2-25-12781/22 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

2-25-12781

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Ifret Mamedguseinov

Otsuse kuupäev

Rakvere, 12. jaanuar 2026

Tsiviilasja number

2-25-12781

Tsiviilasi

Põhja-Eesti Vutifarm OÜ hagiavaldus E.L vastu võlgnevuse

nõudes

Hagihind

1 946.49 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Põhja-Eesti Vutifarm OÜ (registrikood 14376039,

asukoht: Kiviku, 44020 Ojaküla), lepinguline esindaja: Epp

Landberg (e-post: XXX);

Kostja: E.L (isikukood XXX, elukoht: xxxx), lepinguline

esindaja: Tauri Tigasson (e-post: XXX).

Kohtuistungi toimumise aeg

Istungitel osalenud isikud

13. november 2025

Hageja lepinguline esindaja Epp Landberg;

Kostja E.L ja tema lepinguline esindaja Tauri Tigasson.

Resolutsioon

1. Jätta hagi rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud hageja kanda ja määrata menetluskulud rahaliselt kindlaks

pärast asjas tehtud lõpplahendi jõustumist.

3. Saata kohtuotsus pooltele teadmiseks.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

1 (7)

2-25-12781

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Põhja-Eesti Vutifarm OÜ esitas 06.08.2025 Viru Maakohtule hagiavalduse E.L vastu 1 946.49

eurot võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt kostja sai hagejalt 26.02.2025 34.5 tm 3-

meetriseid lepa küttepuid koos kojuveoga, kusjuures kostja ise langetas puud. Paraku kostja keeldub

arvet, mis talle esitati tasumast. Hageja on korduvalt meelde tuletanud ja saatis arve ka postiga.

Metsamaterjali veoselehelt nähtub ka õige auto number. Arvele sai kogemata vale auto number.

Kostja on veoselehe järgi materjali vastu võtnud. Kostja on hakanud väitma et ta polegi puid

saanud, kuid kostja on metsamaterjali vastuvõtmist veoselehel oma allkirjaga kinnitanud.

KOSTJA VASTUS

2. Kostja 13.08.2025 vastuse kohaselt on kostja küll mitmel korral küttepuid ostnud, kuid mitte

hagejalt, vaid M.N-ilt. Viimane on küll hageja juhatuse liige, kuid küttepuude müügitehingud on

alati toimunud kahe füüsilise isiku vahel. Kostja tasus nii käesoleval juhul kui ka varasemate

tehingute osas küttepuude eest sularahas M.N-ile. Hageja ei ole varasemalt sellekohaseid arveid

esitanud ega müügihinda nõudnud. Hageja ei ole tõendanud, et müügitehing sõlmiti hageja ja kostja

vahel. Seejuures tuleb mõista, et arve esitamine hageja poolt kostjale, ei tähenda ega tõenda arve

aluseks oleva lepingu sõlmimist. Võlasuhte kui sellise aluseks on ikkagi kokkulepe, mille alusel

arve esitatakse. Ühtlasi ei tõenda veoseleht lepingu sõlmimist. Nagu nimetuski ütleb, siis veoseleht

tõendab üksnes küttepuude vedu ja nende kättesaamist. Küttepuude omanik võis väidetavalt olla

küll hageja (mida kostja varasemalt ei teadnud), kuid kostja ei sõlminud hagejaga lepingut

küttepuude müügiks, vaid M.N-iga.

3. Eeltoodust sõltumata esitab kostja vastuväite, et ta on küttepuude eest (osaliselt) tasunud.

Võlgnevus on käesoleval hetkel summas 300 eurot, mitte 1 569,75 eurot nagu väidab hageja. Kostja

ja M.N leppisid 2025.a veebruaris kokku, et kostja ostab 34,5 ruumi küttepuid. Müügihinna osas

koheselt kokkulepet ei sõlmitud, sest pooltel oli varasemate tehingute valguses usalduslik suhe ning

müügihind olenes ka transpordimaksumusest, mida kokkuleppe sõlmimise hetkel veel ei teatud.

