2-25-11003/7 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Nele Teelahk

Otsuse tegemise aeg ja koht

12. jaanuar 2026, Jõhvi

Tsiviilasja number

2-25-11003

Tsiviilasi

Baltia Trading Company OÜ hagi Xi vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

9797,08 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Baltia Trading Company OÜ (registrikood

14375399), lepinguline esindaja Vassili Kosteitšuk

Kostja: X (isikukood XXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Baltia Trading Company OÜ hagi Xi vastu tagaseljaotsusega.

2. Mõista Xilt Baltia Trading Company OÜ kasuks välja 2024. a novembrist kuni 2025. a

maini ABCWebPro OÜ poolt E100 kaartide abil ostetud kauba ja teenuste eest

põhivõlg 7078,21 eurot, 8. juuli 2025 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 910,39

eurot ning jooksev viivis 0,07% päevas põhivõlalt (7078,21 eurot) alates 9. juulist 2025

kuni põhivõla täieliku täitmiseni.

3. Jätta menetluskulud Xi kanda.

4. Mõista Xilt Baltia Trading Company OÜ kasuks välja menetluskulud 1220 eurot.

5. Mõista Xilt Baltia Trading Company OÜ kasuks välja viivis menetluskuludelt (1220

eurot) VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude rahalist

suurust kindlaksmäärava lahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.

6. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

7. Toimetada tagaseljaotsus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kostja võib tagaseljaotsuse peale esitada kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse

tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse

olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult

allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse

kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast,

kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja

esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte

rohkem kui 2100 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta tähtaja kestel tegema menetlustoimingu,

mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb (TsMS § 187 lg 6).

ASJAOLUD

1. Baltia Trading Company OÜ (hageja) esitas 9. juulil 2025 Harju Maakohtule hagi Xi

(kostja) vastu võlgnevuse nõudes. Harju Maakohus saatis 11. augusti 2025 määrusega tsiviilasja

nr 2-25-11003 kohtualluvusel menetlemiseks Viru Maakohtule.

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 19. novembril 2024 käenduslepingu, millega

kostja kohustus vastutama solidaarselt ABCWebPro OÜ-ga (põhivõlgnik) kohustuste täitmise

eest hageja ees. 2024. aasta novembrist kuni 2025. aasta maini jäid põhivõlgniku poolt E100

kaartide abil ostetud kauba ja teenuste eest esitatud arved tasumata kokku 7078,21 euro

ulatuses. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõla 7078,21 eurot, 8. juuli 2025 seisuga

sissenõutavaks muutunud viivise 910,39 eurot ja jooksva viivise 0,07% päevas põhivõlalt

(7078,21 eurot) alates 9. juulist 2025 kuni põhikohustuse täieliku täitmiseni.

3. Kostja ei ole hagile vastanud.

KOHTU SEISUKOHT

4. Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega.

5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja

nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult

põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt

vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult.

Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3

sätestab, et tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha

kohtuistungit pidamata.

6. Hagiavalduse menetlusse võtmise määrus ja hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud

22. novembril 2025 kättetoimetamisportaali (KÄPO) kaudu. Seega on praeguseks ajaks

möödunud hagile vastamise tähtaeg. Kostja ei ole hagiavaldusele vastanud. Kostjat on hoiatatud

hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Hageja taotleb tagaseljaotsuse tegemist.

7. Kohus leiab, et hagis esitatud asjaolud ja nõude õiguslik põhjendus on piisavad

tagaseljaotsuse tegemiseks. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata

(TsMS § 444 lg 3).

8. Kohus tunnistab TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

9. Kohus jätab hagi rahuldamise tõttu menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.

10. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid.

Hagiavaldusele lisatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuludeks riigilõiv

770 eurot ning õigusabikulu 750 eurot (sh käibemaks), tunnihinnaga 150 eurot.

Kohus leiab, et hagiavalduselt tasutud riigilõiv 770 eurot on põhjendatud ja vajalik

menetluskulu ning tuleb kostjalt välja mõista (TsMS § 139 lg 2, riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja

lisa 1).

Menetluskulude nimekirja järgi kulus hageja lepingulisel esindajal asjaolude analüüsile ja

konsultatsioonile enne hagi esitamist, hagi koostamisele ja tõendite komplekteerimisele kokku 5

tundi.

TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

lahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab

kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 8 määrab

kohus esindajakulud menetluskuludena kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, st

uurimisprintsiibist lähtudes. Kohtule on antud lai kaalutlusruum lepingulise esindaja kulude

hüvitamise piiramisel. Riigikohus on rõhutanud, et kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige

õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise osas. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on

menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine

kohtu kaalutlusotsus (Riigikohtu 10. veebruari 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-15, p 13).

Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu 150 eurot ei ületa oluliselt keskmist

sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt ka Riigikohtu 11. veebruari 2015 määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14). Samas ei ole kohtu hinnangul hageja lepingulise esindaja

ajakulu täies ulatuses vajalik ega põhjendatud. Arvestades hagiavalduse mahtu ning et tegemist

ei ole õiguslikult keerulise nõudega, peab kohus põhjendatuks lepingulise esindaja ajakulu 3

tunni ulatuses, summas 450 eurot. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud

1220 eurot (770 + 450).

11. Rahuldamisele kuulub hageja taotlus mõista kostjalt menetluskulud välja koos lisanduva

viivisega VÕS § 113 lg 1 teises lauses märgitud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).

12. TsMS § 178 lg 2 järgi võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)