2-22-126971/20 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Marget Henriksen

Otsuse tegemise aeg ja koht

12.01.2026, Tallinn

Tsiviilasja number

2-22-126971

Tsiviilasi Renovum OÜ hagi J. Ž. vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

2717,29 eurot

Menetlusosalised ja

Hageja Renovum OÜ (registrikood 14042462)

esindajad

Hageja lepinguline

esindaja

Irina

Vassiljeva

(e-

post: XXX)

Kostja J. Ž. (isikukood XXX)

Kostja lepinguline

esindaja:

Anna Mikkonen (e-post:

XXX)

Asja läbivaatamine lihtmenetluses

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu hageja Renovum OÜ osaline loobumine hagist ja lõpetada menetlus

hageja intressinõudes summas 222,11 eurot ja sissenõudmiskulude nõudes summas

72,75 eurot.

2. Rahuldada hagi.

3. Mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlg summas 1750,97, sissenõutavaks

muutnud viivised summas 723,06 eurot ja viivised alates 13.01.2026

põhivõlgnevuselt 1750,97 euro VÕS § 113 lg 1 teise lauses sätestatud määras kuni

põhivõla tasumiseni, kuid mitte rohke kui põhivõlg 1750,97 eurot.

Menetluskulude jaotus

4. Jätta menetluskulud 95 % ulatuses kostja kanda ja 5% ulatuse hageja kanda.

5. Välja mõista kostjalt hageja menetluskulud 1125,75 summas eurot.

Edasikaebamise kord

Tegemist on lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 esimese lause mõttes ja maakohus

edasikaebamise luba ei anna. Juhul, kui menetlusosalised siiski soovivad esitada

apellatsioonkaebuse, tuleb see esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv ning ringkonnakohus võtab kaebuse menetlusse

üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi

või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis

oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21).

Apellatsioonkaebus võidakse ringkonnakohtus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja

ei taotle selle lahendamist istungil. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib

edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik,

kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Seaduses sätestatud alustel võib

menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks

peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS §187 lg 6).

Hageja nõue ja hagi aluseks olevad asjaolud

1. Harju Maakohtule esitatud hagiavalduse kohaselt hageja palub mõista välja kostjalt hageja

kasuks põhivõlgnevus 1750,97 euro, intress 249,58 eurot ja seisuga 12.12.2022 sissenõutavaks

muutunud lepingujärgne viivis 222,11 eurot, sissenõudmiskulud 72,75 eurot ja viivis alates

13.12.2022 põhinõudelt 1750,97 eurot kuni selle kohase tasumiseni lepingujärgses määras

24,15% aastas.

2. Hagi aluses olevata asjaolude kohaselt kostja sõlmis 29.01.2022 XXX Eesti filiaaliga

(registrikood XXX, edaspidi ka laenuandja) järelmaksulepingu XXX (edaspidi leping) summas

136,99 EUR. Leping koosneb hagiavaldusele lisatud laenulepingu põhitingimustest ja

laenulepingu üldtingimustest. Järelmaksulepingu alusel finantseeris laenuandja kostja poolt

ostetud D OÜ-lt reg.kood XXX sportlik jalutuskäru Kinderkraft Grande LX ja tarnekulud

summas 7,99 eurot. Lepingu alusel võttis kostja laenu summas 136,99 eurot intressiga 41,15%

aastas ja 0,114% päevas, tagasimakseperioodiga 12 kuud, kohustusega tasuda iga kuu 10.

kuupäevaks laenu põhiosast ja intressidest koosnevaid makseid summas 1 x 16,00 + 10 x 14,12

+ 1 x 14,08 eurot. Kokku kohustus kostja tasuma 171,28 EUR. Peale lepingu sõlmimist on

laenuandjale laekunud kostjalt 0,00 EUR.

3. Makseviivituse tõttu saatis laenuandja kostjale korduvalt nii tasuta kui ka tasulisi

meeldetuletusi. Kostja ei reageerinud sellele ning oma kohustust laenuandja ees ei täitnud.

Laenuandja saatis 15.03.2022, 19.04.2022, 20.05.2022 kostjale tasulisi meeldetuletusi võla

tasumiseks. Kostja ei reageerinud sellele ning oma kohustust laenuandja ees ei täitnud.

Laenuandja saatis 08.06.2022 kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles kostjal paluti

tekkinud võlgnevus tasuda hiljemalt 14 kalendripäeva jooksul. Kostjat hoiatati, et võla tasumata

jätmisel öeldakse laenuleping üles ning nõutakse kogu võla kohest tasumist. Samuti pakuti

kostjale kokkuleppele jõudmiseks läbirääkimiste võimalust. Kostja ei tasunud võlgnevust ega

avaldanud soovi kokkuleppele jõudmiseks. Laenuandja edastas 23.06.2022 kostjale teatise

laenulepingu ülesütlemise kohta ja nõude loovutamise teade.

4. Kosja sõlmis 29.01.2022 XXX Eesti filialiga (registrikood XXX, edaspidi ka laenuandja)

järelmaksulepingu XXX (edaspidi leping) summas 831,99 EUR. Leping koosneb

hagiavaldusele lisatud laenulepingu põhitingimustest ja laenulepingu üldtingimustest.

2 / 15

Järelmaksulepingu alusel finantseeris laenuandja kostja poolt ostetud D OÜ-lt reg.kood XXX

televiisor Philips 70 summas 792,00 eurot ja tarnekulud summas 39,99 eurot. Lepingu alusel

võttis kostja laenu summas 831,99 eurot intressiga 41,15% aastas ja 0,114% päevas,

tagasimakseperioodiga 12 kuud, kohustusega tasuda iga kuu 10. kuupäevaks laenu põhiosast ja

intressidest koosnevaid makseid summas 1 x 97,15 + 10 x 85,74 + 1 x 85,73 eurot. Kokku

kohustus kostja tasuma 1040,28 EUR. Peale lepingu sõlmimist on laenuandjale laekunud

kostjalt 0,00 EUR.

5. Makseviivituse tõttu saatis laenuandja kostjale korduvalt nii tasuta kui ka tasulisi

meeldetuletusi. Kostja ei reageerinud sellele ning oma kohustust laenuandja ees ei täitnud.

Laenuandja saatis 15.03.2022, 19.04.2022, 20.05.2022 kostjale tasulisi meeldetuletusi võla

tasumiseks. Kostja ei reageerinud sellele ning oma kohustust laenuandja ees ei täitnud.

Laenuandja saatis 08.06.2022 kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles kostjal paluti

tekkinud võlgnevus tasuda hiljemalt 14 kalendripäeva jooksul. Kostjat hoiatati, et võla tasumata

jätmisel öeldakse laenuleping üles ning nõutakse kogu võla kohest tasumist. Samuti pakuti

kostjale kokkuleppele jõudmiseks läbirääkimiste võimalust. Kostja ei tasunud võlgnevust ega

avaldanud soovi kokkuleppele jõudmiseks. Laenuandja edastas 23.06.2022 kostjale teatise

laenulepingu ülesütlemise kohta ja nõude loovutamise teade.

