2-23-1284/60 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

(Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik

Indrek Soots ja kohtunik Iris Kangur-Gontšarov

Määruse tegemise aeg ja koht

12.01.2026, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-1284

Kohtuasi

Salininkatu 3 OÜ hagi Estateguru OÜ vastu

kahjuhüvitise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 19.11.2024 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Salininkatu 3 OÜ määruskaebus

Estateguru OÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (määruskaebuse esitaja/vastustaja): Salininkatu 3

OÜ (registrikood 16207795), seaduslik esindaja EK

Kostja (vastustaja/määruskaebuse esitaja): Estateguru OÜ

(registrikood 12558919), lepingulised esindajad

vandeadvokaat Martti Peetsalu ja vandeadvokaat Silvia

Urgas

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 19.11.2024 määrus ja saata tsiviilasi maakohtule

menetluse jätkamiseks.

2. Salininkatu 3 OÜ määruskaebus rahuldada.

3. Estateguru OÜ määruskaebus rahuldada osaliselt.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale ei saa määruskaebust esitada (TsMS § 427).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Salininkatu 3 OÜ (hageja) esitas 24.01.2023 Harju Maakohtule hagiavalduse Estateguru

OÜ (kostja) vastu kahju hüvitamise nõudes, mille kohus võttis 21.02.2023 määrusega

menetlusse.

2-23-1284

2. Kohus määras eelistungi ajaks 14.02.2024. Vahetult enne eelistungit esitas hageja

lepinguline esindaja vandeadvokaat Enno Heringson kohtule taotluse, milles palus istungi

edasi lükata seoses esindaja haigestumisega. Kostja esindaja taotlusele vastu ei vaielnud ning

kohus rahuldas hageja esindaja taotluse ja lükkas istungi edasi.

3. Kohus määras uueks eelistungi ajaks 06.03.2024 kell 13:00. Hageja lepinguline esindaja

vandeadvokaat Enno Heringson teatas 23.02.2024 kohtule oma esindusõiguse lõppemisest.

Hageja seaduslik esindaja EK märkis oma 05.03.2024 menetlusdokumendis, et ta on

haigestunud nädalavahetusel Covidisse ega saa eelistungil osaleda. Hageja taotles istungi

edasilükkamist. Kohus rahuldas hageja taotluse.

4. Kohus määras uueks istungi ajaks 22.05.2024 kell 13:00. Hageja seaduslik esindaja EK sai

kohtukutse kätte kättetoimetamisportaali kaudu 20.03.2024. Hageja seaduslik esindaja EK

taotles 21.05.2024 uuesti eelistungi edasilükkamist seoses haigestumisega. Kohus jättis oma

22.05.2024 e-kirjaga (so määrus) pooltele hageja istungi edasilükkamise taotluse rahuldamata.

Kohus märkis, et kohus istungit edasi ei lükka, tegu on teistkordse taotlusega ning esitamata

on TsMS § 422 nõuetele vastav tõend, haigusleht ei ole piisav.

5. 22.05.2024 eelistungile ühtegi hageja esindajat ei ilmunud. Kostja esindaja märkis istungil,

et kostja eelistab hagi läbivaatamata jätmist ning palus menetluskulude esitamiseks tähtaega.

Kohus märkis, et peab võimalikuks kostja taotlus hagi läbivaatamata jätmiseks rahuldada ja

andis kostjale aega esitada menetluskulude taotlus hiljemalt 23.05.2024. Kohus määras

eelistungil, et kohtulahend tehakse pooltele teatavaks 28.05.2024.

6. Kohus jättis 28.05.2024 määrusega hagiavalduse läbi vaatamata ning määras rahaliselt

kindlaks menetluskulud. Pooled esitasid kohtumäärusele määruskaebused. Tallinna

Ringkonnakohus tühistas 16.09.2024 määrusega Harju Maakohtu 28.05.2024 määruse

tervikuna ja saatis asja tagasi maakohtule menetluse jätkamiseks.

