2-22-11504/49 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Angelina Abol

Määruse tegemise aeg ja koht

13. jaanuar 2026, Rakvere

Tsiviilasja number

2-22-11504

Tsiviilasi

S. H. maksejõuetusmenetlus

Menetlustoiming

pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse

lõpetamine, halduri tasu määramine, kulude kinnitamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja/ võlgnik: S. H. (isikukood XXX, elukoht XXX;

e-post XXX)

Pankrotihaldur usaldusisiku ülesannetes: Jüri Truuts

(Autente Menetlusteenused OÜ; e-post truuts@autente.ee;

telefon 5 026 222)

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada S. H. (isikukood XXX) pankrotimenetlus pärast pankroti väljakuulutamist

raugemise tõttu, kuna pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse

kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks.

2. Võlausaldajatel on jäänud tunnustatud nõuetest raha saamata alljärgnevalt:

Jr

k

Võlausaldaja nimi ja registrikood

Tunnustatud ja

saamata nõue (EUR)

Rahulda

misjärk

Jaotis

(%)

1. B OÜ (end. O OÜ (I AS loovutatud nõue)) (RK

XXX)

1 593,17

II

5,1633

2. B OÜ (end. O OÜ (B OÜ loovutatud nõue))

(RK XXX)

666,18

II

2,1590

3. P AS (F OÜ ja E AS loovutatud nõuded) (RK

XXX)

4 677,46

II

15,1593

4. R OÜ (RK XXX)

8 076,56

II

26,1755

5. B AS (RK XXX)

12 526,18

II

40,5963

6. E AS (RK XXX)

464,66

II

1,5059

7. A OÜ (end. A OÜ (P OÜ loovutatud nõue))

(RK XXX)

2 851,25

II

9,2407

Nõuete puhul ei ole tegemist solidaarkohustustega või tingimuslikust tehingust või

kõrvaltingimusega haldusaktist tulenevate nõuetega. Võlgnik ei esitanud nõuetele vastuväiteid.

3. Lõpetada S. H. (isikukood XXX) kohustustest vabastamise menetlus ja jätta S. H.

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata.

4. Vabastada Jüri Truuts S. H. pankrotihalduri usaldusisiku ülesannetes kohustustest.

5. Rahuldada pankrotihalduri Jüri Truuts tasu taotlus osaliselt ning määrata pankrotihalduri

tasuks 1 650.00 eurot (käibemaksu ei lisandu tasule ega sisaldu tasus).

6. Mõista välja pankrotihalduri Jüri Truuts tasu osaliselt, s.o summas 580.35 eurot, S. H.

pankrotivara arvelt. Väljamakse teostada büroole, mille kaudu haldur tegutseb, s.o OÜ

Autente Menetlusteenused, arvelduskonto XXX.

7. Jätta ülejäänud halduri tasu summas 1 069.65 eurot S. H. kanda.

8. Rahuldada pankrotihalduri menetlusabi taotlus ning anda S. H.le menetlusabi

pankrotimenetluse kulude (halduri tasu) kandmisel summas 886.00 eurot, kohustuseta

hüvitada menetlusabi kulud.

9. Hüvitada Eesti Vabariigi vahenditest halduri tasu summas 886.00 eurot. Väljamakse

teostada büroole, mille kaudu haldur tegutseb, s.o OÜ Autente Menetlusteenused,

arvelduskonto XXX).

10. Välja mõista S. H.lt pankrotihalduri Jüri Truuts kasuks pankrotimenetluses hüvitamata

jäänud pankrotimenetluse kulud (halduri tasu) summas 183.65 eurot. Väljamakse teostada

büroole, mille kaudu haldur tegutseb, s.o OÜ Autente Menetlusteenused, arvelduskonto

XXX. 11. Kinnitada S. H. pankrotimenetluses kinnitamata pankrotimenetluse kulud summas 0.25

eurot (panga teenustasud).