6. Kosja sõlmis 01.02.2022 XXX Eesti filiaaliga (registrikood XXX, edaspidi ka laenuandja)

järelmaksulepingu XXX (edaspidi leping) summas 781,99 EUR. Leping koosneb

hagiavaldusele lisatud laenulepingu põhitingimustest ja laenulepingu üldtingimustest.

Järelmaksulepingu alusel finantseeris laenuandja kostja poolt ostetud D OÜ-lt reg.kood XXX

iPad Apple summas 778,00 eurot ja tarnekulud summas 3,99 eurot. Lepingu alusel võttis kostja

laenu summas 781,99 eurot intressiga 41,15% aastas ja 0,114% päevas, tagasimakseperioodiga

9 kuud, kohustusega tasuda iga kuu 10. kuupäevaks laenu põhiosast ja intressidest koosnevaid

makseid summas 1 x 111,39 + 10 x 102,45 eurot. Kokku kohustus kostja tasuma 930,99 EUR.

Peale lepingu sõlmimist on laenuandjale laekunud kostjalt 0,00 EUR.

7. Makseviivituse tõttu saatis laenuandja kostjale korduvalt nii tasuta kui ka tasulisi

meeldetuletusi. Kostja ei reageerinud sellele ning oma kohustust laenuandja ees ei täitnud.

Laenuandja saatis 15.03.2021, 19.04.2022, 20.05.2022 kostjale tasulisi meeldetuletusi võla

tasumiseks. Kostja ei reageerinud sellele ning oma kohustust laenuandja ees ei täitnud.

Laenuandja saatis 08.06.2022 kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles kostjal paluti

tekkinud võlgnevus tasuda hiljemalt 14 kalendripäeva jooksul. Kostjat hoiatati, et võla tasumata

jätmisel öeldakse laenuleping üles ning nõutakse kogu võla kohest tasumist. Samuti pakuti

kostjale kokkuleppele jõudmiseks läbirääkimiste võimalust. Kostja ei tasunud võlgnevust ega

avaldanud soovi kokkuleppele jõudmiseks. Laenuandja edastas 23.06.2022 kostjale teatise

laenulepingu üleütlemise kohta ja nõude loovutamise teade.

8. Haginõue koosneb (järelmaksuleping XXX):

9. Hageja nõuab põhivõlga summas 136,99 EUR.

10. Intresside võlg vastavalt ülesütlemise seisuga s.o 23.06.2022 oli summa 20,13 EUR. Hageja

peab vajalikuks selgitada, et laenulepingu näol on tegemist annuiteetgraafikuga, st intress

kujuneb põhiosa jäägilt. Kostja kohustus laenu ja intressi tasuma igakuiselt 10.-ks kuupäevaks.

Lepingule alla kirjutamisega kinnitas kostja, et on sellega tutvunud ja nõustunud. Kostjal on

osaline intressi võlgnevus alates 1-st osamaksest, millest tulenevalt on hageja arvestanud

intressi vastavalt maksegraafikule esimesest tasumata osamaksest alates 10.03.2022 kuni

lepingu ülesütlemiseni 23.06.2022 summas 20,13 eurot

3 / 15

11. Viivise võlg hagi esitamise seisuga s.o 12.12.2022 on summas 17,10 EUR. Lepingust tulenevalt

on maksetega hilinemisega viivisemäär 24,15% aastas, 0,0671% päevas. Riigikohus asus

lahendis 32-1-120-08 (p 12) seisukohale, et laenuandjal on põhimõtteliselt õigus nõuda tarbijalt

viivist samas ulatuses, mis pooled näevad ette tarbijakrediidilepingus intressimäärana.

Kolleegium leiab, et VÕS § 415 lg 1 esimene lause viitab ka VÕS § 113 lg 1 kolmandale

lausele. Kui pooled on kehtivas tarbijakrediidilepingus lepinguvabaduse põhimõtet järgides

kokku leppinud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, siis peab võlgnik

arvestama ka sellega, et maksetega viivitamisel järgnevad VÕS § 415 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1

kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud

intressimäära järgi. Viivist hageja arvestab tasumata makse päevale järgnevast päevast kuni

lepingu ülesütlemiseni ja edasi alates ülesütlemise kuupäevale järgnevast päevast kuni hagi

esitamiseni laenuintressi aastase määraga võrdses viivisemääras 24.15% aastas ja 0.0671%

päevas kooskõlas lepingu eritingimustega, üldtingimuste punktiga 3 ja VÕS § 113 lg 1

kolmanda lausega.

12. Hageja soovib kostjalt sissenõutavaks muutunud viivise ja põhivõlalt hagi koostamisele

järgnevast päevast alates edasiulatuvalt arvestatud viivise väljamõistmist lepingujärgse

intressimääraga võrdses viivisemääras kohtuotsuse tegemise päeva seisuga kindlas summas ja

edasi protsendina põhivõla summalt. Hageja on seisukohal, et viivisenõue on põhjendatud ja

õiglane, kuna kostja on jätnud pika aja jooksul võlgnetava summa alusetult tasumata, ei

ilmutanud mingit soovi oma võlga tasuda ja käitub võlausaldaja(te) ja oma kohustuste suhtes

ükskõikselt ja pahatahtlikult.

13. Sissenõudmiskulud on summas 24,25 EUR. Laenuandja edastas kostjale 3 tasulist

meeldetuletust (15.03.2022, 19.04.2022, 20.05.2022) 3 x 4,85 + ülesütlemise hoiatus (sisult

meeldetuletus 08.06.2022) 1 x 4,85 EUR, ülesütlemise teatis ja nõude loovutamise teatis

(sisuliselt samuti meeldetuletus tasumiseks 23.06.2022) 1 x 4,85 EUR = 24,25 EUR. Tuleb

rõhutada, et võla sissenõudmisega seotud kulude tekkimine ei ole seotud laenulepingu

eesmärgiga, vaid vajadusega laenusumma mittetasumisega seotud Lepingu rikkumisest tingitud

täiendavate kulutuste hüvitamisega. Laenuandja oli sunnitud nimetatud kulusid tegema ning

kulud on olnud vajalikud, mõistlikud ja põhjendatud.

14. Hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud võlgnevus on kogusummas 198,47

EUR (s.h põhivõlg 136,99 EUR, intressid 20,13 EUR, viivis 17,10 EUR seisuga 12.12.2022 ja

sissenõudmiskulud 24,25 EUR).

15. Haginõue koosneb (järelmaksuleping XXX):

16. Hageja nõuab põhivõlga summas 831,99 EUR.

17. Intresside võlg vastavalt ülesütlemise seisuga s.o 23.06.2022 oli summa 122,27 EUR. Hageja

peab vajalikuks selgitada, et laenulepingu näol on tegemist annuiteetgraafikuga, st intress

kujuneb põhiosa jäägilt. Kostja kohustus laenu ja intressi tasuma igakuiselt 10.-ks kuupäevaks.

