2-24-112615/30 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

2-24-112615

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Mari-Ann Veiermann

Otsuse tegemise aeg ja koht

12.01.2026 Rakvere, kohtukantselei kaudu

Tsiviilasja number

2-24-112615

Hagi ese

TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali hagi B.R-H vastu

võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

994,02 eurot

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja: TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal (registrikood

14304235, asukoht Vabaõhumuuseumi tee, 1, XXX,

13521), lepinguline esindaja Kristiine Urb

Kolmas isik hageja poolel: Rediem Capital AB

(registrikood 559310-4697, asukoht Lilla Brogatan 6, Borås

50330 Västra Rootsi Kuningriik), lepinguline esindaja Ahto

Järvela

Kostja: B.R-H (isikukood XXX, elukoht xxxx)

Asja lahendamise viis

Kirjalik menetlus (lihtmenetlus)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Jätta rahuldamata hageja põhiosa 357,11 euro väljamõistmise ja viivise nõue 47,88 eurot

B.R-H ja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal vahel 22.02.2021 sõlmitud järelmaksulepingu

nr. xxxx alusel.

3. Jätta rahuldamata hageja põhiosa 51,04 euro väljamõistmise ja viivise nõue 21,28 eurot

B.R-H ja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal vahel 26.01.2022 sõlmitud järelmaksulepingu

nr. xxxx alusel.

4. Välja mõista B.R-H-lt (B.R-H) TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal kasuks 10.10.2022

järelmaksulepingust nr xxxx tulenev põhivõlg 19,63 eurot ja sissenõutavaks muutunud

viivis põhivõlalt (19,63 eurolt) 4,39 eurot viivisemääraga 23, 14 % aastas.

5. Välja mõista B.R-H-lt (B.R-H) TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal kasuks viivis

põhinõudelt (19,63 eurolt) määras 23,14% aastas alates 14.05.2024 kuni põhivõla

täieliku tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 15,24 eurot (19,63-4,39) .

6. Välja mõista B.R-H-lt (B.R-H) TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal kasuks 16.11.2022

2-24-112615

järelmaksulepingust nr xxxx tulenev põhivõlg 54,65 eurot ja sissenõutavaks muutunud

viivis põhivõlalt (54,65 eurolt) 12,12 eurot viivisemääraga 22,96% aastas.

7. Välja mõista B.R-H-lt (B.R-H) TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal kasuks viivis

põhinõudelt (54,65 eurolt) määras 22,96% aastas_ alates 14.05.2024 kuni põhivõla

täieliku tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 42,53 eurot (54,65-12,12).

8. Jätta rahuldamata hageja nõue sissenõudmiskulude hüvitamiseks 120 eurot.

9. Jätta menetluskulud 9,2% ulatuses B.R-H kanda ja 90,8% ulatuses TF Bank AB (publ.)

Eesti filiaal kanda.

10. Mõista B.R-H-lt (B.R-H) TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal kasuks välja menetluskulude

hüvitis: riigilõiv 245 eurot ja hageja lepingulise esindaja õigusteenuse kulu 17,94 eurot,

kokku 262,94 eurot.

11. Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb B.R-H-l (B.R-H) kohtuotsuse jõustumisest kuni

selle täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivisemääras.

12. Kohtuotsus on tehtud lihtmenetluses TsMS § 405 lg 1 kohaselt ja koostatud kooskõlas

TsMS § 405 lg 1 p.9 ja § 444 lg 2 lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava osaga.

13. Maakohus ei anna luba otsust edasi kaevata (TsMS § 442 lg 10, § 637 lg 21).

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates

kohtuotsuse kättetoimetamisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1). Apellatsioonkaebus tuleb esitada

otse Tartu Ringkonnakohtule (TsMS § 633 lg 1). Apellatsioonkaebuse esitamisel, samuti hagita

asja lahendava määruse peale määruskaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb

tasuda hagi või muu avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust (RLS §

59 lg 15).

TsMS § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes

juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel

on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse

normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude

jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude

suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1). Menetluskulude

kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280

eurot (TsMS § 178 lg 2).

