2-25-19809/8 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Iris Kangur-Gontšarov, Mati Maksing ja Kaija Piirmets

Määruse tegemise aeg ja koht

12.01.2026, Tallinn

Kohtuasja number

2-25-19809

Kohtuasi

F.P hagi Aktsiaseltsi Lääne-Tallinna Keskhaigla ja

Tallinna Perekonnaseisuameti vastu hagejale

dokumentide väljastamise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 24.11.2025 määrus (hagi menetlusse

võtmisest keeldumine)

Kaebuse esitaja ja liik

F.P määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja F.P (isikukood XXX)

Kostja I Aktsiaselts Lääne-Tallinna Keskhaigla

(registrikood 10822269)

Kostja II Tallinna linn (Tallinna Perekonnaseisuamet,

registrikood 75014853)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 24.11.2025 määrus muutmata.

2. Jätta F.P määruskaebus rahuldamata.

3. Määruskaebuse menetlemise kulud jätta F.P kanda. Kindlaksmääratavad

menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

2-25-19809

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. F.P (hageja) esitas 20.11.2025 Harju Maakohtule hagi Aktsiaseltsi Lääne- Tallinna

Keskhaigla ja Tallinna Perekonnaseisuameti (kostjad) vastu, paludes kohustada kostjaid

tagastama hagejale väärtpaberite (meditsiiniline sünnitõend ja sünniakt nr 932) originaalid.

Menetluskulud palus hageja jätta kostjate kanda.

2. Hagiavalduse kohaselt on Keskhaigla arhiivis olemas 1991. aasta meditsiiniline sünnitõend,

Tallinna Perekonnaseisuametil on olemas lõigatud konts sellest samast meditsiinilisest

sünnitõendist, mis tuleb originaalkujul tagastada. Hageja märgib, et meditsiiniline sünnitõend

kujutab ennast raamatupidamise blanki (arvestusvorm) ning vallasasja ehk väärtpaberit, mis

kuulub pärandina hagejale, Qle. Tallinna Perekonnaseisuameti seifis on olemas originaal

hageja sünniakt nr 932, mis kujutab endast hageja vara ehk väärtpaberit ehk vallasasja.

Maakohtu määrus ja põhjendused

3. Harju Maakohus keeldus 24.11.2025 määrusega (vaidlustatud määrus) hagi menetlusse

võtmisest. Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda, kuid määras, et hüvitatavad

menetluskulud puuduvad.

4. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt jättis maakohus hagi menetlusse võtmata

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel. Hagiavalduse kohaselt

peab hageja 1991. aastal tema sünni kohta vormistatud meditsiinilise sünnitõendi ja

sünnitõendist lõigatud kontsu väärtpaberiks ja hageja omandiks, mida hageja saaks endale

nõuda. Hageja nõue ei rajane seadusel. Perekonnaseisutoimingute (PKTS) seadus ei sätesta

võimalust tagastada mistahes perekonnaseisutoimingu (sh sünni registreerimine PKTS § 2 lg

11 järgi) aluseks olevate originaaldokumente. PKTS § 15 lg 1 annab isikule aluse saada tõend

Eesti perekonnaseisuasutuses registreeritud perekonnasündmuse kohta. Tõend väljastatakse

isikule rahvastikuregistri kinnitatud väljavõttena. Seega ei ole hageja õiguste rikkumine hagi

alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes võimalik ning hagi ei ole esitatud seadusega

kaitstud õiguse ega huvi kaitseks.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

5. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada ja võtta hagi

menetlusse.

6. Määruskaebuse kohaselt on hageja nõutavad originaaldokumendid vallasasjad,

dokumentaalsed varalised õigused, mille tagastamist saab nõuda. Kostjatel on dokumendid,

mis ei ole riigi omand, vaid hageja omand, mis anti üle hoiule. Kuigi PKTS ei võimalda välja

anda originaale, ei ole välistatud hagi tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) või

võlaõigusseaduse (VÕS) alusel. Sünnitõend on esitajaväärtpaber, mis peab olema tagastatav

valduses olevalt isikult VÕS § 921 ja § 889 alusel. Perekonnaseisuamet ja haigla on hoidjad

VÕS § 883 mõttes. Sünnitõend on dokument, mis tõendab hageja sündi ja õigusvõime algust,

mistõttu on see päraldis ja kuulub isikule, kelle kohta see päraldis jagab omaniku õiguslikku

saatust. Originaal dokumentidel on lisaks ka pärandi õiguslik funktsioon ning need kuuluvad

pärija omandisse, mitte riigile. PKTS ei reguleeri omandiõigust dokumentidele. PKTS

reguleerib üksnes perekonnaseisutoimingute läbiviimist. Kui dokument on hageja vallasasi

TsÜS ja VÕS tähenduses, siis PKTS ei saa selle suhtes omandit võtta või originaali

tagastamist välistada.

2-25-19809

7. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel (koosmõjus

§-ga 659) jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

9. Kolleegium leiab, et maakohus on põhjendatult keeldunud hagi menetlusse võtmisest ning

nõustub TsMS § 654 lg 6 järgi (koosmõjus §-ga 659) maakohtu määruse põhjendustega ega

korda neid. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

10. Maakohus keeldus hagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel. TsMS §

371 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hageja õiguste

rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik,

eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust, ning p 2 kohaselt, kui hagi ei ole esitatud

hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma

õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

11. Nõustuda ei saa hageja seisukohaga, et hageja esitatud asjaoludel saaks ta sünnitõendi

originaali välja nõuda TsÜS-i või VÕS-i alusel. Nimetatud seadustest hageja väidetavat

nõudeõigust ei tulene. Sünnitõendit ei saa pidada väärtpaberiks VÕS § 917 tähenduses, sest

sellega ei ole seotud varalist õigust, mida ei ole võimalik dokumendist eraldi teostada. Ka

hageja ise ei avalda, millist varalist õigust sünnitõend tema hinnangul endas kätkeb. Hageja

leiab lisaks, et sünnitõend kui vallasasi on antud hoiule, mistõttu peab hoidja vallasasja

hoiuleandjale tagastama (VÕS § 883). Hagiavalduses esitatud asjaoludest ei nähtu, et hageja

oleks andnud enda sünnitõendi hoiulepingu alusel kummalegi kostjale (VÕS § 889).

Arusaamatuks ja asjakohatuks jäävad hageja viited pärandile, kuivõrd tegemist on hageja

enda sünnitõendiga, mitte ei väida ta, et oleks sünnitõendi pärinud.

12. Ringkonnakohus selgitab, et hagejal on enda sünni (PKTS § 2 lg 1¹) kohta võimalik tõend

saada PKTS § 15 lg 1 alusel rahvastikuregistri kinnitatud väljavõttena, kuid seda ei saa nõuda

tsiviilkohtumenetluses (PKTS § 15¹).

13. Kuna vaidlustatud määrus jääb muutmata, ei ole põhjust muuta maakohtu menetluskulude

jaotust.

14. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebuse menetlemise kulud

TsMS § 171 lg 1 alusel puudutatud isiku kanda. Kuna maakohus ei küsinud kostjatelt

seisukohta hageja täiendava tasu nõude osas ega vastust määruskaebusele, ei ole kostjatele

hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud ja neid ei ole vaja rahaliselt kindlaks määrata.

15. TsMS § 372 lg 5 võimaldab määruse peale esitada määruskaebuse.

(allkirjastatud digitaalselt)