2-24-13761/113 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

2434

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vallo Kariler, Liis Arrak ja Aleksandr Kondrašov

Määruse tegemise aeg ja koht

12.01.2026, Tallinn

Kohtuasja number

2-24-13761

Kohtuasi

K.D avaldus laste U.G ja T.J-i suhtes vanemate

ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ning laste

hariduse osas ainuhooldusõiguse andmiseks K.D-le

J.C avaldus laste U.G ja T.J-i suhtes vanemate ühise

hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ning laste

viibimiskoha ja hariduse osas ainuhooldusõiguse

andmiseks J.C-le

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 28.03.2025 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

K.D määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja I (isa): K.D (isikukood XXX), lepingulised

esindajad advokaadid Andra Olm ja Liis Kikas

Avaldaja II (ema): J.C (isikukood XXX), lepinguline

esindaja advokaat Helen-Lumelille Tomberg

Puudutatud isik I (laps): U.G (isikukood XXX)

Puudutatud isik II (laps): T.J (isikukood XXX)

Laste riigi õigusabi korras määratud esindaja

vandeadvokaat Katrin Jennsen

Tallinna linn (Tallinna Linnavalitsuse kaudu), esindaja

lastekaitse vanemspetsialist Helja Eomois

Harku vald (Harku Vallavalitsuse kaudu), esindaja

laste heaolu spetsialist Maive Riismandel

Saue vald (Saue Vallavalitsuse kaudu), esindaja

lastekaitsespetsialist Reili Brandt

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

2-24-13761

RESOLUTSIOON

1. Jätta J.C 28.04.2025 esitatud taotlus dokumentaalse tõendi vastuvõtmiseks

rahuldamata ning nimetatud menetlusdokumendi lisa asja juurde võtmata.

2. Jätta K.D 13.11.2025 taotlus lapse ärakuulamiseks rahuldamata ning taotlus

koostöökorra kehtestamiseks ja 17.12.2025 menetlusdokument tähelepanuta.

3. Jätta Harju Maakohtu 28.03.2025 määrus muutmata, kuid muuta osaliselt selle

põhjendusi.

4. Jätta määruskaebus rahuldamata.

5. Jätta määruskaebemenetluse kulud menetlusosaliste endi kanda, välja arvatud

riigi õigusabi korras määratud laste esindaja tasu ja kulud, mis jätta Eesti

Vabariigi kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Laste isa avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. K.D (laste isa) esitas 10.09.2024 Harju Maakohtule avalduse lastega suhtlemiskorra

kindlaksmääramiseks ning laste hariduse küsimuses vanemate ühise hooldusõiguse

lõpetamiseks ja laste isale ainuhooldusõiguse üleandmiseks. Kohus eraldas 12.09.2024

määrusega hariduse küsimuses vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamise ja laste isale

ainuhooldusõiguse üleandmise nõude eraldiseisvasse menetlusesse (käesolev tsiviilasi).

Suhtlemiskorra vaidlus jäi menetlusse tsiviilasjas nr 2-23-14922.

2. Laste vanematel sündis XX.XX.XXXX tütar T.J ja XX.XX.XXXX poeg U.G . Lastel on

Eesti-Hiina topeltkodakondsus. Vanematel on laste osas ühine hooldusõigus. Lapsed on

vastavalt vanemate kokkuleppele juba ca 3 aastat elanud peamiselt isa juures, täpsemalt 3

nädalat kuus isa juures ja 1 nädala kuus ema juures. Vanemad järgivad seda kokkulepet

tänaseni, kuigi lapse ema taotleb paralleelses kohtumenetluses tsiviilasjas nr 2-23-14922

suhtlemiskorra muutmist. Kuigi õppetöö koolides algas juba ligi kuu aega tagasi, puudub

tütrel hetkeseisuga endiselt vanemate poolt ühiselt valitud kool – laste isa soovib jätkata

tütrele parima võimaliku hariduse pakkumist rahvusvahelises koolis, mis on tütre vaimsetele

võimetele vastav, perekonna rahvusvahelist tausta arvestades oluline ning mille eest tasumine

on laste isale jõukohane. Laste ema seevastu leiab, et tütar peaks käima koolis, kuhu laste

emal (või ema asemel lapse vanaemal) on tütart oma nädalal kõige mugavam viia, kuigi tütar

elab koos laste emaga vaid ¼ ajast. Seega on vanemate vahel põhimõtteline ja kiireloomuline

vaidlus selle üle, millises koolis peaks tütar praegusel hetkel õppima. Vanemate vaidluse tõttu

on tütar käinud viimastel nädalatel vaheldumisi mõlemas koolis, kuid see ei ole ilmselgelt

mõistlik lahendus. Tütar käis Tallinna Inglise Kolledži eelkoolis. Kui tütrel oli aeg 2023.

aastal 1. klassi astuda, siis registreeris laste ema tütre salaja ja isaga konsulteerimata CCCsse

(CCC). CCC on formaalselt tütre elukohajärgne kool. Tütar on küll laste ema juurde

2-24-13761

sissekirjutatud, kuid elab juba aastaid peamiselt laste isa juures Tiskres. Laste ema on aga

kategooriliselt keeldunud tütre tegeliku elukoha registreerimisest. Laste isa pole tütre CCC-s

õppimisega mitte kunagi nõustunud. Laste isa on informeerinud ka CCC-d, et ta ei nõustu

tütre CCC-s õppimisega. Kui laste ema tütre salaja CCC-sse registreeris, siis laste ema teadis,

et laste isa soovib välja pakkuda ja palub laste emal kaaluda ka teisi koole. Laste ema valis

aga kooli, mis on tema jaoks kõige mugavam, mitte ei lähtunud lapse tegelikest võimetest ja

lapse rahvusvahelisest taustast. Laste ema isekast käitumisest hoolimata õnnestus tütrel siiski

läbida 1. klass Tallinna Rahvusvahelises Koolis (International School of Tallinn, IST). Tütrele

meeldis IST rahvusvaheline keskkond ja tütar käis ka järgmistes huviringides: hiina keel;

tantsimine; ja oma lemmikringis – ujumisringis. Lisaks oli laste isal võimalik tütrele

kooliasjades toeks olla, sest õpe toimus inglise keeles. Pärast 1. klassi oli ebaselge, mis saab

tütre kooliteest edasi. Laste ema soovis jätkuvalt, et laps õpiks CCC-s ehk koolis, kuhu laste

emal on tütart hommikuti kõige mugavam viia ja kus tütar mitte kunagi õppinud ei ole. Samas

oli tütar 2023/24. õppeaastal Tallinna Euroopa Kooli (Tallinn European School, TES)

ootejärjekorras, kuid laste isa ei teadnud, kas laps selles koolis koha saab. 2024. a suve lõpus

vabaneski TES-is koht ning tütar jätkas 2024. aasta augusti lõpust alates õppimist TES-i 2.

klassis. 16.09.2024 õhtul sai isa TES-ilt kirja, et TES oli saanud lastekaitselt kõne, et EHIS-e

järgi õpib tütar teises koolis. TES selgitas, et eemaldas tütre TES-i nimekirjast, sest tütar ei

saa korraga kahes koolis õppida ning palus laste isal tütart järgmisel päeval enam mitte tuua.

Laste isa esindaja selgitas TES-ile, et vanemad teostavad hooldusõigust ühiselt ja laste ema

registreeris tütre CCC-sse ilma laste isa nõusolekuta, s.o rikkus jämedalt hooldusõigust. TES

oli nõus tütre kohta TES-is edasi hoidma. 17.09.2024 hommikul viiski laste isa tütre TES-i.

Seejärel läks TES-i laste ema, kes viis tütre koos lastekaitsetöötajatega CCC-sse. Laste isa viis

seejärel 18.–20.09 tütre olude sunnil CCC-sse. Laste isa alternatiivne variant oleks olnud viia

tütar TES-i, kuid seejärel oleksid lastekaitsetöötajad lapse taas keset koolipäeva CCC-sse

korraldanud ning lapse seesugune traumeerimine pole laste isa jaoks aktsepteeritav. Tegelikult

on just laste ema käitunud ühist hooldusõigust rikkudes, registreerides lapse salaja teise kooli,

kuigi laps oli juba ühes koolis kooliteed alustanud.

