3-26-7/3 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadri Sullin Määruse tegemise aeg ja koht 13. jaanuar 2026. a, Tallinn Haldusasja number 3-26-7 Haldusasi S.R kaebus Tallinna Vangla vastu kahju hüvitamiseks RESOLUTSIOON 1. Tagastada kaebus. 2. Jätta esialgse õiguskaitse taotlus ja riigi õigusabi taotlus läbi vaatamata. 3. Lahendi avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärkidega. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule

15

päeva

jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates. 1. S.R esitas 02.01.2026 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles soovib, et kohus võtaks menetlusse tsiviilhagi vangla ja kaebajat rünnanud kinnipeetava vastu. Kaebaja soovib nii vanglalt kui ka kinnipeetavalt 10 000 eurot, s.o kokku 20 000 eurot. Kaebuse põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised: - 31.12.2025 ründas kaaskinnipeetav kaebajat tema kambris. Vangla reageeris aeglaselt ja lohakalt ning pani sellega kaebaja elu ohtu. Kaebajat rünnanud kinnipeetav on agressiivne ja see on vanglale teada. - Kaebaja kuulati kriminaalmenetluse raames üle ja vigastused fikseeriti. Tegemist on teise kriminaalasjaga, kus kaebaja on kuriteo ohver. Vangla kohustuste täitmata jätmise tõttu tungiti kaebajale tema kambris kallale. Koos kaebusega esitas kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse ja 04.01.2026 riigi õigusabi taotluse kaebaja kui kannatanu esindamiseks kriminaalmenetluses. 2. Halduskohus jättis 07.01.2026 määrusega kaebuse käiguta. Kaebajal tuli 5 päeva jooksul, s.o hiljemalt 12.01.2026 selgitada kohtule: - kas ta soovib esitada kriminaalmenetluses tsiviilhagi või halduskohtule kahju hüvitamise taotlust; - millist taotlust soovib kaebaja seoses ohvriabiga esitada; - millist täpsemat kaitset vangla ülekohtu eest ja esialgset õiguskaitset kaebaja soovib. Halduskohus selgitas täiendavalt: - Kaebaja poolt kriminaalmenetluses kannatanuna riigi õigusabi andmise taotlus on edastatud Tallinna Halduskohtu 05.01.2026 määrusega nr 3-25-4762 lahendamiseks Harju Maakohtule. Taotlus on Harju Maakohtus registreeritud kohtuasja numbriga XXX. - Harju Maakohus on kohtuasjas nr XXX edastanud kaebaja pöördumised seoses 31.12.2025 väidetava kuriteo ohvriks langemise kohta Põhja Ringkonnaprokuratuurile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. Maakohus teavitas pöördumiste edastamisest ka kaebajat.

3. Kaebaja esitas 08.01.2026 seisukoha, et on esitanud vanglale tsiviilhagi vangla ja ründaja vastu. Kaebaja soovib, et vanglat kui uurimisasutust kohustataks määrama lubama kasutada ohvriabi teenust. Kaebaja ei julenud menetlejale öelda, et ta soovib saada ohvriabi teenust. Kaebaja esitas 12.01.2026 avalduse. Prokuratuur teatas, et kriminaalmenetlus on nende juures menetluses. Kaebaja soovib käesolevas asjas kohtumenetluse lõpetamist. Kaebajat saavad aidata menetlejad. 4. Kohus tagastab kaebuses esitatud nõuded. 4.1. Kaebaja nõue tsiviilhagi lahendamiseks (s.o kahju hüvitamiseks) tuleb tagastada, kuna kaebuse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses (HKMS § 121 lg 1 p 1). Kaebaja on kinnitanud, et soovib esitada tsiviilhagi kriminaalmenetluse käigus. HKMS § 4 lg kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Tsiviilhagi esitamist reguleerib kriminaalmenetluse seadustik (KrMS), mille § 381 lg 1 punktide 1 ja 2 kohaselt on kaebajal kannatanuna õigus esitada tsiviilhagi nii teo toimepanija kui ka vangla vastu. KrMS § 38 lg 1 p 2 kohaselt esitatakse tsiviilhagi uurimisasutuse või prokuratuuri kaudu. Seega ei ole tsiviilhagi menetlemine halduskohtu pädevuses, vaid kaebajal tuleb selle esitamiseks pöörduda kriminaalmenetlust läbiviiva uurimisasutuse või prokuratuuri poole. Arvestades, et 31.05.2025 rünnak toimus vanglas teise kaaskinnipeetava poolt, on uurimisasutuseks Justiitsja Digiministeeriumi vanglate osakond ja vangla (KrMS § 212 lg 2 p 6). Kohus selgitab kaebajale ka, et uurimisasutuse või prokuratuuri kohustus on selgitada kannatanule tema õigusi, tsiviilhagi esitamise korda, tsiviilhagile esitatavaid põhilisi nõudeid, tsiviilhagi esitamise tähtaega ja selle möödalaskmise tagajärgi, samuti riigi õigusabi saamise tingimusi ja korda (KrMS § 38 lg 4). 4.2. Kaebaja on taotlenud ka ohvriabi saamisega seoses, et tal oleks võimalik ohvriabiga suhelda. Kaebaja on samas kinnitanud kuriteoohvri infolehe saamist ja on loetlenud üles ka vastavad telefoninumbrid (dtl 2). Kohus küsis kaebajalt, kas kaebaja on esitanud vanglale või uurijale taotluse, et ta soovib suhelda ohvriabiga; samuti kas kaebaja on saanud vastuse ning esitanud keelduva vastuse korral selle peale vaide. Kaebaja ei ole toodud küsimusele vastanud. Kuna kohustamisnõue eeldab ka kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist, mille läbimist ei ole kaebaja väitnud, tuleb ohvriabiga suhtluse tagamiseks kohustamise nõue tagastada HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel – kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. 5. Kaebaja ei ole täpsustanud, kas ta soovib esitada nõuet seoses väitega, et kohus saab kaitsta teda ülekohtu eest. Seetõttu jätab kohus vastava väite tähelepanuta. Kaebaja on taotlenud ka esialgset õiguskaitset, kuid kuna kaebaja ei ole täpsustanud, millega seoses ta esialgset õiguskaitset soovib ning kaebaja on 12.01.2026 kinnitanud, et ta ei soovi siinse kohtumenetluse jätkamist, jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata. 6. Kaebaja riigi õigusabi taotlus on korduv, sest kaebaja on sama taotluse – samas kriminaalasjas kannatanuna – esitanud juba haldusasjas nr 3-25-4762, milles see on omakorda edastatud Harju Maakohtule lahendamiseks (kohtuasi nr XXX). Seega jätab kohus korduva riigi õigusabi taotluse HKMS § 55 lg 3 alusel läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Sullin