2-24-109903/10 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Viktor Bome

Otsuse tegemise aeg ja koht

13. jaanuar 2026.a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-109903

Tsiviilasi

Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi S. V. vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

81,21 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806;

asukoht Tartu mnt 83 Tallinn, 10115 Harju maakond),

tehinguline esindaja Carlo Kask (e-post XXX)

Kostja S. V. (isikukood XXX; elukoht XXX; e-post XXX)

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Mõista kostjalt S. V. hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks välja T AS ja S. V. vahel

04.01.2022 sõlmitud XXX Liitumislepingust nr. XXX tulenev võlgnevus 40,65 eurot, viivised

8,14 eurot, sissenõudekulud 25 eurot.

3. Mõista kostjalt S. V. hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks välja veel mitte sissenõutavaks

muutunud viivis põhinõudelt 40,65 eurot alates 07.06.2024.a kuni põhinõude täitmiseni

lepingujärgses määras 0,05% päevas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega

mitte enam kui põhinõude ulatuses.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

1. Menetluskulud jätta kostja kanda.

2. Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ja mõista kostjalt välja hageja

kasuks põhjendatud menetluskulud summas 320 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda hagejale käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni

täitmiseni tasumata summalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

Edasikaebamise kord

Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Otsus jõustub kümne päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest arvates välja arvatud juhul, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul

otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus.

Kohtu selgitused

Kohus on menetlenud tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt TsMS § 405

lõikele 1. TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse

kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. TsMS § 444 lg 4 kohaselt võib kohus sama

paragrahvi lõikes 3 nimetamata otsusest kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta, kui

menetlusosalised on andnud selleks nõusoleku või kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses. Sel

juhul tuleb otsuses märkida, et kohus täiendab otsust käesoleva seadustiku § 448 lõikes 41

sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest

arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Kohus selgitab otsuses

apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatamata jätmise tagajärgi. TsMS § 448 lg 41 sätestab, et

sama seadustiku § 444 lõike 4 alusel tehtud kirjeldava või põhjendava osata otsust täiendab

kohus puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest

arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise

soovi ei pea põhjendama. Otsuse täiendamine lahendatakse kirjalikus menetluses. Teisele

menetlusosalisele otsuse täiendamisest ei teatata. Kohus võib kohtuotsuse tervikuna koostada ka

käesoleva seadustiku § 444 lõigetes 1 ja 2 sätestatu kohaselt. Otsuse täiendamise korral puuduva

osaga hakkab apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg uuesti kulgema täiendava otsuse

kättetoimetamisest arvates. TsMS § 448 lg 42 sätestab, et kui menetlusosaline ei ole kohtule sama

paragrahvi lõikes 41 sätestatud tähtaja jooksul teatanud soovist kirjeldava ja põhjendava osata

otsuse peale apellatsioonkaebust esitada, loetakse, et ta on apellatsioonkaebuse esitamise

õigusest loobunud.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses,

millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse

avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus

lõpetatakse. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega

seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui

menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui

menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse

tegemist.

Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 100 eurot, kandnud maksekäsu kiirmenetluses

kulusid 20 eurot ning hageja õigusabikulud on 427 eurot.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. TsMS § 139 lg 1 kohaselt on

riigilõiv menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma.

Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

TsMS § 172 lg 9 alusel, mille järgi maksekäsu kiirmenetluse asja edasisel lahendamisel

hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. TsMS §

175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtu hinnangul on õigusabikulu

summas 427 eurot selgelt põhjendamatu. Hinnates asjas esitatud materjale ja asja keerukust ning

arvestades, et kohus rahuldas hagi eelmenetluses, ei saa hageja põhjendatud ja vajalikud

õigusabikulud olla suuremad kui 200 eurot.

Kohus leiab, et nii riigilõivu kui ka maksekäsu kiirmenetluse kulude näol on tegemist

põhjendatud kulutustega ja need tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista koos kohtu poolt

põhjendatuks peetud suuruses õigusabikuluga kõik kokku summas 320 eurot.

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

Vastavalt TsMS § 637 lg-le 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale esitatud

apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Kohus ei anna luba edasikaebamiseks.

(digitaalselt allkirjastatud)

Viktor Bome

Kohtunik