4-25-3634/17 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

4-25-3634

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium

Määruse tegemise aeg ja koht

12. jaanuar 2026, Tallinn, kirjalik menetlus

Väärteoasja number

4-25-3634

Kohtunik

Orvi Koik, Janika Kallin ja Markus Kärner

Väärteoasi

Vaidlustatud kohtulahend

Taavet Hõbesalu väärteoasi LS-de 201 lg 2 ja 224 lg

1 järgi

Harju Maakohtu 28. oktoobri 2025. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Menetlusaluse isiku Taavet Hõbesalu kaitsja

advokaat Kristjan Kers, apellatsioon

RINGKONNKOHUS MÄÄRAB:

Jätta apellatsioon Harju Maakohtu 28. oktoobri 2025. a otsuse peale kui ilmselt

põhjendamatu läbi vaatamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale saab esitada määruskaebuse. Määruskaebus esitatakse Riigikohtule 15 päeva

jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi

teada saama. Menetlusalune isik saab ringkonnakohtu määrust vaidlustada vaid advokaadi

vahendusel. Riigikohus võtab määruskaebuse menetlusse üksnes juhul, kui peab selles asjas

lahendi tegemist oluliseks seaduse ühetaolise kohaldamise või õiguse edasiarendamise

seisukohalt.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri liiklusjärelvalvetalituse operatiivbüroo

kohtuesindusgrupp edastas 7. oktoobril 2025 Harju Maakohtule arutamiseks Taavet Hõbesalu

väärteoasja nr 2302,25,012324 materjalid.

2. 28. oktoobri 2025 kohtuotsusega tunnistas Harju Maakohus Taavet Hõbesalu süüdi

Liiklusseaduse (edaspidi LS) §-de 201 lg 2 ja 224 lg 1 järgi ning kohaldades KarS § 63 lg 1

sätteid mõistis LS § 201 lg 2 alusel karistuseks aresti 10 päeva. Motiveeritud kohtuotsuse

koostas maakohus 17. detsembril 2025.

2.1 Maakohus tuvastas, et väärteoprotokollis näidatud ajal ja kohas rikkus Taavet Hõbesalu

LS § 90 lg 1 p 1 nõudeid täites sellega LS § 201 lg 2 objektiivse koosseisu. Samuti tuvastas

maakohus Taavet Hõbesalu poolt LS § 69 lg 3 nõuete rikkumise, millega on täidetud LS §

224 lg 1 objektiivne koosseis. Kohus asus seisukohale, et Taavet Hõbesalu pani väärteod

4-25-3634

toime otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3 tähenduses. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud

puudusid.

2.2 Karistust mõistes märkis maakohus, et karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid

ei esine. Maakohus selgitas, et kuivõrd Taavet Hõbesalu pani LS § 201 lg 2 ja § 224 lg 1 järgi

kvalifitseeritavad teod toime ühe teoga, määratakse nende eest karistus KarS § 63 lg 1

kohaselt LS § 201 lg 2 järgi. Kohtu hinnangul oli Taavet Hõbesalu käitumine ohtlik ning

oleks võinud kaasa tuua raske tagajärje. Maakohus nõustus kohtuvälise menetleja

ettepanekuga Taavet Hõbesalu karistamiseks arestiga, kuid seda kohtuvälise menetleja poolt

taotletud 20-päevasest arestist leebema karistusmääraga. Rahatrahviga karistamine ei kannaks

Taavet Hõbesalule varasemalt samalaadsete õigusrikkumiste eest mõistetud rahatrahve

arvestades oma eesmärke. Maakohus, pidades vajalikuks mõjutada Taavet Hõbesalu

väärtushinnanguid ning saavutamaks karistuse üld- ja eripreventiivseid eesmärke, samuti teisi

KarS § 56 lg-s 1 sätestatud karistamise aluseid, pidas põhjendatuks Taavet Hõbesalu

karistamist 10-päevase arestiga. Menetlusaluse isiku puhul ei esine KarS § 66 lg-s 1 toodud

erandlikke asjaolusid, mis võimaldaks määrata aresti kandmise ositi.

3. Tallinna Ringkonnakohus registreeris 2. jaanuaril 2026 Taavet Hõbesalu kaitsja Kristjan

Kersi apellatsioonkaebuse, milles palutakse tühistada Harju Maakohtu 28. oktoobri 2025

otsus ja teha uus otsus, millega mõista menetlusalusele isikule kergem karistus.

Menetluskulud palutakse jätta Eesti Vabariigi kanda.

3.1 Menetlusalune isik ei vaidle vastu faktilistele asjaoludele (sõiduki juhtimine,

alkoholijoove, juhtimisõiguse puudumine), kuid leiab, et talle määratud reaalne

vabadusekaotus on ilmselgelt ebaproportsionaalne ning kohus on teinud karistusliigi valikul

olulise kaalutlusvea.

3.2 Kaitsja hinnangul on maakohus tuginenud karistuse määramisel sobimatutele

argumentidele ja teinud olulisi kaalutlusvigu. Kaitsja hinnangul on maakohus ületähtsustanud

menetlusaluse isiku varasemaid rikkumisi ja jätnud süü suuruse hindamisel arvestamata

konkreetse teo asjaolud, mis viitavad väiksemale süüle (eelkõige minimaalne alkoholijoove).