Lepingule alla kirjutamisega kinnitas kostja, et on sellega tutvunud ja nõustunud. Kostjal on

osaline intressi võlgnevus alates 1-st osamaksest, millest tulenevalt on hageja arvestanud

intressi vastavalt maksegraafikule esimesest tasumata osamaksest alates 10.03.2022 kuni

lepingu ülesütlemiseni 23.06.2022 summas 122,27 eurot.

18. Viivise võlg hagi esitamise seisuga s.o 12.12.2022 on summas 103,87 EUR. Lepingust

tulenevalt on maksetega hilinemisega viivisemäär 24,15% aastas, 0,0671% päevas. Riigikohus

asus lahendis 32-1-120-08 (p 12) seisukohale, et laenuandjal on põhimõtteliselt õigus nõuda

tarbijalt viivist samas ulatuses, mis pooled näevad ette tarbijakrediidilepingus intressimäärana.

Kolleegium leiab, et VÕS § 415 lg 1 esimene lause viitab ka VÕS § 113 lg 1 kolmandale

lausele. Kui pooled on kehtivas tarbijakrediidilepingus lepinguvabaduse põhimõtet järgides

4 / 15

kokku leppinud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, siis peab võlgnik

arvestama ka sellega, et maksetega viivitamisel järgnevad VÕS § 415 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1

kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud

intressimäära järgi. Viivist hageja arvestab tasumata makse päevale järgnevast päevast kuni

lepingu ülesütlemiseni ja edasi alates ülesütlemise kuupäevale järgnevast päevast kuni hagi

esitamiseni laenuintressi aastase määraga võrdses viivisemääras 24.15% aastas ja 0.0671%

päevas kooskõlas lepingu eritingimustega, üldtingimuste punktiga 3 ja VÕS § 113 lg 1

kolmanda lausega.

19. Hageja soovib kostjalt sissenõutavaks muutunud viivise ja põhivõlalt hagi koostamisele

järgnevast päevast alates edasiulatuvalt arvestatud viivise väljamõistmist lepingujärgse

intressimääraga võrdses viivisemääras kohtuotsuse tegemise päeva seisuga kindlas summas ja

edasi protsendina põhivõla summalt. Hageja on seisukohal, et viivisenõue on põhjendatud ja

õiglane, kuna kostja on jätnud pika aja jooksul võlgnetava summa alusetult tasumata, ei

ilmutanud mingit soovi oma võlga tasuda ja käitub võlausaldaja(te) ja oma kohustuste suhtes

ükskõikselt ja pahatahtlikult.

20. Sissenõudmiskulud on summas 24,25 EUR.

Laenuandja edastas kostjale 3 tasulist

meeldetuletust (15.03.2022, 19.04.2022, 20.05.2022) 3 x 4,85 + ülesütlemise hoiatus (sisult

meeldetuletus 08.06.2022) 1 x 4,85 EUR, ülesütlemise teatis ja nõude loovutamise teatis

(sisuliselt samuti meeldetuletus tasumiseks 23.06.2022) 1 x 4,85 EUR = 24,25 EUR. Tuleb

rõhutada, et võla sissenõudmisega seotud kulude tekkimine ei ole seotud laenulepingu

eesmärgiga, vaid vajadusega laenusumma mittetasumisega seotud Lepingu rikkumisest tingitud

täiendavate kulutuste hüvitamisega. Laenuandja oli sunnitud nimetatud kulusid tegema ning

kulud on olnud vajalikud, mõistlikud ja põhjendatud.

21. Hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud võlgnevus on kogusummas 1082,38

EUR (s.h põhivõlg 831,99 EUR, intressid 122,27 EUR, viivis 103,87 EUR seisuga 12.12.2022,

sissenõudmiskulud 24,25 EUR).

22. Haginõue koosneb (järelmaksuleping XXX):

23. Hageja nõuab põhivõlga summas 781,99 EUR.

24. Intresside võlg vastavalt ülesütlemise seisuga s.o 23.06.2022 oli summa 107,18 EUR. Hageja

peab vajalikuks selgitada, et laenulepingu näol on tegemist annuiteetgraafikuga, st intress

kujuneb põhiosa jäägilt. Kostja kohustus laenu ja intressi tasuma igakuiselt 10.-ks kuupäevaks.

Lepingule alla kirjutamisega kinnitas kostja, et on sellega tutvunud ja nõustunud. Kostjal on

osaline intressi võlgnevus alates 1-st osamaksest, millest tulenevalt on hageja arvestanud

intressi vastavalt maksegraafikule esimesest tasumata osamaksest alates 10.03.2022 kuni

lepingu ülesütlemiseni 23.06.2022 summas 107,18 eurot järgnevalt:

25. Viivise võlg hagi esitamise seisuga s.o 12.12.2022 on summas 101,14 EUR. Lepingust

tulenevalt on maksetega hilinemisega viivisemäär 24,15% aastas, 0,0671% päevas. Riigikohus

asus lahendis 32-1-120-08 (p 12) seisukohale, et laenuandjal on põhimõtteliselt õigus nõuda

tarbijalt viivist samas ulatuses, mis pooled näevad ette tarbijakrediidilepingus intressimäärana.

Kolleegium leiab, et VÕS § 415 lg 1 esimene lause viitab ka VÕS § 113 lg 1 kolmandale

lausele. Kui pooled on kehtivas tarbijakrediidilepingus lepinguvabaduse põhimõtet järgides

kokku leppinud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, siis peab võlgnik

arvestama ka sellega, et maksetega viivitamisel järgnevad VÕS § 415 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1

kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud

intressimäära järgi. Viivist hageja arvestab tasumata makse päevale järgnevast päevast kuni

lepingu ülesütlemiseni ja edasi alates ülesütlemise kuupäevale järgnevast päevast kuni hagi

esitamiseni laenuintressi aastase määraga võrdses viivisemääras 24.15% aastas ja 0.0671%

5 / 15

päevas kooskõlas lepingu eritingimustega, üldtingimuste punktiga 3 ja VÕS § 113 lg 1

kolmanda lausega alljärgnevalt:

26. Hageja soovib kostjalt sissenõutavaks muutunud viivise ja põhivõlalt hagi koostamisele

järgnevast päevast alates edasiulatuvalt arvestatud viivise väljamõistmist lepingujärgse

intressimääraga võrdses viivisemääras kohtuotsuse tegemise päeva seisuga kindlas summas ja

edasi protsendina põhivõla summalt. Hageja on seisukohal, et viivisenõue on põhjendatud ja

õiglane, kuna kostja on jätnud pika aja jooksul võlgnetava summa alusetult tasumata, ei

ilmutanud mingit soovi oma võlga tasuda ja käitub võlausaldaja(te) ja oma kohustuste suhtes

ükskõikselt ja pahatahtlikult.