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse

koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult

või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue

2-24-112615

1. Hageja esitas Pärnu Maakohtule 04.04.2024 maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostja vastu

võlatunnistuste alusel põhinõuete kogusummas 1005, 92 eurot ja kõrvalnõuete 141, 47 eurot

saamiseks. Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonna 19.04.2024 kohtumääruse alusel anti hageja

nõuded üle hagimenetlusse, kuivõrd kostja kui võlgnik esitas 09.04.2024 nõudele vastuväite.

2. Viru Maakohtule 14.05.2024 esitatud hagis palub hageja kostjalt välja mõista hageja kasuks

põhivõlgnevus

553,69

(357,11+51,04+51,68+93,86)

eurot,

intress

117,45

(44,07+13,73+23,73+35,92) eurot, sissenõudmiskulud 120,00 eurot ja sissenõutavaks

muutunud viivis 69,16 (47,88+21,28) eurot; lisaks mõista kostjalt hageja kasuks viivis alates

14.05.2024 kuni põhinõude summas 553,69 eurot täitmiseni 24,15% aastas; jätta hageja

menetluskulud, sealhulgas riigilõiv summas 245 eurot ja õigusabikulud 696 eurot kostja kanda

ning mõista kostjalt väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva

lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

3. Hagiavalduse kohaselt tuleneb hageja nõue kostja vastu hageja ja kostja vahel sõlmitud neljast

järelemaksulepingust: 22.02.2021 nr. xxxx, 26.01.2022 nr. xxxx, 10.10.2022 nr. xxxx ja

16.11.2022 nr. xxxx, mille alusel omandas kostja kaupu järelmaksuga. Hageja on iga

järelmaksulepingu ülesöelnud kostja poolse lepingu rikkumise tõttu põhjusel, et kostja on olnud

laenu tagasimaksetega viivituses kolme järjestikuse osamaksega andes kostjale eelneval

täiendava kohustuse täitmise tähtajad 14 kalendripäeva. Hageja väidetel ka täiendava tähtaja

jooksul kostja võlgnevusi ei tasunud, mistõttu ütles hageja kõik järelmaksulepingu üles. Hageja

väidab, et on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

4.

26.07.2024 esitas hageja seisukoha, milles täpsustas kostja vastu esitatud põhivõlgnevuse

kujunemist ja tõi välja, et kostja on teinud enne lepingu ülesütlemist või peale seda hagejale

ülekandeid võlgnevuse katteks, mille tõttu põhinõude suurus vähenes. Samuti selgitas hageja

viivisnõude kujunemist ja suurust.

5.

01.10.2025 teavitas hageja kohut asjaolust, et hageja on loovutanud 13.09.2024 kostja vastu

esitatud nõude Rediem Capital AB-le ning taotles hageja asendamist või alternatiivselt

viimatinimetatud isiku menetlusse kaasamist, millega on nõus olnud ka esialgne hageja.

6. Vastavalt kohtu 15.10.2025 kohtumäärusele, esitas Rediem Capital AB 06.11.2025 seisukoha

nõuete kujunemise kohta kostja suhtes ja hagi tervikteksti, mille kohus loeb esitatuks hageja

nimelt (27.11.2025 kohtumääruse p. 3).

7. Tulenevalt 21.11.2025 kohtunõudest, millega kohustati hagejat esitama ümberarvestuse, edastas

26.11.2025 Rediem Capital AB hageja seisukoha ümberarvestuse osas, mille kohus loeb

esitatuks hageja nimelt (27.11.2025 kohtumääruse p. 3).

8. Seega alternatiivselt, kui kohus tuvastab vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise, siis

hageja 26.11.2025 ümberarvestusest ja selle lisadest tulenevalt, võlgneb kostja

järelmaksulepingute alusel hagejale järgmiselt:

8.1.Leping nr. xxxx alusel sai kostja laenu kokku 478 eurot ning on teinud tagasimakseid

kogusummas 533,26 eurot ja Rediem Capital AB-le 13,00 eurot. Ehk kokku 546, 26 eurot.

8.2.Leping nr. xxxx alusel sai kostja laenu kokku 201,49 eurot ning on teinud tagasimakseid

120,54 eurot ja Rediem Capital AB-le 109,00 eurot. Ehk kokku 322,03 eurot.

8.3.Leping nr. xxxx alusel sai kostja laenu kokku 184,77 eurot ning on teinud tagasimakseid

22,14 eurot ja Rediem Capital AB-le 143 eurot. Ehk kokku 165,14 eurot. Arvestades

esialgsele võlausaldajale tehtud makseid põhiosa katteks, oli kostja võlgnevuses

10.12.2022-10.05.2023 osamaksetega, seetõttu on hageja hinnangul lepingu ülesütlemine

26.05.2023 kehtiv. Eeltoodust tuleb kostjal tagastada lepingu alusel saadud krediidisumma

19,63 eurot (184,77-22,14-143) ning viivis alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast,

s.o. alates 27.05.2023 lepingujärgse intressimääraga võrdses määras s.o 23,14% aastas.

8.4.Leping nr. xxxx alusel sai kostja laenu kokku summas 453,73 eurot ning on teinud

2-24-112615

tagasimakseid lepingule kogusummas 126,08 eurot ja Rediem Capital AB-le summas 273

eurot. Ehk kokku 399, 08 eurot. Arvestades esialgsele võlausaldajale tehtud maksed põhiosa

katteks, oli kostja võlgnevuses 10.02.2023-10.05.2023 osamaksetega, seetõttu on lepingu

ülesütlemine 26.05.2023 kehtiv. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjal tagastada lepingu alusel

saadud krediidisumma 54,65 eurot (453,73-126,08-273) ning viivis alates lepingu

ülesütlemisele järgnevast päevast, s.o. alates 27.05.2023 lepingujärgse intressimääraga

võrdses määras s.o 22,96% aastas.

9. Ühtlasi teavitas hageja kohut, et ta loovutas käesolevas kohtumenetluses olevad nõuded Rediem

Capital AB-le. Hageja taotleb hageja asendamist või alternatiivselt kaasamist. Kohus rahuldas

hageja Rediem Capital AB kaasamise nõude (dtl 314-315).

10. 22.12.2025 esitas hageja kohtule menetluskulude nimekirja, milles palus kindlaks määrata ja

mõista kostjalt välja hageja kasuks riigilõiv 245 eurot ja lepingulise esindaja kulud summas

1752, 25 eurot. Samuti esitas hageja taotluse mõista kostjalt väljamõistetud menetluskulude

suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni menetluskuludelt viivise tasumist

võlaõigusseaduse § 112 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Kostja seisukoht

11. Kostja esitas hagile vastuväite hageja poolt nõutavate summade osas ja palus kohtul kontrollida,

kas hageja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastuseks hageja taotlusele

hageja asendamiseks, vastas kostja 26.11.2025 kohtule, et ta ei anna nõusolekut hageja

asendamiseks. Samas avalduses vaidlustas kostja kogu hageja poolt esitatud nõude suuruse, kui

ka selle koosseisu kuuluvate rahaliste nõuete arvestuse.

Kohtu põhjendused

12. Kooskõlas Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 menetleb kohus hagi oma

õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus

sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei

ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000

eurole. Tulenevalt TsMS § 444 lg 2 kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes 1

nimetatud hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku

põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

13. Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale

tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina

ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole

antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks

ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei

arvesta (Riigikohtu 04.05.2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16).

14. Eeltoodust tulenevalt menetleb kohus asja lihtmenetluses ning teeb otsuse lihtsustatud

kirjeldava ja põhjendava osaga, piirdudes üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on

rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

15. Kohtu hinnangul on pooltevaheline võlasuhe kvalifitseeritav tarbijakrediidilepinguna VÕS §

402 lg 1 mõttes.

16. Hagiavaldusest ja selle lisadest ning hagiavalduse tervikredaktsioonist nähtub, et kostja vastu

esitatud nõuded tulenevad kostja ja hageja vahel sõlmitud neljast järelmaksulepingust:

22.02.2021 nr. xxxx, 26.01.2022 nr. xxxx, 10.10.2022 nr. xxxx ja 16.11.2022 nr. xxxx.