12. Jätta menetlusosaliste menetluskulud S. H. kanda.

Määrus saata menetlusosalistele. Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise ja kohustustest

vabastamata jätmise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva

jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Pankrotihalduri tasu hüvitamise osas võivad määruskaebuse

esitada võlgnik ja pankrotihaldur.

Asjaolud ja menetluse käik

Viru Maakohtu 21.10.2022 määrusega kuulutati välja S. H. pankrot ja algatati tema kohustustest

vabastamise menetlus, pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes nimetati Jüri Truuts. Võlausaldajate

esimene üldkoosolek toimus 16.11.2022. Võlausaldajate esimesel üldkoosolekul ükski võlausaldaja ei

osalenud ning kohtu poolt määratud pankrotihaldur loeti kinnitatuks. Pankrotimenetluses

pankrotitoimkonda ei moodustatud.

17.11.2025 esitatud taotluses palub haldur lõpetada S. H. pankrotimenetluse raugemise tõttu;

vabastada haldur; määrata pankrotihalduri tasu summas 2 658.00 eurot, mõista tasu osaliselt välja

pärandvara arvelt, osaliselt anda võlgnikule menetlusabi ning ülejäänud osas mõista välja võlgnikult;

kinnitada pankrotimenetluse kulud summas 0.25 eurot (pangateenus); otsustada võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse jätkumine.

Kohtumääruse põhjendused

Pankrotiseaduse (PankrS) § 157 p 2 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus pankrotimenetluse raugemisega

ning PankrS § 158 lg 1 kohaselt, kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse

kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama.

S. H. haldur on koostanud ning esitanud aruande kohtule, kuna võlgnikul puuduvad rahalised vahendid

pankrotimenetluse lõpuleviimiseks ja võlausaldajate nõuete väljamaksmiseks.

PankrS § 158 lg 4 järgi pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus, millises osas on iga

võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. Võlausaldajate lõplik

nimekiri on kinnitatud 05.06.2023 kohtumäärusega. Võlgnik ei esitanud vastuväidet tunnustatud

nõuete osas.

Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta:

Pankrotivara pankroti väljakuulutamisel puudus, AS-i XXX arvelduskonto jääk oli 0.25 eurot.

Vastavalt pankrothalduri poolt kogutud andmetele on võlgnik perioodil jaanuar 2023 - juuli 2024

töötanud S OÜ-s. Töötasu ei laekunud pankrotihalduri kontrolli all olevale võlgniku kontole.

Võlgnikul on kaks ülalpeetavat ja üks koos temaga elav elukaaslase laps. Sellest tulenevalt on

võlgniku nn mittearestitav sissetulek pankrotiperioodil olnud 890.00 - 1 230.00 eurot. Võlgniku poolt

esitatud andmetel on tema (neto)sissetulek töötamisel olnud 860.00 – 900.00 eurot. Alates juulist 2024

on võlgnik olnud töötu. Halduri päringutele, kas võlgnik otsib tööd ja millega tegeleb, on võlgnik

teatanud, et Eestis on normaalse palgaga võimatu tööd leida. Seejärel teatas võlgnik, et on töötu ja

viibib välismaal. Võlgniku töötasust on pankrotivara hulka laekunud 6.72 eurot. Lisaks on

pankrotivarasse laekunud töövõimetushüvitised kokku summas 1 081.18 eurot, tagastamisele kuuluv

tulumaks 34.49 eurot ning pangaintressid 2.96 eurot. Kokku laekumised pankrotivarasse 1 125.60

eurot. Pankrotivara jääk seisuga 17.11.2025 on 580.35 eurot.

Andmed PankrS § 146 nimetatud väljamaksete kohta:

Vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevad nõuded puuduvad, väljamakseid nende

katteks ei ole tehtud. Võlgnikule või tema ülalpeetavatele ei ole pankrotivarast elatist makstud.