27. Sissenõudmiskulud on summas 24,25 EUR. Laenuandja edastas kostjale 3 tasulist

meeldetuletust (15.03.2022, 19.04.2022, 20.05.2022) 3 x 4,85 + ülesütlemise hoiatus (sisult

meeldetuletus 08.06.2022) 1 x 4,85 EUR, ülesütlemise teatis ja nõude loovutamise teatis

(sisuliselt samuti meeldetuletus tasumiseks 23.06.2022) 1 x 4,85 EUR = 24,25 EUR. Tuleb

rõhutada, et võla sissenõudmisega seotud kulude tekkimine ei ole seotud laenulepingu

eesmärgiga, vaid vajadusega laenusumma mittetasumisega seotud Lepingu rikkumisest tingitud

täiendavate kulutuste hüvitamisega. Laenuandja oli sunnitud nimetatud kulusid tegema ning

kulud on olnud vajalikud, mõistlikud ja põhjendatud.

28. Hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud võlgnevus on kogusummas 1014,56

EUR (s.h põhivõlg 781,99 EUR, intressid 107,18 EUR, viivis 101,14 EUR seisuga 12.12.2022,

sissenõudmiskulud 24,25 EUR).

29.

09.12.2025 esitatud lõpliku seisukoha kohasel hageja loobus osaliselt oma nõudest ehk

summas 294,86 eurot (intress 222,11 eurot, sissenõudmiskulud 72,75 eurot). Hagi täpsustuse

järgi hageja nõuab viivist alates järelmaksulepingute erakorralisest ülesütlemisest 23.06.2022d

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Kostja seisukoht

30. Kostja palus jätta hagi rahuldamata.

31. Kostja vastuse kohaselt sattus ta petturite ohvriks. 2022. aasta jaanuari algusest õnnestus

petturitel kuidagi pääseda ligi kostja digiallkirjale ja võtta tema eest laenulepingud. Kostja on

puudega ja terviseprobleemidega, mille tagajärjeks on mäluhäired ning ta peab olulisest asjast

(kasutajatunnus, PINkoodid, muu oluline info) pildistama ja oma telefoni salvestama. Samal

põhjusel ei pannud tema telefonipeale parooli. Kostja ei kasuta puudest tingitud

terviseprobleemide tõttu Interneti-ressursse nagu tema eakaaslased. Ei kasuta panga

mobiilirakendusi ega järgi pangakontoväljavõtet.

32. Kostja perioodil 05.2021-09.2022 oli töötu, sel perioodil kostja oli arvel töötukassas, sooritas

praktika - mille alusel sai ta jaanuaris töötukassa stipendiumi summas 70,72 eurot. Kostja sai ka

töötukassalt puudetoetust ligikaudu 270 eurot kuus. Sotsiaalkindlustusametist sotsiaaltoetust

summas 34,31 kuus. Kostja kogusissetulek laenude saamise perioodil oli ligikaudu 300 eurot.

33. Kostja märkas rahaliste vahendite kadumist, kui ta ei saanud maksuametist

tulumaksutagastusraha, sest ka see raha kanti kohe pärast laekumist tundmatu kostja saaja

kontole. Kohe, kui kostja sai aru, et temast on saanud pettuse ohver, kogus ta dokumendid,

võttis ühendust politseiga ja kirjutas avalduse politseisse.

34. Hageja esitas 21.07.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult

2230,56 euro saamiseks. Kohus tegi 29.07.2022 võlgnikule makseettepaneku. Võlgnik esitas

11.10.2022 nõudele vastuväite.

6 / 15

35. Seoses pettusega Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskond alustas 19.09.2022

kriminaalmenetluse nr XXX KarS § 213 lg. 1 tunnustel selle kohta, et kostja nimel kostja

teadmata ja nõusolekuta on kellegi võõra isiku poolt võetud laenud ning ostetud järelmaksuga

kaubad. Kriminaalasi asub uurija K. V. menetluses.

36. Kostja ei nõustu hageja nõuetega, kuna ta ei saanud laene ega teadnud nende olemasolust.

37. Hageja ei esitanud andmeid selle kohta, kuidas ta hindas hageja krediidivõimelisust, mille

alusel tehti laenu kooskõlastamise otsus. Kostja on seisukohal, et hageja ei hinnanud kostja

krediidivõimet, kuna pole teada, kuidas hageja seda tegi. Kui hageja oleks tutvunud pangakonto

väljavõttega, oleks ta näinud, et kostjal ei olnud sissetulekuid, mis võimaldaks tal laenu võtta ja

laenu tagasi maksta. Samuti on laenulepingutel kostjal erinev elukoha aadress, millega seoses

oli hageja kohustatud kontrollima laenu saaja esitatud andmete õigsust.

Kohtuotsuse põhjendused

38. Harju Maakohtule esitatud hagiavalduse kohaselt hageja palub mõista välja kostjalt hageja

kasuks põhivõlgnevus 1750,97 eurot, intress 249,58 eurot ja seisuga 12.12.2022 sissenõutavaks

muutunud lepingujärgne viivis 222,11 eurot, sissenõudmiskulud 72,75 eurot ja viivis alates

13.12.2022 põhinõudelt 1750,97 eurot kuni selle kohase tasumiseni lepingujärgses määras 24,15%

aastas.

39.

25.11.2025 esitatud hagi täpsustuse kohaselt hageja palub mõista välja kostjalt hageja kasuks

29.01.2022 järelmaksulepingust nr XXX tulenev põhivõlgnevus 136,99 eurot, seisuga

25.11.2025 sissenõutavaks muutunud lepingujärgne viivis eurot, viivised alates 26.11.2025

põhinõudelt 136,99 eurolt kuni selle kohase tasumiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses

sätestatud määras, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivistega mitte rohkem kui

põhinõude ulatuses (s.o 136,99 eurot), 29.01.2022 järelmaksulepingust nr XXX tulenev

põhivõlgnevus 831,99 eurot ja seisuga 25.11.2025 sissenõutavaks muutunud lepingujärgne

viivis 311,86 eurot, s viivised alates 26.11.2025 põhinõudelt 831,99 eurolt kuni selle kohase

tasumiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras, kuid kokku koos sissenõutavaks

muutunud viivistega mitte rohkem kui põhinõude ulatuses (s.o 831,99 eurot), 29.01.2022

järelmaksulepingust nr XXX tulenev põhivõlgnevus 781,99 eurot ja seisuga 25.11.2025

sissenõutavaks muutunud lepingujärgne viivis 293,13 eurot, viivised alates 26.11.2025

põhinõudelt 781,99 eurolt kuni selle kohase tasumiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses

sätestatud määras, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivistega mitte rohkem kui

põhinõude ulatuses (s.o 781,99 eurot).

40. Hageja on loobunud osaliselt oma nõudest ehk summas 294,86 eurot (intress 222,11 eurot,

sissenõudmiskulud 72,75 eurot). Kostja ei ole esitanud vastuväiteid hageja poolt osaliselt

nõudest loobumisele.

Kohus leiab, et loobumine tuleb TsMS § 429 lg 1 alusel vastu võtta ning tsiviilasja menetlus

lõpetada hageja intressinõudes summas 222,11 eurot ja sissenõudmiskulude nõudes summas 72,75

eurot. Ülejäänud osas lahendab kohus nõude käesoleva otsusega. TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt on

hagist loobumine menetluse lõpetamise alus.