Küll lepiti kokku, et müügihind tuleb tasuda kolme osamaksega. Kui kostja oli küttepuud kätte

saanud, siis uuris kostja M.N-ilt, mis on koorma lõpphind ning kellele ta raha maksab? Kostja

selgitab, et kuivõrd küttepuude eest oli raha hakanud küsima M.N-i sõber R ning kostja ei teadnud,

kellele tuleb raha maksta, siis seepärast uuriski kostja, kellele ta raha tasub. M.N teatas, et tal ei ole

R tehtud sellekohast kokkulepet ning raha tuleb maksta M.N kätte. Kuivõrd küttepuude eest tuli

maksta kolme osamaksega, ning varasemate tehingute hind oli ca 1 300 eurot, siis teataski M.N

kostjale, et esimene osamakse on summas 600 eurot. Järgnevalt, 05. märtsil teatas M.N kostjale, et

34,5 ruumi küttepuude lõpphind on 1 570 eurot ning, kuivõrd kostja tasub esimese osamaksena 600

eurot, siis tuleb veel tasuda 970 eurot (1 570 – 600). Kuivõrd kostja sai koheselt maksta ainult 300

eurot, mitte 600 eurot, siis andis kostja 300 eurot sularahas M.N-ile. Kuivõrd kostja tasus 300

eurot, siis järgnevalt teavitaski M.N kostjat, et võlg on 300 eurot. Järgnevalt, 09. aprillil 2025.a

andis kostja täiendavad 200 eurot sularahas oma poja, E:E.L, kätte ning viimane viis selle M.N-ile

küttepuude müügihinna tasumiseks.

4. Kostja oli 02. juuniks 2025.a küttepuude eest tasunud kokku 500 eurot (300 + 200). Kuivõrd

küttepuude koguhind oli 1 570 eurot ning kostja oli sellest 500 eurot tasunud, siis teataski M.N 02.

juunil, et tal on n.ö sapi maitse suus ja pakkus välja, et ta teeb 1 070 euro osas (1 570 – 500) K arve

ning R ajab asja korda. K oli kostja endise tööandja juhatuse liige. Kostja endine tööandja ei olnud

kostjale veel kogu saamata jäänud töötasu tasunud, s.t K ettevõttel oli kostja ees võlgnevus. R, kes

2 (7)

2-25-12781

on M.N-i sõber, pidavat K rääkima, et asjaosalised sõlmiksid kokkuleppe, mille kohaselt kostja

endine tööandja ei tasuks kostjale saamata jäänud töötasu kogu osas, vaid hagejale viimase nõude

kostja vastu. Sisuliselt pakkus M.N kostjale välja mitmepoolset tasaarvestuse lahendust. Kostja

võttis 800 eurot sularahas endaga kaasa, sõitis koos oma abikaasa, s.o A.L-iga, M.N-i koju ning

andis 12. juulil 2025. a 800 eurot M.N-ile küttepuude müügihinna osas. Seega oli kostja küttepuude

eest tasunud kokku 1 300 eurot ning jääk oli veel 270 eurot (1 570 – 1 300). Nii teataski kostja

järgnevas kirjavahetuses, et ta tasus viimati 800 eurot ning kokku on M.N-ile tasutud 1 300 eurot.

M.N teatas seepeale, et kostja võlgnevus on 300 eurot. Eeltoodust nähtub, et kostja on ostetud

küttepuude osas enamuse tasunud ning tal on M.N-i ees veel võlgnevus summas 300 eurot.