7. Kohus määras uueks eelistungi ajaks 13.11.2024 kell 10:00. Määratud eelistungile taas

ühtegi hageja esindajat ei ilmunud. Vahetult enne istungit (kell 09:34) edastas hageja

seaduslik esindaja kohtu üldisele menetlusposti aadressile e-kirja teatades, et ta on taas

haigestunud, millest tulenevalt ei ole tal võimalik 13.11.2024 istungil osaleda. Hageja taotles

istungi edasilükkamist. Kostja taotles 13.11.2024 istungil hagi läbivaatamata jätmist. Kohus

küsis kostjalt menetluskulude nimekirja ning määras, et kohus teeb hagi läbi vaatamata

jätmise määruse teatavaks hiljemalt 19.11.2024. Kohus märkis oma 13.11.2024 e-kirjas

hagejale, et tõendamata on mõjuva põhjuse olemasolu, ning kohus teeb asja läbivaatamata

jätmise määruse teatavaks hiljemalt 19.11.2024. Hageja esindaja esitas 18.11.2024 oma

haiguse tõendamiseks töövõimetuslehe.

Maakohtu määrus ja põhjendused

8. Harju Maakohus jättis 19.11.2024 määrusega hagi läbi vaatamata, mõistis hagejalt kostja

kasuks välja põhjendatud menetluskulud summas 9304,90 eurot ja viivise protsendina

menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras.

9. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt leidis kohus, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata.

Kohus tugines TsMS § 409 lg 1 p-le 1, mis sätestab et, kui hageja ei ilmu kohtuistungile, muu

hulgas eelistungile, siis kohus kohale ilmunud kostja taotlusel jätab hagi läbi vaatamata ja

TsMS § 422 lg-le 1, mille kohaselt mõjuvaks põhjuseks hagile vastamata jätmiseks või

2-23-1284

kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja sellest teatamata jätmiseks on eelkõige liikluskatkestus,

poole ootamatu haigestumine või lähedase ootamatu raske haigus, mille tõttu isik ei saanud

hagile vastata või kohtusse ilmuda ega saata kohtusse esindajat.

10. Hageja seaduslik esindaja EK sai 13.11.2024 toimunud eelistungi kohtukutse kätte

kättetoimetamisportaali kaudu 13.10.2024, ent 13.11.2024 eelistungile taas ühtegi hageja

esindajat ei ilmunud. Kostja palus eelistungil jätta hagi läbi vaatamata. Kohus määras

eelistungil, et hagi läbivaatamata jätmise määrus tuleb teha pooltele teatavaks hiljemalt

19.11.2024.

11. Kohus leidis, et käesoleval juhul ei esine TsMS § 412 lg-s 1 nimetatud läbivaatamata

jätmist takistavaid asjaolusid. Hageja esindaja ei ole taaskord esitanud kohtule nõuetekohast

tõendit, millest oleks võimalik veenvalt järeldada, et hageja esindajal oli istungile ilmumata

jätmiseks mõjuv põhjus TsMS § 422 lg 1 kohaselt. Hageja esitatud töövõimetuslehest pole

võimalik eelnevat järeldada. Seejuures on menetluses tegemist juba neljanda korraga, kui

hageja esindaja teatab vahetult enne istungit, et hageja esindajal pole võimalik istungil osaleda

seoses haigestumisega ning hageja esindaja pidi tulenevalt varasemast hagi läbivaatamata

jätmisest olema vähemasti seekord teadlik, et töövõimetuslehe väljavõte ei ole mõjuva

põhjuse tõendamiseks piisav tõend.

12. Hageja seaduslik esindaja ei saa enam tugineda oma varasemas määruskaebuses esitatud

väitele, et hageja ei teadnud, et ta peaks just TsMS § 422 nõuetele vastava tõendi esitama.

Kohus leiab, et hageja on asunud põhjendamatult ja süstemaatiliselt menetlust venitama ega

teosta menetlusõigusi heauskselt. Eelnevale viitab muu hulgas asjaolu, et hageja seadusliku

esindaja viimane töövõimetusleht avati juba 11.11.2024, ent hageja seaduslik esindaja teavitas

alles 13.11.2024 kell 09:34 (so vahetult enne istungit) kohut kohtu üldise menetlusposti e-

posti aadressi kaudu hageja esindaja järjekordsest väidetavast haigestumisest. Eelneva tõttu ei

jõudnud hageja 13.11.2024 menetlusdokument enne istungit asja lahendava kohtunikuni.

13. Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 168 lg 2 alusel hageja kanda. Maakohus pidas

kostja põhjendatud menetluskulude suuruseks 9304,90 eurot. Maakohus mõistis nimetatud

summa hagejalt kostja kasuks välja koos viivisega menetluskuludelt alates lahendi

jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Kostja Estateguru OÜ määruskaebus

14. Kostja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määrus tühistada resolutsiooni p 2

osas, milles sellega jäeti hagejalt osaliselt välja mõistmata kostja menetluskulud summas 19

387,57 eurot (käibemaksuga) ning teha uus määrus, millega mõista hagejalt kostja kasuks

välja menetluskulud summas 28 692,47 eurot (käibemaksuga).

15. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on

maakohtus hüvitamisele kuuluvate

menetluskulude kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel osaliselt ületanud diskretsioonipiire

ning rikkunud TsMS § 175 lg-t 1. Tunnitasumäär 200 eurot on põhjendatud ja kohtupraktikas

aktsepteeritud. Maakohus on ületanud diskretsioonipiire, leides, et 2023. ja 2024. aastal oli

tunnihind 200 eurot põhjendamatult kõrge, sealjuures arvestamata seda, et osa teenust on

kostjale osutatud oluliselt madalama tunnihinnaga ning et kohtupraktikas on tunnustatud ka

kõrgemat tunnihinda, sealjuures ka asjades, mis ei olnud tavapärasest oluliselt keerukamad.

Arvestades tsiviilasja keerukust ja mahukust, mh vajadust koguda tõendeid Soomest, oli kahe

esindaja kasutamine põhjendatud. Mitme esindaja kasutamine ei ole kaasa toonud

dubleerivaid tegevusi. Maakohus ei ole välja toonud, millised tegevused on väidetavalt

2-23-1284

teostatud samaaegselt ja dubleerivalt. Maakohus on alusetult pidanud osasid kostja

lepinguliste esindajate toiminguid põhjendamatuks ning on ebaõigesti ajakulu vähendanud.

Hageja Salininkatu 3 OÜ määruskaebus

16. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määrus täies ulatuses ja

saata asi maakohtule menetluse jätkamiseks.

17. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on hagi läbi vaatamata jätmine õigusvastane.

18. Vahetult enne kohtu 14.02.2024 eelistungit esitas hageja toonane lepinguline esindaja

vandeadvokaat Enno Heringson kohtule taotluse, milles palus istungi edasi lükata seoses

esindaja haigestumisega. E-toimiku dokumendist nr 33 nähtub, et vandeadvokaat Enno

Heringson esitas kohtule Tervisekassa töövõimetuslehe väljavõtte. Kostja esindaja taotlusele

vastu ei vaielnud ning kohus rahuldas hageja esindaja taotluse ja lükkas istungi edasi.

19. Kohus määras uueks eelistungi ajaks 06.03.2024 kell 13:00. Hageja taotles 06.03.2024

istungi edasilükkamist. E-toimiku dokumendist nr 30 nähtub, et hageja seaduslik esindaja EK

esitas kohtule pdf väljavõtte haiguslehe vaatamisest – isegi mitte Tervisekassa

töövõimetuslehe väljavõttest. Samas kohus rahuldas mistahes pretensioonide või

lisaküsimusteta hageja taotluse ja määras uueks istungi ajaks 13.11.2024 kell 10:00.

20. Kahjuks haigestus hageja seaduslik esindaja EK taaskord ning pidi uuesti 11.11.2024

taotlema 13.11.2024 eelistungi edasilükkamist seoses haigestumisega. E-toimiku dokumendist

nr 33 (number on topelt) nähtub, et hageja seaduslik esindaja EK esitas kohtule Tervisekassa

töövõimetuslehe väljavõtte. Ehk siis täpselt samaväärse dokumendi, mille esitas

vandeadvokaat Enno Heringson varasemalt. Samuti sai saadetud 13.11.2024 kell 13:36

töövõimetusleht. Kohus jättis oma 22.05.2024 e-kirjaga (so määrus) pooltele hageja istungi

edasilükkamise taotluse rahuldamata. Kohus märkis, et esitamata on TsMS § 422 nõuetele

vastav tõend. See oli üllatuslik, kun selline haigusleht oli olnud piisav vandeadvokaat Enno

Heringsoni istungi edasilükkamise taotluse esitamisel.

21. EK ei ole jurist ega tea, et ta peaks just TsMS § 422 nõuetele vastava tõendi esitama.

Antud juhul tutvununa TsMS § 422 ja selle alusel kehtestatud Tervise- ja tööministri

26.01.2016 määrusega nr 5, jääb hageja esindajale arusaamatuks, miks Tervisekassa

töövõimetuslehe väljavõte ei peaks vastama TsMS § 422 lg 2 nõutele, mis sätestab, et oma

haiguse põhistamiseks, mis takistas hagile vastamast või kohtuistungile ilmumast, esitab

menetlusosaline või tema esindaja kohtule tõendi, millest nähtub, et haigust saab lugeda

takistuseks hagile vastamast või kohtuistungile ilmumast. Tõendi vormi ning selle

väljaandmise tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

Eelviidatud määruse § 1 lg 2 sätestab, et tõendina käsitletakse käesoleva määruse tähenduses

väljavõtet tervisekaardist, haigusloo epikriisi, haigusloo erakorralise meditsiini osakonna

patsiendikaardi osa, kiirabikaarti, väljavõtet hambaravikaardi päeviku osast või muud

terviseseisundit kirjeldavat asjakohast dokumenti või selle osa.

22. Töövõimetuslehe väljavõte on väljavõte muust terviseseisundit kirjeldavast asjakohasest

dokumendist. Ainus moment, mille EK on tagantjärele tuvastanud, on eelviidatud tõendi

mittevastus määruse nr 5 lg 2 lg 1, mis sätestab, et tõendi väljaandmise õigus on perearsti

nimistu alusel tegutseval perearstil, tegevusluba omaval eriarstil ja hambaarstil ning eriarstiabi

tegevusluba omava tervishoiuteenuse osutaja juures töötaval arstil ja hambaarstil, kes osutab

isikule tervishoiuteenust. Praegusel juhul väljastas tõendi EK perearsti juures töötav pereõde.

2-23-1284

Samas kui see olnuks puudus, pidanuks kohus juhtima sellele konkreetselt tähelepanu ja

andma tähtaja nõuetekohase dokumendi esitamiseks. Eriti arvestades kui raske tagajärje so

menetluse lõpetamise selline kohtu kergekäelisus kaasa tõi. Sealjuures, ka vandeadvokaat

Enno Heringsoni esitatud Tervisekassa töövõimetuslehe on välja andnud pereõde ja sellele

dokumendile polnud kohtul mingeid vastuväiteid.

23. Kui kohus leidis, et taotlus istungi edasilükkamiseks oli puudustega, siis tulnuks anda

hageja esindajale tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Kohtu poolt oli vastutustundetu nõuda, et

nakatunud EK peaks ilmuma istungile ning sealjuures olema haigusest hoolimata võimeline

hageja huve esindama.

24. Antud juhul on kohus käitunud kergekäeliselt ja TsMS § 340¹ lg-st 1 tulenevaid kohustusi

täitmata, samuti vastuolus oma varasema käitumisega. Selliste rikkumiste tagajärg on hageja

jaoks oluline, kuna lõpetab menetluse käesolevas asjas, mille osas on mõlemad pooled juba

kulu kandnud. Kusjuures hagejal on küll võimalus uuesti kostja vastu kohtusse pöörduda,

kuid peab talle enne hüvitama käesoleva menetlusega seonduvad kulud, mida ta järgnevas

menetluses enam tagasi ei saa.

25. Kuivõrd hagi läbivaatamata jätmine oli õigusvastane, siis oli õigusvastane ka

menetluskulude kindlaks määramine. Samas vaidlustab hageja menetluskulude suuruse ka

iseseisvalt ja palub väljamõistetud summat vähendada. Kui hagi läbivaatamata jätmine peaks

jõustuma, siis kostja põhjendatud kulu oleks ühele esindajale so asjaolusid arvestades Martti

Peetsalule, kes oli asjaoludega juba läbi teise tsiviilasja kursis. Põhjendatud ajakuluks on

ülaltoodut arvestades 16 tundi ja 40 minutit.

Menetluse edasine käik

26. Hageja kostja määruskaebuse osas seisukohta ei esitanud.

27. Kostja palus jätta hageja määruskaebuse rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.

Hageja esindajate tegevus on tinginud istungite korduva edasilükkumise. Hageja esindaja ei

ole põhistanud mõjuva põhjuse esinemist. Hageja pidi olema teadlik töövõimetuslehe

väljavõtte ebapiisavusest. Hageja ei ole istungi edasilükkamise taotlust esitanud viivitamatult.

Hageja vastuväited menetluskuludele on alusetud.

28. Maakohus jättis määruskaebused rahuldamata ja edastas need TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

29. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab tuginedes TsMS § 657 lg 1 p-le

3, §-le 659 ja § 667 lg-le 2, et esitatud hageja määruskaebus on põhjendatud ja vaidlustatud

kohtumäärus tuleb menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu tühistada ning asi saata

menetluse jätkamiseks tagasi maakohtule, kuna ringkonnakohus ei saa ise asja lahendada.

Hageja määruskaebus rahuldatakse. Kostja määruskaebus rahuldatakse osaliselt. Vastuseks

määruskaebustele märgib ringkonnakohus järgnevat.

30. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on tegemist teistkordse hagi läbi vaatamata jätmisega.

Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on seda teinud ennatlikult ja ka seekord ekslikult

järeldanud, et puuduvad TsMS § 412 lg-s 1 sätestatud piirangud hagi läbivaatamata jätmiseks

TsMS § 409 lg 1 p 1 alusel.

2-23-1284

31. TsMS § 409 lg 1 p 1 sätestab, et kui hageja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas

eelistungile, siis jätab kohus kohale ilmunud kostja taotlusel hagi läbi vaatamata. Samas

sätestab TsMS § 412 lg 1 p 3, et kohus ei jäta kohus läbi vaatamata sõltumata hageja

ilmumata jäämisest kohtuistungile, kui hageja on teatanud eelnevalt kohtule mõjuvast

põhjusest istungile ilmumata jätmiseks ja seda põhistanud. TsMS § 422 lg-st 1 tulenevalt on

mõjuvaks põhjuseks kohtuistungile ilmumata jätmiseks mh poole ootamatu haigestumine,

mida tuleb TsMS § 422 lg-s 2 ettenähtud tõendi esitamisega põhistada. TsMS § 422 lg 3

kohaselt ei välista lg-s 2 nimetatud tõendi puudumine või puudulikkus haiguse põhistamist

muude tõenditega.

32. Vaidlustatud määrusest ja kohtuistungi protokollist nähtuvalt ei olnud tsiviilasja menetlev

kohtunik 13.11.2024 toimunud istungil teadlik hageja seadusliku esindaja poolt 13.11.2024

esitatud kohtuistungi edasilükkamise taotlusest. Seega on iseenesest arusaadav see, kui kohus

kostja taotlust arvesse võttes pidas võimalikuks hagi läbi vaatamata jätmist (dtl 794-795).