41. Hagiavalduse kohaselt kostja sõlmis XXX Eesti filiaaliga järgmised lepingud: 29.01.2022

järelmaksuleping XXX summas 136,99 eurot, 29.01.2022 järelmaksulepingu XXX summas

831,99 eurot, järelmaksulepingu XXX summas 781,99 eurot.

42. Hageja väidab, et kostja on neid lepinguid rikkunud, XXX Eesti filiaal on loovutanud kõik

eelnimetatud lepingutest tulenevad nõuded hagejale ning seetõttu on hagejal kostja vastu

rahaline nõue. Kostja eitab XXX Eesti filiaaliga eelviidatud järelmaksulepingute sõlmimist.

7 / 15

Kostja tugineb sellele, et ta ei ole sõlminud hageja väidetavaid lepinguid ning tal puuduvad

kohustused XXX Eesti filiaaliga ees ja hageja ees.

43. Arvestades poolte vastandlikke seisukohti peab kohus esmalt lahendama pooltevahelise

vaidluse

XXX Eesti filiaal ja kostja vahelise järelmaksulepingute XXX, XXX ja XXX sõlmimise osas. Kui

kostja ei ole nimetatud lepinguid sõlminud ning puuduvad muud kostja vastutuse eeldused hageja

ees, siis tuleb hagi jätta rahuldamata ja kohtul puudub põhjus hinnata poolte muid väiteid.

44. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 9 lg 1 on sätestatud, et leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja

sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel,

kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe.

45. Hagiavaldusele lisatud järelmaksulepingul nr XXX on kostja digitaalallkiri 29. jaanuarist 2022

(dtl 35), järelmaksulepingul XXX on kostja digitaalallkiri 29. jaanuarist 20022 (dtl 48) ja

järelmaksulepingul XXX on kostja digitaalallkiri 1. veebruarist 2022 (dtl 61).

46. Kuna eelnimetatud lepingutel on kostja digitaalallkiri, mis on antud kostja ID-kaarti ja

PINkoode kasutades, tuleb eeldada, et kostja andis lepingute sõlmimiseks oma tahteavalduse.

Vastupidist tuleb tõendada isikul, kelle nimel on ID-kaarti kasutades tahteavaldus antud ja kes

väidab, et tema tahteavaldust ei andnud. Näiteks võib isik tõendada, et talle väljastatud ID-kaart

ja PIN-koodid läksid tema valdusest välja tema süüta, tema tahte vastaselt (vt Riigikohtu 16.

detsembri 2019 otsus tsiviilasjas nr 2-16-124450, p 22).

47. Kostja väidab, et tema ei ole andnud enda nõusolekut vaidlusaluste järelmaksulepingute

sõlmimiseks ega olnud teadlik nende olemasolust enne hageja poolt nõude esitamist. Kostja

väidab, et tema isikuandmeid võidi kasutada ilma tema teadmata, et ta sõlminud eelnimetatud

lepingud. Kostja ei ole nende lepingutega seotud. Kostja esitas selle tõendamiseks Politsei-ja

Piirivalveameti 30.09.2022 kirja, mille kohaselt

Põhja prefektuuri Lääne-Harju

politseijaoskond alustas 19.09.2022 kriminaalmenetluse nr XXX KarS § 213 lg. 1 tunnustel

selle kohta, et J. Ž.i nimel ning tema teadmata ja nõusolekuta on kellegi võõra isiku poolt

võetud laenud (E AS ja P OÜ) ning ostetud järelmaksuga kaubad (finantseerijaks on I) (dtlk

177) ja Politsei ja Piirivalveameti 20.03.2024 teatise kriminaalmenetluse nr XXX alustamise

kohta, mille kohaselt Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskond alustas 19.09.2022

kriminaalmenetluse nr XXX KarS § 213 lg. 1 tunnustel selle kohta, et Teie nimel Teile

teadmata ja nõusolekuta on kellegi võõra isiku poolt võetud laenud (E AS ja P OÜ) ning

ostetud järelmaksuga kaubad (finantseerijaks on I). Menetlus kriminaalasjas jätkub, asub uurija

K. V. menetluses (dtl 217). Kohus märgib, et eelnimetatud tõenditest nähtuvalt on kostja

kriminaalmenetlus seotud E AS, P OÜ ja I seotud lepingutega. Käesoleval juhul on aga hageja

esitanud kohtusse hagi seoses XXX Eesti fiaaliga sõlmitud järelemaksulepingutega.

48.

08.01.2025 kohtumääruses on kohus kostjale selgitanud, et kostjal tuleb täiendavalt kohtule

selgitada ja tõendada, kellele ja millistel asjaoludel ta enda isikuandmed (sh ID-kaardi, Smart-

ID, paroolid) edastas. Juhul kui kostja on seisukohal, et nimetatud kolmas isik kasutas kostja

isikuandmeid õigustamatult, siis tuleb vastavate väidete aluseks olevaid asjaolusid kostjal TsMS

§ 230 lg 1 kohaselt tõendada. Juhul kui kostjal on teada, kes on see kolmas isik, kes on tema

andmeid järelemaksulepingute sõlmimiseks kasutanud, siis tuleb kostjal esitada kohtule selle

kohta vastavad andmed. Lisaks tuleb kostjal tuleb selgita kas kostja on esitanud Politsei-ja

Piirivalveametile avalduse selle osas, et kostja nimel, kostja teadmata ja nõusolekuta on ostetud

võõra isiku poolt järelmaksuga kaupa, mille finantseerijaks on XXX Eesti filiaal, st on sõlmitud

järelemaksulepingu XXX Eesti filiaaliga. Kohus tegi kostja TsMS § 230 lg 2 alusel ettepaneku

esitada eeltoodud asjaolude osas täiendavaid tõendeid. Kohus selgitas kostjale, et kostjal on

8 / 15

vajaduse korral võimalik ka taotleda tõendite kogumist kohtu poolt. Kohus andis kostjal

selgituste ja tõendiste esitamiseks täiendava tähtaja.

49. Vaatama kohtu selgitusele ei ole kostja kohtule selgitanud ega tõendanud, kellele ja millistel

asjaoludel ta enda isikuandmed (sh ID-kaardi, Smart-ID, paroolid) edastas. Samuti ei ole kostja

esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et kostja oleks esitanud Politsei- ja Piirivalveametile

avalduse, et tema nimel ja tema nõusolekuta on kellegi võõra isiku poolt sõlmitud

järelemaksulepingud XXX Eesti fiaaliga. Seega on kohtu hinnangul tegemist kostja

paljasõnaliste ja tõendamata väitega, et kostja ei ole XXX Eesti fiaaliga järelemaksulepinguid

sõlminud.