Usaldusisikule määrati tasu 1 199.00 eurot, mis on osaliselt välja makstud riigi vahenditest summas

654.00 eurot, pankrotivarast on usaldusisiku tasu välja makstud summas 545.00 eurot. Pangateenuseid

on tasutud 0.25 eurot, mis on kohtu poolt kinnitamata. Mingeid muid massikohustusi ja

menetluskulusid välja ei ole makstud.

Andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa:

Võlausaldajatele väljamakseid ei ole tehtud.

Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta:

Käesolevas pankrotimenetluses pandiese puudus.

Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saada oleva vara kohta:

Müümata pankrotivara puudub. Pankrotihaldurile ei ole teada, et võlgnikul oleks teistelt isikutelt

saadaolevat vara.

Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel:

Pangakontode valitsemine seisnes konto käsutusõiguse ümbervormistamises ja kontole laekuva raha

käsutamises.

Andmed iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa kohta, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha

saanud:

Jrk

Võlausaldaja nimi ja isiku- või registrikood

Tunnustatud ja

saamata nõue (EUR)

Rahulda

misjärk

Jaotis

(%)

1. B OÜ (end. O OÜ (I AS loovutatud nõue)) (RK

XXX)

1 593,17

II

5,1633

2. B OÜ (end. O OÜ (B OÜ loovutatud nõue)) (RK

XXX)

666,18

II

2,1590

3. P AS (F OÜ ja E AS loovutatud nõuded) (RK

XXX)

4 677,46

II

15,1593

4. R OÜ (RK XXX)

8 076,56

II

26,1755

5. B AS (RK XXX)

12 526,18

II

40,5963

6. E AS (RK XXX)

464,66

II

1,5059

7. A OÜ (end. A OÜ (P OÜ loovutatud nõue)) (RK

XXX)

2 851,25

II

9,2407

Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur

kavatseb veel esitada:

Pankrotimenetluses ei ole hagisid esitatud ning haldur ei kavatse hagisid esitada.

Menetluskulud ning halduri tehtud vajalikud kulutused:

Kohtukulud puuduvad.

PankrS § 162 lg 3 järgi peab pankrotihaldur oma arvamuses märkima, kas maksejõuetuse põhjuseks on

kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu.

Pankrotihalduri hinnangul on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks kergekäeliselt pikema aja vältel

võetud erinevad kiirlaenud jooksvate kulude katteks ning juba tekkinud laenude teenindamiseks,

arvatavasti ka ebapiisav eelarve planeerimise oskus. Kreeditoridele tagasimaksmine on osutunud

võlgnikule ülejõu käivaks. Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on pankrotiseaduse § 22 lg 5 mõistes

muu asjaolu.

PankrS § 158 lg 5 järgi kohus ei lõpeta pankrotimenetlust raugemise tõttu enne käesoleva seaduse § 86

sätestatud vande andmist, kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma ja vande võtmine on

võimalik. Võlgnik andis vande 16.11.2022.

PankrS § 158 lg 6 kohaselt kohus ei lõpeta menetlust, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab

massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu

poolt määratud summa. Käesolevaks hetkeks ei ole võlausaldajad avaldanud kohtule valmisolekut

tasuda pankrotimenetluse kulusid.

Eeltoodu alusel kuulub pankrotihalduri taotlus rahuldamisele ja pankrotimenetlus lõpetamisele seoses

raugemisega.

PankrS § 168 kohaselt, ulatuses milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud

pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev kohtumäärus võlgniku pankrotimenetluses rahuldamata

jäänud nõuete osas täitedokumendiks.

Halduri tasu

PankrS § 150 lg 4 järgi pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude

jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 65 kohaselt halduril on õigus saada tasu oma ülesannete

täitmise eest. Halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo

pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Pankrotihalduri tasu määrab kohus halduri taotlusel

pankrotimenetluse lõppemisel pankrotiseaduse § 157 punktides 2–6 sätestatud alustel, olles ära

kuulanud halduri ja pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole,

mille kaudu haldur tegutseb. PankrS § 65 lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud

makse, välja arvatud käibemaks.