Tõendatud faktiliste asjaolude kohaselt oli menetlusaluse isiku väljahingatavas õhus

alkoholisisaldus 0,24 mg/l (tõenduslik näit). See on LS § 224 lg 1 koosseisu (0,10–0,24 mg/l)

ülemine piir, kuid jääb siiski kõige kergema joobeastme raamesse. Tegemist ei ole

kriminaalse joobega ega isegi mitte raskema väärteo koosseisuga (LS § 224 lg 2 algab 0,25

mg/l). Antud juhul polnud tegemist niivõrd suure koguse alkoholiga menetlusaluse isiku

väljahingatavas õhus, et tema poolt valearvestuse tegemise võimalus oli märkimisväärselt

suurem kui keskmisel kainel autojuhil. Kohus on sellisele seisukohale asudes paisutanud üle

kahtlusaluse isiku seisundit. Seega on kahtlusaluse isiku süü alkoholijoobe aspektist

tegelikkuses väike, mistõttu kuulub kahtlusalusele isikule mõistetud karistus vähendamisele.

3.3 Kaitsja hinnangul poleks maakohus karistuse eesmärke arvestades, tohtinud tugineda

maksmata trahvidele, sest see ei vii automaatselt järeldusele, et rahatrahvid ei toimi.

Arvestades, et alkoholijoove oli minimaalne, on 10 päeva reaalset aresti ilmselgelt

ebaproportsionaalne. Arest toob kaasa isiku stigmatiseerimise ja võimaliku sotsiaalse languse

(töökoha kaotus), mis ei ole kooskõlas eripreventsiooni eesmärgiga suunata isik

õiguskuulekale teele. Kaitsja hinnangul on maakohus tuginenud ebaõigesti karistuse

määramisel arvestanud isiku vaid kahe nädala taguse rikkumisega. Kaitsja möönab, et see on

raskendav asjaolu, kuid see on juba hõlmatud LS § 201 lg 2 koosseisuga ning selle asjaolu

4-25-3634

topelt arvestamine karistuse raskendamisel viisil, mis viib koheselt arestini, ei ole õigustatud,

eriti kui teo teise osa ebaõigus (joove) oli minimaalne.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

4. VTMS § 2 kohaselt, kui VTMS-s ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse väärteomenetluses

kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. KrMS § 326 lg 3 lubab

ringkonnakohtul jätta apellatsiooni läbi vaatamata juhul, kui kohtukoosseis üksmeelselt leiab,

et see on ilmselt põhjendamatu. VTMS § 2 valguses võib normi kohaldada väärteomenetluses.

5. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu otsus põhjendatud mõistetud karistuse osas.

Maakohus on õigesti lähtunud Taavet Hõbesalule karistust mõistes KarS § 63 lg-st 1

sätestatust, kuid oluline on see, et kohus peab süütegude ideaalkogumi eest karistust mõistes

lähtuma eelkõige isiku süü suurusest, mis sellisel puhul väljendub küll ühes teos, kuid

sisaldab mitmele süüteokoosseisule (LS § 201 lg 2 ja § 224 lg 1) vastavat ebaõigust, mistõttu

on teo ebaõigus suurem ideaalkogumi puhul. Maakohus on kaalunud rahtrahvi kohaldamise

võimalust, kuid asjakohaselt leidnud, et kuna varasemalt mõistetud karistused, ei ole oma

eesmärki täitnud ning Taavet Hõbesalu on jäkanud samaliigiliste liiklusrikkumiste

toimepanemist, siis tuleb teda karistada arestiga. Selline maakohtu seisukoht on kooskõlas

kohtupraktikaga (vt nt 3-1-1-58-13 p 8, 10). Seejuures on maakohus tuginenud asjakohasele

kohtupraktikale ning arvestanud karistuse eripreventiivsete eesmärkidega.

6. Kaitsja jätab täielikult tähelepanuta, et maakohus mõistiski Taavet Hõbesalule

kohtuvälise menetleja poolt taotletud karistusmäärast tunduvalt leebema karistusmäära.

Kaitsja argumendid karistuse ebaproportsionaalsuses seoses piiripealse joobe suuruse ja

seetõttu madala ohtlikkusega, on ainetud ja jääksid tagajärjetuks.

7. Ringkonnakohus nõustub täielikult maakohtuga, et mõjutamaks Taavet Hõbesalu

väärtushinnanguid ning saavutamaks karistuse üld- ja eripreventiivseid eesmärke, on arest

kohaseks karistusliigiks ning 10-päevane arest toimepandud õigusrikkumiste eest vastab süü

suurusele ja on põhjendatud. Märkida tuleb sedagi, et süüteo toimepanemise eest mõistetav

karistus ei peagi olema süüdlase jaoks mugav, vaid süüdlane peab tundma selle mõju.

Ringkonnakohtu hinnangul on Taavet Hõbesalu kaitsja apellatsioon seega perspektiivitu ning

jääb sellest tulenevalt läbi vaatamata.

8. Arvestades eeltoodut ja lähtuvalt KrMS § 326 lg-st 3 leiab kohtukoosseis, et esitatud

apellatsioon on ilmselt põhjendamatu, mistõttu tuleb see jätta läbi vaatamata. Kuna

ringkonnakohus maakohtu otsust ei tühista ning jätab apellatsiooni läbi vaatamata, jäävad

menetluskulud juhindudes VTMS §-st 38 ja KrMS § 185 lg 2 selle isiku kanda kelle huvides

apellatsioon esitati.

(allkirjastatud digitaalselt)