50. Riigikohus on tsiviilasjas nr 2-16-124450 16. detsembril 2019 tehtud otsuse punktis 24

märkinud, et ID-kaardi ja PIN-koodide osas peavad isikud üles näitama kohast hoolsust, sest

tegemist on vahenditega, mille abil on võimalik anda digitaalallkirja, millel on omakäelise

allkirjaga samaväärne tähendus. Seega, kui isik annab talle väljastatud digitaalallkirja andmise

vahendid kolmandale isikule üle või tagab nendele juurdepääsu, peab ta möönma, et kolmas

isik võib nende vahendite abil ID-kaardi omajana esinedes viimase asemel tahteavaldusi anda,

mille puhul tehingu teisel poolel puudub mõistlik alus kahelda selles, et tahteavalduse tegi ID-

kaardi omaja.

51. Kohus tuvastab, et kostja sõlmis 29.01.2022 XXX Eesti filialiga (registrikood XXX, edaspidi

ka laenuandja) järelmaksulepingu XXX (edaspidi leping) summas 136,99 eurot.

Järelmaksulepingu alusel finantseeris laenuandja kostja poolt ostetud D OÜ-lt reg.kood XXX

sportlik jalutuskäru Kinderkraft Grande LX ja tarnekulud summas 7,99 eurot. Lepingu alusel

võttis kostja laenu summas 136,99 eurot intressiga 41,15% aastas ja 0,114% päevas,

tagasimakseperioodiga 12 kuud, kohustusega tasuda iga kuu 10. kuupäevaks laenu põhiosast ja

intressidest koosnevaid makseid summas 1 x 16,00 + 10 x 14,12 + 1 x 14,08 eurot. Kokku

kohustus kostja tasuma 171,28 EUR (dtl 35-42). Peale lepingu sõlmimist on laenuandjale

laekunud kostjalt 0,00 EUR.

52. Kohus tuvastab, kostja sõlmis 29.01.2022 XXX Eesti filialiga (registrikood XXX, edaspidi ka

laenuandja) järelemaksulepingu XXX (edaspidi leping) summas 831,99 EUR. Leping koosneb

hagiavaldusele lisatud laenulepingu põhitingimustest ja laenulepingu üldtingimustest. 5.1.

Järelmaksulepingu alusel finantseeris laenuandja kostja poolt ostetud D OÜ-lt reg.kood XXX

televiisor Philips 70 summas 792,00 eurot ja tarnekulud summas 39,99 eurot. Lepingu alusel

võttis kostja laenu summas 831,99 eurot intressiga 41,15% aastas ja 0,114% päevas,

tagasimakseperioodiga 12 kuud, kohustusega tasuda iga kuu 10. kuupäevaks laenu põhiosast ja

intressidest koosnevaid makseid summas 1 x 97,15 + 10 x 85,74 + 1 x 85,73 eurot. Kokku

kohustus kostja tasuma 1040,28 EUR (dtl 49-55). Peale lepingu sõlmimist on laenuandjale

laekunud kostjalt 0,00 EUR.

53. Kohus tuvastab, et kostja sõlmis 01.02.2022 XXX Eesti filiaaliga (registrikood XXX, edaspidi

ka laenuandja) järelmaksulepingu XXX (edaspidi leping) summas 781,99 EUR. Leping

koosneb hagiavaldusele lisatud laenulepingu põhitingimustest ja laenulepingu üldtingimustest.

Järelmaksulepingu alusel finantseeris laenuandja kostja poolt ostetud D OÜ-lt reg.kood XXX

iPad Apple summas 778,00 eurot ja tarnekulud summas 3,99 eurot. 6.2. Lepingu alusel võttis

kostja laenu summas 781,99 eurot intressiga 41,15% aastas ja 0,114% päevas,

tagasimakseperioodiga 9 kuud, kohustusega tasuda iga kuu 10. kuupäevaks laenu põhiosast ja

intressidest koosnevaid makseid summas 1 x 111,39 + 10 x 102,45 eurot. Kokku kohustus

kostja tasuma 930,99 EUR (dtl 61-68). Peale lepingu sõlmimist on laenuandjale laekunud

kostjalt 0,00 EUR.

9 / 15

54. Esile toodud asjaoludel andis laenuandja oma majandus- või kutsetegevuses krediiti füüsilisest

isikust kostjale väljaspool viimase majandustegevust. Seega on laenuandja ja kostja sõlminud

tarbijakrediidilepingud VÕS § 407 lg 1 ja § 402 lg 1 mõttes.

55. Riigikohus on 24.11.2023 tsiviilasjas nr 2-21-13098 määruses selgitanud

tarbijakrediidilepingutest tulenevate nõuete lahendamist. Kohtul on esmalt otstarbekas

kontrollida seda, kas tarbijale antud krediidi kulukuse määr ehk krediidi kogukulu tarbijale

(VÕS § 406 lg 1) on seadusega kooskõlas. VÕS § 406² lg 1 esimese lause järgi on

tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi

andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude

kulukuse määra enam kui kolm korda.

56. Eesti Panga avaldatud andmete kohaselt oli lepingute sõlmimise ajal avaldatud krediidiasutuste

poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine KKM 16,95%. (vt.

https://statistika.eestipank.ee/#/et/p/147/r/2273/2102).

57. VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks krediidi andmise ajal oli seega

3*16,95% = 50,85%.

58. Kohus tuvastab, et 29.01.2022 sõlmitud järelmaksulepingus XXX oli krediidi kulukuse määr

49,78 (dtl 36), 29.01.2022 sõlmitud järelemaksulepingus XXX oli krediidi kulukuse määr 49,78

% (dtl 48) ja 01.02.202 sõlmitud järelmaksulepingus XXX oli krediidi kulukuse määr 49,77%

(dtl 62). Seega praegusel juhul ei ületa laenu krediidi kulukuse määr (49,78% ja 49,77%%)

VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmäära.

59. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul ka kohustus

kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Seda ka juhul,

kui kostja pole esitanud sellekohast vastuväidet (Riigikohtu 24.11.2023 määrus asjas nr 2-21-

13098, p-d 13 ja 17).

Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis

võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja hindama tarbija

krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus) (Riigikohtu 24.11.2023 määrus asjas

nr 2-21-13098 p-d 17)

60. Riigikohus1 on teabe saamise kohustuse täitmise kohta selgitanud järgmist:

„Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate

asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. /…/ Krediidiandja peab

teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste,

varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste

võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma

tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1

pdes 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Seega peab krediidiandja tarbija kohta

omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta:

tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu,

dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised,

toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1);

1) tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral

ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad

regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena

(KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4);

1 24.11.2023 määrus asjas nr 2-21-13098, p 18.

10 / 15

2) tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3);

3) tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste

kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5).

Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav

teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb

krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4

järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui

muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole

tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on

piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.“

61. Hageja selgituste kohaselt laenuandja on juhindunud vastutustundliku laenamise põhimõttest.

Järelmaksulepingu puhul on tegemist pangatootega, mille puhul on välja kujunenud teatud

teenusstandard, mille kohaselt teeb pank kiireid automatiseeritud otsuseid ning tulenevalt summa

väiksusest ei rakenda kontoanalüüsi. Laekunud taotluse alusel kontrollib pangasüsteem maksehäirete

olemasolu, teeb päringuid välistesse ja enda andmebaasidesse, tuvastamaks senist maksekäitumist.