HAGEJA VASTUS

5. Hageja 09.09.2025 vastuse kohaselt on hagejaks juriidiline isik ehk Põhja-Eesti Vutifarm OÜ.

M.N ei ole käesolevas asja müüja, kuna tema ei olnud müüdavate küttepuude omanik ning

nimetatud küttepuud ei kuulunud temale ka muul õiguslikul alusel. Nimelt sõlmisid hageja ja K K

15.02.2025 kasvava raieõiguse lepingu raide teostamiseks xxxx maaüksusel. Raiet teostas hageja

tellimusel nimetatud maaüksusel xxxx OÜ, kus töötas ka kostja. Kostja töötas OÜ-s xxxx juba

oktoobris 2024 ning lõikas ka teistel kinnistutel hagejale kuuluvat metsamaterjali. Seega pidi kostja

olema teadlik, et küttepuud kuuluvad juriidilisele isikule ning M.N ei saanud neid eraisikuna müüa.

6. Kuna kostja kinnitas, et temal raha kohe maksmiseks ei osale, siis lepiti kokku ostuhinna kolme

kuulise tasumise tähtajas ning lepiti kokku, et tasutakse sularahas. Sularahas tasumise korral

esitatakse sularaha arve peale sularaha laekumist ettevõttele. Kui aga selgus, et kostja ei kavatse

sularahas tasuda, esitas hageja tasumiseks arve. Sellest johtuvalt pidi kostjal olema teada, et

küttepuid müüs temale hageja, mitte eraisik. Kostja väitel on toimunud tasumine järgmiselt:

05.03.2025 tasus kostja M.N-ile 300 eurot sularahas; 09.04.2025 tasus kostja poeg E:E.L M.N-ile

200 eurot sularahas; 12.07.2025 tasus kostja M.N-ile sularahas 800 eurot. M.N ega hageja ei ole

kostjalt nimetatud rahasummasid saanud. Kostja poolt esitatud sõnumid kinnitavad seda, et kokku

lepiti selles, et tasutakse kolme kuu jooksul. Kostja enda poolt esitatud tõendid seavad lükkavad

ümber kostja väited selle kohta, et kostja poolt tasuti 05.03.2025 300 eurot ja E:E.L-il poolt tasuti

09.04.2025 200 eurot. Sõnumivahetus kinnitab, et 19.aprilliks 2025 ei olnud kostja hagejale midagi

maksnud, seega ei saanud kuidagi kostja ega tema poeg mingeid väidetavaid sularaha tehinguid

enne 19.aprilli 2025 teha. Üheski kostja ja hageja esindaja vahelises sõnumist ei tule välja see, et

kostja oleks vahepeal mingeid makseid teinud, vastupidiselt hageja on oma sõnumites küsinud kas

midagigi hakatakse maksma ja kui jätkuvalt raha ei laekunud, esitanud nõude tasuda kogusumma

mai kuu jooksul. Kostja nõustus maikuus tasumisega, lubades veel enne osa ära maksta.

Vastuoluline ja täiesti arusaamatu on kostja vastuse p.17 toodud väide – kuivõrd kostja tasus 300

eurot, siis järgevalt teavitas M.N kostjat, et võlg on 300 eurot.. Tegelikult kui viidatud sõnumit

põhjaliku lugeda – siis nimetatud sõnum läks ekslikult kostjale. M.N on kirjutanud nii – see ei olnud

sulle.

7. Kuna kostja ikkagi jätkuvalt ei tasunud võlgnevust, siis nõustus hageja vähendama võlgnevuse

nõuet 1000 euroni. Kostjal tekkis tööandjaga probleemid töötasu tasumise osas, siis pakkus M.N

välja sellise lahenduse, et arveldab ise kostja tööandjaga, kui ka sellest pakkumisest ei saanud asja.

Arvestades seda, et kostja jätkuvalt keeldus maksmast, siis edastas M.N 03.06.2025 järjekordse

nõude tasumiseks. Kostja vastas sellele pakkumisega, et suudab tasuda 08.07.2025 800 eurot ja

12.07.2025 300 eurot. Loomulikult 08.juuliks midagi ei tasutud ja lõpuks lepiti kokku, et kostja

3 (7)

2-25-12781

toob 12.07.2025 hiljemalt kella 13.00 800 eurot. Kuna kostjat ei tulnud, saatis M.N kell 13.01

kostjale teavituse – kell on üks ning lahkus peale seda kodust. Seega ei saanud kostja kellegi mingit

raha üle anda, kuna kostjat ega kedagi teisi kodus ei olnud.

KOHTUISTUNG

8. 13.11.2025 toimunud kohtuistungil kuulati üle tunnistajad ja kostja vande all ära. Kostja ütluste

kohaselt ostis ta 2025. alguses küttepuid M.N-i käest. Kostja peab teda müüjaks, kuna ostis temalt

ka 2024. aasta alguses koorma küttepuid. 1 300 eurot oli väärtus, M.N tõi koju, ei tulnud ühtegi

arvet ega midagi. 2025. alguses sõlmitud lepingu puhul ei olnud juttu M.N-iga. Ostetud maht oli

orienteeruvalt 35 tihumeetrit, ostu hinnaks oli 34 millegagi koorem, 45 tihumeetri hind. Kohe

hinnas kokku ei lepitud, M.N kirjutas kui puud olid toodud. Tasumine toimus sularahas. Kõigepealt

andis kostja 300 eurot, seejärel viis poeg 200 eurot ja koos naisega viis kostja 800 eurot. Kostja

hinnangul oli müüjaks M.N, kuna temaga sai räägitud ja kokku lepitud ja sellest ei olnud juttu, et

puud Vutifarmile kuuluvad. Raha üleandmine toimus garaaži ees, poeg viis raha kuna kostja töötab

metsas ja ei ole koguaeg kodus.

9. Tunnistaja M.N-i selgituste kohaselt leppisid küttepuude ostmises ja müügis kokku Vutifarm ja

kostja. Kuna kostja neid puid lõikas, siis ta neid nägi ja tahtis neid osta. Ta tahtis tervet koormat

saada, koorem on umbes 35 tihumeetrit. Puud müüdi ära, korraldati vedu ja puud viidi kostjale koju.

Müügi hetkel oli tihumeetri hind teada aga veohind oli lahtime, kuna ei teadnud kilomeetreid, palju

läks. Tasumise toimimine pidi toimuma nii, kuna saadi hästi läbi, siis vahet ei olnud, et 3 kuu

jooksul maksku ära. Kolmandaks kuuks peaks olema kõik tasutud. Sularahas tasumine, kuna kostjal

oli võlg. 8. juulil lubatud 800 eurot ja 12. juulil 300 eurot ei tulnud neil kuupäevadel. Sõnumi kohta

„kui täna pole raha saanud, siis saad arve koos käibemaksuga“, kui pole raha saanud, siis saadab

arve. Arve väljastati 7 kuud peale lõikust, kuna oli vaja raha kätte saada. Autojuht esitab arve, kui

on raha käes. Aga kuna tema ka elas seljas, et millal saab, tunnistaja palus oodata. Et kui saab raha

kätte, siis teeb arve. Kostjale varem küttepuid müünud ei ole, võibolla on aidanud soetada, autosid

organiseerida jne. Vutifarm ei ole samuti kostjale varem küttepuid müünud. Veoselehel on

tunnistaja allkiri, ta ei ole kostja aga koorma mahapanekul sai nii kokku lepitud, kuna kostja ise on

tööl, ei saanud ta koormaga kaasa minna.

10. Tunnistaja E:E.L-i selgituste kohaselt ostis isa 2025. jaanuaris küttepuid M.N-i käest. Tunnistaja

oli ise juures: see kes tõi, ütles et M.N saatis. Ostuhinda ei tea, tasumine pidi olema osamaksetena.

Mingi osamakse käis tunnistaja vahendusel, viis 200 eurot. Koorma võttis tunnistaja vastu. Raha

200 eurot viis tunnistajale koju.