PankrS § 65 lg 2 kohaselt arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti

halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast

lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Haldur

peab pidama oma ülesannete täitmiseks kulunud aja arvestust. Halduri tasu arvestamisel ei võeta

arvesse raha, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal või mis on saadud halduri tegevusest

sõltumata. PankrS § 65 lg 113 kohaselt võib haldur taotleda füüsilise isiku pankrotimenetluses tasu

toimingutasuna, mis ei või olla suurem kui kolmekordne TLS § 29 lg 5 alusel kehtestatud alampalga

määr. Seejuures on toiminguks kogu pankrotimenetluse läbiviimine. Sama lõike kohaselt, kui haldur

soovib taotleda tasu toimingutasuna, peab ta sellest kohtule ja võlausaldajatele teatama tasu ja

menetluskulude kalkulatsiooni koostamisel ega pea pidama tööaja arvestust.

Pankrotihaldur taotleb tasu määramist toimingutasuna kolmekordses töötasu alammääras, s.o summas

2 658.00 eurot. Haldur on kohtule teatanud, et käibemaksu ei lisandu tasule ega sisaldu tasus. Võlgnik

ja võlausaldajad oma seisukohta pankrotihalduri taotletava tasu osas esitanud ei ole. Kohus leiab, et

halduri tasu taotlus on põhjendatud osaliselt.

Esiteks märgib kohus järgmist. PankrS § 127 kohaselt teeb haldur võlausaldajate esimesel

üldkoosolekul ettekande võlgniku majandusliku olukorra ja maksejõuetuse põhjuste kohta ning

tutvustab halduri tasu ja pankrotimenetluse kulude kalkulatsiooni. PankrS § 661 kohaselt haldur esitab

enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut kohtule ja võlausaldajatele kirjalikult tasu ja

menetluskulude kalkulatsiooni. Kalkulatsioonis peab haldur kajastama planeeritavad toimingud oma

ülesannete täitmiseks, selleks kulutatava aja ning muud pankrotimenetluse kulud. Kalkulatsioonis tuleb

kajastada ka kolmandate isikute, esindajate ja abiliste planeeritav kasutamine ning sellega seotud

kulud.

Toimiku materjalidest nähtub, et haldur on küll võlausaldajate esimesel üldkoosolekul esitanud

taotluse, milles taotles tasu toimingutasuna, kuid samas ei ole ta seaduses sätestatud tasu ja

menetluskulude kalkulatsiooni esitanud. Kohus selgitab, et pankrotimenetluses peab olema tagatud, et

pankrotihalduri tasu kujunemine oleks prognoositav ja läbipaistev, et nii kohus kui võlausaldajad

mõistaksid, milliste ülesannete täitmise eest haldur tasu küsib ning kuidas on nõutav tasu kooskõlas

pankrotimenetluse tulemustega.

Kuivõrd haldur ei ole seaduses sätestatud tasu ja menetluskulude kalkulatsiooni esitanud ning halduri

tegevuse tulemusena ei ole vara pankrotivarasse laekunud, leiab kohus, et antud juhul on põhjendatud

halduri tasu määramisel lähtuda PankrS § 65 lg 12.

PankrS § 65 lg 12 kohaselt, kui halduri tasu arvestamise aluseks olev pankrotivara puudub, selle maht

on hoolimata halduri tegevusest väike, haldurit ei kinnitata võlausaldajate esimesel üldkoosolekul või

haldur vabastatakse, välja arvatud juhul, kui halduri vabastamise põhjuseks on tema ülesannete

täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, määrab kohus pankrotihalduri taotlusel

pankrotihalduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 ja käesoleva seaduse § 661 lõikes 1 sätestatud

kalkulatsiooni alusel.