17. VÕS § 406² lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva

2-24-112615

krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud

viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse

määra enam kui kolm korda.

18. Järelmaksulepingu 22.02.2021 nr. xxxx kohaselt on krediidi kulukuse määr 45, 51%.

Finantsinspektsiooni tarbijakrediidi kulukuse määra kalkulaatori kohaselt on see 28,07%.

Kostjale antud laenu krediidi kulukuse määr ei ületanud laenu väljastamise ajal seadusega

kehtestatud piirmäära (VÕS § 406² lg 1).

19. Järelmaksulepingu 26.01.2022 nr. xxxx kohaselt on krediidi kulukuse määr 38,57%.

Finantsinspektsiooni tarbijakrediidi kulukuse määra kalkulaatori kohaselt on see 28,08%. Seega

kostjale antud laenu krediidi kulukuse määr ei ületanud laenu väljastamise ajal seadusega

kehtestatud piirmäära (VÕS § 406² lg 1).

20. Järelmaksulepingu 10.10.2022 nr. xxxx kohaselt on krediidi kulukuse määr 48,33%.

Finantsinspektsiooni tarbijakrediidi kulukuse määra kalkulaatori kohaselt on see 25,76%. Seega

kostjale antud laenu krediidi kulukuse määr ei ületanud laenu väljastamise ajal seadusega

kehtestatud piirmäära (VÕS § 406² lg 1).

21. Järelmaksulepingu 16.11.2022 nr. xxxx kohaselt on krediidi kulukuse määr 48,37%.

Finantsinspektsiooni tarbijakrediidi kulukuse määra kalkulaatori kohaselt on see 25,54%. Seega

kostjale antud laenu krediidi kulukuse määr ei ületanud laenu väljastamise ajal seadusega

kehtestatud piirmäära (VÕS § 406² lg 1).

22. Edasi analüüsib kohus, kas kostja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

23. Eesti Vabariigi seadusandlusest tuleneb krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld ning

seega on krediidiandja enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbijast krediidisaaja

krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe ja seda hindama (VÕS § 4034 lg 1).

Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1, VÕS

§ 4034 lg 13), selle rikkumise tõttu on tühine üksnes intressikokkulepe. Vastutustundliku

laenamise põhimõtte rikkumise korral saab hageja nõuda tarbijalt VÕS § 4034 lg-te 6 ja 7 alusel

tagasi põhivõla koos VÕS §-s 94 sätestatud intressiga (v.a VÕS § 4034 lg 7 viimases lauses

sätestatud erandi korral). Kui tarbija on tühise intressikokkuleppe täitmiseks tasunud

krediidiandjale või tema eriõigusjärglasele raha, tuleb see lugeda tasutuks laenusumma

tagasimaksmiseks (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p-d 25 ja 26). Sel põhjusel kohustas

kohus hagejat esitama ümberarvestuse, mida hagiavaldus ei sisaldanud.

24. Nähtuvalt asja materjalidest asub kohus seisukohale, et hageja ei ole järginud ühegi ühegi

järelmaksulepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet. See tähendab, et hageja ei

ole kogunud ühegi lepingu sõlmimise eelselt tõendeid ega ka neid hinnanud, et jõuda

järeldusele, et kostja on maksejõuline ja võimeline täitma iga kohtule esitatud

järelmaksulepingut eraldi, kui ka neid kogumis ehk kattuvalt. Hageja on ka ise omaks võtnud, et

ei ole kogunud kostja maksevõime kohta tõendeid sealhulgas kostja konto väljavõtet enne iga

järelemaksulepingu sõlmimist kostjaga ehk hinnanud ka enda poolt järjest nelja antud laenu

puhul iga eelneva lepingu (lepingute) mõju kostja maksevõimele tervikuna. Krediidiandjate ja -

vahendajate seadus (KAVS) § 49 lg.1 kohaselt peab krediidiandja vastutustundliku laenamise

nõude täitmiseks võtma arvesse vähemalt järgmised tarbijaga seotud näitajad: varaline seisund

ja regulaarse sissetuleku suurus, teised varalised kohustused (sealhulgas regulaarsete

finantskohustuste suurus), varasem maksekohustuste täitmine, muud hinnatavad regulaarsed

majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena, varasemate

maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku

suurenemise mõju, krediidiandjale teadaolevad muud faktid, millel võib olla oluline tähtsus