3. Laste isa hinnangul on tütre võimetele vastav õpikeskkond TES-is. TES on Eesti ja

Baltimaade ainuke akrediteeritud Euroopa Kool. TES-i rajas 2013. aastal Haridus- ja

Teadusministeerium, et pakkuda mitmekeelset ja rahvusvahelist haridust eelkooli, algkooli

ning vanema kooliastme tasemel. TES on ainus rahvusvaheline kool Eestis, millel on 2

keelesektsiooni: inglise ja prantsuse. Nendes sektsioonides käib kogu õppetöö vastavas

keeles. 2023/2024. õppeaastal õpetati koolis 11 euroopa keelt: bulgaaria, eesti, hispaania,

inglise, itaalia, läti, leedu, prantsuse, saksa, soome ning ungari keelt. TES-i õpikeskkond on

lapsesõbralik, tervislik, turvaline ja toetav. Õppetöö toimub värskelt renoveeritud koolimajas,

mis asub südalinnas – vanalinna ning Telliskivi loomelinnaku vahetus läheduses. TES-i

õpilaste heaolu toetavad mitmesugused teenused ja laiapõhjaline tugivõrgustik: õpilaste

huviringid, igapäevane pikapäevarühm (kuni kella 18-ni), raamatukogu ja kohviku teenuseid,

psühholoog, medõe ja eripedagoogi tugi ning aineõpetajate konsultatsioonid. TES-is on üle 90

töötaja, kes on erineva kultuurilise tausta ja tööalase kogemusega. TES-is toimub õppetöö

Euroopa Koolide õppekavade järgi ning lõpetamisel saavad õpilased Euroopa Bakalaureuse

diplomi, mida tunnustatakse kõikides Euroopa ja paljude teiste riikide ülikoolides (nt

Suurbritannia, USA, Hiina, Kanada ja Jaapan). Tulenevalt laste isa rahvusvahelisest taustast ei

ole topeltkodakondsusega lapsed mitte üksnes Eesti kodanikud, vaid on maailmakodanikud.

Seega on laste isa jaoks on väga oluline, et lapsed õpiksid EB või IB õppekava järgi. Laste isa

soovib, et lastel oleks võimalikult ladus tulevikus otsustada, kas nad soovivad õppida Eestis

või välismaal. Tütrel on IST-is ja TES-is õpitud aja jooksul tekkinud ka palju kooli- ja

klassikaaslastest sõpru. Lisaks tütrele õpib TES-is tütre klassis veel 2 hiinlasest õpilast,

2-24-13761

kellega tütar saab hiina keelt harjutada. Tütar on korduvalt väljendanud, et on rahul ja õnnelik

rahvusvahelises keskkonnas õppimisega ja talle väga meeldis õppida IST-is ning väga

meeldib õppida nüüd TES-is. Laste ema on aga tütre soove ignoreerinud. Kui tütar läheb

CCC-sse, siis seal toimub õpe eesti keeles ning laste isal on väga raske tütart koolitöödes

aidata ja toetada. Samuti halveneb sellisel juhul tütre inglise keele oskus ja see takistab tema

suhtlust isaga.

4. Vanematel on erimeelsus ka poja haridustee osas. Kuigi poeg läheb kooli alles 2026. aastal,

on vanemate vahel juba nüüd erimeelsus, mis kooli poeg 1. klassi läheb. Laste isa soovib, et

poeg saaks oma võimetele vastava parima võimaliku hariduse. Seejuures on oluline, et

mõlemad vanemad saaksid poja jaoks koolitöös olemas olla, mistõttu soovib laste isa, et poeg

õpiks inglisekeelses keskkonnas. Laste isa hinnangul on poja jaoks kõige sobivam kool TES

või alternatiivselt IST. Laste ema aga leiab, et poja haridustee peab sõltuma sellest, kuhu on

emal sel ühel nädalal kuus, mil poeg ema juures on, logistiliselt kõige mugavam poega viia.

Laste ema jaoks on logistiliselt kõige mugavam poega CCC-sse viia. Kool peab aga olema

valitud lähtuvalt lapse huvidest, mitte ühe vanema mugavusest. Laste ema ei huvita see, et

ülejäänud 3 nädalat kuus peab laste isa lapsi Tiskrest läbi ummikute Mustamäele viima ega ka

see, et lapsed saavad rahvusvahelises erakoolis oluliselt parema hariduse. Laste ema eirab

asjaolu, et tütar on juba aasta aega ingliskeelse õppega koolis õppinud ja alustas õpet ka

järgmisel aastal, kuid ema viis tütre enda isiklikke huve esiplaanile seades sellest koolist ära.

5. Vastuseks laste ema avaldusele märgib laste isa, et see ei ole kantud laste parimatest

huvidest. Praegune 3 aastat kestnud elukorraldus on laste jaoks stabiilne, kuid elatisvõlglasest

ema jaoks ebamugav. Seepärast üritab laste ema erinevate kohtumenetluste kaudu olukorda

enda kasuks pöörata, et pääseda elatise maksmisest kohustusest. Laste ema keeldus tütre

koolivalikul igasugusest koostööst ja registreeris tütre salaja CCC-sse. Laste isa jaoks on

oluline, et kuna lapsed on võimekad, siis saaks nad ka võimalikult kõrgetasemelise hariduse.

Ühtlasi on laste isa jaoks oluline, et mõlemal vanemal oleks võimalik lastele koolitöödes

toeks olla. Laste ema valdab eesti ja inglise keelt. Laste isa valdab hiina ja inglise keelt. Ka

omavahel suhtlevad vanemad just inglise keeles. Seega on laste huvides parim, et nad

läheksid ingliskeelsesse kooli. Kummalised on laste ema etteheited, et laste isaga ei ole

võimalik läbi rääkida ja kompromisse teha. Tegelikult on just laste ema see, kellega on väga

keeruline laste parimatest huvidest lähtuva lahenduseni jõuda. Laste ema oli tütre koolivaliku

osas täiesti paindumatu ja keeldus igasugusest kokkulepete tegemisest. Laste ema on

avalduses viidanud laste isa 13.06.2024 sõnumile. Laste isa selgitab, et sõnum on saadetud

emotsiooni pealt ja ajal, mil vanemad tülitsesid ning seda ei saa mingil juhul käsitleda laste

isa ametliku nõusolekuna lapse koolivalikuks. Ühtlasi märgib laste isa, et kui tütar päriselt

soovib õppida CCC-s, siis isa tütre soovi ei eira. Küll aga on tänaseks päevaks pigem välja

kujunenud olukord, kus tütar on lojaalsuskonfliktis – emaga olles eelistab CCC-d ja isaga

olles TES-i. Peale Hiina reisi intsidenti tegi laste isa oma käitumises korrektuure ja on

edaspidi arvestanud nii, et tütre õppetöö reiside tõttu kannatada ei saaks. Kuigi laste isa pole

CCC-ga kunagi nõustunud, viib isa kohtumenetluse ajal tütre kolmel nädalal kuus

igapäevaselt Tiskrest CCC-sse. Tütar on isale öelnud, et ta ei taha CCC-s käia, kuid ema

sunnib teda. Laste ema pole usutavalt selgitanud, miks on CCC tütre jaoks parem kool. Laste

emale miskipärast tütre IST-s tekkinud sõbrad korda ei lähe. Laste ema soovib laste Hiina

identiteedi maha suruda ja lapsi eestistada. IST-s õppides oli tütre päevaplaan struktureeritud

ja nüüd on tütre päevaplaan kaootiline. Tütar huviringides ei käi, ema tütre andeid ei märka

ning nende arenemist ei toeta. Avaldusest ei nähtu argumentatsiooni ega tõendeid selles osas,

et vanemate vahel oleks erimeelsus tütre viibimiskoha suhtes. Avaldusest ei nähtu

argumentatsiooni ega tõendeid ka selles osas, et vanemate vahel oleks erimeelsus poja

viibimiskoha suhtes. Lapse heaolu spetsialistid ei suhtu vanematesse neutraalselt, vaid on

2-24-13761

väga kindlalt valinud laste ema poole ja mida iganes laste isa teeb, püüavad lapse heaolu

spetsialistid seda võimendada ja kuvada võimalikult negatiivsena.

Laste ema avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

6. Laste ema esitas tsiviilasjas nr 2-24-14329 avalduse vanemate ühise hooldusõiguse

osaliseks lõpetamiseks ja lõpetatud osas laste emale ainuhooldusõiguse üleandmiseks.

Maakohus liitis 02.10.2024 määrusega tsiviilasjad nr 2-24-14329 ja 2-24-13761 ühte

menetlusse.

7. Laste ema palus lõpetada vanemate ühise hooldusõiguse laste suhtes osaliselt viibimiskohta

ja haridusküsimusi puudutavas osas ning anda selles osas ainuhooldusõiguse üle laste emale.

