2-23-122649/17 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Triin Uusen-Nacke, Anneli Alekand, Andra Pärsimägi

Määruse tegemise aeg ja koht

12. jaanuar 2026, Tartu

Tsiviilasja number

2-23-122649

Tsiviilasi

Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi Kairi Kõomägi

vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Apellatsioonkaebuse hind

294 eurot 80 senti

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 4. novembri 2025 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Aktsiaselts PlusPlus Capital apellatsioonkaebus

Menetlusosalised

Apellant (hageja) Aktsiaselts PlusPlus Capital

(registrikood 11919806), lepinguline esindaja Tarvo

Ilves

Vastustaja (kostja) Kairi Kõomägi

(isikukood

XXXXXXXXXXXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Keelduda menetlusse võtmast Aktsiaseltsi PlusPlus Capital apellatsioonkaebust Tartu

Maakohtu 4. novembri 2025 otsuse peale.

2. Lugeda apellatsioonkaebus Aktsiaseltsile PlusPlus Capital tagastatuks.

3. Jätta apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud Aktsiaseltsi PlusPlus

Capital kanda. Apellatsioonimenetluses kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva

määruse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Tartu Maakohus jättis 4. novembri 2025 otsusega rahuldamata Aktsiaselts PlusPlus Capital

(hageja) hagi Kairi Kõomägi (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Menetluskulud jättis

kohus hageja kanda.

Hageja esitas kohtule rahalise nõude, mille aluseks on kostja ja Tallinna Kaubamaja Grupp AS-i

(registrikood 10223439) vahel 28. jaanuaril 2022 sõlmitud ostulimiidileping nr 127008-1.

Maakohus leidis, et hageja väidetest ja tõenditest ei ole võimalik tuvastada, et nõue on kehtivalt

loovutatud. Maakohus märkis, et hageja on esile toonud kaks erinevat kuupäeva, mil nõude

loovutamine toimus, need on 25. november 2022 ja 5. detsember 2022. Lisaks on hageja

viidanud 9. oktoobri 2019 nõuete loovutamise lepingule ja selle 16. augusti 2022 lisale. 9.

oktoobri 2019 lepingut kohtule esitatud ei ole. 16. augustil 2022 sõlmitud lepingu lisast ei ole

võimalik üheselt järeldada, et üle on läinud lepingust nr 127008-1 tulenevad nõuded. Lisaks ei

ole hageja tõendanud, et kostjale on nõude loovutamisest teatatud. Seetõttu asus maakohus

seisukohale, et hageja nõue ei ole selge ja hagi tuleb jätta rahuldamata.

Maakohus märkis täiendavalt, et vaatamata kohtu selgitustele ei ole hageja esitanud hagiavalduse

lisa 1.1 ega selgitanud, kuidas sai see tüüptingimusena lepingu osaks, samuti ei ole hageja välja

toonud ega tõendanud, et on rahasumma kostja kasutusse andnud (nt kaupade üleandmise teel

või kaupade müüjale tasumise kaudu).

2. Hageja esitas 13. novembril 2025 maakohtu otsusele apellatsioonkaebuse, milles palub otsuse

tühistada ja saata asi tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks või alternatiivselt teha uus otsus,

millega hagi rahuldada. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

Hageja esitas 24. jaanuaril 2024 kohtule selgituse ja tõendina nõuete loovutuse lepingu lisa,

millest nähtub, et Tallinna Kaubamaja Grupp AS ja TKM Finants AS kinnitasid, et

Partnerprogrammiga seotud limiidilepingust tulenevad nõuded läksid 24. augustil 2022 üle

Tallinna Kaubamaja Grupp AS-lt TKM Finants AS-ile ettevõtte osa ülemineku alusel. TKM

Finants AS on nõude loovutanud hagejale 25. novembril 2022. Loovutusest on teatatud kostjale

5. detsembril 2022. Hageja üritas kahel korral hagi lisa kohtule esitada, kuid tehnilistel põhjustel

ebaõnnestus. Hageja esitab puuduva dokumendi koos apellatsioonkaebusega.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

3. Ringkonnakohus leiab, et kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 638 lg-ga 1

tuleb apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest TsMS § 637 lg 2¹ alusel koosmõjus § 405 lg-ga

1 keelduda ning kaebus TsMS § 638 lg 10 järgi selle esitajale tagastada.

Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2 sätestatud

tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul

ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse

menetlusse võtmise üle otsustades mh ka seda, et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse

menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid.

4. Tsiviilasja hind maakohtus oli 294 eurot ja 80 senti. Maakohus lahendas asja lihtmenetluses, st

oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes üldisi

menetluspõhimõtteid (TsMS § 405).

5. Lihtmenetluse asjades on edasikaebeõigus apellatsioonimenetluses piiratud. TsMS § 637 lg 21

kohaselt võetakse apellatsioonkaebus TsMS § 405 lg-s 1 nimetatud asjas menetlusse üksnes

juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel

on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse

normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

6. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus ei ole tsiviilasjas selgelt ebaõigesti kohaldanud

materiaalõiguse normi, rikkunud menetlusõiguse normi ega ebaõigesti hinnanud tõendeid viisil,

et see võis oluliselt mõjutada lahendit. Asjaolu, et menetlusosaline maakohtu otsusega ei nõustu,

ei anna alust väita vastupidist. Maakohus sai otsuse tegemisel lähtuda toimikus olevatest

tõenditest ja oma õiglasest äranägemisest. Maakohus on hagejale selgitanud hagi puudusi, samuti

juhtinud hageja tähelepanu hagi lisa puudumisele ja andnud hagejale piisavalt võimalusi oma

nõude aluseks olevate asjaolude esiletoomiseks ja väidete tõendamiseks. Mõistlikku hoolsust

rakendades oleks hagejal olnud võimalik saada teada, et dokument ei jõudnud e-toimikusse ka

teisel katsel ja edastada see kohtule muul viisil, nt e-posti teel. Maakohus ei välistanud

ringkonnakohtu tuginemist TsMS § 637 lg-le 21.

7. Eeltoodust tulenevalt keeldub ringkonnakohus TsMS § 637 lg 21 alusel apellatsioonkaebuse

menetlusse võtmisest. Apellatsioonkaebus tagastatakse ja loetakse, et kaebust ei ole esitatud

(TsMS § 638 lg-d 4 ja 10). Kuivõrd kaebus on ringkonnakohtule esitatud elektrooniliselt, loeb

ringkonnakohus kaebuse käesoleva määrusega tagastatuks.

8. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad kaebusega seotud

menetluskulud hageja kanda (TsMS § 162 lg 1 ja § 171 lg 1). Kostjat ei ole

apellatsioonimenetlusse kaasatud, mistõttu kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

9. Apellatsioonkaebuselt on tasutud riigilõiv 100 eurot. Kuivõrd ringkonnakohus keeldub

apellatsioonkaebust menetlusse võtmast, on hagejal õigus taotleda kaebuselt tasutud riigilõivu

tagastamist (TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt)