2-25-106361/20 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

6Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Helvia Räägel

Kohtuasja number

2-25-106361

Otsuse tegemise aeg ja koht

12.01.2026, Tallinn

Kohtuasi

OÜ Aktiva Finance Group hagi A. A. vastu võla

nõudes

Tsiviilasja hind

4236,20 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood

10746479), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema (e-post

XXX)

Kostja: A. A. (isikukood XXX)

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus (lihtmenetlus)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ hagiavaldus A. A. ´i vastu osaliselt.

2. Mõista A. A.-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja AS I ja A. A. ´i vahel

06.12.2021 sõlmitud järelmaksulepingust nr XXX tulenev põhivõlg 31,39 eurot.

3. Mõista A. A.-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis põhivõlalt 31,39 eurot

alates kohtuotsuse jõustumisest kuni võla täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras.

4. Mõista A. A.-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja P OÜ ja A. A. ´i vahel

13.01.2022 sõlmitud laenulepingust nr XXX tulenev põhivõlg 2869,64 eurot, intress

242,78 eurot, sissenõudmiskulud 45 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis

12.01.2026 seisuga 258,97 eurot.

5. Mõista A. A.-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis põhivõlalt 2869,64

eurot alates 13.01.2026 kuni võla täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras.

6. Jätta rahuldamata sissenõudmiskulude 35 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise

1,34 eurot nõuded.

7. Jätta menetluskulud kostja kanda.

8. Määrata Aktiva Finance Group OÜ menetluskulude suuruseks 860 eurot ja mõista

see summa A. A.-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja. Kostjal tuleb välja

mõistetud menetluskuludelt tasuda hagejale viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

Edasikaebamise kord

Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-ga 10 ei anna kohus

menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et

ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on

antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti

kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt

ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Seega võivad pooled

esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest,

kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult

teatavakstegemisest.

Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse esitamise järel seisukoha selle lubatavuse osas

ning võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle

lahendamist istungil (TsMS § 637 lg 21). Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline

taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse Andus A. A.´i (kostja) vastu. 20.03.2025 määrusega anti asi üle Harju Maakohtu

menetlusse.

2. Hageja esitas 09.04.2025 hagiavalduse ja 19.06.2025 puuduste kõrvaldamise dokumendis

selle täienduse koos ümberarvestatud nõudega.

3. Hagiavalduse ning selle 19.06.2025 täienduse kohaselt sõlmisid AS I ja kostja 06.12.2021

järelmaksulepingu nr XXX, mille alusel sai kostja laenu kogusummas 1413 eurot.

Krediidikulukuse määr oli 0 %. Kostja ei täitnud lepingutest tulenevaid kohustusi tähtaegselt

ja AS I saatis 05.10.2023 kostjale ülesütlemise hoiatuse (tähtajaga 19.10.2024). Kuna kostja ei

tasunud lepingust tulenevat võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, ütles AS I 26.10.2023

lepingu üles. Nõue loovutati hagejale 30.10.2023.

4. Kostja kohustus kauba eest tasuma lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodil

15.01.2021 – 15.12.2023. Kostjalt on põhiosa katteks AS-le I laekumisi toimunud kokku

summas 1059,87 eurot. Lepingu ülesütlemise seisuga oli tasumata põhiosa summas 353,16

eurot. Kostja on tasunud hagejale pärast lepingu ülesütlemist 265 eurot, mille hageja arvestab

põhiosa katteks. Seega on lepingust nr XXX tulenev põhivõlg 88,13 (1413- 1059,87-265)

eurot.

5. P OÜ ja kostja sõlmisid 13.01.2022 laenulepingu nr XXX ja muutmise kokkuleppe, mille

alusel sai kostja kasutada krediiti summas 5000 eurot. Lepingus lepiti kokku intressi määr

29,90% aastas, lepingu krediidi kulukuse määraks on 34,42%. Kostja ei täitnud lepingust

tulenevaid kohustusi tähtaegselt ja P OÜ saatis 15.11.2023 kostjale lepingu ülesütlemise

hoiatuse. Kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul ning P OÜ ütles lepingu

30.11.2023 üles. Nõue loovutati hagejale 01.12.2023.

2/13

6. Lepingu nr XXX alusel võimaldati kostjale krediiti summas 5000 eurot ja lepingu

ülesütlemise seisuga 30.11.2023 oli kostjal tagastamata 3909,64 eurot. Kostja on hagejale

pärast lepingu ülesütlemist tasunud 1040,00 eurot, mille hageja arvestab põhiosa katteks.

Seega on lepingust nr XXX tulenev põhivõlg 2869,64 (3909,64-1040) eurot.

7. Kokku nõuab hageja hagis põhivõlga 2957,77 eurot (88,13+2869,64); lepingust nr XXX

tulenevat intressi 242,78 eurot; mõlema lepinguga seotud sissenõudmiskulusid kokku 80

eurot; lepingust nr XXX tulenevat hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud

viivist 1,34 eurot; lepingust nr XXX tulenevat hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks

muutunud viivist 82,28 eurot. Hageja nõuab viivist mõlema lepingu järgses määras ka alates

10.04.2025 kuni kohustuste kohase täitmiseni.

8. Juhuks, kui kohus leiab, et hageja on rikkunud vastustundliku laenamise põhimõtet, on

hageja 19.06.2025 menetlusdokumendis leidnud, et kostjal tuleb tagastada lepingu nr XXX

alusel saadud summa 35,65 eurot (1413-1112,35-265). Kostja sai lepingu alusel laenu kokku

summas 1413 eurot ning on teinud tagasimakseid kogusummas 1112,35 eurot. Lisaks tasus

kostja hagejale 265 eurot, mille hageja arvestab põhiosa katteks. Arvestades kõik kostja

maksed põhinõude katteks ei saaks sellisel juhul lugeda lepingut 26.10.2023 kehtivalt üles

öelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud kostja osamaksetega võlas. Seega esitas hageja

alternatiivselt lepingu täitmise nõude. 19.06.2025 seisuga on sissenõutavaks muutunud

põhiosa summas 1413 eurot, kostja on tasunud põhiosa katteks 1377,35 eurot seega

võlgnevuses on 35,65 eurot. Kostja on seega viivituses 15.12.2023 osamaksega. Hageja nõuab

edasiulatuvat viivist põhivõlgnevuselt 35,65 eurot kohtuotsuse jõustumisest lepingu

intressimääraga võrdses määras s.o 15,90% aastas.

9. Lepingu nr XXX alusel sai kostja krediiti kokku 5501 eurot ning on teinud tagasimakseid

lepingule kogusummas 3949,80 eurot. Kostja on hagejale tasunud 1040 eurot, mille hageja

arvestab põhiosa katteks. Seega tuleb kostjal tagastada lepingute alusel saadud summa 511,20

eurot (5501-3949,8-1040). Kostjal tuli saadud krediit 511,20 eurot tagastada kaheteistkümne

võrdse tagasimaksena võrdsete ajavahemike järel alates kuu aja möödumisest esimesest

krediidi kasutusse võtmisest, esimese tagasimakse tasumise tähtpäev 13.02.2022 ja viimase

tagasimakse tasumise tähtpäev 13.02.2023, seega lepingu lõpptähtpäev on saabunud. Hageja

nõuab viivist lepingu intressimääraga võrdses määras s.o 29,90% aastas põhiosalt 511,20

eurolt alates 22.11.2023 kuni põhivõla tasumiseni.

10. Kohus toimetas hagiavalduse, 19.06.2025 puuduste kõrvaldamise ja 30.06.2025

kohtumääruse kostjale kätte 04.07.2025 kättetoimetamisportaali vahendusel. Kostja hagile

vastanud ei ole.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

11. Kohus rahuldab hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja kohtuotsuse tegemise

ajaks sissenõutavaks muutunud lepingute järgse põhivõla 2901,03 (31,39+2869,64) eurot,

intressi 242,78 eurot, sissenõudmiskulud 45 eurot, kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks

muutunud viivise 258,97 eurot ning viivise põhivõlalt 31,39 eurot alates kohtuotsuse

jõustumisest kuni võla täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras ja

põhivõlalt 2869,64 eurot alates 13.01.2026 kuni võla täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras.

AS I järelmaksuleping nr XXX

12. Hageja nõude aluseks on AS I ja kostja vahel 06.12.2021 sõlmitud järelmaksuleping nr

XXX. Hageja nõuab hagis lepingu alusel põhivõlgnevust summas 88,13 eurot,

sissenõudmiskulusid summas 30 eurot, sissenõutavaks muutunud viivist summas 1,34 eurot ja

3/13

viivist põhinõudelt summas 88,13 eurot alates 10.04.2025 kuni põhinõude täitmiseni

lepingujärgses viivisemääras 15,9% aastas kuni põhinõude täitmiseni (dtl 47).

13. Kohus on hageja esitatud lepingu alusel tuvastanud, et kostja ja AS I on 06.12.2021

digitaalselt allkirjastanud I Järelmaksu lepingu nr XXX, mille kohaselt on müüjaks i AS,

kauba maksumus oli 1413 eurot, osamaksete kogusumma 1413 eurot, igakuise osamakse

suurus on 58,88 eurot, intressi- ja viivisemäär on 15,90% aastas, krediidikulukuse määr 0,0%

aastas ning viimase osamakse tähtaeg on 15.12.2023 (dtl 50-57).

14. Tegemist on tarbijakrediidilepinguga, sest kuigi lepingu kohaselt on krediidikulukuse

määr 0% ja tasusid lepinguga seotud ei ole, on lepingus siiski ette nähtud intress 15,90%

aastas. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse

andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel. VÕS § 401

kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku

(krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise

eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Vastavalt VÕS § 402 lg-le 1

on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev

krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 404 lg 1 kohaselt

peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle

koopia püsival andmekandjal. Tarbija tahteavalduses peab olema selgelt ja kokkuvõtlikult

märgitud VÕS § 404 lg-s 2 loetletud teave. Kui vorminõue on jäetud järgimata, on leping

tühine (VÕS § 408 lg 1). VÕS § 408 lg 2 kohaselt muutub käesoleva seaduse § 404 lõikes 2 või 23 sätestatud

andmete puudumisel krediidileping siiski kehtivaks, kui tarbija saab laenu kätte või hakkab

krediiti kasutama.

15. Käesoleval juhul on pooled lepingu allkirjastanud ja menetluses vaidlustamata asjaoludel

on võlausaldaja täitnud lepingujärgse põhikohustuse ning võimaldanud kostjal krediidi

kasutusse võtta ning kostja on kauba kätte saanud. Seega on kohus seisukohal, et leping on

sõlmitud kehtivalt.

16. Hageja väitel oli lepingu ülesütlemise seisuga kostjal tasumata põhiosa summas 353,16

eurot. Kostja kohustus kauba eest tasuma lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel

perioodi 15.01.2021 – 15.12.2023. Kostjalt on põhiosa katteks AS-le I laekumisi toimunud

kokku summas 1059,87 eurot ja kostja on hagejale pärast lepingu ülesütlemist tasunud 265

eurot, mille hageja on arvestanud põhiosa katteks. Seega on lepingust nr XXX tulenev

põhivõlg summas 88,13 (dtl 42).

17. Kohus on tuvastanud, et vastavalt lepingule kohustus kostja tasuma krediidi tagasimakseid

summas 58,88 eurot iga kuu 15. kuupäeval (dtl 50). Hageja väitel on kostjal tagastamata

88,13 eurot. Kuivõrd kostja ei ole hageja väidet vaidlustanud, puudub kohtul alus selles

kahelda ja kohus loeb hageja väite õigeks.

18. Hageja on esitanud faktiväite, et nõue on 30.10.2023 talle loovutatud ning kohus arvestab

hageja selgitust tõendina, kuivõrd tegemist on lihtmenetlusega ja kostja ei ole vastuväidet

esitanud. Hageja on esitanud kostjale saadetud teated nõude loovutamise kohta (dtl 84), kuid

nõude loovutamise kokkulepet hageja esitanud ei ole. Kohus peab usutavaks, et nõue on

loovutatud, sest hageja valduses on ka lepingu kohta käivad dokumendid.

19. Lepingu krediidikulukuse määr oli lepingu kohaselt 0,00% aastas (dtl 50). Eesti Panga

avaldatud andmete kohaselt oli alates 01.07.2021 rakenduva krediidiasutuste poolt

eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 18,68%. VÕS §

4/13

4062 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks laenu väljastamise ajal oli seega 3 * 18,68%

= 56,04%. Kuigi kohtu hinnangul ei ole järelmaksulepingu krediidikulukuse määr 0%, saab

see olla maksimaalselt intressimääraga võrdne, st 15,90% aastas, mistõttu on VÕS § 4062 lg-s

1 sätestatud määr kõrgem, kui kostjaga sõlmitud lepingu krediidikulukuse määr. Seega ei

ületanud laenu krediidi kulukuse määr lepingute sõlmimise ja krediidi andmise ajal seadusega

kehtestatud piirmäärasid.

20. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata

menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm 24.11.2023.a, nr 2-21-13098, p-d 13 ja 17).

21. Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Krediidiandja on

enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks

vajaliku teabe ja seda ka hindama (VÕS § 4034 lg 1). Vastutustundliku laenamise põhimõtte

kohaselt võib tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise

aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on

krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6). Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et

tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt

mittevajalikust varast. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja

(TsMS § 232 lg 1, VÕS § 4034 lg 13).

22. Hageja on hagis selgitanud, kuidas toimus kostja krediidivõime kontroll. Hageja selgituste

kohaselt esitas kostja krediidianalüüsi läbiviimiseks laenutaotluse ja krediidivõimelisuse

hindamise protsessis tegi krediidiandja päringud maksehäireregistritesse. Krediiditaotluse

esitamise ajal kehtivaid maksehäireid polnud (dtl 39). Hageja esitas tõenditena kostja

laenutaotluse (dtl 86) ja krediidianalüüsi (87-90).

23. Maakohus on seisukohal, et laenu andmise otsustamise käigus läbi viidud kostja

krediidivõime kontroll oli ebapiisav.

23.1.

Hageja selgituse kohaselt lähtus esialgne krediidiandja laenutaotlusest ja viis läbi

krediidivõime analüüsi. Väidetavast krediidianalüüsist ei nähtu mingilgi määral kostja

krediidivõime kontrolli läbiviimine, pigem on tegemist kostjale tehtud võlakõnede

kokkuvõttega. Esitatud tõendist ei nähtu, et maksehäireid oleks kontrollitud enne

lepingu sõlmimist. Seega ei ole maksehäirete puudumist kontrollitud lepingu

sõlmimise eelselt ning ei ole tõendatud, et kostjal lepingu sõlmimise ajal maksehäired

puudusid, samuti see, et krediidivõime kontroll üldse läbi viidi.

23.2.

Lisaks maksehäirete puudumise tuvastamisele tuleb enne tarbijale laenu andmist välja

selgitada tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema teised varalised

kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud, samuti

ülalpeetavate arv (VÕS § 4034 lg 2 viimane lause koosmõjus KAVS § 49 lg 1 p-dega

1-7). Hageja selgitustest ja tõenditest nähtub, et võlausaldaja ei teinud enne lepingu

sõlmimist kindlaks kostja väljaminekute, majapidamiskulutuste ega finantskohustuste

suurust.

23.3.

Riigikohtu juhiste kohaselt tuleb üldjuhul krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida

tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul,

kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui

krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija

kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. AS I

kostja pangakonto väljavõtet küsinud ega analüüsinud ei ole.

5/13

23.4.

Ülaltoodut arvestades on lepingu sõlmimisel kogumata andmed kostja sissetulekute,

finantskohustuste ja majapidamiskulude kohta, teostamata on kostja krediidivõime

kontroll. Üksnes kostja laenutaotluse alusel kostja krediidivõime osas otsustuse

tegemist ei saa pidada piisavaks.

23.5.

Ilma mõistliku hoolsusega kontrollitud andmeteta tarbija kulude ja finantskohustuste

ning varasemate finantskohustuste täitmise kohta ei võimalda need andmed teha

adekvaatseid järeldusi tarbija krediidivõimelisuse kohta (Tallinna RK 28.08.2024, nr

2-22-142669, p 11.2.2).

23.6.

Eelneva põhjal asub maakohus seisukohale, et võlausaldaja ei kogunud

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega hinnanud

tarbija krediidivõimet nõuetekohase hoolsusega. Nõuetekohane hoolsus VÕS § 4034 lg

2 tähenduses väljendub nii tarbijalt nõutava teabe liigi ja ulatuse määramises kui selle

teabe kontrollimises. Kostjal oli küll VÕS § 4034 lg 3 järgi kohustus esitada laenu

taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on VÕS § 4034 lg 4 ja KAVS § 50

lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus

esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta

täpsustada (RKTKo 31.01.2018.a, nr 2-14-21710, p 29.3). Praegusel juhul seda tehtud

ei ole.

24. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7 esimese

kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94

sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid

tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. VÕS § 396 kohaselt tuleb kostjal

laenuks saadud rahasumma tagastada.

25. Hageja on 19.06.2025 menetlusdokumendis märkinud, et juhul, kui kohus leiab, et

laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis tuleb kostjal tagastada

lepingute alusel saadud summa 35,65 eurot (1413-1112,35-265). Kostja sai lepingu alusel

laenu kokku summas 1413 eurot ning on teinud tagasimakseid lepingule kogusummas

1112,35 eurot. Lisaks tasus kostja hagejale 265 eurot, mille hageja arvestas põhiosa katteks.

Arvestades kõik kostja maksed põhinõude katteks, ei saaks sellisel juhul lugeda lepingut

26.10.2023 kehtivalt üles öelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud kostja osamaksetega võlas.

19.06.2025 seisuga on sissenõutavaks muutunud põhiosa summas 1413 eurot, kostja on

tasunud põhiosa katteks 1377,35 eurot, seega võlgnevuses on 35,65 eurot. Kostja on seega

viivituses 15.12.2023 osamakse tagastamisega (dtl 250). Kohus on tuvastanud, et kostja on

lepingu nr XXX katteks teinud makseid lepingu kehtivuse ajal summas 1116,61 eurot (dtl 60-

65) ehk kokku 1381,61 eurot (1116,61+265). Seega on võlgnevus 31,39 eurot (1413-

1381,61).

26. Kohus on seisukohal, et kui lepingu ülesütlemise seisuga 26.10.2023 ei olnud kostja

osamaksete tasumisega võlgnevuses ja oli 19.06.2025 seisuga (arvestades pärast lepingu

ülesütlemist hagejale tasutud 265 euroga) viivituses vaid osaliselt 15.12.2023 osamakse

tasumisega, siis kohtuotsuse tegemise seisuga on ka see kohustus muutunud sissenõutavaks.

Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 31,39 eurot.

27. Hageja nõuab ümberarvestatud nõude puhul edasiulatuvat viivist põhivõlgnevuselt 35,65

eurot kohtuotsuse jõustumisest lepingu intressimääraga võrdses määras s.o 15,90% aastas (dtl

250).

28. Kohus nõustub, et lepinguga saab kokku leppida intressimääraga võrdse viivisemäära.

Kuid kohus ei nõustu hagejaga selles, et ka vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise

korral säilib õigus nõuda lepingujärgset viivist. Selline tõlgendus ei ole kooskõlas

6/13

regulatsiooni mõttega. Regulatsiooni mõte on olnud vähendada krediidiandja krediidi tulusust

ja võlgniku koormust olukorras, kus krediidiandja ei ole laenu andnud vastutustundlikult. Kui

vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral säiliks õigus nõuda ja kohustus tasuda

lepingujärgset (kõrget) viivisemäära, oleks seaduse nõudeid rikkuv laenamine krediidiandjale

jätkuvalt sama tulus (intressi asemel teeniks krediidiandja intressimääraga võrdset viivist).

Regulatsiooniga on asendatud lepingujärgne intress seadusjärgse intressiga. Sellest tulenevalt

võiks ka öelda, et kui lepingus oli kokku lepitud, et viivisemäär on võrdne intressimääraga,

peaks ka lepingus kokku lepitud viivisemäär muutuma vastutustundliku laenamise kohustuse

rikkumise korral seadusjärgseks intressi- ja viivisemääraks. Kuid kohus leiab, et VÕS § 113

lõikest 1 tulenevalt on võlausaldajal siiski õigus saada seadusjärgset viivist, tingimusel, et see

ei ole kõrgem lepingus kokku lepitud viivisemäärast.

29. Seega mõistab kohus VÕS § 101 lg 1 punkti 6 ja VÕS § 113 lg 1 alusel ning hageja

taotlust arvestades välja viivise põhivõlalt 31,39 eurot alates kohtuotsuse jõustumisest kuni

võla täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

30. Hageja on palunud välja mõista ka sissenõudmiskulud summas 30 eurot. Nõue jääb

rahuldamata, kuna kostja ei olnud nõudekirjade saatmise ajal võlgnevuses kirjades märgitud

summade tasumisega (dtl 210-218).

P OÜ laenuleping nr XXX

31. Hageja nõude aluseks on P OÜ ja kostja vahel 13.01.2022 sõlmitud laenuleping nr XXX

ja muutmise kokkuleppe, mille alusel sai kostja kasutada krediiti summas 5000 eurot. Hageja

nõuab hagis laenulepingu nr XXX alusel põhivõlgnevust summas 2869,64 eurot, intressi

summas 242,78 eurot, sissenõudmiskulusid summas 50 eurot, sissenõutavaks muutunud

viivist summas 83,62 eurot ja viivist alates 10.04.2025 kuni põhinõude täitmiseni

intressimääraga võrdses määras 29,90% aastas (dtl 47).

32. Tegemist on tarbijakrediidilepinguga. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse

esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste

vahetamise teel. VÕS § 401 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja)

kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga

kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma.

Vastavalt VÕS § 402 lg-le 1 on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus-

või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või

laenu. VÕS § 404 lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste

võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata

anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Tarbija tahteavalduses peab

olema selgelt ja kokkuvõtlikult märgitud VÕS § 404 lg-s 2 loetletud teave. Kui vorminõue on

jäetud järgimata, on leping tühine (VÕS § 408 lg 1). VÕS § 408 lg 2 kohaselt muutub käesoleva

seaduse § 404 lõikes 2 või 23 sätestatud andmete puudumisel krediidileping siiski kehtivaks, kui tarbija

saab laenu kätte või hakkab krediiti kasutama.

33. Kohtule esitatud andmete põhjal lepingut pooled allkirjastanud ei ole. Kohus on

tuvastanud, et P OÜ on kostjale 13.01.2022 e-kirjadega saatnud Euroopa tarbijakrediidi

standardinfo teabelehe (dtl 256), laenulimiidi lepingu põhitingimused XXX, P OÜ

üldtingimused, krediidikonto lepingu XXX, maksekaardi lepingu XXX, hinnakirja 3761172,

euroteabelehe, kampaania tingimused (dtl 258-259). Menetluses vaidlustamata asjaoludel on

võlausaldaja täitnud lepingujärgse põhikohustuse ja andnud kostja kasutada krediiti. Hageja

esitatud maksekorraldustest nähtuvalt on P OÜ kostjale rahaülekandeid teinud järgmiselt:

13.01.2022 1000 eurot, 25.01.2022 1720 eurot, 27.01.2022 1000 eurot, 11.02.2022 1000

7/13

eurot, 15.02.2022 280 eurot, 20.07.2022 203 eurot, 25.08.2022 100 eurot, 22.10.2022 198

eurot (dtl 261-268). Kokku seega 5501 eurot.

34. Kohus on tuvastanud, et 13.01.2022 kuupäevaga krediidikonto lepingu nr XXX

põhitingimuste kohaselt oli laenulimiit 1000 eurot, leping oli tähtajatu, intressimäär oli

29,90% ning krediidikulukuse määr 34,42 % (dtl 73). 24.01.2022 kuupäevaga krediidikonto

lepingu nr XXX põhitingimuste muutmise kokkuleppe kohaselt oli laenulimiit 5000 eurot,

muud tingimused olid jäänud samaks (dtl 76).

35. Kostja on hageja väitel teinud P OÜ-le tagasimakseid kokku summas 3949,80 eurot (dtl

250). Hageja on esitanud ka tagasimaksete kokkuvõtte (dtl 600). Seega järeldab kohus

eelmärgitu kokkuvõttes, et kostja on soovinud lepingut sõlmida, oli lepingu tingimustest

teadlik, on laenu kätte saanud ja asunud krediiti kasutama, mis tähendab, et leping sõlmiti ja

see oli kehtiv.

36. Hageja väitel oli lepingu ülesütlemise seisuga s.o 30.11.2023 kostjal tagastamata krediit

summas 3909,64 eurot. Kostjalt on hagejale peale lepingu ülesütlemist toimunud laekumisi

kokku summas 1040,00 eurot, mille hageja arvestab põhiosa katteks. Seega on lepingust nr

XXX tulenev põhivõlg summas 2869,64 (3909,64-1040) eurot (dtl 42-43). Kuivõrd kostja ei

ole hageja väidet vaidlustanud, puudub kohtul alus selles kahelda ja kohus loeb õigeks, et

kostjal on tagastamata 2869,64 eurot.

37. Hageja on esitanud faktiväite, et nõue on 01.12.2023 talle loovutatud ning kohus arvestab

hageja selgitust tõendina, kuivõrd tegemist on lihtmenetlusega ja kostja ei ole vastuväidet

esitanud. Hageja on esitanud kostjale saadetud teated nõude loovutamise kohta (dtl 85), kuid

nõude loovutamise kokkulepet hageja esitanud ei ole. Kohus peab usutavaks, et nõue on

loovutatud, sest hageja valduses on ka lepingu kohta käivad dokumendid.

38. Lepingu krediidikulukuse määr oli lepingu kohaselt 34,42 % aastas (dtl 73, 76). Eesti

Panga avaldatud andmete kohaselt oli alates 01.01.2022 rakenduva krediidiasutuste poolt

eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 16,95%. VÕS §

4062 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks laenu väljastamise ajal oli seega 3 * 16,95%

= 50,85%. VÕS § 4062 lg-s 1 sätestatud määr on kõrgem, kui kostjaga sõlmitud lepingu

krediidikulukuse määr. Seega ei ületanud laenu krediidi kulukuse määr lepingute sõlmimise ja

krediidi andmise ajal seadusega kehtestatud piirmäärasid.

39. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata

menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm 24.11.2023.a, nr 2-21-13098, p-d 13 ja 17).

40. Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Krediidiandja on

enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks

vajaliku teabe ja seda ka hindama (VÕS § 4034 lg 1). Vastutustundliku laenamise põhimõtte

kohaselt võib tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise

aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on

krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6). Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et

tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt

mittevajalikust varast. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja

(TsMS § 232 lg 1, VÕS § 4034 lg 13).

41. Hageja on hagis selgitanud, kuidas toimus kostja krediidivõime kontroll. Hageja selgituste

kohaselt hinnati 13.01.2022 lepingu sõlmimisel kostja krediidivõimekust, kasutades kostja

poolt esitatud andmeid tulude ja kohustuste kohta, kostja XXX XXX pangakonto perioodi

17.07.2021-13.01.2022 väljavõtte analüüsi, maksehäire päringuid Creditinfo.ee-sse ja

8/13

Taust.ee-sse (mõlemad 13.01.2022, päringute tulemusel kinnitati, et kliendil puudusid

laenutaotluse menetlemisel ajal kehtivad maksehäired, samuti ei tuvastatud ühtegi varasemat

maksehäiret). 13.01.2022 teostati päring ka Maksuametile, mille tulemuseks tuvastas P OÜ, et

kostjal puuduvad maksuvõlgnevused. Rahvastikuregistrisse 13.01.2022 tehtud päringu

tulemusena selgus, et kostja on abielus ning tal on kaks ülalpeetavat. Kinnisvararegistri

13.01.2022 järgi oli kostjal kolm kinnisvaraobjekti ning samal kuupäeval tehtud Ametlike

Teadaannete päringu järgi puudusid kostja kohta ametlikud teadaanded (dtl 40-41). Samad

tegevused teostati valdavalt ka 24.01.2022 lepingu muutmisel ja krediidilimiidi tõstmisel.

Hageja esitas tõenditena kostja laenutaotluse andmed (dtl 91-95), konto nr XXX väljavõtte

perioodil 17.07.2021- 13.01.2022 (dtl 96-159) ja perioodil 28.07.2021-24.01.2022 (dtl 160-

202).

42. Maakohus, olles hinnanud hageja selgitusi ja esitatud tõendeid, on seisukohal, et esialgne

laenuandja on läbi viinud analüüsi kostja krediidivõime kohta ja on hinnanud kostja

krediidivõimet.

43. Kohus leiab, et krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimine on olnud

mõneti puudulik ning kohtule esitatud selgitused/tõendid ebaselged. Näiteks ei ole hageja

selgitanud, miks on 13.01.2022 lepingu puhul lähtutud keskmisest töötasust summas 7221,43

eurot, kuigi taotluse kohaselt oli kostja sissetulek 4339,53 eurot (dtl 40). 24.01.2022

krediidikonto limiidi tõstmisel ei ole tehtud uuesti kõiki päringuid (lähtutud on 13.01.2022

päringutest) (dtl 41, 93) ning 13.01.2022 taotlusel on viidatud tulude ja kulude andmete osas

lepingu sõlmimisest hilisemale ajale (juuni 2022 kuni detsember 2022) (dtl 91). Samas jäi

kostjal ka sissetulekust summas 4339,53 eurot elamiskulude, kulude ülalpeetavatele ja

finantskohustuste maha arvamisel raha alles piisavalt kohustuste täitmiseks, kahe lepingu

sõlmimise vahe on vaid 11 päeva ning 13.01.2022 lepingu sõlmimisele eelnevalt on kostja

esitanud ka pangakonto väljavõtte perioodil 17.07.2021-13.01.2022. Ühtlasi on krediidiandja

tuvastanud, et kostjale kuulus lepingute sõlmimise ajal 3 kinnisvara objekti. Seda silmas

pidades ei saa öelda, et kostja oleks olnud maksevõimetu või et võetud kohustused oleksid

olnud ülejõukäivad.

44. Eeltoodust tulenevalt ei saa kohus asuda seisukohale, et krediidiandja rikkus

vastutustundlikku laenamise kohustust kostjaga sõlmitud lepingu puhul. Kohus loeb

vastutustundliku laenamise põhimõtte antud juhul järgituks.

45. Kohus kohaldab õigust ise ning kontrollib ise tehingu kehtivust. Seega peab kohus

kontrollima, kas lepingu ülesütlemise eeldused olid täidetud ning üles ütlemine oli seeläbi

kehtiv.

Ülesütlemine on kehtiv, kui: tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt 3 üksteisele

järgneva tagasimaksega; tarbijale on antud edutult vähemalt 2-nädalane täiendav tähtaeg

võlgnetava summa tasumiseks koos avaldusega, et selle tähtaja jooksul summa tasumata

jätmise korral öeldakse leping üles ja nõutakse kogu võla tasumist; ülesütlemisavaldus on

vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis; ülesütlemisavaldus on kostja poolt

kätte saadud.

46. Kostja kohustus lepingust tulenevad kohustused täitma vastavalt esialgse võlausaldaja

poolt esitatud makseteatiste alusel (dtl 42, 81) ning lepingu ülesütlemise seisuga 30.11.2023

oli kostjal tagastamata krediit summas 3909,64 eurot (dtl 42). Tegemist oli tähtajatu

lepinguga, krediidi tagasimaksete kuupäevaks oli 15. kuupäev ning minimaalse põhiosa

makse suurus 2% krediidilimiidi summast, minimaalselt 20 eurot (dtl 76). Kohtule on esitatud

makseteatised perioodil 01.06.2023-01.12.2023 (dtl 203-209). Kuigi viimane esitatud

makseteatis on kuupäevaga 01.12.2023 ehk koostatud ajal, mil hagiavalduse kohaselt oli

leping juba üles öeldud, nähtub 01.11.2023 makseteatisest, et kostjal oli tasumata võlgnevus

9/13

eelmisest perioodist (15.09.2023 ja 15.10.2023) ning järgmise makse tähtaeg oli 15.11.2023

(dtl 204). Kohtule esitatud tagasimaksete tabeli kohaselt on kostja teinud viimase makse

laenulepingu katteks 22.11.2023 summas 160 eurot, millest 88,04 eurot on arvestatud põhiosa

katteks, 66,96 eurot intressi katteks ja 5 eurot meeldetuletuste katteks (dtl 600). Viimase

maksega sai kostja tasutud seega vaid 15.09.2023 makseteatise põhisumma ning ühe tasulise

meeldetuletuse ning intressi vaid osaliselt.

47. Esialgne krediidiandja on kostjale edastanud 15.11.2023 teate laenulepingu ülesütlemise

kohta ning andis täiendava tähtaja 29.11.2023 võlgnevuse tasumiseks. Krediidiandja hoiatas,

et kui kostja ei tasu oma võlgnevust täiendava tähtaja jooksul, ütleb krediidiandja lepingu

erakorraliselt üles (dtl 83). Hoiatus on edastatud kostja poolt lepingu sõlmimisel antud

e-postiaadressile XXX (dtl 247, 355).

48. Kohtu hinnangul on eelnevalt viidatud tõenditega tõendatud, et kostja oli viivituses

vähemalt 3 üksteisele järgneva osamaksega, et talle oli antud vähemalt kahenädalane tähtaeg

kohustuse täitmiseks koos avaldusega, et tähtaja jooksul summa tasumata jätmise korral

öeldakse leping üles ja nõutakse kogu võla tasumist. Ülesütlemise hoiatus oli esitatud

kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja teatis oli saadetud kostja e-posti aadressile,

mille kostja oli ise teatanud. Seega oli ülesütlemine kehtiv.

49. Kuna leping on üles öeldud 30.11.2023 seisuga, tuleb kostjal saadud krediidisumma

tagastada. Kuivõrd esialgne võlausaldaja on kohtu tuvastatud asjaoludel järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis puudub vajadus lähtuda 19.06.2025 esitatud

ümberarvestusest ja kohus lähtub hageja nõudest, mis on esitatud hagiavalduses.

50. Hageja on palunud välja mõista põhivõlgnevuse summas 2869,64 eurot (laenusumma

kasutatud limiit seisuga 30.11.2023 summas 3909,64 eurot – tagasimakse hagejale põhiosa

katteks 1040 eurot). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 2869,64

eurot.

51. Hageja on palunud kostjalt välja mõista intressi summas 242,78 eurot september 2023

kuni november 2023 eest. Lepingus on pooled kokku leppinud intressimääraks 29,90% aastas

(dtl 43). Hageja on esitanud intressi arvestuse (dtl 279-354). Kuivõrd kohus tuvastas, et

krediit oli välja makstud, kostja tegi viimase tagasimakse 22.11.2023, millest sai tasutud vaid

osa 15.09.2023 makseteatisel märgitud intressist ja rohkem tagasimakseid ei ole teinud, siis

kuulub hageja intressinõue rahuldamisele summas 242,78 eurot.

52. Hageja on palunud kostjalt välja mõista sissenõudmiskulud summas 50 eurot, mis

koosneb pärast lepingu ülesütlemist saadetud tasuliste kirjade saatmisest summas 35 eurot

(25+5+5) ja muudest makseviivitusega tekkinud kuludest summas 15 eurot (dtl 44-45, 248-

249). Hageja on esitanud hageja poolt kostjale saadetud kirjad (dtl 219-227). Kohus on hageja

esitatud tõendite alusel tuvastanud, et hageja on saatnud kostjale võlateatised 04.12.2023 (dtl

219), 19.02.2024 (dtl 222) ja 06.05.2024 (dtl 225). Lisaks on hageja tõendanud

makseviivitusega tekkinud muid kulusid väljavõttega oma tööprogrammist (dtl 249).

Eelnimetatu alusel on kohus tuvastanud ka muude kulude tekkimise, mille summaks tuleb

lugeda 15 eurot.

53. VÕS § 1132 lg 2 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses

tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga

solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50

eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni

25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle

1000 euro.

10/13

54. Hageja on selgitanud, et hagejal on õigus küsida võla sissenõudmiskulusid pärast lepingu

ülesütlemist lepingu alusel lähtudes VÕS 1132 lg 2 sätestatust (dtl 44). Kohus on tuvastanud,

et tarbijakrediidilehe punktis 3 sisaldub info selle kohta, et võlgnevusega seoses kliendile

teatise saatmise teenustasu on vastavalt hinnakirjale ja VÕS § 1132 sätestatule ning lepingu

rikkumisega kaasnevad võla sissenõudekulud (dtl 78). Seega oli kostja teadlik, et hagejal on

õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist.

55. VÕS § 1132 lg 3 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses

tegutsev võlausaldaja saata esimese tasulise meeldetuletuskirja kõige varem seitsme päeva

möödumisel lepingu lõppemisest. Teise ja kolmanda tasulise kirja võib võlausaldaja saata

kõige varem seitsme päeva möödumisel eelmise kirja saatmisest. Käesoleval juhul on esimene

tasuline võlateatis kostjale edastatud vähem kui 7 päeva pärast lepingu lõppemist (leping on

üles öeldud 30.11.2023 ning esimene tasuline kiri hageja poolt edastatud 04.12.2023). Seega

ei ole 04.12.2023 võlateatise osas eelnimetatud nõue täidetud ning esimeseks tasuliseks

kirjaks tuleb pidada 19.02.2024 võlateatist summas 25 eurot ning teiseks tasuliseks kirjaks

06.05.2024 võlateatist (5 eurot).

56. Eelnevat arvestades mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja sissenõudmiskulud

summas 45 (25+5+15) eurot.

57. Hageja on palunud kostjalt välja mõista ka viivise lepingujärgses määras alates viimase

laekumise järgnevast päevast (06.03.2025) kuni hagiavalduse esitamiseni (09.04.2025) kokku

summas 82,28 eurot (dtl 45). Hageja on esitanud ka viivisearvestuse (dtl 229). Lepingus on

välja toodud, et intressimäär aastas on 29,90% (dtl 76) ning Euroopa tarbijakrediidi

standardinfo teabelehe punktis 3 on märgitud, et viivise määr on lepingus kokkulepitud

intressimäär aastas ja päevas (dtl 78). VÕS § 4031 lg 1 p 11 ja VÕS § 404 lg 2 p 2 kohaselt

peab tarbija lepingu sõlmimise tahteavalduses selgelt olema märgitud viivisemäär aasta- ja

päevamäärana. VÕS § 408 lg 10 sätestab, et kui viivis ei ole väljendatud aasta- ja

päevamäärana, on krediidiandjal õigus nõuda tarbijalt viivist üksnes VÕS § 113 lõike 1 teises

lauses sätestatud viivise määras. Kuivõrd käesoleval juhul ei ole lepingus märgitud

viivisemäära päevamäärana, on hagejal õigus nõuda viivist üksnes VÕS § 113 lõike 1 teises

lauses sätestatud määras.

58. TsMS § 367 järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et

taotletakse viivist, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus

mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

Kohus on välja arvutanud viivise kohtuotsuse tegemise seisuga ning viivis summalt 2869,64

eurot perioodi 06.03.2025-12.01.2026 eest VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määraga on

258,97 eurot. Kohus mõistab seega viivise kostjalt hageja kasuks välja 12.01.2026 seisuga

summas 258,97 eurot.

59. Lisaks on hageja palunud välja mõista viivise põhinõudelt kuni selle kohase tasumiseni

alates 10.04.2025 lepingujärgse intressimääraga võrdses määras, s.o 29,90% aastas (dtl 45).

Eeltoodust tulenevalt ja arvestades eelmises punktis märgitut, mõistab kohus kostjalt hageja

kasuks välja viivise põhivõlgnevuselt 2869,64 eurot alates 13.01.2026 kuni põhinõude

täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

11/13

60. Hageja esitas 19.11.2025 täiendatud menetluskulude nimekirja, mis on kostjale kätte

toimetatud 26.11.2025. Kohus andis kostjale tähtaja menetluskulude nimekirja osas seisukoha

esitamiseks, kostja vastanud ei ole.

61. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 175 lg 1

sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi

kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus

kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

62. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas

tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

63. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. Kohtuvälised kulud on

TsMS § 144 p 1 ja p 7 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja maksekäsu kiirmenetluse kulud.

64. Riigikohus on märkinud, et kohtul on diskretsiooniõigus lepingulise esindaja kulude

vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel menetluskulude kindlaksmääramise menetluses (vt nr

Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 27.02.2012.a lahendit asjas nr 3-2-1-143-11, p 13).

65. Hageja on kandnud menetluskulusid suuruses 1777,50 eurot, millest riigilõiv on 490 eurot

ja esindaja kulud 1287,50 eurot (dtl 632-634). Kulud on esitatud ilma käibemaksuta

summades ja hageja ei ole esitanud TsMS § 174 lg 10 kohast kinnitust, seega lähtub kohus

menetluskulude kindlaksmääramisel ilma käibemaksuta summadest.

66. Riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud suuruses (490 eurot, RLS § 59 lg 1 ja lisa 1

koosmõjus) ja kohus mõistab selle kostjalt hageja kasuks välja.

67. Hageja lepingulise esindaja kulu on 1287,50 eurot ning toimingud on järgmised (dtl 633-

634): maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamine, avalduse esitamine – 1 tk, 20

eurot; nõude aluseks olevate dokumentide tellimine, kogumine, nende analüüs, hagiavalduse

ettevalmistamine, hagiavalduse koostamine, lisade kogumine ja komplekteerimine, esitamine

kohtule – 4 h; hageja 19.06.2025 seisukoha koostamine, kohtule esitamine – 2 h; hageja

13.10.2025 seisukoha koostamine, kohtule esitamine – 0,5 h; hageja 04.11.2025 seisukoha

koostamine ja kohtule esitamine – 0,5 h; hageja 19.11.2025 seisukoha ja menetluskulude

nimekirja koostamine, kohtule esitamine – 0,5 h. Kokku seega 7,5 tundi.

68. Hagejat esindas menetluses TsMS § 218 lg 1 p 2 tingimustele vastav lepinguline esindaja,

magistrikraadiga õigusteadmistega isik - jurist. Menetluskulude nimekirja kohaselt oli

esindaja tasumäär 169 eurot tunnis (ilma käibemaksuta).

69. Tallinna Ringkonnakohus on 28.02.2023 otsuses tsiviilasjas nr 2-21-10648 punktis 57

märkinud, et mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks on senises praktikas peetud

60-100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on

pigem erandlikud (vt Ringkonnakohtu lahend nr 2-19-110078, punkt 19). Tunnitasule

hinnangu andmisel tuleb mh lähtuda vaidluse sisust. Ringkonnakohus on arvesse võtnud, et

advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest

tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitteadvokaadist esindajate

puhul nii ei ole.

70. Kohus leiab, et ehkki pooltel on õigus kokku leppida endile sobivas õigusteenuse

osutamise tunnihinnas, ei tähenda, et nimetatud kulu oleks põhjendatud jätta täies ulatuses

vastaspoole kanda. Kohus on seisukohal, et hageja esindaja märgitud teenustasu summas 169

eurot tund ilma käibemaksuta tuleb käesolevas asjas lugeda ebamõistlikult kõrgeks.

12/13

Arvestades käesoleva tsiviilasja olemust, vaidluse keerukust, hageja lepingulise esindaja

kvalifikatsiooni ja menetlusdokumentide kvaliteeti, on esindaja taotletud tunnitasu suurus

kohtu hinnangul põhjendamatult kõrge. Kohus on seisukohal, et hageja esindaja tunnitasu on

ülemäärases suuruses võrreldes kohtupraktikas heakskiidetud Eesti Advokatuuri liikmeks

mitte oleva lepingulise esindaja tunnitasuga. Tegemist on hageja põhitegevuse standardse

vaidlusega. Lähtudes mh mõistlikest turuhindadest ja kohtupraktikast, on põhjendatud

tunnitasumäär kohtu hinnangul 100 eurot ilma käibemaksuta.

71. Hageja palub mõista kostjalt välja maksekäsu kiirmenetluse kulud summas 20 eurot.

Tulenevalt TsMS § 4842 on lepingulise esindaja kulu maksekäsu kiirmenetluses summas 20

eurot, põhjendatud ja vajalik ning kohus mõistab selle kostjalt hageja kasuks välja.

72. Kohtu hinnangul ei ole hageja lepingulise esindaja ajakulu sellises ulatuses põhjendatud.

Käesolev vaidlus on hagejale nn tüüpvaidlus, mille sarnaseid on hageja kohtute infosüsteemist

nähtuvalt esitanud sadu kui mitte tuhandeid. Seejuures kattuvad hagide põhjendused valdavas

ulatuses ja suurema osa hagiavaldustest ning muudest menetlusdokumentidest moodustavad

seaduse ja kohtupraktika tekstide väljavõtted, mis küll tõstavad menetlusdokumentide mahtu,

kuid ei tähenda lepingulise esindaja sisulist tööd justnimelt selle tsiviilasja materjalidega.

Põhjendatud ei ole ka pärast hagiavaldust esitatud seisukohtade ajakulu. Eeltoodust tulenevalt

saab kohtu hinnangul tsiviilasja mahtu ja keerukust arvestades pidada põhjendatud ajakuluks

kokku 3,5 tundi.

73. Arvestades lepingulise esindaja põhjendatud tunnihinda, on hageja õigusabikulu kokku

370 eurot ilma käibemaksuta (3,5 tundi × 100 eurot, lisaks 20 eurot menetluskulu maksekäsu

kiirmenetluses).

74. Kohus loeb hageja põhjendatud menetluskuludeks 860 eurot, millest 490 eurot on riigilõiv

ja 370 eurot on lepingulise esindaja kulu.

75. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled TsMS § 163 lg 1 kohaselt

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Hageja nõudis kostjalt 3364,17 euro väljamõistmist, aga kohus rahuldas hagi summas 3447,78

eurot. Kuigi kohus rahuldas hageja nõuded vaid osaliselt, siis on väljamõistetud summa

suurem, kui hageja taotles. Vahe summades tuleneb sellest, et kohus arvutas viivise välja

kohtuotsuse tegemise aja seisuga. Eelnevat arvestades jäävad menetluskulud tervikuna kostja

kanda.

76. Kostjal tuleb TsMS § 177 lg 4 alusel tasuda välja mõistetud menetluskuludelt viivist VÕS

§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

(allkirjastatud digitaalselt)

Helvia Räägel

kohtunik

13/13