8. 2021. aasta sügisest, kui poeg läks lasteaeda, viibisid lapsed nädalaste tsüklitena kummagi

vanema juures. Lõpuks allus laste ema laste isa tugevale survele ja leppis sellega, et lapsed

olid 1 nädala emaga ja 3 nädalat isaga. Nii kestis see kuni 2023. aasta juulikuuni. Vanemate

kokkuleppel lendas koos lastega 09.07.2023 Hiinasse. Kokkulepe oli, et isa on lastega Hiinas

3 nädalat. Tegelikult tuli aga laste isa lastega tagasi alles 08.09.2023. Tütar ei saanud selle

tõttu osaleda oma esimese koolipäeva aktusel ja puudus koolist rohkem kui nädala. Sellest

ajast alates on laste ema püüdnud tagajärjetult saavutada laste isaga kokkulepet, et lastel oleks

vahelduv elukoht kummagi vanema juures. Laste isa on paindumatu ja mingeid kompromisse

ei tee. Vanematel on tänaseks tekkinud erimeelsused laste haridustee osas ja koostöö

vanemate vahel ei õnnestu. Tütar pidi 01.09.2023 minema 1. klassi. Selleks tegi laste ema

04.03.2023 taotluse lapse elukohajärgsesse kooli (CCC). Paar kuud hiljem sai laste ema

telefonikõne Haridusametist, millest selgus, et laste isa oli üritanud laste ema esitatud

kooliavaldust koolist tagasi võtta. 16.05.2023 korraldas eestkosteasutus kohtumise mõlema

vanema osavõtul. Selle tulemusel määrati 22.05.2023 tütrele koolikoht CCC-s. 14.06.2023

esitas laste ema koolile kõik kooli astumiseks vajalikud dokumendid ja tütar jäi ootama

kooliminekut. 03.08.2023 st ajal, kui laste isa oli lastega Hiinas, sai laste ema teada, et laste

isa oli tütre pannud erakooli (IST). Kuna tütar oli EHIS-es teise kooli õpilasena registreeritud,

siis tema registreerimine CCC õpilaseks ei olnud enam võimalik.

9. 13.06.2024 saatis laste isa laste emale sõnumi, et ta on tütrega rääkinud ja tütar tahab elada

emaga, aga kuna lapsi eralda ei ole hea, siis lubab ka pojal emaga elada. Sama sõnumiga andis

laste isa teada, et esimene kooliaasta IST-s hakkas lõppema ning lubas laste emal tütrele uus

kool valida. Laste ema viis koheselt tütre dokumendid CCC-sse, kus oli tütre jaoks koht

olemas. 13.08.2024 sai aga laste ema laste isalt sõnumi, mille kohaselt on tütar võetud vastu

TES-i, mille ootejärjekorras ta oli. Sellisest „järjekorras olemisest“ kuulis laste ema

esmakordselt. Samuti teatas laste isa, et ta ei ole nõus tütre õppima minemisega CCC-sse, sest

see rikkuvat lapse tuleviku. Augusti lõpus selgus, et TES oli just plaaninud hakata tegelema

tütre kooli ümber vormistamisega. Laste ema selgitas TES-ile, et kuna laste isa andis talle

eelnevalt loa lapsele kool valida, siis seda ta ka tegi ning tütart oodatakse CCC-sse. TES

mõistis olukorda ning lubas laste isa teavitada. Samal päeval sai laste ema laste isalt kõne, kus

too ainult karjus ja sõimas. Seejärel laste isa juures olles ähvardas laste isa laste ema tütart

CCC-sse mitte viia ja kui laste ema peaks seda tegema, siis toob tema lapse sealt lihtsalt ära

ning kui tema oma tahtmist ei saa ning laps TES-i ei lähe, siis hoiab ta last hoopis kodus.

02.09.2024 toimus tütrel esimese koolipäeva aktus CCC-s. See läks väga hästi. 03.–13.

septembrini käis tütar ilusti CCC-s. E-koolist nägi ema 16.09.2024, et CCC-s on tütar

puudujaks märgitud. Järgmisel päeval sai laste ema teada, et isa oli ikkagi viinud tütre TES-i.

Seejuures oli laste isa 16.09.2024 saatnud TES-i kirja, et tütar tahab käia CCC-s ja TES-i ei

tule, kuid 17.09.2024 hommikul saabus ikka koos tütrega TES-i, kus neid juba ootasid lapse

2-24-13761

heaolu spetsialistid. Spetsialistid püüdsid laste isale olukorda selgitada, kuid ta keeldus neid

kuulamast ja midagi aru saamast. 18.09.2024 viis laste isa lapse kooli (CCC-sse), kuid tütar ei

olnud nõus isaga kooli minema. Alates 25.09.2024 on nii, et laste ema sõidab töö juurest laste

isa juurde, võtab tütre, viib ta kooli, sõidab tagasi tööle ja teeb oma töötunnid järgi. Laste isa

läheb kooli lapsele järele. Igal õhtul käib laste ema laste isa juures tütrega õppimas. Laste isa

senine vastuoluline käitumine kooliküsimustes on olnud tütart traumeeriv. Kuna kokkulepete

sõlmimine laste isaga on tema isikuomadustest tulenevalt ebamõistlikult keeruline või siis

jäävad sõlmitud kokkulepped temast tulenevalt täitmata, on laste ema hinnangul põhjendatud

lõpetada vanemate ühine hooldusõigus haridusküsimusi puudutavas osas ja anda

ainuhooldusõigus haridusküsimustes üle laste emale.

10. Tütar peaks käima elukohalähedases koolis. CCC oleks tütrele parim valik mitmel

põhjusel. Esiteks võimaldab ema elukoha lähedus koolile lapses kasvada iseseisvusel. Eriti

just algkoolis peaks laps saama võimaluse õppida ise kooli minema ja koolist tulema. Sellel

on laiem mõju tema edasistele toimetulekuoskustele. Teiseks käis tütar Tallinnas XXX

lasteaias, mis jääb oma asukohalt laste ema kodu ja CCC vahele. Enamus tütre

lasteaiakaaslastest asus õppima CCC-s, mistõttu on tal klassis palju sõpru. Tütre emakeel on

eesti keel. Laste isa on küll pärit Hiinast, kuid lastega suhtleb inglise keeles ja oma emakeelt

lastele ei õpeta. Laste ema hinnangul on laste jaoks ennekõike oluline omandada oma

vanemate emakeeled, sest inglise keele õpetamise tase Eestis tagab gümnaasiumi lõpuks igale

vähegi keelt õppivale noorele sorava inglise keele oskuse. Vanemad valisid lastele elukohaks

Eesti, ka laste isa otsustas pärast ülikooli lõpetamist oma elu siduda Eestiga. Seetõttu on

eestikeelses koolis õppimine tütrele esmatähtis.

11. Ehkki praegu on erimeelsused koolivalikus olnud üksnes tütart puudutavas osas, on

arvestades mustrite korduvust, vaidlust ette näha ka poja puhul. Pojaga on laste isa rohkem

seotud kui tütrega, sest ta samastab poega üsna palju iseendaga. Ka poeg käib XXX lasteaias

ning temagi rühmakaaslased lähevad enamasti õppima CCC-sse. Seetõttu taotleb laste ema

juhul, kui pooled ei lepi käesoleva kohtumenetluse käigus kokku poja minemises CCC-sse, ka

poja osas ühise hooldusõiguse lõpetamist haridusküsimustesse puutuvas osas.

12. Praegune elukorraldus, kus laste ema peab käima igal õhtul laste isa juures tütrega

õppimas ja tütart sealt kooli sõidutamas, ei ole mõistlik. Hoidmaks ära vanemate omavoli

laste siia-sinna rebimisel ja laste manipuleerimist, tuleb õiguslikult lahendada lapse elukoha

küsimus. Laste huvides on vahelduv elukoht vanemate vahel siis, kui vanemad teevad

koostööd, nende elukohad on lähestikku ja pendeldamine sobib lapse isikuomadustega, sh

vastab lapse kohanemisvõimele. Seda on võimalik lahendada ühise hooldusõiguse osalise

lõpetamisega viibimiskohta puudutavas osas.

13. Vastuseks laste isa avaldusele ühise hooldusõiguse lõpetamiseks leiab laste ema, et see ei

ole põhjendatud. Laste isa avalduses on toodud palju selliseid faktiväiteid, mis ei lähe kokku

sellega, mida on menetluses tuvastanud lapse heaolu spetsialistid ja mida lapsed on rääkinud

kohtule ja oma advokaadist esindajale. Laste ema hinnangul ei ole asjakohane ega laste

peamistes huvides inglisekeelne õpe, vaid vanemate emakeelne õpe. Keskendumise asemel

inglisekeelsele haridusele oleks eesmärgipärane, kui laste isa leiaks võimalusi õpetada lastele

oma emakeelt.

Menetlusosaliste seisukohad

14. Harku vald toetas laste ema avaldust. Harku valla arvamuse kohaselt on mõlemal vanemal

võimekus tagada laste põhivajadused, sh sobiv eluruum. Hetkel elavad lapsed 3 nädalat isaga

2-24-13761

ja 1 nädal emaga. Laste isa ei ole nõus seda muutma, sest näeb, et lapsed peavad elama ühes

kindlas kohas. Laste isa nägemus on väga resoluutne ja paindumatu, ta ei näe laste vajadusi

emaga koosolemiseks. Laste isa ei suuda eneseväljendust taltsutada ka spetsialistide

juuresolekul ning on selgelt olnud näha, kuidas isa survestab oma soove laste peale, mis ei ole

laste huvidega kooskõlas, sest lapsed on korduvalt väljendanud soovi olla rohkem koos

emaga. Tütre hariduse omandamine on laste isa nõudmiste järgi muutunud lapse jaoks väga

traumeerivaks ja stressirohkeks olukorraks. Kui laste isa oma suhtumist ei muuda antud

teemal, siis muutub ka poja koolitee sama raskeks. Kui lapsevanemate vaheline suhtlus on nii

konfliktne, et ei saa teha ühiselt lapse huvisid arvestavaid otsuseid, siis on lapse jaoks parim,

kui otsustus on ühel vanemal. Antud küsimuses on laste ema näidanud, kuidas last selles

raskes olukorras toetada, nõustada ja leevendada pingeid. Lapsele sobib eestikeelses

keskkonnas koolis käia, kus on ka tema vanad lasteaia kaaslased. Lapsel on mõlema

vanemaga toimiv suhtlus ja inglise keelt õpetatakse eesti koolides alates algklassist peale ning

siinkohal ei ole isal alust arvata, et lapse haridus on kehvem kui inglisekeelsetes erakoolides.

Tütar ei ole kordagi väljendanud Harku valla lapse heaolu spetsialistile, et ta sooviks käia

inglisekeelses koolis, vaid just eestikeelses. Samuti ei ole koolist tulnud infot, et laps ei sobiks

riikliku õppekava vormile. Kui vanemad olid teinud notariaalse kokkuleppe, et laste isa võib

lastega reisida Hiinasse, siis laste isa kuritarvitas seda nõusolekut, kahjustades sellega tütre

hariduse omandamist. Ilma ema nõusolekuta viibis isa lastega 2 kuud Hiinas.

15. Tallinna linn toetas laste ema avaldust. Ühist hooldusõigust ei ole võimalik jätkata laste

isa ulatusliku omavoli ja lapsi kahjustava käitumise tõttu. Laste isa kuritarvitab oma

hooldusõigust nii hariduse küsimuses kui ka viibimiskoha määramise otsustamises ning ei

lähtu laste vajadustest ja huvidest, põhjustades lastele üleelamisi ja hirmu. Laste ema on oma

käitumisega näidanud, et ta ei tööta laste isa vastu ega takista laste suhtlust ja tegevusi koos

isaga, pigem on avatud lahenduste otsimisele ja koostööle. Laste emale viibimiskoha ja

hariduse määramise osas hooldusõiguse üleandmine toob laste jaoks kaasa olukorra

rahunemise selliselt, kus nad saavad keskenduda oma arengulistele vajadustele lasteaias ja

koolis, kaob pingeseisund ning nad saavad rohkem osaleda tegevustes nii ema kui ka isaga.

16. Lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja leidis, et laste isa avaldus ei ole

põhjendatud, vaid põhjendatud on laste ema avaldus. Mõlema vanema avaldustest lähtuvalt on

vanemate vahel ületamatud erimeelsused sellises ulatuses, mis tingivad vanemate ühise

hooldusõiguse lõpetamise vajaduse laste hariduse küsimuses. Kuigi poja osas ei ole vanemate

vahelise sisulise vaidluse kahjulik tagajärg veel realiseerunud, tuleb arvestada siiski vanemate

vaheliste vaidluste mastaapi ja mõju tütrele ning on oluline samasuguse kahjustava tegevuse

vältimine poja suhtes. Ainuhooldusõiguse üleandmisel tuleb arvestada vanema varasemat

omavoli ning last kahjustavat käitumist. Lapse seisukohast on lubamatu olukord, kus vanemad

on kokku leppinud lapse kooli vahetamises ning kokku leppinud lapse asumise ühte kooli

ning seejärel üks vanem vahetab kooli omavoliliselt teiseks kooliks. Lapse segadus ja

läbielamised sellega seoses olid kooliaasta alguses kindlasti äärmiselt ebameeldivad.

Arvestades asjaolu, et lapsed elavad käesoleval ajal Eestis, on oluline, et lapsed tunneksid

ennast enda elukoha riigi kultuuriruumi osana, mille eeltingimuseks on kohaliku keele oskus.

Seega on oluline, et lapsed, elades Eesti Vabariigis, valdaksid riigikeelt, s.o eesti keelt heal

tasemel. See omakorda tagab lastele kvaliteetse hariduse ning hiljem sissetuleku ja sotsiaalse

ning majandusliku toimetuleku. Arvestades inglisekeelse kultuuriruumi levikut ja

kättesaadavust, ei ole mure inglise keele oskuse pärast põhjendatud, eriti kui vähemalt üks

vanematest suhtleb lastega inglise keeles. Täiendavalt jääb arusaamatuks, miks peab laste isa

oluliseks lastel inglise keele oskust, kuid mitte hiina keele oskust, mis peaks eelduslikult

olema laste isapoolse identiteediga seotud. Kuna laste isa on tütre osas hooldusõiguse

teostamisel lapse hariduse küsimuses tegutsenud ulatusliku omavoliga, last kahjustavalt ning

2-24-13761

täielikult jätnud tähelepanuta asjaolu, et laps vajab Eestis elades head eesti keele oskust, on

põhjendatud laste hariduse küsimuses ainuhooldusõigus üle anda laste emale. Lastele

määratud esindaja toetab ka viibimiskoha osas ühise hooldusõiguse lõpetamist ja

ainuhooldusõiguse üleandmist laste emale.

Maakohtu määrus ja põhjendused

17. Maakohus rahuldas laste ema avalduse osaliselt ja lõpetas laste vanemate ühise

hooldusõiguse haridusküsimusi puudutavas osas (s.o koolivalik) ja andis selles osas

ainuhooldusõiguse laste emale. Viibimiskoha osas hooldusõiguse üleandmiseks jättis

maakohus rahuldamata. Samuti jättis maakohus rahuldamata laste isa avalduse. Laste

vanemate menetluskulud jättis maakohus nende endi kanda. Lastele määratud esindaja tasu ja

kulud jättis maakohus Eesti Vabariigi kanda.

18. Lapsevanemate vahel on vaidlus selle üle, millises koolis peaks tütar oma haridusteed

jätkama. Lapsevanematel on erimeelsused ka poja haridustee osas. Kuigi poeg läheb kooli

alles 2026. aastal, on lapsevanemate vahel juba nüüd erimeelsused, mis kooli poeg 1. klassi

läheb. Perekonnaseaduse (PKS) § 119 kohaldamine tuleb kõne alla eelkõige siis, kui vanemad

vaidlevad last puudutava ühekordse olulise küsimuse üle ja soovivad konkreetse küsimuse või

olukorra lahendada ega soovi ühist hooldusõigust nimetatud küsimuses lõpetada. Ühise

hooldusõiguse osaline või täielik lõpetamine PKS § 137 alusel on suunatud hooldusõiguses

ulatuslikumate muudatuste tegemisele, mille tulemusel saab vanem õiguse otsustada

iseseisvalt kõigi tulevikus tekkivate küsimuste üle valdkonnas, milles on talle

ainuhooldusõigus antud. Maakohtu hinnangul võiks praegusel juhul kohaldamisele kuuluda

ka PKS § 119, mille kohaselt saaks kohus anda vanemale otsustusõiguse koolivaliku

küsimuses, kuid antud juhul ühele vanemale otsustusõiguse andmine laste hariduse (s.o

koolivaliku) osas lapsevanemate konflikti ei lahenda. Kohus ei olnud veendunud, et

lapsevanemate suhted lähiajal paranevad ja et mitte anda alust uueks kohtuvaidluseks

olukorras, kus kumbki lapsevanem paneb lapsed (uuesti) enda soovitud kooli, on põhjendatud

ühise hooldusõiguse lõpetamine tütre ja poja hariduse (s.o koolivaliku) osas.

19. Maakohus tuvastas, et 13.06.2024 saatis laste isa laste emale sõnumi, millest nähtuvalt

andis laste isa laste emale nõusoleku tütrele uus kool valida. Hoolimata laste emale antud

nõusolekust koolivaliku osas, ei olnud laste isa hiljem enam sellega nõus, et tütar käib CCC-s,

mistõttu registreeris laste isa lapse TES-i. 2. klassi alustas laps 2024. aasta sügisel

paralleelselt kahes koolis (TES ja CCC) käimisega. Eeltoodu on põhjustanud lapses ärevust ja

stressi ning ka võimalikku koolitõrget. Lapse huvides ei ole olukorra jätkumine, kus laps peab

paralleelselt käima kahes erinevas koolis põhjusel, et vanemad ei suuda omavahel koolivaliku

osas kokkuleppele jõuda.

20. Kohus ei saa otsustada, millises koolis peaks laps käima, vaid peab hindama, kumb

vanem on sobivam lapse koolivaliku küsimust otsustama. PKS § 137 lg 3 kohaselt lähtub

kohus hooldusõiguse ühele vanemale andmise otsustamisel eeskätt lapse huvidest, arvestades

muu hulgas kummagi vanema vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist

seotust lapsega ja senist pühendumist lapse eest hoolitsemisel ning lapse tulevasi

elamistingimusi. Lapsed suhtlevad isaga inglise keeles ja emaga eesti keeles. Lapsed on Eesti

kodanikud (ja ka Hiina kodanikud) ning elavad Eestis. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse

(PGS) § 21 lg 1 kohaselt on põhikooli ja gümnaasiumi õppekeel eesti keel. Lapsevanemad

valisid lastele elukohaks Eesti. Ka laste isa otsustas pärast ülikooli lõpetamist oma elu siduda

Eestiga. Lisaks selgitas laste isa 27.01.2025 toimunud ärakuulamisel, et tal ei ole plaanis

Eestist ära minna. Eeltoodu tähendab, et lastel on koolikohustus, põhikoolis on hariduse

2-24-13761

omandamise keeleks eesti keel ja vanem on kohustatud võimaldama lastel koolikohustuse

täitmist. Kohus nõustus laste esindajaga, et lapsed elavad käesoleval ajal Eestis, mistõttu on

oluline, et lapsed tunneks ennast enda elukoha riigi kultuuriruumi osana, mille eeltingimuseks

on kohaliku keele oskus. Seega on oluline, et lapsed, elades Eesti Vabariigis, valdaks

riigikeelt, s.o eesti keelt heal tasemel. See omakorda tagab lastele kvaliteetse hariduse ning

hiljem sissetuleku ja sotsiaalse ning majandusliku toimetuleku. Arvestades inglisekeelse

kultuuriruumi levikut ja kättesaadavust, ei ole laste isa mure inglise keele oskuse pärast

põhjendatud, eriti kui vähemalt üks vanematest suhtleb lastega inglise keeles ning puudub

tegelik vajadus õppida inglisekeelses koolis, et lastel tekiks inglise keele oskus. Inglise keelt

õpitakse koolis ka esimese võõrkeelena. Lisaks õpib tütar CCC-s inglisekeelse kallakuga

rühmas. Küll aga on vajalik eesti keele piisaval tasemel oskuse tekkimiseks õppida

eestikeelses koolis. Arusaamatuks jääb, miks laste isa peab oluliseks lastel inglise keele

oskust, kuid mitte hiina keele oskust, mis peaks eelduslikult olema laste isapoolse

identiteediga seotud. Laste ema ei ole vastu olnud sellele, et lapsed hiina keelt õpiks, sh tütar

osaleks muudes huvialaringides. Laste ema on selgitanud, et 2024. aasta kooliaasta algas neile

raskelt ja eelmisest koolist üle tulles oli väga raske järje peale tagasi saada, mistõttu otsustati

üksnes koolile keskenduda.

21. Käesolev vaidlus on alguse saanud põhjusel, et laste isa ei ole suutnud aktsepteerida laste

ema, kellele laste isa andis eelnevalt nõusoleku, poolt valitud kooli, mistõttu pidi nende tütar

2024. a sügisel käima paralleelselt kahes koolis, mis on lapses ärevust ja stressi tekitanud.

Eeltooduga on laste isa kahjustanud lapse heaolu. Laste isa nõusolekuga tutvudes ei

tuvastanud kohus, et see oleks saadetud emotsiooni pealt või laste isa ei oleks saadetud

sõnumit läbi mõelnud. Laste isa on andnud laste emale sõnaselge nõusoleku tütre uude kooli

registreerimiseks. Lisaks on laste isa kinnitanud valmisolekut lapsi abistada ka siis, kui lapsed

käivad eestikeelses koolis. Laste isal ei ole tegelikult vastuväiteid sellele, et tütar käib

eestikeelses koolis. Laste isa vastuväide laste ema poolt valitud kooli osas seisneb selles, et

kui tütar õpib ema elukoha lähedal asuvas koolis, võib see olla argumendiks sellele, et lapsed

elaksid edaspidi peamiselt emaga.

22. Ärakuulamisel selgitas tütar, et ta käib praegu CCC 2. klassis. Koolis läheb lapsel hästi.

Laps tunneb, et ta on nüüd rutiini ja koolielusse sisse harjunud. Laps avaldas, et Mustamäel

on õpetaja natuke kuri ja hirmus. Õpetaja on kuri, kui laps hiljaks jääb või on kodutöö

tegemata. Samas selgitas laps, et enam ei ole ta kooli hiljaks jäänud. Kodutööd on vahel

jäänud tegemata, sest lapsel on need ära ununenud. Kodutööde tegemine on rohkem ära

ununenud isa juures olles. Klassikaaslastega saab laps hästi läbi. Kui laps saaks valida, läheks

ta Tallinna Rahusvahelisse Kooli, kuna seal on head toidud ja õpetajad ei ole kurjad.

23. Kohus leidis, et laste ema on sobiv ja võimeline hooldusõigust teostama. Kohtu hinnangul

on laste huvides saada parim haridus, mis on võimalik ja parima hariduse saamine ei sõltu

mitte niivõrd konkreetsest koolist, vaid hoopis kõrvalisest toetusest, innustusest ja huvist,

mida laste ema varasem käitumine lubab ka tema puhul eeldada. Laste ema on käesolevalt

taganud tütre koolikohustuse täitmise ja lapsel koolis edasijõudmisega probleeme ei ole.

Lapse mõnetine vastumeelsus praeguse kooli suhtes on kohtu hinnangul tingitud sellest, et

lapsel oli alguses segadus, millises koolis laps käima hakkab, soov mõlemale vanemale meele

järgi olla ja asjaolud, et vahel on jäänud kodutööd tegemata. Lapse huvides on kindla, lapse

jaoks arusaadava ja ettenähtava elukorralduse säilitamine, mistõttu ei ole lapse huvides uuesti

kooli vahetamine. Kui laps vanemaks ja küpsemaks saab, on lapsel võimalik edasi õppimisega

seonduvaid küsimusi arutada juba mõlema vanemaga. Kui tütar kasvab, siis kasvõi pärast

põhikooli on tal võimalik juba endal valida, kas õppida edasi IB programmiga koolis või

õppida n-ö tavaprogrammi raames.

2-24-13761

24. Kuigi poeg käib käesoleval ajal lasteaias ja lasteaiavaliku osas lapsevanemate vahel

erimeelsused puuduvad, on lapsevanemad kohtumenetluses avaldanud, et nende vahel on juba

erimeelsused, millisesse kooli poeg 2026. aastal 1. klassi läheb.

25. Olukorras, kus kohus pole tuvastanud, et kumbki vanem oleks vägivaldne või võimetu

lapse eest hoolitsema ning lapsel on mõlema vanemaga tugev side, tuleb kohtul lähtuda

sellest, et lapse huvides on ka vanemate lahuselu korral veeta aega võimalikult võrdselt

mõlema vanemaga. Laste ema ei ole esile toonud mõjuvat põhjust, miks peaks temal olema

edaspidi õigus ainuisikuliselt otsustada selle üle, kus peaks olema laste elukoht. Hiina reisi

puhul oli tegemist minevikus aset leidnud ühekordse juhtumiga. Lapsed soovivad jätkuvalt

võrdselt mõlema vanemaga aega veeta. Mõlemal vanemal on lastele loodud turvalised ning

eakohased kasvu- ning arengutingimused. Samuti ei ole kohus tuvastanud, et osa aega isa

juures viibides oleks laste heaolu ja tervis ohus.

