2-23-17634/60 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Liis Arrak, liikmed Vallo Kariler ja Kaija

Piirmets

Määruse tegemise aeg ja koht

13.01.2026, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-17634

Kohtuasi

X.V hagi Y.G vastu ühisvara jagamiseks ja

kaasomandi lõpetamiseks

Y.G vastuhagi ühisvara jagamiseks ja kaasomandi

lõpetamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 01.12.2025 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

X.V apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Apellant (hageja) X.V (isikukood XXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Rainer Kuulme

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta X.V 23.12.2025 apellatsioonkaebus Harju Maakohtu 01.12.2025 otsuse peale

tsiviilasjas nr 2-23-17634 Tallinna Ringkonnakohtu menetlusse võtmata.

2. Jätta apellatsiooniastme menetluskulud X.V

kanda. Y.G-l

ei ole

apellatsioonimenetluses veel tekkinud hüvitatavaid menetluskulusid.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

2-23-17634

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X.V (hageja) esitas 14.12.2023 Harju Maakohtule Y.G (kostja) vastu hagi, milles palus

lõpetada Harju maakonnas Saue vallas Ellamaa külas asuva XXX kinnisasja (registriosa nr

XXXXXXX) ühisomandi ja Harju maakonnas Saue vallas Turba alevikus AAA asuva

korteriomandi eriomandi eseme nr 11 (registriosa nr AAAAAAA) ühisomandi, jättes need

hüvitise (81 000 eurot + 10 100 eurot) vastu hageja ainuomandisse ning mõistes kostjalt

hageja kasuks välja kasutuseelise 7200 eurot. Samuti palus hageja lõpetada Harju maakonnas

Saue vallas Ellamaa külas asuva UUU kinnisasja (registriosa nr UUUUUU) kaasomandi,

jättes ka selle hüvitise vastu hageja ainuomandisse või jagades kinnisasja reaalosadeks. Lisaks

palus hageja jätta hüvitise maksmise kohustuseta enda ainuomandisse ühisvara hulka kuuluva

OÜ X.V osa. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hageja märkis, et poolte

ühisvara hulka kuulub ka vallasvara, mille jagamist ta ei taotle.

2. Kostja esitas 09.02.2024 vastuhagi, milles palus määrata kinnisasja ja korteriomandi

ühisomandi lõpetamisel kostjale hagis nimetatust suurema hüvitise või müüa ühisomandis

olevad kinnisasjad avalikul enampakkumisel, samuti lõpetada kinnisasja kaasomandi müügiga

avalikul enampakkumisel. Lisaks palus kostja jagada alates 15.08.2022 korteriomandi eest

saadud üüritulu (7750 eurot) poolte vahel võrdsetes osades. Samuti palus kostja jagada

ühisvaraks olevad vallasasjad ning jätta enda ainuomandisse vallasasjad väärtusega 13 868

eurot (muusikakeskus, kaks kaltsuvaipa, kaks tooli, jõuluehted, lai voodi, kaks madratsit,

voodipesu, punutud korvid, föön, krepptangid, lokitangid, näorätikud, kaks öökappi,

elektriline kell, küünlaalus, elutoa suur teler, nõudekomplekt, laualinad, lauanõud (noad,

kahvlid, lusikad, kulbid, tassid, klaasid), õmblusmasin, overlok-masin, kaks laualampi,

õmblustarvikud, pesumasin, pesukuivati, plaadilõikur, prožektor, külmik, mikrolaineahi,

röster, mikser, blender, sõiduk FORD MUSTANG, välibatuut, mootorratas BMW, sõiduauto

AUDI TT, Audi TT vahetusrehvid- veljed, Audi TT helivõimendi ning lapse voodi, teler ja

kaks puidust riiulit). Kostja palus kohustada hagejat nimetatud vallasasjad kostjale välja

andma või hüvitama need hagejale rahas või võõrandada vallasasjad avalikul

enampakkumisel ja jagada tulem poolte vahel võrdsetes osades.

3. Harju Maakohus jättis 22.04.2025 määrusega vastuhagi menetlusse võtmata vallasasjade

ühisomandi lõpetamise nõude nende avalikul enampakkumisel võõrandamise teel.

4. Harju Maakohus võttis 08.07.2025 määrusega vastu hageja hagist osalise loobumise ja

lõpetas menetluse OÜ X.V osaluse jagamise nõude osas.

5. Harju Maakohus kinnitas 24.09.2025 poolte kompromissi, mille kohaselt jäi ühisomandis

olnud kinnisasi hageja ainuomandisse kohustusega tasuda kostjale omandi kaotamise eest

hüvitist 120 000 eurot, korteriomand kostja ainuomandisse kohustusega tasuda hagejale

hüvitist 15 000 eurot ning kaasomandis olnud kinnisasi jagati reaalosadeks. Maakohus lõpetas

kompromissimäärusega täielikult hagi menetluse ning osaliselt vastuhagi menetluse, v.a

kompromissiga hõlmamata vallasasjade jagamise nõude osas. Maakohus jättis hagiga seotud

menetluskulud poolte endi kanda ning märkis, et vastuhagiga seotud menetluskulud jaotab

kohus vastuhagi menetlemist tervikuna lõpetavas lahendis.