Samas on hageja seadusliku esindaja 13.11.2024 taotlus siiski kohtusse jõudnud 13.11.2024 ja

asja menetlev kohtunik on sellest samal päeval ka teada saanud. Taotlusest nähtuvalt on

hageja palunud istungi edasi lükata seadusliku esindaja haigestumise tõttu ning märkinud, et

lisab töövõimetuslehe väljavõtte. Kohus on sellele vastuseks saatnud hagejale 13.11.2024

järgmise sisuga e-kirja: tõendamata on mõjuva põhjuse olemasolu, ning kohus teeb asja

läbivaatamata jätmise määruse teatavaks hiljemalt 19.11.2024 (dtl 799), mille peale on hageja

18.11.2024 esitanud kohtule tõendina töövõimetuslehe väljavõtte (dtl 805). Kohus on teinud

seejärel teinud vaidlustatud määruse.

33. Ringkonnakohus osundas 16.09.2024 määruses, et olukorras, kus kohus leiab, et

menetlusosalise esitatud tõend tema tervisliku seisundi kohta ei vasta nõuetele ja on puudulik,

tuleb kohtul seda menetlusosalisele selgitada ning teha talle ettepanek nõuetekohase tõendi

esitamiseks (RKHKm 18.04.2011, 3-3-1-18-11, p 14). Ringkonnakohus märkis, et kuigi

maakohus selgitas hagejale saadetud kirjas istungipäeva hommikul, et ei lükka istungit edasi

ning haigusleht ei ole TsMS § 422 nõuetele vastav tõend, ei teinud maakohus hagejale

ettepanekut esitada nõuetekohane tõend ega andnud selleks mõistlikku tähtaega.

Ringkonnakohus lisas, et kuna TsMS § 422 lg 3 annab kohtule võimaluse arvestada

menetlusosalise haigusega ka muude tõendite põhjal ning varasemalt oli kohus kahel korral

töövõimetuslehe väljavõtet aktsepteerinud, ei pidanud hageja seaduslik esindaja teadma, et

kohus sel korral väljavõtet piisavaks tõendiks ei pea. Ringkonnakohus jääb nende

seisukohtade juurde.

34. Eeltoodule tuginedes ja arvestades seda, et hageja 13.11.2024 taotlus on esitatud

ilmselgete puudustega, sh puudub sellel väidetud lisa, on ringkonnakohus seisukohal, et

olukorras kus hageja esitas 13.11.2024 taotluse ja 18.11.2024 tõendina töövõimetuslehe

väljavõtte, tulnuks kohtul määrata hagejale TsMS 340¹ lg 1 alusel tähtaeg puuduste

kõrvaldamiseks, teha ettepanek nõuetekohase tõendi esitamiseks, vajadusel selgitades, mis

peab sellelt nähtuma, ja määrata selleks mõistlik aeg. Seda olenemata sellest, et varasemast

hagi läbivaatamata jätmisest tulenevalt pidi olema hageja seaduslik esindaja teadlik, et

töövõimetuslehe väljavõte ei ole mõjuva põhjuse tõendamiseks piisav tõend.

35. Kuna maakohus on jätnud hagi ennatlikult läbi vaatamata, tühistab ringkonnakohus

vaidlustatud määruse tervikuna, sh ka menetluskulude jaotust ja kindlaksmääramist

puudutavas osas. Toodust ja menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt puudub vajadus

vastata kostja määruskaebuse väidetele seonduvalt menetluskulude kindlaksmääramisega.

Kuna vaidlustatud määrus kuulub tühistamisele muul põhjusel, kuulub kostja määruskaebus

rahuldamisele osaliselt.

2-23-1284

Menetluskulude jaotus ja edasikaebeõigus

36. Menetluskulud jäävad TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel maakohtu otsustada sõltuvalt

asja lahendamise tulemusest.

37. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale

määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 427

esimese lause kohaselt võib määruse peale, millega hagi jäeti läbi vaatamata esitada

määruskaebuse. Kuna ringkonnakohus rahuldab hageja määruskaebuse ja saadab asja

menetluse jätkamiseks maakohtule, ei saa käesoleva määruse peale Riigikohtule edasi

kaevata.

(allkirjastatud digitaalselt)

/kohtunik, kohtunik, kohtunik/