Määruskaebus

26. Laste isa esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse osas, milles

maakohus rahuldas laste ema avalduse ning palub teha tühistatud osas uue määruse, millega

rahuldada laste isa avaldus.

27. Alates 2024. aasta sügisest viibivad lapsed vanemate juures n-ö 50/50 põhimõttel kaks

nädalat ühe vanema juures ja kaks nädalat teise vanema juures. Ainuhooldusõigus laste

hariduse küsimustes tuleb anda laste isale, sest isa on sobivam lapsevanem lapse koolivaliku

küsimust otsustama ning laste eest emaga võrreldes oluliselt pikema aja jooksul üksi

hoolitsenud.

28. Tütar on enam-vähem võrdse aja saanud õppida inglise keeles rahvusvahelises

keskkonnas (1. klassis) ja eestikeelses keskkonnas (2. klassis). Tütar ütles kohtule, et tema

soovib õppida rahvusvahelises koolis. Kohus jättis lapse soovi õppida rahvusvahelises

keskkonnas tähelepanuta ja leidis, et rahvusvahelisest perest pärit laste parimates huvides on

õppida eestikeelses keskkonnas (s.o anda hariduse ainuhooldusõigus emale), sest lapsed

elavad Eestis. Laste isa hinnangul on päritolu põhjal ühele vanemale hooldusõiguse andmine

selgelt diskrimineeriv. Üht kultuuri ei peaks eelistama teisele, vaid mõlemad kultuurid

peaksid olema toetatud, kuna mõlemad on oluline osa laste identiteedist. Õppides Eestis

rahvusvahelises keskkonnas, kus ka tütar on avaldanud soovi õppida, on toetatud nii laste

Eesti päritolu kui ka laste Hiina päritolu ning mõlemad vanemad saavad lastele koolitöödes

maksimaalselt toeks olla. Laste isa ei nõustu, et elamine Eestis oleks argument emale

ainuhooldusõiguse andmiseks. Lisaks oskavad lapsed juba praegu eesti keelt ning saavad oma

ema ja eestikeelsete sõprade kaudu igakülgselt osa siinsest kultuuriruumist, mistõttu ei jääks

nad TES-is õppimise korral millestki olulisest ilma. Kooli osas on kuldne kesktee

rahvusvaheline kool, kus laps omandab lisaks inglise keelele ka eesti keele ja hiina keele.

Praegusel juhul on kohus faktiliselt laste Hiina tausta täielikult maha salanud.

29. Laste isa meelest on kohtu viide PGS § 21 lg-le 1 kohatu, sest vastasel juhul tuleks kõik

muukeelse õppekeelega koolid Eesti Vabariigis sulgeda. Hea riigikeele oskus on oluline, kuid

laste isa hinnangul tagab just võõrkeelte oskus lisaks kvaliteetsele haridusele hiljem

sissetuleku ja sotsiaalse ning majandusliku toimetuleku, seda ka väljaspool Eesti Vabariiki.

30. Väär on kohtu järeldus, et laste isa ei pea oluliseks laste hiina keele oskust. Vastupidi,

laste isa peab laste hiina keele oskust väga oluliseks ja selle toetamiseks käiski laps 1. klassis

hiina keele ringis ja tal olid hiinlastest koolikaaslased ja sõbrad. Laste isa ei nõustu kohtu

2-24-13761

järeldusega, et kuna isa abistab tütart koolitöödes, siis tegelikult ei ole isa vastu sellele, et laps

käib eestikeelses koolis. Kohus on laste isa ennastsalgavat lastele pühendumist ja nende

igakülgset toetamist tõlgendanud ebaõiglasel viisil laste isa kahjuks. Kohus on ülekohtune,

leides, et ainult laste ema on taganud lapse koolikohustuse täitmise ja lapse edasijõudmise

koolis. 1. klassis käies elas tütar 3 nädalat kuus isa juures ja lapsel läks koolis väga hästi.

Mõlemad vanemad tundsid lapse õppimise vastu huvi ja olid lapsele toeks. 2. klassis käies,

mil laps on valdava osa ajast elanud vanemate juures 50-50 põhimõttel, on samuti mõlemad

vanemad olnud lapsele toeks. Ainult et isal on toeksolemine olnud keerulisem, sest ta ei valda

eesti keelt. Isa usub, et ka emal oleks toeks olemine keeruline, kui tütar õpiks hiinakeelses

koolis, sest ema ei valda hiina keelt. Rahvusvahelises koolis õppides oleks mõlemal vanemal

võrdväärne võimalus rahvusvahelise taustaga last aidata ning see ei nõuaks ühelt vanemalt

õppimise toetamiseks märkimisväärseid täiendavaid pingutusi.

31. Viimasel ajal on tütrel tekkinud CCC-s konflikt klassikaaslasega, kes kutsub

tütart ,,paksuks tüdrukuks“. Tütre kehakaal on märkimisväärselt tõusnud käesoleva õppeaasta

jooksul. Isa käis tütrega arsti juures ja arst kinnitas, et tütar on ülekaaluline. Arst selgitas, et

tuleb jälgida tütre toitumist ja tütar vajab rohkem füüsilist tegevust. Kui tütar õppis IST-is, oli

tütrel kolmest huviringist kaks seotud füüsilise tegevusega (tantsimine ja ujumine) ja tütar oli

väga heas vormis. Kogu õppeaasta jooksul CCC-s õppides (päevases vahetuses) ei käi tütar

üheski huviringis. Laste ema on keeldunud tütrele huviringide otsimisest. Iga kord kui tütar

kahe nädala tagant ema juurest tagasi tuleb, on ta võtnud juurde enam kui 1 kg. Viimasel

korral võttis tütar kahe nädala jooksul ema juures elades juurde 2,6 kg. Laste isa juures elades

pöörab isa tütre toitumisele ja liikumisele suurt tähelepanu ja kaal püsib stabiilne või langeb.

Hariduse hooldusõigus hõlmab hooldusõigust ka huvihariduse küsimustes. Olukorras, kus

laste ema ei ole soovinud alates septembrist leida võimalust, et laps saaks käia trennis ja see

on lapse tervisele väga kahjulikult mõjunud, ei ole laste isa hinnangul ema näidanud, et

suudaks hooldusõigust teostada lapse parimates huvides.

32. Laste isa selgitab, et 13.06.2024 sõnum on saadetud emotsiooni pealt ja ajal, mil isa ja

ema tülitsesid ning seda ei saa mingil juhul käsitleda isa ametliku nõusolekuna lapse

koolivalikuks. Isegi kui teoreetiliselt saab 13.06.2024 saadetud sõnumit käsitleda nõusolekuna

(millega laste isa ei nõustu), siis ei tähendaks see seda, et laps peaks tingimata ühiselt valitud

koolis käima. Kui lapsele kool ei sobi ja ka pärast mitmekuulist prooviperioodi soovib laps

õppida rahvusvahelises keskkonnas, tuleb lapse huvid ja eelistused seada esiplaanile ja

võimaldada lapsel õppimine rahvusvahelises koolis.

33. Olukorras, kus laps alustas 2. klassi TES-is ja ema nädalal keeldus ema lapse viimisest

TES-i, oli kõigil osapooltel segadus, mis koolis laps käib. Peale seda, kui lapse heaolu

spetsialistid lapse käe kõrval ilma mõlema vanema nõusolekuta keset koolipäeva ühest koolist

teise kooli tirisid, leidis laste isa, et ebastabiilsus ei ole mitte kuidagi lapse huvides. Laste isa

pakkus välja kohtuvälise kokkuleppe, et ainult menetluse ajal käib laps CCC-s. Laste ema ei

tulnud omalt poolt kuidagi vastu ega näidanud valmisolekut kooli osas läbirääkimisteks. Laste

isa leiab, et selleks, et ühe õppeaasta jooksul laps rohkem kahe kooli vahel pendeldama ei

peaks, õpiks laps 2. klassi lõpuni CCC-s. Seejärel on lapsel kolm pikka kuud suvepuhkust ja

alates kolmandast klassist oleks lapse huvides parim õppida taas endale tuttavas

rahvusvahelises keskkonnas, nagu laps õppis kogu 1. klassi ja ka 2. klassi alguses.

34. Kuivõrd laste ema on oma lapse huve kahjustava käitumisega põhjustanud avalduse

esitamise vajaduse, tuleb menetluskulud jätta laste ema kanda.

2-24-13761

Menetlusosaliste seisukohad

35. Laste ema vaidleb määruskaebusele vastu ja leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja

vastab laste huvidele.

35.1. Maakohtu määrusest ei leia vähimaidki viiteid selle kohta, justkui oleks oluline,

millistest riikidest vanemad pärinevad. Vastupidi, maakohus leidis, et asja lahendamisel on

oluline see, millise riigi ja keelekeskkonna on vanemad valinud oma lastele elukohaks.

Kahtlematult oleks väär panna Eesti-Hiina topeltkodakondsusega laste puhul eesti kultuur ja

hiina kultuur omavahel võistlema, nagu laste isa oma määruskaebuses õigesti märgib. Kuid

seda ei olegi maakohus teinud. Väär on laste isa väide, justkui toetaks “rahvusvahelises

keskkonnas” õppimine nii laste Eesti kui ka Hiina päritolu. TES-i kodulehelt nähtuvalt on

selles koolis võimalik küll õppida 11 erinevat keelt, kuid hiina keel nende hulka ei kuulu. Ka

on vastuoluline laste isa põhjendus hiina keele oskuse olulisuse kohta. Maakohtus väitis isa, et

tema räägib lastega inglise keeles ja hiina keeles ei räägi. Määruskaebuses väidab isa, et hiina

keele toetamiseks käis tütar 1. klassis (st õppimise ajal IST-s) hiina keele ringis ja tal olid

hiinlastest koolikaaslased ja sõbrad. Samas leidub määruskaebuses väide, et tegelikult tahtis

laste isa algusest peale tütart panna õppima TES-i, kus hiina keelega mingit puutumust ei ole.

Sellest järeldub, et laste isa etteheide diskrimineerimisele on tegelikult ennast õigustav. Kuna

laste ema pole kunagi vaielnud vastu sellele, et lapsed õpiksid hiina keelt, saab laste isa luua

lastele võimalused hiina keele õppimiseks, selleks ei pea tal olema hooldusõigust

haridusküsimustes vaid kokkulepe laste emaga selles, kus ja millal lapsed hiina keelt ja

kultuuri omandama saaksid hakata, CCC väliselt.

35.2. Laste isal on jäänud tähelepanuta, et tütar ei ole avaldanud soovi õppida TES-is, vaid

avaldas soovi õppida IST-s. Sellist võimalust ei pakkunud lapsele kumbki vanem, st kumbki

vanem ei pidanud lapse huvides olevaks lähtuda üksnes sellest, kus on head toidud ja õpetajad

pole kurjad, kui kodutööd on tegemata või laps hilineb kooli.

35.3. Kindlasti peavad mõlemad vanemad jälgima laste toitumist. Kui lapsed viibivad

arvestatava aja kummagi vanema juures, saab kumbki vanem ajal, mil lapsed on temaga,

tagada lapsele kohase ratsiooni, laste ema on seda teinud ja teeb koguaeg. Väide, justkui saaks

8-aastane laps võtta juurde 2,6 kg kahe nädala jooksul, ei ole tõsiseltvõetav. 8-aastane on

kindlasti aktiivses kasvufaasis ja tema kehakaalu tõus on normaalne, kuid kehakaalu tuleb

jälgida. 08.04.2025 epikriisist nähtub, et laste isa ei tea, mida laps ema juures sööb.

Praeguseks on tütar seisundis, kus ta läheb kooli ja tuleb koolist hea tujuga, jääb tihti

koolikaaslastega pärast koolipäevagi veel õue koos mängima, koolikaaslastega konflikte ei

ole. Ekslik on kaebuse väide, justkui ei oleks laste ema õppeaasta jooksul tegelenud lapse

terviseprobleemidega ja on keeldunud lapse panemisest trennidesse. Laste emale oli

esmatähtis saavutada stabiilsus seoses kooliga. Poole aasta pealt sellistesse rühmadesse, kus

tütrel meeldiks käia, lapsi teadupärast ei võeta. Alates järgmisest õppeaastast on tütre

õppekavas ujumine ning tal on võimalik osaleda koolisiseselt rahvatantsutrennis.

36. Lapsele määratud esindaja leiab samuti, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud.

Koolivalikut ei saa teha lapse soovide järgi. Lapsele valivad kooli lapsevanemad, kuna lapsel

puudub selles vanuses oskus ja teadmised adekvaatset valikut erinevate õppeasutuste vahel

teha, rääkimata sellest, et sellises vanuses laps ei ole võimeline aduma sellise otsuse sisu ega

tagajärgi. Kohtumäärusest ei nähtu, et kohus oleks laste isasse suhtunud diskrimineerivalt.

Määruskaebusest jääb selgusetuks, miks Hiinaga sideme hoidmiseks on laste jaoks oluline

inglisekeelne õpe. Kohus on õigesti lähtunud vanemate kokkuleppest Eesti kodakondsusega

2-24-13761

lastega elada Eestis ning sellest tulenevalt on lastel ka PGS-ist tulenev koolikohustus ning

põhikoolis ja gümnaasiumis on õppekeeleks eesti keel.

37. Harku vald ei toeta laste isa avalduse rahuldamist. Käesolevaks ajaks on mõlemad

vanemad esitanud pereteraapia sooviavalduse. Pereteraapia läbimine on eelduseks aidata

kaasa vanemate omavahelise hea koostöö ja viisaka suhtlemise soodustamiseks, mis

omakorda looks lastele nii öelda tugeva vundamendi edaspidi igapäevaelu toimingute,

õppetöö ja vaba aja tegevustega hästi hakkama saamiseks.

38. Tallinna linn ei toeta laste isa määruskaebust. Laste isale hariduse küsimuse

otsustusõiguse andmine ei ole põhjendatud laste isa ulatusliku omavoli, laste emotsionaalse

tervise kahjustamise ja laste huvidega mittearvestamise tõttu.

Menetluse edasine käik

39. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

40. 03.11.2025 teatas laste isa, et tema elukohaks on nüüd Saue vald, XXX küla ja laste isa

taotles Saue valla arvamuse küsimist.

41. Tallinna linna 10.11.2025 seisukoha kohaselt kulgeb tütre koolitee rahulikult CCC-s. Laps

õpib 3. klassis. Lapsel läheb koolis üldjoontes hästi ja ta on kohanenud õppekeskkonnaga ning

sellega rahul. Poeg alustas sellel sügisel CCC eelkoolis. Laste isa avaldas, et

otsustamisvõimalus laste haridusküsimustes peab olema vanematel võrdselt. Kuigi laste isa on

täna leppinud lapse kooliga, tuleb siiski arvestada asjaolu, et lapsevanemad omavahel ei

suhtle ja kuna laste isa on varasemalt tegutsenud laste ema teadmata ja temaga kokku

leppimata, ei ole välistatud sarnase olukorra kordumine.

42. Laste ema 10.11.2025 selgituse kohaselt on tütar kooliga kenasti ära harjunud. Ema juures

olles läheb ja tuleb ta koolist ise. T.J on muutunud palju iseseisvamaks. Tal on kujunenud

välja mitmeid sõpru ja nendega veedab ta aega koos ka kooliväliselt. Pärast kooli nad

mängivad ja ka õpivad koos. Tütrel ühtki huviringi hetkel pole, ta ise ütleb selle kohta, et ei

jaksakski käia. Puutuvalt pereteraapiasse selgitab laste ema, et seal käisid vanemad kokku

kolm korda (kevad – suve alguses). Teraapia käigus püüdsid vanemad keskenduda ennekõike

sellele, et nende omavaheline suhtlus oleks võimalikult lugupidav ning mõistev. Ja seetõttu

toimubki vanemate omavaheline suhtlus – vajalik info laste kohta – e-mailide teel. See on

konstruktiivne ja mõlemale poolele sobiv. Maakohtu tehtud lahend on hästi toiminud. Tänu

maakohtu lahendile on lõppenud pinged selle üle, kus ja kuidas lapsed haridust omandavad, ja

see on mõjunud rahustavalt ka lastele.

43. Harku valla 13.11.2025 seisukoha kohaselt sai kolme kohtumise järel saavutatud teraapias

siiski hea tulemus. Mõlemad lapsevanemad olid valmis teraapiaruumis koos viibima ja olulisi

teemasid arutama.

44. Laste isa selgitas 13.11.2025, et tütar on küll õppinud CCC-s ühe kooliaasta, kuid tütar on

avaldanud, et: talle ei sobi koolitoit; tualettruumid on ebamugavad; tal on ebakindlustunne

seoses klassijuhatajale lähenemisega; teda kiusas üks poiss. Laste isa esitas taotluse lapse

uueks ärakuulamiseks, kuna eelmisest ärakuulamisest (14.02.2025) on möödunud aega.