Järelmaksu taotlev tarbija edastab taotluse kaupleja kaudu, annab nõusoleku päringute tegemiseks

erinevatesse registritesse, mille alusel teeb pank päringud AS Creditinfo eesti peetavasse

maksehäireregistrisse ja Pensionikeskusesse. Iga kliendi poolt sõlmitava järelmaksulepingu puhul oli

teostatud maksevõime ja maksehäire puudumise kontroll. Pank ei anna laenu ega sõlmi

järelmaksulepingud isikutega, kellel on maksehäireregistri andmetel aktiivne (sulgemata)

maksehäire ja maksehäire sulgemisest ei ole möödas 2 aastat. Laenutaotluse esitamise päeva seisuga

puudusid kostjal mistahes maksehäired. Avalikes registrites ei olnud ühtegi kehtivat maksehäiret.

Järelmaksulepingu vormistamisel täitis kostja taotlused. Taotluses märkis kostja, et tema igakuine

sissetulek on summas 1000,00 eurot ja kehtivad finantskohustused on summas 200,00 eurot (dtl

193).

Väikese väärtusega järelmaksulepingute taotluste menetlemine on automatiseeritud protsess, kus

kontrollitakse samuti maksehäireteregistrit. Enne lepingu sõlmimist kontrollis laenuandja

maksehäireteregistrit. Saadud andmete põhjal ei olnud kostjal laenu väljastamise ajal maksehäireid

(dtl 197). Peale lepingute sõlmimist oli kostjal kuumakse kokku 202,31 eurot. Võttes arvesse

kliendi poolt deklareeritud andmeid/palgainfot väljastati kostjale laenud. Pärast laenude

väljastamist on igakuine kohustus koos laenuandja kuumaksega, 402,31 eurot. Tulenevalt sellest, et

krediidiandjatele ei ole sätestatud mitte ühegi regulatsiooniga sissetulekute ning kohustuste

suhtarvu (näiteks nagu on kodulaenude väljastamise puhul maksimaalseks suhtarvuks 50%), siis

lähtuti sellel ajal kehtinud laenude väljastamise poliitika raames printsiibist, et sissetulekud peavad

olema suuremad kui igakuised kohustused. Kostja krediidivõimelisuse hindamisel võttis laenuandja

arvesse kostja poolt täidetud taotluses esitatud teavet/palgainfo. Analüüsi tulemusena selgus, et

kliendi igakuine netosissetulek on piisav laenutaotluse rahuldamiseks ning samuti on igakuised

kohustused väiksemad, kui kliendi sissetulekud. Eeltoodust tulenevalt võis laenuandja järeldada

kostja võimet täita lepingus toodud summas osamaksega laenulepingut.

62. Kohtu hinnangul ei saa laenuandja tegevust lugeda piisavaks krediidiandjal lasuva

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks. Laenuandja ei ole hinnanud kostja sissetuleku

suurust, vaid on tuginenud üksnes kostja poolt esitatud andmetele. Hageja ei ole piisavalt

selgitanud, kuidas on kontrollitud kostja teiste varaliste kohustuste suurust. Hageja selgitustest

nähtuvalt on laenuandja kogunud andmeid kostja teiste kohustuste kohta ainult enda

andmebaasidest. Laenuandja ei ole küsinud kostja konto väljavõtet ning hageja ei ole ka tõendanud,

et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Hageja välja

toodud asjaoludest järeldub, et krediidiandja on jätnud täielikult kogumata teabe, mille alusel oleks

11 / 15

võimalik tuvastada kostja võimalike varaliste kohustuste ammendav suurus (vt otsuse punktis 7

viidatud Riigikohtu lahendi punktides 1) ja 2) nimetatud teave). Krediidivõimelisuse hindamiseks on

mh oluline välja selgitada laenutaotleja sissetuleku suurus ja varalised kohustused, sest see mõjutab

selgelt laenutaotleja võimet igakuiselt krediiti tagasi maksta. Üksnes laenutaotluses märgitud

võimaliku sissetuleku ning kohustuste suuruse ja maksehäirete puudumise pinnalt ei saa hinnata

laenutaotleja krediidivõimelisust. Puuduvad tõendid, et krediidiandja oleks ka sisuliselt kontrollinud

kostja sissetulekuid, igakuiseid kohustusti jne. Kohtu hinnangul tulnuks krediidiandjal praegusel

juhul koguda täiendavat teavet, so küsida kostjalt tema sissetulekute ja varaliste kohustuste kohta

täiendavat teavet ning nõuda tema kõikide pangakontode väljavõtete esitamist piisavalt pika

ajavahemiku kohta, et hinnata kostja tegelikku krediidivõimelisust. Vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimiseks on peetud kohtupraktikas minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema

pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema

krediidivõimet (Tln RngKo 8.11.2021 nr 2 - 20

- 106661

, p 55). Esitatud tõendite põhjal saab asuda

seisukohale, et kostja pangakonto väljavõtet ega ülalpeetavate olemasolu algne võlausaldaja

kontrollinud ei ole. Nendel põhjendustel leiab kohus, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku

laenamise põhimõtet.

63. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7 esimese

kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud

intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija

krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Sellest tuleneb, et vastutustundliku laenamise põhimõtte

rikkumisest tulenevalt on kostjal kohustus tagastada laenu põhiosa ning tasuda laenult VÕS §-s 94

sätestatud määras intressi. 2 VÕS § 94 järgne intressimäär oli lepingu kehtivuse ajal 0%.3 Seega ei

olnud krediidiandjal õigust kostjalt intressi nõuda. Samuti ei võlgne kostja tulenevalt VÕS § 4034 lg

7 teisest lausest hagejale muid tasusid. Vastavad kõrvalnõuded (võla sissenõudekulu, viivised) jätab

kohus rahuldamata.

64. VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul

tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on

täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja

krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva

summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata

jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab

olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse

ülesütlemine tühiseks.

65. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et pärast järelmaksulepingu XXX sõlmimist on kostjalt

laenuandjale laekunud 0 eurot. Kostja kohustus tagastama hagejale laenu koos intressidega

vastavalt maksegraafikule Kohus tuvastab, et pärast järelmaksulepingu XXX sõlmimist on

kostjalt hagejale laekunud 0 eurot. Kohus tuvastab, et pärast järelmaksulepingu XXX sõlmimist

on kostjalt hagejale laekunud 0 eurot. Lepingu ülesütlemise seisuga 23.06.2022 oli kostjal

viivitanud 1.4. osamakse ja osaliselt 5 osamakse maksmisega. Kohus tuvastab, et edastas

23.06.2022 saatis laenuandja kostjale kõigi eelnimetatud järelmaksulepingute ülesütlemise

teatised järelmaksulepingutesse märgitud aadressile XXX (dtl 47, 60, 73). Seega lepingu

ülesütlemise avaldus oli kostjale kätte toimetatud TsÜS § 69 lg 3 mõttes.