2-24-112615

tarbija krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada tarbija kohustuste nõuetekohast

täitmist, sõlmitava tarbijakrediidilepingu tingimused, sealhulgas võetava rahalise kohustuse

suurus. Selliste andmete kogumist ei ole hageja teinud.

25. Eeltoodust johtuvalt ei ole hagejast krediidiandja veendunud enne iga laenu andmist kostjale, et

tarbijast krediidisaaja ehk kostja suudab laenu tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või

muus eluks otseselt mittevajalikust varast. Nagu kohus eelpool sedastas on selles osas

tõendamiskoormis hagejal. Kohus on selgitanud hagejale eeltoodut (dtl 286-287).

26. Seega jõudis kohus järeldusele, et laenu andmise otsustamise käigus ei viidud läbi kostja

krediidivõime kontrolli ning samuti ei ole hageja ise tõendanud, et kostja oli iga laenu võtmise

hetkel krediidivõimeline (KAVS § 50 lg 3, lg 4). Järelikult on hageja rikkunud vastutustundliku

laenamise põhimõtet iga kohtule esitatud järelmaksulepingu osas. Vastutustundliku laenamise

põhimõtte rikkumise tagajärg on VÕS § 4034 lg 7 esimese kahe lause kohaselt see, et

tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole

suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel

juhul ei võlgne.

27. Hageja on põhjendanud ja tõendanud, et kostja on olnud iga järelmaksulepingu osas viivituses

kas osaliselt või täielikult vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja hageja on

andnud kostjale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks koos

avaldusega, et ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja

nõuab kogu võla tasumist. Hageja käitumine on olnud kooskõlas VÕS § 416 lg 1 ning seega

lepingute ülesütlemine on kehtiv.

28. Hageja on kohtule esitatud ümberarvestuses selgitanud, et järelmaksulepingu 22.02.2021 nr.

xxxx alusel sai kostja krediiti 478,00 eurot ning on teinud tagasimakseid lepingule

kogusummas 546,26 eurot. Järelikult on kostja selle lepingu alusel tagastanud krediidisumma,

mistõttu tuleb selle lepingu alusel esitatud rahalised põhi- ja kõrvalnõuded jätta rahuldamata.

29. Samuti on hageja kohtule esitatud ümberarvestuses selgitanud, et järelmaksulepingu 26.01.2022

nr. xxxx alusel sai kostja lepingu alusel krediiti kokku summas 201,49 eurot ning on teinud

tagasimakseid lepingule kogusummas 229,54 eurot. Järelikult on kostja selle lepingu alusel

tagastanud krediidisumma, mistõttu tuleb selle lepingu alusel esitatud rahalised põhi- ja

kõrvalnõuded jätta rahuldamata.

30. Järelmaksuleping nr. xxxx alusel on kostja saanud krediiti kokku 184,77 eurot ja teinud

tagasimakseid lepingule kogusummas 165, 14 eurot. Seega on kostjal laenu põhiosa võlgnevus

19, 63 eurot ning selles osas kuulub hagi rahuldamisele;

31. Järelmaksuleping nr. xxxx alusel on kostja saanud krediiti 453,73 eurot ja teinud tagasimakseid

lepingule kogusummas 399, 08 eurot. Seega on kostjal laenu põhiosa võlgnevus 54, 65 eurot

ning selles osas kuulub hagi rahuldamisele.

