3-26-70/3 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Halduskohus

Kohtunik

Sirje Kaljumäe

Määruse tegemise aeg ja koht

12. jaanuar 2026, Tartu

Kohtuasja number

3-26-70

Kohtuasi

X-i kaebus seoses Tartu Vangla ruumide korrashoiuga

Menetlusosalised

Menetlustoiming

Kaebaja – X

Vastustaja – Tartu Vangla

Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

1. Tagastada X-i kaebus.

2. Asendada kohtulahendi avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga X.

3. Tõlkida kohtulahend kaebajale vene keelde.

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15

päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §

121 lg 4, § 204 lg 1).

ASJAOLUD

1. Tartu Vanglas kinni peetav isik X (kaebaja) esitas 7. jaanuaril 2026 Tartu Halduskohtule

kaebuse, milles heidab Tartu Vanglale ette, et vangla ruume ei koristata. Täpsemalt väidab

kaebaja, et S-hoone 4. korrusel asuvat muusikatuba ei ole kuude viisi koristatud ning seda ei

tehtud ka 7. jaanuaril 2026, kui kaebaja viidi muusikatuppa. Kaebaja nõudmisele mustus ära

koristada ei reageeritud. Kaebus sisaldab rohkelt ebaviisakaid väljendeid vanglaametnike

aadressil.

KOHTU SEISUKOHT

2. HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine

alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus on seisukohal, et kaebus tuleb

tagastada ning seda alljärgneval põhjusel.

3-26-70

3. HKMS § 121 lg 2 p 22 sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui

kaebaja on kaebeõigust olulisel määral kuritarvitanud ning kaebusega kaitstava õiguse riive on

väheintensiivne.

4. Kohus leiab, et kaebaja kuritarvitab praegusel juhul olulisel määral kaebeõigust.

4.1. HKMS § 52 lg 1 kohaselt on keelatud väljendada end avalduses sündsusetult või kohtu või

teise menetlusosalise suhtes lugupidamatult. HKMS § 28 lg-test 1 ja 2 tulenevalt on

menetlusosaline kohustatud kasutama oma menetlusõigusi heauskselt ning kohus ei luba

menetlusosalisel oma õigusi kuritarvitada, menetlust venitada ega kohut eksitusse viia. Asja

õiget, kiiret ja võimalikult väikeste kuludega menetlemist pahatahtlikult takistavat või kirjalikus

avalduses end sündsusetult või kohtu või teise menetlusosalise suhtes lugupidamatult

väljendanud menetlusosalist võib kohus trahvida.

4.2. X-i kohtule esitatud kaebus ei vasta eelnimetatud nõuetele, sest sisaldab solvavaid

väljendeid Tartu Vangla teenistujate kohta ja eestlaste kohta üldisemalt. Kohus ei pea vajalikuks

kaebuses kasutatud solvavaid väljendeid käesolevas määruses detailselt kajastada. Kaebajale on

varasemalt arvukates kohtuasjades selgitatud, et sellisel viisil kaebuste esitamine ei ole lubatav.

Kaebajal on õigus esitada kohtule kaebus oma õiguste kaitseks, aga mitte oma negatiivsete

emotsioonide ebakohaseks väljendamiseks ja teiste isikute alavääristamiseks. Kohtule esitatav

avaldus peab sisaldama üksnes kohtuasja lahendamiseks asjakohaseid seisukohti ning keelatud

on väljendada end kohtule sündsusetul ja lugupidamatul viisil (vt ka haldusasjad nr 3-24-3056,

3-23-2361, 3-23-755, 3-23-270, 3-23-228, 3-23-215, 3-23-15, 3-22-2115, 3-22-163, 3-21-3032,

3-21-2891, 3-21-759, 3-21-610, 3-20-2318 jt).

