Legislator Case Law & Legislation
2-25-15283/4 AI generated

2-25-15283/4 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Case Number 2-25-15283/4
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Välja mõista E.A-lt Placet Group OÜ kasuks kostja ja Placet Group OÜ vahel eurot alates 16.09.2025.a. kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni arvestusega,

Legislator headnote

AI generated

2-25-15283/4 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja: kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni arvestusega,

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Anu Ammer

Otsuse tegemise aeg ja koht

13. jaanuar 2026. a, Rakvere kohtumaja

Tsiviilasi

Placet Group OÜ hagi E.A vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja number

2-25-15283

Hagi hind

11883,05 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Placet Group OÜ, registrikood 11198910;

volitatud esindaja: D K, e-post: XXX

Kostja: E.A, isikukood XXX; viimane teadaolev elukoht:

xxxx; e-post: xxxx

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista E.A-lt Placet Group OÜ kasuks kostja ja Placet Group OÜ vahel

11.06.2024 sõlmitud tarbijakrediidilepingu nr xxxx alusel:

2.1 põhivõlgnevus 9406,91 eurot, intress 937,15 eurot ja hagi esitamise ajaks

sissenõutavaks muutunud viivis 584,19 eurot;

2.2 viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlgnevuselt 9406,91

eurot alates 16.09.2025.a. kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni arvestusega,

et välja mõistetav viivis ei ületaks põhivõla summat.

3. Menetluskulud jätta E.A kanda.

4. Määrata Placet Group OÜ menetluskulude rahaliseks suuruseks 990 eurot.

5. Mõista E.A-lt välja Placet Group OÜ kasuks hageja menetluskulud 990 eurot,

millest 840 eurot on riigilõiv ja 150 eurot õigusabikulud.

6. E.A peab hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma viivist käesoleva

otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses.

7. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

8. Toimetada kohtuotsus kätte hagejale.

9. Kostjale toimetada kohtuotsus kätte avalikult. Lahend loetakse avalikult

kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel kohtuotsuse väljavõtte väljaandes Ametlikud

Teadaanded ilmumise päevast

Edasikaebamise kord

Kostja võib esitada Viru Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul

viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei

võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30

päeva jooksul. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta;

samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a

juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga tuleb esitada kõik vajalik

asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja tõendid kostja väidete kohta.

Kaja esitamisel tuleb tasuda riigilõiv poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja

mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr

EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr

EE221700017003510302 Luminor Bank AS või nr EE567700771003819792 LHV Pank.

Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed

riigilõivu tasumise kohta.

Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme

kohtu otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks

peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või

tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

1. Placet Group OÜ nõuab 16.09.2025. a esitatud hagis E.A-lt laenulepingust xxxx

tuleneva kohustuse summas 10928,25 eurot väljamõistmist, mis koosneb tasumata

põhivõlast summas 9406,91 eurot, tasumata intressist summas 937,15 eurot ning kuni

15.09.2025 arvestatud viivistest summas 584,19 eurot. Lisaks nõuab hageja E.A-lt

Placet Group OÜ kasuks põhinõudelt 9406,91 eurot alates hagiavalduse esitamisest

16.09.2025 viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni kohustuse

kohase täitmiseni arvestusega, et välja mõistetav viivis ei ületaks põhivõla summat.

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja Placet Group OÜ-ga 11.06.2024 laenulepingu nr

xxxx, mille eesmärk oli refinantseerida Placet Group OÜ krediidikonto leping nr xxxx

ja laenuleping xxxx. Laenulepingu nr xxxx laenusumma on 9552,38 eurot.