11. Tunnistaja A.L-i selgituste kohaselt ostis kostja puid M.N-i käest, on ka varem tema käest

ostetud. Küttepuude ostuhind oli 1 500 – 1 600 eurot terve koorem. Ostuhinna tasumine toimus

sularahas, osaliselt tunnistaja vahendusel. Kuna kostja on nädala sees töö, siis nädalavahetusel ja

laupäevane päev läks tunnistaja raha viima. Võttis arvelt välja 590 eurot, andis selle kostja kätte,

kuna kostjal oli vaja viia 800 eurot. Seejärel mindi koos raha viima. Kui kostja viis raha, jäi

tunnistaja auto juurde, ootas ajaliselt võibolla 20 minutit. Väljas oli suhteliselt palav ilm. Kokku on

M.N-ilt 2 korda puid ostetud, ka eelmine tasumine oli sularahas.

HAGEJA SEISUKOHT

4 (7)

2-25-12781

12. Hageja tõi oma 08.12.2025 seisukohas välja, et ülekuulamistel kirjeldati 12.07.2025 raha

üleandmise päeva selliselt, et ilm oli soe, raha üleandmine toimus õues umbes 20-30 minutit.

Tegelikult oli sel päeval tugeva sajuga, tuuline ja ka äikeseline ilm, seega oli välistatud, et sellise

ilmaga M.N ja kostja nii pikalt õues nii pikalt viibisid. See, et ilm oli vihmane kinnitavad ka teised

ilmaportaalid. See, et juulikuus olid väga vihmased ilmad ja põllud olid vee all kinnitab ka E.L-i

poolt FB üles pandud foto, millest on näha, et põhupall asub põllul vee sees. Seega kinnitavad

tõendid seda, et kostja tunnistaja A.L-i ütlused on ebausaldusväärsed.

KOSTJA SEISUKOHT

13. Kostja leiab oma 18.12.2025 vastuses, et hageja esitatud väited ei vasta tõele ja on kohut

eksitavad. Viidatud tõendid kirjeldavad laiapõhjalist, mitte asukohapõhist, ilmateadet.

Asukohapõhine ajalooline väljavõte näitab, et xxxx oli 12. juulil 2025. a kell 12-14 kohati pilvine

või päikseline ilm, sademeid oli 0 mm ning tuul oli sisuliselt olematu. Täiendavalt märgib kostja, et

tema poolt 12. juulil 2025. a Facebookis jagatud J S-i video filmiti video tegija poolt üldsegi xxxx,

mitte Eestis. Asjaolu, kas xxxx paistis päike või põhupallid „ujusid“ põllupeal vee sees, ei oma

mingit seost sellega, milline ilm oli 12. juulil 2025.a xxxx. Seega kokkuvõtvalt on hageja väide, et

„Tegelikult oli sel päeval tugeva sajuga, tuuline ja ka äikeseline ilm“, vale ja kohut eksitav. Seeläbi

on vale ka hageja seisukoht, et tunnistaja A.L-i ütlused on ebausaldusväärsed.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

14. Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostja vastusega hagile ja poolte seisukohtadega, kuulanud ära

poolte seletused kohtuistungil ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid

leidis, et hagi ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele.

15. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 tulenevalt hagi menetletakse poolte esitatud

asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. TsMS § 438 lg 1 järgi otsust tehes hindab kohus

tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi

kuulub rahuldamisele. Kui asjas on esitatud mitu nõuet, teeb kohus otsuse kõigi nõuete kohta.

16. Hagiavalduse kohaselt Põhja-Eesti Vutifarm OÜ (käesolevas menetluses hageja) müüs E.L-ile

(käesolevas menetluses kostja) 34.5 tm küttepuid. Hageja väidab, et tehing toimus 26.02.2025, mil

toimus küttepuude kohale vedu.

17. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 5 järgi tsiviilõigused ja -kohustused tekivad

tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob

tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. TsÜS § 67 lg 1 kohaselt

tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje

kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. TsÜS § 68 lg 1 tulenevalt tahteavalduse võib teha mis tahes

viisil, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti ja sama paragrahvi lg 3 järgi kaudne on tahteavaldus,

mis väljendub teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg. VÕS § 9 lg 1 kohaselt

leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil

vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud

kokkuleppe. Müügilepingu mõiste on toodud VÕÜS § 208 , mille lg 1 kohaselt asja

müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt

tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub

müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu.

5 (7)

2-25-12781

18. TsMS § 230 lg 1 tulenevalt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele

tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida

tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega

mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetluses ei ole esitatud tõendeid selle

kohta, millal ja kuidas tehingupoolte läbirääkimised müügilepingu sõlmimiseks toimusid ning

millistel tingimustel müügileping sõlmiti. Samas kostjal ei ole vaidlust temale küttepuude (koos

kohale toomisega) müümise üle. Ei ole kostjal vaidlust ka küttepuude koguse 34.5 tm ning hinna

üle. Kostja ei vaidle küttepuude ostmisele vastu, kuid vaidleb hagile vastu põhjusel, et tehingu

pooleks on müüjana mitte hageja, vaid M.N ja et kostja on ostuhinnast 1 300 eurot tasunud.

19. 15.02.2025 sõlmitud kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingu järgi K K võõrandas ja

hageja omandas raieõiguse xxxx kinnistul (dtl 76). Hageja väidab, et kostja töötas metsa

langetamisel sellel kinnistul ja et kostja enda poolt lõigatud küttepude müük hageja poolt kostjale

toimus. Kuigi vaidlust kostja enda poolt xxxx OÜ töötajana puude langetamise ja kostja valitud

küttepuude kostjale müümise üle samuti kostjal ei ole, leiab kohus, et nimetatud asjaolu ei kinnita

müügitehingu hagejaga sõlmimise kohta järgnevatel põhjendustel.

20. Raieõiguse omandamine ei kinnita, et küttepuud müüdi just hageja poolt, raieõiguse alusel

lagetatud metsamaterjali võõrandamisõiguse loovutamine ei ole keelatud. Hageja on esitanud

tehingu kohta arve alles 21.07.2025. Arve on koos käibemaksuga. Hageja on äriühing, kes

tulenevalt raamatupidamisseaduse (RPS) § 2 lg 2 on raamatupidamiskohustuslane, kellel sama

seaduse § 4 punktide 2 ja 3 alusel on kohustus dokumenteerida kõiki oma majandustehinguid ja

kirjendada algdokumentide või nende põhjal koostatud koonddokumentide alusel kõiki oma

majandustehinguid raamatupidamisregistrites. RPS § 7 lg 1 alusel raamatupidamise algdokument on

tõend, mille sisu ja vorm peavad vajaduse korral võimaldama kompetentsele ja sõltumatule

osapoolele tõendada majandustehingu toimumise asjaolusid ja tõepärasust ja lg 2 alusel, kui

seaduses või selle alusel antud määruses ei ole sätestatud teisiti, peab algdokument sisaldama

majandustehingu kohta vähemalt järgmisi andmeid: 1) toimumisaeg; 2) majandusliku sisu

kirjeldus; 3) arvnäitajad, näiteks kogus, hind ja summa. Käibemaksuseaduse (KMS) § 11 lg 1

kohaselt käive on tekkinud või teenus on saadud päeval, mil on toimunud kauba ostjale lähetamine

või kättesaadavaks tegemine või teenuse osutamine. Kohus on menetluses esitatu alusel tuvastanud,

et hageja ei ole kostjale 26.02.2025 arvet esitanud ega väidetavalt kostjaga samal päeval tehtud

majandustehingut vastavalt RPS ja KMS nõuetele oma raamatupidamisarvestuses kajastanud.