Ka Tartu Ringkonnakohus on kaebajale selgitanud HKMS § 28 lg-test 1 ja 2 ning § 52 lg-st 1

tulenevaid kohustusi (vt nt Tartu Ringkonnakohtu 2024. ja 2023. a määrused asjades nr 3-23-

755, 3-23-151, 3-23-15 ja 3-22-2199). Seega on kaebaja ilmselgelt teadlik halduskohtumenetluse

seadustikus sätestatud kohustustest ja korrast, kuid ei pea jätkuvalt vajalikuks sellega arvestada

ja näib olevat ekslikul seisukohal, et tal on õigus esitada pretensioone haldusorgani tegevuse

peale kasutades selleks mistahes sõnastust, mida ta ise õigeks peab. Kaebajat ei ole varasemalt

märkimisväärselt distsiplineerinud ka eelnev trahvi määramine ja korduv trahvihoiatuste

tegemine (vt nt Tartu Halduskohtu 11. ja 20. jaanuari 2023. a määrused asjas nr 3-23-15).

4.3. Lisaks on kaebajale erinevates haldusasjades korduvalt selgitatud, et menetlusdokumendid

tuleb korrektselt allkirjastada (HKMS § 54 p 7), kuid kaebaja on ka käesolevas asjas allkirja

asemel märkinud dokumendile Z-tähe. Muu hulgas on ka Tartu Ringkonnakohus kaebajale

selgitanud, et Z-täht ei kanna allkirja funktsiooni ning ei ole seetõttu allkirjana käsitatav (vt nt

25. aprilli 2023. a määrus asjas nr 3-22-2199).

5. Kohus leiab, et korduvalt selliste puudustega kaebuste esitamine, millele kohus on juba

varasemalt kaebaja tähelepanu pööranud, rikub menetlusökonoomia printsiipi ning takistab

isikute juurdepääsu tõhusale kohtupidamisele, kuna kohus peab kulutama oma ressursse

ebamõistlikult. Kuna kaebaja on teadlik oma kohustustest, kuid sellest hoolimata neid

järjepidevalt eirab, ei pea kohus põhjendatuks jätta käesolevat solvanguid sisaldavat kaebust

käiguta, et lasta kaebajal samasisuline kaebus ilma solvanguteta ning korrektselt allkirjastatult

esitada. Kaebaja võttis ise riski, et talle teada olevaid kaebuse esitamise reeglite järjekordsel

eiramisel võib kohus sellise kaebuse tagastada. Kaebaja ei saa eeldada, et iga kord, kui ta esitab

nõuetele mittevastava kaebuse, milles korduvad samad puudused, jätab kohus kaebuse käiguta ja

võimaldab kaebuse sõnastust muuta. Kaebaja käitumine on kohtu hinnangul teadlikult

pahatahtlik ning kaebeõigust olulisel määral kuritarvitav.

3-26-70

6. Kohus leiab, et praegusel juhul on täidetud ka HKMS § 121 lg 2 p-s 22 nimetatud kaebuse

tagastamise teine eeldus – õiguste väheintensiivne riive.

Kaebaja kirjeldused Tartu Vangla ruumide ja eelkõige muusikatoa räpasuse kohta on suure

tõenäosusega ülepaisutatud. Kohus ei pea usutavaks, et Tartu Vangla üldkasutatavates ruumides

(sh ruumis, kus toimuvad muusikatunnid), oleks niivõrd räpane, et see riivaks intensiivselt

kaebaja õigusi. Arvestades, et lisaks kinnipeetavatele viibivad vangla muusikaruumis ka

vanglateenistujad ja muusikatunni läbiviija, ei pea kohus usutavaks, et ruum saaks olla sedavõrd

koristamata, nagu kirjeldab kaebaja. Kohtule ei ole ka teada, et Terviseamet riikliku järelevalve

organina oleks teinud vanglale ettekirjutusi seoses ühiskasutatavate ruumide puhtusega.

7. Tuginedes eeltoodule asub kohus seisukohale, et mõlemad HKMS § 121 lg 2 p 22 kohaldamise

eeldused on täidetud ning kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 22 alusel.

HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud

korras uuesti halduskohtusse pöörduda. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu

menetluses olnud.

8. Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga X (HKMS § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

Sirje Kaljumäe

kohtunik