32. VÕS § 4034 lg 7 kohaselt kohaldatakse vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral

tarbijakrediidilepingule VÕS §-s 94 sätestatud intressimäära. Vastutustundliku laenamise

põhimõtte rikkumise korral oli kostjal kohustus tasuda igakuistel maksetähtpäevadel

põhiosamakseid. Kuna kõrvalkohustused langesid ära, pidi kostja ümberarvestatud kohustusena

kokkulepitud kuupäevaks tasuma võrdses suuruses põhiosamakseid (vt TlnRnKo 2-23-126544 p

26).

33. Hageja on esitanud kostja vastu ka viivisnõuded. Kohus selgitab kostjale, et viivisenõue ei lakka

olemast ka vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tuvastamisel. Ringkonnakohtud on

avaldanud seisukohta, et vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud krediidiandjal säilib

viivise tasumise nõue (TlnRnKo 05.02.2020, nr 2-18- 134930, p 10; TrtRnKo 17.06.2021, nr 2-

21-125271, p 9 ja 29.05.2020, nr 2-18-12417, p 11).

2-24-112615

34. Antud juhul on hageja esitanud viivisnõude alates järelmaksulepingute ülesütlemise kuupäevale

järgnevast päevast ja palunud hagiavalduse esitamise kuupäevaks sissenõutavaks muutunud

viivisnõude väljamõistmist kostjalt. Kuivõrd kohus jätab rahuldamata põhinõuded:

järelmaksulepingu 22.02.2021 nr. xxxx (otsuse p. 28) ja järelmaksulepingu 26.01.2022 nr. xxxx

alusel (otsuse p. 29), siis jääb rahuldamata ka nende lepingute alusel nõutud viivisnõuded.

35. Järelmaksuleping nr. xxxx alusel on kostjal laenu põhiosa võlgnevus 19, 63 eurot. Hageja

poolt esitatud tõendite kohaselt lõppes järelmaksuleping ülesütlemise tõttu 26.05.2023. Hageja

on esitanud viivisnõude lepingu eritingimustes kokkulepitud viivise määras 23,14% aastas ehk

0,09 eurot päevas (Lepingu eritingimuste kohaselt „ viivitusintressimäär on võrdne

laenujäägilt arvestatud intressimääraga“). Seega kuivõrd kohus peab põhjendatuks hageja

põhivõla nõuet summas 19,63 eurot, siis on põhjendatud hageja sissenõutavaks muutunud

viivisenõue lepingu lõppemisele järgnevast päevast, st alates 27.05.2023 kuni hagiavalduse

esitamiseni 13.05.2024 lepingujärgses määras summas 4,39 eurot. Hageja TsMS § 367 alusel

esitatud edasiulatuv viivisenõue tuleb rahuldada ulatuses, mis on see piiratud 15,24 euroga

(19,63-4,39), et käesoleva otsusega väljamõistetava viivise summa kokku ei ületaks põhivõlga,

kuivõrd hageja ei ole vastavalt kohtupraktikale tõendanud seda summat ületavas osas endale

kahju tekkimist (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-66-05 p.19).

36. Järelmaksuleping nr. xxxx alusel on laenu põhiosa võlgnevus 54, 65 eurot. Hageja on esitanud

viivisnõude lepingu eritingimustes kokkulepitud viivise määras 22,96% aastas ehk 0,19 eurot

päevas (Lepingu eritingimuste kohaselt „ viivitusintressimäär on võrdne laenujäägilt

arvestatud intressimääraga“). Hageja poolt esitatud tõendite kohaselt lõppes järelmaksuleping

ülesütlemise tõttu 26.05.2023. Seega kuivõrd kohus peab põhjendatuks hageja põhivõla nõuet

summas 54,65 eurot, siis on põhjendatud hageja sissenõutavaks muutunud viivisenõue lepingu

lõppemisele järgnevast päevast, st alates 27.05.2023 kuni hagiavalduse esitamiseni 13.05.2024

lepingujärgses määras summas 12,12 eurot. Hageja TsMS § 367 alusel esitatud edasiulatuv

viivisenõue tuleb rahuldada ulatuses, mis on see piiratud 42,53 euroga (54,65-12,12), et

käesoleva otsusega väljamõistetava viivise summa kokku ei ületaks põhivõlga, kuivõrd hageja

ei ole vastavalt kohtupraktikale tõendanud seda summat ületavas osas endale kahju tekkimist

(Riigikohtu lahend nr 3-2-1-66-05 p.19).