Arvestades, et võlgniku pankrotimenetluses oli algselt määratud usaldusisik (Jüri Truuts), kellele

määrati tasu mh võlgniku varalise olukorra ja kohustuste väljaselgitamise eest (mistõttu oli ka

pankrotihaldur võlgniku varalise seisundiga juba tuttav), käesolevas pankrotimenetluses on seitse

nõuet ning et nõuete suhtes vastuväited puudusid, et ei pea kohus halduri pankrotimenetluse käigus

pärast pankroti väljakuulutamist teinud tööd põhjendatuks enam kui 15 tunni ulatuses. Nimetatud aeg

on kohtu hinnangul mõistlik ja põhjendatud selleks, et teavitada võlausaldajaid võlgniku pankroti

väljakuulutamisest ning nõudeavalduse esitamise vajalikkusest, analüüsida nõudeavaldusi, korraldada

võlausaldajate üldkoosolekuid, koostada pankrotimenetlusega seotud dokumente, teha väljamakseid

jms.

Lähtudes seega põhjendatud töötundidest ja halduri poolt usaldusisiku aruandes märgitud tunnihinnast

(1 tund 110.00 eurot), on käesoleval juhul põhjendatud halduri tasu kokku summas 1 650.00 eurot.

Kohus leiab, et halduri tasu nimetatud summas kinnitamine ei riku võlausaldajate ja võlgniku huve, on

mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas halduri tehtud töö mahu ja halduri kutseoskustega ning vastab

PankrS § 23 lg 1-3.

Kuivõrd haldur on kohtule teatanud, et pankrotivaras on rahalisi vahendeid summas 580.35 eurot, tuleb

halduri tasu osaliselt, s.o summas 580.35 eurot, mõista välja pankrotivarast, OÜ Autente

Menetlusteenused arvelduskontole.

Ülejäänud halduri tasu osas palub haldur anda võlgnikule menetlusabi ning osaliselt välja mõista

võlgnikult.

TsMS § 183 lg 2 kohaselt võib Eesti pankrotivõlgnik taotleda menetlusabi andmist menetluskulude

kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast või

võlgniku sissetulekust ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud,

muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või

pankrotivõlausaldajad. Ajutise halduri, usaldusisiku ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks

määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe

pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29

lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud,

välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või

maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku, üks kuutasu alammäär

pankroti väljakuulutamisest pankrotimenetluse lõpuni pankrotihalduri ja üks kuutasu alammäär

kohustustest vabastamise menetluse lõpuni usaldusisiku tehtavate toimingute katteks.

Kohus selgitab ka, et PankrS § 23 lg 51 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 4 ettenähtud riigi

vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab

valdkonna eest vastutav minister määrusega. 01.02.2021 Justiitsministri määrusega nr 2 on kehtestatud

„Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“. Nimetatud

määruse § 2 lg 1 sätestab, et kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest,

on tasu 33.00 eurot poole tunni kohta.

Kohus leiab, et halduri taotlus menetlusabi saamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Võlgnikul puuduvad piisavad vahendid menetluskulude kandmiseks. Kohus avaldas 21.11.2025

üleskutse väljaandes Ametlikud Teadaanded menetluskulude katteks deposiidi tasumiseks.

Võlausaldajad pankrotimenetluse kulude tasumiseks soovi ei avaldanud.

Arvestades seega pankrotihalduri poolt oma ülesannete täitmiseks põhjendatud kulunud tööaega ning

TsMS § 183 lg 2 ja PankrS § 23 lg 51 piirmäärasid, tuleb võlgnikule anda menetlusabi summas 886.00

eurot, kohustuseta hüvitada kulud riigituludesse. Nimetatud summa ulatuses tuleb võlgnik vabastada

pankrotihalduri tasu ja kulude kandmisest ning hüvitada see haldurile riigi arvelt. Ülejäänud osas

halduri tasu, s.o summas 183.65 eurot, tuleb välja mõista võlgnikult.