Maakohtu otsus ja põhjendused

6. Harju Maakohus jättis 01.12.2025 otsusega vastuhagi rahuldamata ja vastuhagiga seotud

menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda.

Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on valdav osa vaidlusest (sh vastuhagist) lahenenud

2-23-17634

kompromissiga ning samale tulemusele viiks ka TsMS § 168 lg 3 kohaldamine. Kohus kaalus

TsMS § 163 lg 2 ja (04.11.2025 kohtuistungi osas) TsMS § 169 kohaldamist, kuid leidis, et

vastavad eeldused ei ole täidetud. TsMS § 164 alusel tuleb menetluskulud jätta poolte endi

kanda ka siis, kui hagi jääb rahuldamata. Tulenevalt kulude jaotusest puudub vajadus neid

rahaliselt kindlaks määrata.

Apellatsioonkaebus

7. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse osas, millega

maakohus jättis vastuhagiga seotud hageja menetluskulud hageja kanda, ning teha tühistatud

osas uue otsuse, millega jätta vastuhagiga seotud menetluskulud, samuti

apellatsioonimenetluse kulud kostja kanda.

Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt jättis maakohus vääralt vastuhagi menetlemisega seotud

kulud hageja kanda. Maakohus ei kaalunud TsMS § 164 lg 2 kohaldamist. Vastuhagiga seotud

hageja menetluskulud tuleb jätta kostja kanda, sest tegemist on abikaasade varasuhtega seotud

vaidlusega ning TsMS § 164 lg 1 järgne kulujaotus ei oleks hageja suhtes õiglane.

Vastuhagiga seotud menetluskulusid ei ole õiglane jätta kostja kanda järgmistel põhjustel: 1)

kostja esitas põhjendamatu vastuhagi, mille maakohus jättis tervikuna rahuldamata, 2) hageja

oli sunnitud pöörduma kohtu poole, sest kostja käitus pahatahtlikult, kui ei nõustunud

kohtuväliselt ühisvara mõistlikel tingimustel jagama, 3) pärast kohtumenetluse ajal

kompromissikokkuleppe saavutamist võttis kostja endale uue esindaja ja loobus pahatahtlikult

kokku lepitud tingimustel kompromissi sõlmimast, mistõttu tuleb pärast uue esindaja

menetlusse astumist tekkinud kulud jätta kostja kanda (TsMS § 169 lg 1), 4) kostja keeldus

mõistlikel tingimustel kompromissi sõlmimast (TsMS § 163 lg 2).

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8. Kolleegium leiab üksmeelselt, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia

kaalutlustel tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg 1 p 6 järgi menetlusse võtmata.

Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2

sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku

aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh ka seda, et menetlusosalistel ei

tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid.

9. Kolleegium märgib, et ringkonnakohus ei võta TsMS § 637 lg 1 p 6 järgi

apellatsioonkaebust menetlusse, kui apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei

saaks kaebust ilmselt rahuldada. Riigikohus on selgitanud, et apellatsioonkaebuse õiguslik

perspektiivitus tähendab seda, et apellatsioonkaebus tuleks jätta rahuldamata juhul, kui

faktilised asjaolud, millele apellatsioonkaebuses tuginetakse, osutuksid tõendatuks (RKTKm

24.04.2013, 3-2-1-35-13, p 12). Kohus peab apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisel

apellatsioonkaebuse aluseks olevate faktiliste asjaolude õigsust eeldades analüüsima, kas on

olemas sellele faktikogumile vastav õigusnorm, mis võiks anda aluse kaebuse rahuldamiseks

(RKTKm 03.04.2018, 2-16-18835/64, p 10.1). Seega hindab ringkonnakohus praeguses

menetlusetapis üksnes apellatsioonkaebuse väiteid ega hinda nende kohta asjas esitatud

tõendeid.

2-23-17634

10. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna apellatsioonkaebuse väited nende õigsust eeldades

alust apellatsioonkaebust rahuldada ja maakohtu otsust vastuhagiga seotud menetluskulude

jaotuse osas tühistada.

Esmalt märgib kolleegium, et maakohus arvestas vastuhagiga seotud menetluskulusid

jaotades õigesti seda, et valdav osa menetlusest, sh vastuhagi menetlusest lõppes kompromissi

kinnitamisega, mistõttu tuleks selles osas jätta vastuhagiga seotud menetluskulud TsMS § 168

lg 3 järgi poolte endi kanda. Maakohus lõpetas 24.09.2025 kompromissimääruse resolutsiooni

p 2 kohaselt kompromissi kinnitamise tõttu menetluse nii hageja nõuete osas kui ka kostja

vastuhagi nende nõuete osas, mis ei puudutanud vallasasjade jagamist. Seega lõppes vastuhagi

menetlus valdavas osas kompromissi kinnitamisega, mistõttu oli valdavas osas

menetluskulude poolte endi kanda jätmine TsMS § 168 lg 3 alusel põhjendatud. Kompromissi

sõlmimise korral kannavad pooled TsMS § 168 lg 3 järgi oma menetluskulud ise, kui nad ei

ole kokku leppinud teisiti.