2 Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on krediidilepingu osaline tühisus kokkuleppelise

intressi osas, kuid seda üksnes juhul, kui kokkulepitud intressimäär on suurem VÕS §-s 94 sätestatud

intressimäärast (Riigikohtu 24.11.2023 määrus asjas nr 2-21-13098, p 24)

3 Eesti Pank: https://www.eestipank.ee/volasuhete-intressimaar

12 / 15

66. Eeltoodust tulenevalt oli laenuandjal õigus eelnimetatud teatistega Laenulepingud üles öelda.

Seega oli laenulepingute ülesütlemine kehtiv.

67. VÕS § 82 kohaselt juhul, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb

võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 8 lg 2 järgi on leping

täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või

seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata

jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Õiguskaitsevahendid

kohustuse rikkumise eest on sätestatud VÕS §-s 101.

68. VÕS § 101 lg 2 kohaselt võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos

kõiki seadusest tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest

või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 4 alusel võib võlgniku poolt kohustuse

rikkumise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist ja lepingu üles öelda ning p

6 kohaselt nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise viivist. VÕS § 113 lg 1 esimese ja

teise lause järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda

võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase

täitmiseni.

69. Seega on kostja poolt tagastama järelmaksulepingust nr XXX tulev põhivõlg 136,99 eurot,

järelmaksulepingust nr XXX tulenev põhivõlg summas 831,99 eurot ja järelmaksuleping nr

XXX tulenev põhivõlg summas 781,99 eurot.

70. Kohus mõistab VÕS § 108 lg 1 ja pooltevahelise lepingu alusel kostjalt välja tasumata põhivõla

1750,97 eurot.

71. Hageja on esitanud kostja vastu viivisenõude. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib

võlausaldaja tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p-st 1 ja p-st 6 nõuda kohustuse täitmist ja rahalise

kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 kohaselt

võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult

viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.

Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti

aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär,

loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

72. Hageja palub mõista kostjalt välja 29.01.2022 järelmaksulepingust nr XXX tulenev

25.11.2025 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis summas 51,35 eurot, viivised alates

26.11.2025 põhinõudelt 136,99 eurolt kuni selle kohase tasumiseni VÕS § 113 lõike 1 teises

lauses sätestatud määras, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivistega mitte rohkem

kui põhinõude ulatuses (s.o 136,99 eurot), mõista välja kostjalt hageja kasuks 29.01.2022

järelmaksulepingust nr XXX tulenev 25.11.2025 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis

311,86 eurot, viivised alates 26.11.2025 põhinõudelt 831,99 eurolt kuni selle kohase

tasumiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras, kuid kokku koos sissenõutavaks

muutunud viivistega mitte rohkem kui põhinõude ulatuses (s.o 831,99 eurot), mõista välja

kostjalt hageja kasuks 29.01.2022 järelmaksulepingust nr XXX tulenev 25.11.2025 seisuga

sissenõutavaks muutunud viivis 293,13 eurot, viivised alates 26.11.2025 põhinõudelt 781,99

eurolt kuni selle kohase tasumiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras, kuid

kokku koos sissenõutavaks muutunud viivistega mitte rohkem kui põhinõude ulatuses (s.o

781,99 eurot).

73. Kohus leiab, et hageja viivisenõue on seaduslik ja viivisearvestus korrektne. Eeltoodust

tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivised kuni kohtuotsuse tegemiseni

(12.01.2026 ) summas 723,06 eurot (vt viivisekalkulaator.ee) ja alates 13.01.2026

13 / 15

põhivõlgnevuselt 1750,97 euro VÕS § 113 lg 1 teise lauses sätestatud määras kuni põhivõla

tasumiseni, kuid mitte rohkem kui põhivõlg 1750,97 eurot.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

74. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

75. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või

ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohtu hinnangul on käesoleval

juhul põhjendatud menetluskulude võrdeline väljamõistmine, lähtudes hagi rahuldamise

ulatusest. Kohus rahuldab hageja nõude ligikaudu 95 % ulatuses. Seega jäävad menetluskulud

95% ulatuses kostja kanda ja 5% ulatuses hageja kanda.

76. TsMS § 174 lg 1 esimene lause sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab

menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus

samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt

määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses, kui menetluskulude

kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist. Kohus on seisukohal, et menetluskulude

kindlaksmääramine ei takista käesolevas asjas kohtuotsuse tegemist.

77. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

TsMS § 138 lg 2 sätestab, et kohtukulud on riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised

kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ning p 2

kohaselt menetlusosaliste sõidu-, posti-, side-, majutus- ja muud sellesarnased kulud, mis on

kantud seoses menetlusega. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab

menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist

esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus

ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu

esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt.

78. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja. Hageja on kandnud menetluskuluna

riigilõivu 385 eurot, lepingulise esindaja kulusid 1200 eurot ja makskäsu kiirmenetluse kulusid

20 eurot. Hageja lepinguline esindaja osutab hagejale õigusabi teenust 120,00 eur/h ilma

käibemaksuta. Hagiavalduse esitamise hetkel kehtinud riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi

kuulus kuni 3000 euro suuruse hagihinna korral tasumisele 385 eurot. Tasutud riigilõiv 385

eurot on põhjendatud ja vajalik menetluskulu.

79. TsMS § 144 lg 7 sätestab, et kohtuväliseks kuluks on maksekäsu kiirmenetluse kulud. TsMS §

4842 kohaselt saab maksekäsu kiirmenetluses kohus määrata avaldaja menetluskulude katteks

20 eurot ja muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata (vt

Riigikohtu 08.03.2017. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-16 p 12.3), mistõttu on kohtu

hinnangul maksekäsu kiirmenetluse kulude katteks põhjendatud välja mõista taotletud summa

20 eurot.

80. Kohus leiab, et lepingulise esindaja kulu summas 1200 eurot ei ole põhjendatud. Põhjendatud

on lepingulise esindaja kulu dokumentide komplekteerimine, analüüsimine ja hagiavalduse

koostamine 3 tundi, kostja vastusega tutvumine ja hageja seisukoha koostamine 1,5 tundi,

kohtu nõudega ja kostja seisukohaga tutvumine 05 tundi, hageja lõpliku seisukoha ja

menetluskulude nimekirja koostamine 1,5 tundi. Seega põhjendatud hageja lepingulise

esindaja kulu 780 eurot (6,5 tunni eest).

81. Seega on hageja põhjendatud menetluskulud kokku 1185 eurot.

82. Kostja ei ole menetluskulude nimekirja esitanud.

14 / 15

83. Kuna kohus mõistab kostjalt välja hageja menetluskulud 95% ulatuses, siis kuulub kostjalt

hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulu 1125,75 eurot (1185 eurot x 96%).

84. TsMS § 177 lg 4 alusel märgib kohus vastavalt hageja taotlusele, et kostjal tuleb tasuda

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

85. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks

hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude

kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280

eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS §

178 lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/

Marget Henriksen kohtunik

15 / 15