Aruande kohaselt on pankrotimenetluse kinnitamata kulud 0.25 eurot (s.o panga teenustasud). Haldur

palub kulud kinnitada. Kohus leiab, et pankrotimenetluse jooksul pankrotihalduri kohustuste täitmiseks

tehtud kulud on olnud vajalikud ja põhjendatud ning need tuleb kinnitada.

Võlgniku kohustustest vabastamise menetlus

FiMS § 45 lg 1 ja 2 kohaselt otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohus

pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud asjaolule

tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus

algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti

väljakuulutamisega. Kui esineb pankrotiseaduse § 29 lõikes 1 või 2 nimetatud alus menetluse

raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus

pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Kohus

algatas 21.10.2022 pankrotimäärusega ühtlasi ka võlgniku kohustustest vabastamise menetluse.

Kohus selgitab, et pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest, tehes selle kohta määruse (FiMS § 49 lg 1). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata

võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti.

Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat

menetluse algatamisest (FiMS § 49 lg 9). Käesolevaks ajaks on menetluse algatamisest möödunud

rohkem kui kolm aastat.

Kohus küsis võlausaldajate seisukohti võlgniku kohustustest vabastamise menetluse jätkamise kohta.

Võlausaldajad on kohtule teatanud, et võlgnik ei ole nõuete katteks ühtegi väljamakset teinud, mistõttu

tuleb lõpetada kohustustest vabastamise menetlus ja jätta võlgnik täitmata jäänud kohustustest

vabastamata.

FIMS § 49 lg 5 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on

rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu oma käesoleva seaduse §-s 47 või pankrotiseaduse 4.

peatükis nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus võib keelduda

võlgnikku kohustustest vabastamast, kui esineb § 45 lõikes 3 nimetatud alus ja selle aluse esinemine

selgus pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist.

Kohus selgitab ka, et kohustustest vabastamine ei ole ette nähtud automaatselt kõigile isikutele, vaid

üksnes nendele, kes on andnud endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks (Riigikohtu

20.06.2016 määrus tsiviilasjas 3-2-1-49-16, p 15; 04.05.2016 määrus 3-2-1-19-16, p 14). Kohtul on

PankrS § 175 lg 1¹ alusel kaalutlusõigus, et otsustada, kas võlgnik kohustusest vabastada või mitte.

Kohus hindab, kas võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud. Lisaks sellele on

kohtul selle sätte järgi võimalus kaalutlusõiguse teostamiseks kontrollida, kas esinevad PankrS § 175

lõigetes 2 ja 4 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise absoluutsed alused

(Riigikohtu 04.05.2016 määrus tsiviilasjas 3-1-19-16, p 14).

FIMS § 47 sätestab võlgniku kohustused kohustustest vabastamise menetluse kestel. Kohus kontrollib,

kas võlgnik on täitnud FIMS §-s 47 kohustusi ning kas ei esine kohustustest vabastamise absoluutseid

keeldumise aluseid (FIMS § 49 lg 5).

FIMS § 49 lg 5 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdimõistmise pankroti-

või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või

karistusseadustiku §-s 214, 2172, 381 või 381¹ nimetatud kuriteo toimepanemises ning kui selle aluse

esinemine selgus pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Võlgnikku ei ole eelpool

nimetatud kuritegudes süüdi mõistetud.

Järgmisena kontrollib kohus teist keeldumise alust ehk kas võlgnik on täitnud FIMS §-s 47 või

pankrotiseaduse 4. peatükis nimetatud kohustusi või neid rikkunud. Viimase puhul tuleb ka tuvastada,

kas võlgnik on rikkunud oma kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

FIMS § 49 lg 7 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui

võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses

täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Võlgnik teatas 07.01.2026 ärakuulamisel, et ta elab XXX

ning tal ei ole võimalik vannet allkirjastada.

