusdokumentide kogumist ja analüüsimist ning lisade

komplekteerimist, kohtunõuetele vastamist ja menetluskulude nimekirja esitamist. 27.08.2024

seisukoht ei ole mahukas dokument ning 30.07.2024 kohtunõudega tutvumisele ja sellele

vastuse koostamisele ei saanud hageja esindajal kuluda sama palju aega kui hagiavalduse

koostamisele ja lisade komplekteerimisele. Põhjendatuks ei saa pidada kostjalt hageja

menetluskulude väljamõistmist osas, mis puudutab kohtunõudele vastamist ebaõige konto

väljavõtte osas. Hageja oleks saanud kohe algselt krediidiandjalt konto väljavõtte saamisel üle

kontrollida, kas väljavõte on praeguses menetluses asjakohane ja vältida seeläbi kohtu

täiendavat nõuet. Menetluskulude nimekirjale kahe täiendava kulurea lisamine võrreldes

hagiavalduse juurde esitatud nimekirjaga, ei saanud samuti olla ajamahukas tegevus. Kostja

menetluses ei osalenud ja kohtuistungit asjas ei toimunud. Arvestades lepingulise esindaja

põhjendatud tunnihinda, on esindaja põhjendatud õigusabikulu kokku 300 eurot (3 tundi ×

100 eurot).

33.4.

Seega on põhjendatud menetluskulud kokku 985 eurot (665 + 20 + 300), millest 80%

on 788 eurot.

34. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 788

eurot ning menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse

jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.

35. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt

võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude

summa ületab 280 eurot. TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise

vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

Kohtulahendi kättetoimetamine ja täitmine

36. Kohus toimetas kostjale hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse kätte avalikult,

kuivõrd menetluse käigus ei õnnestunud kohtul kostjale materjale mõistliku aja jooksul ja

registrites näidatud kontaktidel kätte toimetada. Kohus proovis kostjale menetlusdokumente

kätte toimetada aadressidele xxx ja xxx ja e-posti aadressidele xxx, xxx, xxx ja xxx.

Täiendavalt tegi kohus päringu Politsei- ja Piirivalveametile (PPA), kuid PPA-l puudusid

täiendavad andmed kostja aadresside ja kontaktandmete kohta. Maksekäsu kiirmenetluses

kinnitas kostja ema 12.02.2024 kohtule, et kostja elab xxx ning tema kontaktid on teadmata.

37. Tsiviilasja nr 2-25-116900 toimikust nähtub, et viidatud asjas ei õnnestunud maksekäsu

kiirmenetluses kostjale 04.07.2025 makseettepanekut mõistliku aja jooksul kätte toimetada.

Ka selles asjas kinnitas kostja ema 18.09.2025 kohtule, et kostja elab xxx ja Eestisse tagasi ei

ole tulemas. Kostja ema kostja sealseid kontakte ei teadnud.

38. Kohtuotsuse tegemise ajaks ei ole ülalkirjeldatud asjaolud muutunud. Kostja menetluses ei

osale ning läbi proovimata kontaktandmed puuduvad. Maakohus on seisukohal, et TsMS §

317 lg 1 p 1 eelduste uuesti kontrollimine oleks tulemusteta ning toimetab kohtuotsuse

kostjale kätte otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtuotsus

loetakse TsMS § 317 lg 5 kohaselt avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte

avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded.

39. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel ilma

tagatiseta viivitamata täidetavaks.

(allkirjastatud digitaalselt)

Helina Mark

kohtunik