2-25-4966/8 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kairi Piirisild, Ele Liiv, Mati Maksing

Määruse tegemise aeg ja koht

13. jaanuar 2026, Tallinn

Kohtuasja number

2-25-4966

Kohtuasi

Eesti Autorite Ühingu hagi Esperanza Tantsukool OÜ

vastu kahju hüvitamise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 13. novembri 2025. a otsus

Tsiviilasja hind

309,18 eurot

Kaebuse esitaja ja liik

Esperanza Tantsukool OÜ 12. detsembri 2025. a

apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (vastustaja): Eesti Autorite Ühing (registrikood

80004182), lepinguline esindaja vandeadvokaat Mari

Must

Kostja (apellant): Esperanza Tantsukool OÜ (registrikood

14219357), lepinguline esindaja Marina Simhes-

Kazakova

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Keelduda Esperanza Tantsukool OÜ apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest.

2. Jätta apellatsioonkaebuse esitamisega seotud menetluskulud Esperanza

Tantsukool OÜ kanda.

3. Jätta menetluskulude rahaline suurus kulude puudumise tõttu kindlaks

määramata.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

2-25-4966

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Eesti Autorite Ühing (hageja) esitas 31.03.2025 Harju Maakohtule Esperanza Tantsukool

OÜ (kostja) vastu hagi, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista kahjuhüvitise 280

eurot ja viivise sellelt seadusjärgses määras alates 31.03.2025 kuni kohustuse täitmiseni.

Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

1.1. Hagiavalduse kohaselt korraldab kostja Tallinnas täiskasvanute tantsutreeninguid. Kostja

esitab treeningutes hageja esindatud autorite muusikateoseid. Kostjal ei ole treeningutes

muusika avalikuks esitamiseks litsentsilepingut. Hagejal on kostja vastu kahju hüvitamise

nõue autoriõiguse seaduse (AutÕS) § 817 lg 1 p-i 1 ning võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 ja §

1045 lg 2 p-i 5 alusel. Kostja treeningplaani järgi toimub kostjal nädalas vähemalt 14

treeningut. Kuni 56 trenni korral kuus oleks litsentsitasumäär olnud 20 eurot kuus. Kostja on

01.01.2024 kuni 28.02.2025 tekitanud hagejale kahju 280 eurot.

2. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostjal on luba muusikateoste

esitamiseks, kuna tal on leping muusikateose autori DJ Maksyga, kes toodab spetsiaalset

tantsumuusikat. Kostja ruume kasutavad ka teised isikud, kelle tegevuse eest kostja ei vastuta.

Hagejal ei ole tõendanud, kui palju tunde tegelikult toimub ja kui sageli koolis muusikat

kasutatakse. Treeningplaan muutub pidevalt. Kostja tunnid ei ole avalikud ärilised üritused.

3. Harju Maakohus rahuldas 13.11.2025 otsusega hagi ning mõistis kostjalt hageja kasuks

välja kahjuhüvitise 280 eurot, seisuga 13.11.2025 sissenõutavaks muutunud viivise 18,46

eurot ja viivise protsendina põhinõudelt alates 14.11.2025 kuni põhinõude täitmiseni VÕS §

113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Menetluskulud jättis kohus kostja kanda ning

mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise 5710 eurot ja viivise

menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kohtuotsuse jõustumisest

kuni võla tasumiseni.

3.1. Otsuse kohaselt tõendas hageja, et kostja kasutab oma treeningutes nende autorite

muusikateoseid, keda hageja kollektiivse esindamise organisatsioonina esindab. Kostja

tantsukool ei ole haridusasutus. Kostja jättis järgimata käibes vajaliku hoole. Maakohus viitas

AutÕS § 817 lg 1 p-le 1 ning VÕS §-le 1043, § 1045 lg 2 p-le 5, § 1050 lg-le 1, § 127 lg-dele

1 ja 6 ning § 113 lg-le 1.

3.2. Menetluskulud tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel jätta

kostja kanda. Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 100 eurot ja õigusabikulu 5610 eurot.

Esindaja Mari Must osutas hagejale õigusabi 25,4 tundi tunnitasuga 220 eurot (käibemaksuta)

ja esindaja Mari Mikson 0,1 tundi tunnitasuga 220 eurot (käibemaksuta). Hageja esindajate

tunnitasu on mõistlik ning õigusabi osutamiseks kulunud aeg kooskõlas kohtule esitatud

menetlusdokumentide sisu ja mahuga. Kuna kostja esitas menetluse käigus mitmeid erinevaid

vastuväiteid, tuli hagejal nendele korduvalt vastata ja esitada täiendavaid tõendeid, mis

omakorda suurendas menetluskulusid. Seega on hageja menetluskulud põhjendatud.

4. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue

otsuse, millega hagi jätta rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

2-25-4966

4.1. Kaebuse kohaselt ei ole kostja autoriõigusi rikkunud. Maakohus jaotas vääralt

tõendamiskoormise. Hageja pidi tõendama, et kostja kasutas treeningutel originaalteoseid,

mida hageja aga kohaselt ei teinud. Kahjunõude suuruse hindamisel lähtus kohus vääralt

treeningplaanist, mitte tundide tegelikust arvust.

4.2. Kohus ei selgitanud kostjale, et tal on võimalik hageja menetluskuludele vastuväiteid

esitada. Hageja lepinguliste esindajate kulu on ülemäärane.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta TsMS § 637 lg 21 ja ning TsMS §

637 lg 1 p 6 alusel menetlusse võtmata.