Maakohus jättis 01.12.2025 otsusega vastuhagi rahuldamata üksnes vallasasjade jagamise

nõude osas. Selles osas juhindus maakohus vastuhagiga seotud menetluskulusid jaotades

õigesti sellest, et üldjuhul kannab kumbki pool ühisvara jagamise vaidluse kulud TsMS § 164

lg 1 järgi ise, sõltumata vaidluse tulemusest. Seejuures ei ole maakohus jätnud kaalumata

kulude jaotamist TsMS § 164 lg 2 alusel sellest erineval viisil. Maakohus leidis, et TsMS §

164 lg-s 1 sätestatust erivaks kulujaotuseks ei ole TsMS § 164 lg 2 järgi alust. Hagilises

abieluasjas kannab kumbki pool TsMS § 164 lg 1 järgi oma menetluskulud ise. Kohus võib

TsMS § 164 lg 2 järgi jagada kulud eeltoodust erinevalt, kui tegemist on abikaasade

varasuhtega seotud vaidlusega või kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane, mh kui see

kahjustaks ülemääraselt ühe abikaasa olulisi vajadusi. Eeltoodu kohaselt jätab kohus üldjuhul

ühisvara jagamise asja menetluskulud sõltumata hagi ja/või vastuhagi rahuldamisest poolte

endi kanda ning üksnes erandina võib kohus jaotada kulud sellest erineval viisil. Seejuures ei

ole kohtul alust jaotada menetluskulusid erinevalt TsMS § 164 lg-s 1 sätestatust pelgalt

põhjusel, et tegemist on abikaasade varavahekorral põhineva vaidlusega. TsMS § 164 lg 2

annab kohtule kaalutlusõiguse, st kohtul on kohustus põhjendada, milliseid asjaolusid

arvestades on põhjendatud jaotada menetluskulud TsMS § 164 lg-s 1 sätestatust erinevalt.

Seejuures on tegemist kohtu kaalutlusotsusega, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes

juhul, kui alama astme kohus on rikkunud kaalumispiire.

Siinses asjas ei saa apellatsioonkaebuse väidete alusel järeldada, et maakohus oleks jätnud

vastuhagiga seotud menetluskulusid jaotades arvestamata asjakohased asjaolud. Kuigi

maakohus ei avanud kohtuotsuses oma järelduse aluseks olnud kaalutlusi, ei anna see alust

maakohtu otsust menetluskulude jaotuse osas tühistada, sest kostja apellatsioonkaebuses esile

toodud kaalutused ei annaks alust jaotada menetluskulusid TsMS § 164 lg 2 alusel erinevalt

TsMS § 164 lg-s 1 sätestatust. See, et pooled ei jõudnud kohtumenetluse eel ja ajal hageja

poolt mõistlikuks peetud tingimustel ühisvara ja kaasomandi lõpetamises kokkuleppele, ei

anna alust jaotada menetluskulusid TsMS § 164 lg-s 1 sätestatust erinevalt. Seejuures ei ole

hageja toonud esile asjaolusid, millest saaks järeldada, et kostja käitus pahatahtlikult. Sellest,

et enne kohtu poole pöördumist korraldatud pooltevahelisel enampakkumisel tegi kostja

parema pakkumise, kuid loobus sellest rahanappuse tõttu, ega sellest, et kostja vahetas

kohtumenetluse ajal esindajat ja ei nõustunud seejärel varem kokkulepitud tingimustel

ühisomandit lõpetama, ei saa üheselt järeldada kostja pahatahtlikkust ega menetluse

venitamist.

2-23-17634

11. Ülal märgitud põhjendusi arvestades ei saaks kolleegium apellatsioonkaebuses toodud

väidete õigsust eeldades kaebust rahuldada. Seetõttu jätab kolleegium apellatsioonkaebuse

menetlusökonoomia kaalutlustel TsMS § 637 lg 1 p 6 alusel menetlusse võtmata.

12. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise korral, jäävad apellatsioonimenetluse

kulud TsMS § 168 lg 1 järgi koosmõjus TsMS § 639 lg-ga 1 apellandi kanda. Kuna

vastustajal ei ole apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise staadiumis veel hüvitatavaid

menetluskulusid tekkinud, ei tule apellandil vastustajale apellatsioonimenetluse kulusid

hüvitada.

13. Lisaks on apellandil apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral õigus

nõuda määruse jõustumisel TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4 järgi tagasi apellatsioonkaebuselt

tasutud riigilõiv (100 eurot).

14. Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638

lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle

esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada.

Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente ringkonnakohus elektrooniliselt ega

paberkandjal ei tagasta. Ringkonnakohus toimetab määruse TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile

kätte ja edastab teistele menetlusosalistele. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et

apellatsioonkaebust ei ole esitatud.

15. Määruse peale, millega ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast,

võib TsMS § 696 lg 1 esimese lause ja § 638 lg 9 järgi esitada määruskaebuse.

(allkirjastatud digitaalselt)