FIMS § 47 lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal

sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. FIMS § 47 lõigetes 3–5 on sätestatud võlausaldajatele raha

eraldamise kohustus. Toimiku materjalidest ning 07.01.2026 ärakuulamisel antud võlgniku selgitustest

nähtub, et võlgnik on suure osa menetlusajast olnud töötu, tema sissetulekuks on olnud vaid

töötutoetused, mistõttu ei ole ta ka võlausaldajatele väljamakseid teinud. Võlgnik on kohtule teatanud,

et on otsinud tööd, kuid pole tööd leidnud. Antud juhul ei esitanud aga võlgnik piisavaid tõendeid ega

andmeid selle kohta, et ta oleks kohustustest vabastamise menetluse ajal täitnud FIMS § 47 sätestatud

kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega või sellist tegevust aktiivselt otsida ning tasuda ka

võlausaldajate nõudeid.

Kohus leiab ka, et ei saa pidada mõistlikuks, et võlgnik ei pinguta piisavalt saavutamaks suuremat

sissetulekut. Võlgnik peab olema aktiivne ning otsima tööd, mille eest saadav sissetulek võimaldaks

lisaks enda ja oma alaealise lapse igapäevavajaduste katmise ka tasuda võlausaldajate nõudeid.

Sellega, et võlgnik ei ole aktiivselt otsinud tööd, mis võimaldanuks lisaks enda igapäevavajaduste

katmisele tasuda ka võlausaldajate nõudeid, on võlgnik kohtu hinnangul kahjustanud võlausaldaja

huve ja takistanud nende nõuete rahuldamist. Kohtu hinnangul on võlgnik seega oma FIMS § 47

sätestatud kohustusi rikkunud.

Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega

võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt

vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt

arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel. FIMS näeb

kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid

on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). Kohus leiab, et võlgnik on vähemalt raskelt

hooletult rikkunud FIMS § 47 sätestatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

Kohtu hinnangul on võlgnik oma eelpool viidatud kohustuste rikkumisel käitunud süüliselt. Võlgnik

on oma käitumisega näidanud selgelt üles huvi puudumist antud menetluse suhtes. Kohustustest

vabastamise menetluse näol on tegemist vabatahtliku menetlusega, kus initsiatiiv ja huvi peab tulema

võlgniku poolt. Asjaoludest nähtuvalt on aga võlgnik oma füüsilise isiku maksejõuetuse seadusest

tulenevate kohustuste täitmisel tegutsenud vähemalt raske hooletusega.

FIMS § 49 lg 9 kohaselt kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, sest

võlgnik on olnud hooletu oma käesoleva seaduse §-s 47 nimetatud kohustuste täitmisel ja kahjustanud

sellega võlausaldajate huve, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille

möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada

mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest. Arvestades

võlgniku käitumist käesolevas menetluses ning võlgniku enda 07.01.2026 ärakuulamisel avaldatut, s.o

et tal ei ole võimalik tööd leida, ei pea kohus menetluse pikendamist põhjendatuks.

Eeltoodu alusel leiab kohus, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluses on ilmnenud FIMS § 49

lg 5 sätestatud alus kohustustest vabastamisest keeldumiseks, võlgnik on rikkunud tahtlikult oma

FIMS § 47 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

FIMS § 49 lg 11 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab

kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus

on otsustanud keelduda võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast,

lõpetab kohus ka pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse.

FIMS § 55 lg 1 p 2 kohaselt vabastab kohus kohustustest vabastamise menetluse lõppemisel

usaldusisiku.

Tulenevalt FIMS § 49 lg 14 avaldatakse teade võlgniku kohustustest vabastamise või kohustustest

vabastamata jätmise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Menetluskulud

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 172 lg 1 järgi kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle

huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et

menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades

õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.

Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud võlgniku kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Angelina Abol

kohtunik