Laenusumma kujunemine: Placet Group OÜ krediidikonto lepingu xxxx

refinantseeritav võlgnevus 1234,67 eurot (põhiosa 1200 eurot ja intressid 34,67 eurot) ja

laenulepingu xxxx refinantseeritav võlgnevus 8317,71 eurot (põhiosa 7978,03 eurot ja

intressid 339,68 eurot)

Kokku on kostja teinud laenulepingu nr xxxx alusel tagasimakseid summas 273,29

eurot. Teostatud maksetest arvestas hageja tasutuks 145,47 euro ulatuses põhiosa,

111,57 euro ulatuses intressid, 1,25 euro ulatuses viiviseid ning 15 euro ulatuses

sissenõudmiskulusid. Eeltoodust tulenevalt on kostja poolt laenuandjale tagastamata

põhiosa summas 9 552,38 eurot – 145,47 eurot = 9 406,91 eurot.

Kostja kohustus krediidi koos kõrvalkohustuste täitmisega tagastama lepingutes kokku

lepitud maksegraafikute alusel, kuid kostja rikkus omapoolseid kohustusi. Laenulepingu

nr xxxx alusel oli kostja viivituses augusti, septembri, oktoobri, novembri, detsembri,

jaanuari ja veebruarikuu osamaksetega, mida krediidiandja pidas ülesütlemise aluseks.

Kostja ei tagastanud kogu saadud laenu, ning laenuandja edastas kostjale mitmeid

võlateatisi, millest on nähtav, et hageja teavitas kostjat korduvalt tema võlgnevusest

ning võimalusest võlgnevus likvideerida. 10.10.2024 edastati kostjale lepingu

ülesütlemise hoiatus, milles anti kostjale täiendav tähtaeg (14 päeva) kuni 24.10.2024

võlgnevuse tasumiseks. Kuivõrd kostja võlgnevust ei tasunud ütles võlausaldaja lepingu

25.02.2025 üles.

3. Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 28.10.2025. a määrusega, andes kostjale hagile

vastamiseks aega 14 päeva hagimaterjalide kättesaamisest alates.

Kuna kostjale ei õnnestunud dokumente muul viisil kätte toimetada, avaldas kohus

11.12.2025. a teate kostjale hagimaterjalide ja asja menetlusse võtmise määruse avaliku

kättetoimetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded ning luges

menetlusdokumendid kostjale kättetoimetatuks 27.12.2025. a, s.o 15 päeva möödumisel

teate avaldamisest. Kostjale määratud hagile vastamise tähtaeg oli 12.01.2026. a. Kostja

vastust ei esitanud.

4. Kohus on tsiviilasja menetlusse võtmise määruses selgitanud, et kohtul on õigus teha

tagaseljaotsus vastavalt seaduses sätestatule.

TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses

märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on

määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale

kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Kohtu hinnangul on hagis esitatud asjaolud ning nõude õiguslik põhjendus piisavad

tagaseljaotsuse tegemiseks. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja

põhjendava osata, selgitades üksnes järgmist.

5. Tegemist on tarbijakrediidilepingutega. Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4

järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja

arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab,

et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et

tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.

Kohus on kontrollinud hagi ning selle lisasid, analüüsinud nõude rahuldamise eeldusi ja

jõudnud järeldusele, et krediidiandja omandas enne kostjaga krediidilepingute

sõlmimist piisava teabe kostja krediidivõimelisuse hindamiseks. Võlausaldaja on

kogunud ja analüüsinud kostja pangakonto väljavõtet krediidivõimelisuse hindamisel ja

krediidiotsuste tegemisel.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

6. Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda.

7. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi

kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab

kohus TsMS § 175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus

ulatuses.

8. Hageja on esitanud hagis taotluse hagiavalduselt tasutud riigilõivu 840 eurot ja

õigusabikulu 150 eurot väljamõistmiseks.

Riigilõivu suuruse sätestab seadus, mistõttu on hageja 840 euro suuruse riigilõivu osas

põhjendatud. Ka on asja olemust, nõude sisu ning menetluse kestust arvestades

põhjendatud hageja õigusabikulud 150 eurot.

Eelnevast tulenevalt määrab kohus hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude

suuruseks 990 eurot.

9. Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lõikele 4 märgib kohus otsuses, et

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust

kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse §

113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

10. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anu Ammer

kohtunik