37.Hageja taotleb kostjalt ka sissenõudmiskulu summas 120 eurot väljamõistmist st et

järelmaksulepingu nr xxxx alusel tekkinud võla sissenõudmiskulud 30 eurot; järelmaksulepingu

nr xxxx alusel tekkinud võla sissenõudmiskulud 30 eurot; järelmaksulepingu nr xxxx alusel

tekkinud võla sissenõudmiskulud 30 eurot ja järelmaksulepingu nr xxxx alusel tekkinud võla

sissenõudmiskulud 30 eurot. Kohtu hinnangul on õiguslikult tegemist kahju hüvitamise

nõudega VÕS § 115 alusel. Seega peab hageja tõendama dokumentaalsete tõenditega, et talle

on tekkinud iga järelmaksulepingu osas kahju 30 eurot, sest hagejal lasub esitatud nõude ja

sellega seotud asjaolude tõendamiskohustus. Asja materjalidest ei nähtu, et hagejal oleks

nimetatud summas kahju tekkinud ja hageja ei ole kohtule ka kahju tekkimist tõendavaid

dokumentaalseid tõendeid esitanud. Sel põhjusel jätab kohus iga järelmaksulepingu alusel

nõutud võla sissenõudmiskulu hüvitamise nõude rahuldamata.

38. Eeltoodu tõttu rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhinõuded

kogusummas 74,28 eurot, perioodil 27.05.2023 kuni 13.05.2024 sissenõutavaks muutunud

viivisnõuded kogusummas 16,51 eurot. Arvestades hageja nõudeid (hagihind 994,02 eurot) ja

seda, et kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 90,79 eurot (19,63+4,39+54,65+12,12),

rahuldab kohus hagi ca 9,2% ulatuses. Kohus jätab sel põhjusel menetluskuludest 9,2% kostja

kanda ja 90,8% hageja kanda TsMS § 163 lg 1 alusel.

2-24-112615

Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse kindlaksmääramine

39. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

40. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks tehti otsus. Kuivõrd

kohus rahuldab hagi osaliselt, siis jäävad menetluskulud proportsionaalselt hagi rahuldamise

ulatusega poolte kanda. Kuivõrd kostjal ei ole tekkinud menetluskulusid, siis määrab kohus, et

hageja poolt kostjale hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.

41. TsMS § 167 lg 1 järgi iseseisva nõudeta kolmanda isiku ja tema seadusliku esindaja

menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi kui poolele niivõrd, kuivõrd

vastaspool kannab menetluskulud vastavalt käesolevas jaos sätestatule. Võttes arvesse, et

kolmas isik ei ole menetluskulude hüvitamist kostjalt nõudnud, siis jäävad kolmanda isiku

menetluskulud hagi osalisele rahuldamise korral kolmanda isiku enda kanda.

42. Hageja esitas kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt koosnevad hageja

menetluskulud riigilõivust 245 (180+65) eurot ja hageja lepingulise esindaja tasust 1752,25

eurot. Kohus leiab, et hagiavalduselt tasutud riigilõiv 180 eurot põhjendatud ja vajalik

menetluskulu ning tuleb kostjalt tervikuna välja mõista (TsMS § 139 lg 2, riigilõivuseaduse §

59 lg 1 ja lisa 1). TsMS § 144 p.7 kohaselt on kohtuvälised kulud mh maksekäsu kiirmenetluse

kulud tasutud riigilõivu näol samuti menetluskuluks, mistõttu rahuldab kohus hageja poolt

tasutud riigilõivu maksekäsu kiirmenetluses 65 eurot ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja.

43. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja õigusteenuse osutamisest tekkinud menetluskulu

välja mõistmise nõue kuulub rahuldamisele osaliselt järgmistel põhjendustel:

43.1. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamine ja esitamine kohtule 20 eurot- on põhjendatud

kulu;

43.2. Hagi dokumentide analüüs, paljundamine, komplekteerimine, hagiavalduse koostamine ja

kohtusse esitamine ning menetluskulude nimekirja koostamine (13.05.2024) ajakuluga 4

tunnitasuga 169 eurot, kogusummas 676 eurot- kohus ei pea põhjendatuks hageja paljundamise

kulusid, kuivõrd kohtumenetlus toimub kohtus elektroonselt ning kohus ei pea paberkandjal

tsiviilasja toimikut; samuti ei pea kohus põhjendatuks hagi koostamisele kulunud aega ja loeb,

et põhjendatud ajakulu on 2 tundi. Tunnitasu osas leiab kohus, siin ja järgnevate hageja

toimingute juures, et tegemist on ülepaisutatud tunnitasuga, samuti ei ole tegemist ka

vandeadvokaadi poolt osutatud õigusteenusega, mistõttu määrab kohus põhjendatud ja

mõistlikuks hageja lepingulise esindaja tunnitasuks 1 tunni eest käesoleva

tarbijakrediidivaidluses 70 eurot. Seega on viidatud menetlustoiming põhjendatud hinnaga 140

eurot;

43.3. Kohtunõudega tutvumine, täiendavate tõendite kogumine ja seisukoha koostamine

(26.07.2024) ajakuluga 1,5 h, maksumusega 253,50 eurot-kohus ei pea nimetatud kulu

tervikuna põhjendatuks, kuna tegemist on hageja menetlustoimingutes esinevate puudustega,

mille eest ei pea kostja rahaliselt vastutama;

43.4. Kohtunõudega tutvumine ja seisukoha koostamine (01.10.2025) ajakuluga 1 tund,

maksumusega 169 eurot- kohus peab nimetatud kulu põhjendatuks osaliselt so ajakuluga 0,25

tundi summas 17,5 eurot, mis puudutab hageja taotlust hageja asendamiseks või kolmanda isiku

kaasamiseks seoses nõude loovutamisega.

43.5. Kohtunõudega tutvumine ja seisukoha koostamine (06.11.2025) ajakuluga 3 tundi,

maksumusega 507 eurot-kohus ei pea nimetatud kulu tervikuna põhjendatuks, kuna tegemist on

2-24-112615

hageja menetlustoimingutes esinevate puudustega ja nende kõrvaldamisega hageja poolt, mille

eest ei pea kostja rahaliselt vastutama;

43.6. Kohtunõudega tutvumine ja seisukoha koostamine (26.11.2025) ajakuluga 0,5 tundi,

maksumusega 84, 50 eurot-kohus ei pea nimetatud kulu tervikuna põhjendatuks, kuivõrd

hagejal oli kohustus juba hagi esitamisel teades, et on rikutud vastutustundliku laenamise

põhimõtet, esitada ümberarvestus juba esialgses hagis.

43.7. Menetluskulude nimekirja koostamine (21.12.2025) ajakuluga 0,25 h, maksumusega 17,5

eurot- kohus peab kulu põhjendatuks.

44. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele menetluskulu summas 262,94 eurot

((245+17,94 (9,2% 195-st)).

45. Hageja on esitanud kohtule taotluse kostjalt väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude

suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1

teises lauses ettenähtud ulatuses. Nimetatud taotlus on kooskõlas TsMS § 177 lg 4 ja kuulub

rahuldamisele.

Edasikaebamise kord

46.Kooskõlas TsMS § 442 lg 10 võib maakohus TsMS § 405 lõikes 1 nimetatud asjas tehtud

otsuses märkida, et ta annab loa otsuse edasikaebamiseks. Sellise loa annab kohus eelkõige

juhul, kui apellatsioonikohtu lahend on maakohtu arvates vajalik ringkonnakohtu seisukoha

saamiseks mingi õigusnormi kohta. Edasikaebamise loa andmist ei pea otsuses põhjendama.

47. Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10, § 637 lg 21).

48. Tulenevalt TsMS § 637 lg 21 võetakse TsMS § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud

apellatsioonkaebus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Mari-Ann Veiermann

Kohtunik

/digitaalselt allkirjastatud/