Hageja esitas arve 21.07.2025 (dtl 5). Kuigi arvel on viide veokuupäevale 26.02.2025, ei kinnita

hageja väiteid ja esitatud tõendid tema ja kostja vahelt ostu-müügilepingu sõlmimist. M.N’a poolt

kostjale saadetud sõnumitest saab järeldada, et tegelikult M.N peab ennast müüjaks, nt sõnumis “

saa aru, ma ju müüsin, poes maksad kohe“, „sulle tõin küttepuu, mille eest oled võlga“ (dtl 31, 47).

Veoselehega seoses peab kohus vajalikuks märkida, et selle järgi sai kauba hagejalt 26.02.2025

kätte kostja, kuid kohtuistungil ülekuulatud hageja tunnistaja M.N-i ütluste kohaselt, tegelikult

veoselehel olev kostja nimel antud allkiri ei kuulu kostjale ja veoseleht on allkirjastatud M.N’a

poolt (dtl 117). Maakohtu arvates ei kinnita hageja poolt üle viie kuu kostjale esitatud arve hageja ja

kostja vahel lepingu sõlmimist. Ka arve koheselt esitamata jätmisest võis kostja järeldada, et

tehingu temaga tegi M.N füüsilise isikuna.

6 (7)

2-25-12781

21. Pooled vaidlevad selle üle, kas ja kui palju on kostja küttepuude eest tasunud. Hageja väidab, et

kostja ei ole üldse tasunud, kostja aga väidab, et tasumata on vaid 270 eurot. TsMS § 229 lg 2 alusel

tõendiks võib olla ka tunnistaja ütlus ja menetlusosalise vande all antud seletus. Kohtuistungil

vande all antud kostja seletus ning kostja tunnistajate ütlused kinnitavad kostja vastuses hagile

esitatud väiteid kostja ja tema tunnistaja E:E.L poolt hageja tunnistajale M.N-ile sularahas 300

eurot, 200 eurot ja 800 eurot, kokku 1 300 eurot ülendamise kohta. Kuigi hageja ja tema tunnistaja

seda omaks ei võta, kinnitab osaliselt kostja poolt võlgnevuse ositi tasumist hageja tunnistaja ja

kostja kirjavahetus (dtl 37, 40, 43). Kostja on teatanud, et temal on küttepuude eest tasumata 270

eurot, 21.07.2025 arve järgi oli küttepuude maksumus ilma käibemaksuta 1 569.75 eurot, millest

tegelikult on kostjal tasumata 269.75 eurot (1569.75 – 1 300). Samas nimetatud asjaolu ei ole hagi

selles osas rahuldamise aluseks. Maakohus leiab, et hagi on esitatud isiku poolt, kellel kostja vastu

nõudeõigust ei ole tekkinud, mistõttu jätab hagi rahuldamata.

22. Kuigi pooli esindavad vandeadvokaadist esindajad, on kohus pooltele selgitanud, et menetluse

suhtes on kohaldatav TsMS § 405 lg 1. Viidatud lõike punkti 9 järgi kohus menetleb hagi oma

õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes samas seadustikus sätestatud üldisi

menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis

arvestatuna põhinõudelt vastab 3 500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Muu hulgas võib

sellise hagi menetlemisel teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Eeltoodu alusel kohus

jätab hagi rahuldamata ilma hagi rahuldamata jätmist rohkem põhistamata.

Menetluskulud

23. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt

maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas

määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava

määruse tegemist.

24. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

hagi jäetakse rahuldamata, siis kohus jätab menetluskulud hageja kanda.

25. Kohus on nõudnud menetluskulude nimekirjad ja küsinud seisukohad menetluskuludele, kuid

peab vajalikuks määrata menetluskulud rahaliselt kindlaks pärast asjas tehtud lõpplahendi

jõustumist.

26. Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 405, § 434, § 436, §

438, § 442, § 452, § 453 lg 1, lg 2, § 630 lg 2 sätete kohaselt.

/digitaalselt allkirjastatud/

Ifret Mamedguseinov

Kohtunik

7 (7)