6. TsMS § 405 lg 1 esimese lause kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise

kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes samas seadustikus sätestatud üldisi

menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat,

mis vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Hageja esitas maakohtule hagi,

milles palus kostjalt välja mõista 280 eurot ja sellelt viivise VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud

määras alates 31.03.2025 kuni nõude täitmiseni. Kuna tegemist on rahalise nõudega, mille

hind ei ületa arvestatuna põhinõudelt 3500 eurot ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurot, on

tegemist TsMS § 405 lg-s 1 nimetatud asjaga. TsMS § 637 lg 21 kohaselt saab

ringkonnakohus TsMS § 405 lg-s 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse

võtta üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu

otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud

menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt

mõjutada lahendit.

7. Maakohus ei ole oma otsuses andnud luba selle edasi kaebamiseks. Otsuses on märgitud

küll edasikaebamise kord, kuid see ei ole edasikaebamise loa andmine TsMS § 637 lg 2¹

tähenduses. See on seadusest tuleneva nõude täitmine. Edasikaebamise korda tuleb selgitada

ka nendes maakohtu otsustes, mille puhul edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei

ole välistatud ka muudel TsMS § 637 lg-s 2¹ sätestatud alustel (RKTKm 08.05.2017, 3-2-1-

29-17, p 11).

8. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, sh maakohtu lahendi,

apellatsioonkaebuse ja asjas esitatud tõenditega, leiab, et maakohus ei ole otsuse tegemisel

selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust või selgelt rikkunud menetlusõigust või selgelt

ebaõigesti hinnanud tõendeid. Seega ei kerki küsimust ka taoliste rikkumiste mõjust lahendile.

Asjaolu, et apellant maakohtuga ei nõustu, ei anna alust järeldada vastupidist. Eeltoodust

tulenevalt puudub ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks õiguslik alus.

Ringkonnakohus selgitab, et tulenevalt menetlusökonoomia põhimõttest ei pea TsMS § 637 lg

21 alusel apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumist pikemalt põhjendama (vt nt

RKTKm 21.02.2024, 2-22-100795, p 11).

9. Osas, millega kostja vaidlustab menetluskulude rahalist kindlaksmääramist maakohtu poolt,

tuleb apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keelduda TsMS § 637 lg 1 p 6 alusel.

Viidatud sätte kohaselt ei võta ringkonnakohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui

apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada.

Riigikohus on selgitanud, et apellatsioonkaebuse õiguslik perspektiivitus tähendab seda, et

apellatsioonkaebus tuleks jätta rahuldamata juhul, kui faktilised asjaolud, millele

2-25-4966

apellatsioonkaebuses tuginetakse, osutuksid tõendatuks (vt RKTKm 24.04.2013 3-2-1-35-13,

p 12). Seega hindab ringkonnakohus praeguses menetlusetapis üksnes apellatsioonkaebuse

väiteid.

9.1. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalise

lepingulise esindaja kulude, s.o nii lepingulise esindaja tunnihinna kui ka

menetlustoimingutele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu

diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on

ületanud diskretsioonipiire. Seega on kohtule antud õigusabikulude hüvitatavuse üle

otsustamisel lai otsustusruum, mis tagab võimaluse leida igal üksikjuhtumil õiglane lahendus.

Ringkonnakohus saab maakohtu kaalutlust ümber hinnata üksnes siis, kui maakohus on

ületanud diskretsioonipiire.

9.2. Kostja ei väida siinsel juhul, et maakohus oleks menetluskulude kindlaksmääramisel

diskretsioonipiire ületanud. Maakohus hindas hageja menetluskulude põhjendatust ja

vajalikkust ning on oma järeldusi selle kohta ka põhjendanud. Ainuüksi kostja hinnang, et

hageja esindajatel oleks võinud kuluda menetluses vähem aega, ei anna ringkonnakohtule

alust maakohtu diskretsiooni sekkuda. Seejuures ei ole ringkonnakohtu ülesanne hinnata

lepinguliste esindajate kulude põhjendatust ja vajalikkust uuesti, vaid üksnes kontrollida

maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust.

9.3. Eelnevast tulenevalt ei oleks ringkonnakohtul võimalik kostja apellatsioonkaebuses

toodud väidete põhjal apellatsioonkaebust maakohtu menetluskulude kindlaksmääramise osas

rahuldada. Olulisi menetlusõiguse normi rikkumisi, mis võiksid anda alust tühistada

maakohtu otsus menetluskulude kindlaksmääramise osas TsMS § 656 lg 1 järgi

apellatsioonkaebuse põhjendusest ja selles esitatud asjaoludest olenemata, kolleegium ei

tuvastanud. Seega on apellatsioonkaebus selles osas õiguslikult perspektiivitu.

10. TsMS § 638 lg 4 teise lause kohaselt, kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust

menetlemast, ei toimeta ta kaebust vastustajale kätte ning tagastab selle apellandile koos

lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega. Kuna apellant esitas

apellatsioonkaebuse elektrooniliselt, ei ole vaja seda tagastada. TsMS § 638 lg 10 järgi

loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.

Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse kindlaksmääramine

11. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad kaebuse esitamisega

seotud menetluskulud TsMS § 168 lg 1 alusel, koosmõjus § 639 lg-ga 1, kaebuse esitaja s.o

kostja kanda. Kuna kohus keeldub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ja ei edasta seda

hagejale seisukoha esitamiseks, ei saanud hagejal apellatsioonimenetluses vastaspoolelt välja

mõistmisele kuuluvaid menetluskulusid tekkida. Seega puuduvad asjas kindlaksmääratavad

menetluskulud.

12. Kostjal on pärast käesoleva määruse jõustumist õigus esitada TsMS § 150 lg 1 p 2 alusel

taotlus kaebuselt tasutud riigilõivu tagastamiseks. Taotluses tuleb märkida, kellele ja millisele

arvelduskontole tuleb lõiv tagastada.

(allkirjastatud digitaalselt)