Samuti palub laste isa kehtestada vanemate vahel selged koostöömehhanismid (koolivahetus

üksnes vanemate kirjalikul kokkuleppel või kohtu loal; haridusega seotud otsustused;

2-24-13761

regulaarne huvitegevus; transport; suhtluskanal). Laste isa taotleb endiselt maakohtu määruse

tühistamist, kuid erinevalt määruskaebusest ei taotle laste isa enam laste hariduse osas

ainuhooldusõigust endale, vaid soovib, et taastataks vanemate ühine hooldusõigus.

45. Saue vald ei ole ringkonnakohtule oma seisukohta esitanud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

46. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse

tühistamiseks, mistõttu tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel koosmõjus TsMS §-ga 659 jätta

määruskaebus rahuldamata, kuid osaliselt tuleb muuta maakohtu määruse põhjendusi.

47. Kõigepealt lahendab ringkonnakohus lahendamata taotlused.

47.1. Laste ema esitas 28.04.2025 taotluse täiendava tõendi vastu võtmiseks. Laste ema esitas

tütre 08.04.2025 epikriisi, millega soovib ümber lükata laste isa määruskaebuse väidet

huviringides mitteosalemisega tekkinud tütre ülekaalulisuse kohta. Ringkonnakohtu

hinnangul ei oma lapse huviringides mitteosalemine käesoleva asja lahendamisel tähtsust.

Maakohus lõpetas laste vanemate ühise hooldusõiguse koolivaliku osas ja andis selles osas

ainuhooldusõiguse laste emale. Seega ei ole maakohus muus haridusküsimusi puudutavas

osas (sealhulgas huviringide valiku osas) vanemate ühist hooldusõigust lõpetanud. Lisaks ei

saa lapse huviringides mittekäimisest teha järeldust selle kohta, kummale vanemale peaks

hooldusõigus koolivaliku osas kuuluma. Kuna laste isa väide huviringides mitteosalemisega

tekkinud tütre ülekaalulisuse kohta ei ole asjakohane, ei ole TsMS § 238 lg 1 alusel

asjakohane ka laste ema poolt selle väite ümber lükkamiseks esitatud tõend ning

ringkonnakohus jätab selle vastu võtmata.

47.2. Laste isa esitas 13.11.2025 taotluse tütre ärakuulamiseks. Laste isa väitel on pärast

viimast ärakuulamist 14.02.2025 toimunud sisulised muudatused (laste isa uus elukoht on

Saue vallas; pereelu stabiilsust mõjutavad asjaolud; käimasolev uus õppeaasta). TsMS § 5521

näeb ette kohtu kohustuse hagita perekonnaasjas laps, kes on suuteline seisukohti omama, ära

kuulata. Maakohus kuulas lapse ära. Ringkonnakohus leiab, et praeguses menetluse

staadiumis puudub vajadus lapse täiendavaks ärakuulamiseks ja jätab laste isa sellekohase

taotluse rahuldamata. Üksnes selle tõttu, et laste isal on uus elukoht ja tütar on käinud mõnda

aega CCC-s, ei pea ringkonnakohus lapse täiendavat ärakuulamist vajalikuks. Sellest, kas

olemasolev kool lapsele meeldib või mitte, ei saa ringkonnakohus teha järeldust, kas

vanemate ühine hooldusõigus on hariduse osas õigesti lõpetatud. Kohus peab selleks hindama,

kumb vanem suudab lapse koolivalikut tehes lähtuda paremini lapse huvidest.

47.3. Laste isa esitas 13.11.2025 taotluse koostöökorra kehtestamiseks (koolivahetus üksnes

vanemate kirjalikul kokkuleppel või kohtu loal; haridusega seotud otsustuste osas vanemale

vastamise tähtaja määramine; regulaarse huvitegevuse osas otsustuste vastuvõtmise korra

kehtestamine; transpordi korraldamine; vanemate vahelise suhtluskanali määramine). Laste

isa taotlus põhineb sellel, et vanematele jääb laste koolivaliku osas ühine hooldusõigus.

Ringkonnakohus selgitab, et kuna maakohtu määruse resolutsioon jääb muutmata ja laste

emale jääb koolivaliku osas laste hooldusõigus, on laste isa taotlus asjakohatu. Samuti ei oma

tähtsust laste isa taotlus laste huvitegevuse korraldamiseks, kuna käesoleva vaidluse esemeks

on üksnes koolivalik. Seetõttu jääb laste isa taotlus tähelepanuta.

2-24-13761

47.4. Laste isa esitas 17.12.2025 seisukoha, milles toob esile puudused kooli WC-s ja kooli

toidu osas. Ringkonnakohus andis menetlusosalistele võimalusel oma seisukohad esitada.

Ringkonnakohus jätab selle tähelepanuta. Ringkonnakohus andis tähtaja üksnes

menetluskulude nimekirjade esitamiseks. Menetlusosalised on saanud oma seisukohad

piisavalt väljendada ja ringkonnakohtul puudub vajadus anda tähtaegu täiendavate

seisukohtade esitamiseks.

48. Laste vanemad esitasid maakohtule avalduse vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamiseks

laste hariduse osas. Kumbki vanem soovis laste hariduse osas ainuhooldusõigust endale.

Lisaks palus laste ema lõpetada vanemate ühine hooldusõigus laste viibimiskoha osas ning

anda selles osas ainuhooldusõigus laste emale. Maakohus rahuldas laste ema avalduse laste

hariduse (koolivaliku) osas vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja andis selles osas

ainuhooldusõiguse laste emale. Laste ema avalduse laste viibimiskoha osas vanemate ühise

hooldusõiguse lõpetamiseks jättis maakohus rahuldamata. Laste ema ei ole maakohtu määrust

selles osas vaidlustanud, mistõttu on maakohtu määrus laste ema avalduse osalise

rahuldamata jätmise osas jõustunud.

49. Ühise hooldusõiguse lõpetamine ja ühele vanemale ainuhooldusõiguse andmine on kohtu

kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub juhul, kui alama astme kohus on

ületanud diskretsiooni piire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi. Ringkonnakohtu

hinnangul leidis maakohus lõppjäreldusena õigesti, et laste koolivaliku osas tuleb vanemate

ühine hooldusõigus lõpetada ja anda selles osas ainuhooldusõigus laste emale. Maakohtu

määruse põhjendusi on vajalik muuta osas, milles maakohus pidas laste koolivaliku osas

ainuhooldusõiguse laste emale andmist vajalikuks muuhulgas põhjusel, et laste ema tagab

erinevalt laste isast lastele eestikeelse hariduse saamise ja sellekohase kõrvalise abi. Muus

osas nõustub ringkonnakohus TsMS § 654 lg 6 järgi koosmõjus TsMS §-ga 659 maakohtu

määruse põhjendustega ega korda neid.

50. Maakohus leidis põhjendatult, et laste vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamise tingivad

vanemate vahelised erimeelsused tütre koolivaliku osas, milliseid on eeldada ka poja osas.

Riigikohus selgitas, et vanemale ainuhooldusõiguse andmise eelduseks on eelkõige vanemate

erimeelsused ja/või koostöö puudumine ning sellest tulenev ühiste otsuste tegemise ja ühise

hooldusõiguse teostamise suutmatus (RKTKm 22.11.2017, 2-16-5794). Vanemate võrdsuse

põhimõttest on põhjendatud teha erandeid siis, kui vanemate vahel on sellised erimeelsused,

mis takistavad lapse huvide vastaselt ühise hooldusõiguse ja hoolduskohustuse teostamist

(RKTKm 05.01.2022, 2-21-233, p 14). Määruskaebuses ei ole laste isa vaidlustanud

maakohtu järeldust, et vanemate ühine hooldusõigus tuleb laste koolivaliku osas lõpetada.

51. PKS § 137 lg 1 järgi, kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või

ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal õigus

kohtult hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult

üle. PKS § 137 lg 3 kohaselt lähtub kohus ühise hooldusõiguse lõpetamise korral

hooldusõiguse ühele vanemale andmise otsustamisel eeskätt lapse huvidest, arvestades muu

hulgas kummagi vanema vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist

seotust lapsega ja senist pühendumist lapse eest hoolitsemisele ning lapse tulevasi

elamistingimusi. Seega tuli kohtul küsimuse lahendamisel, kummale vanemale laste

koolivaliku osas ainuhooldusõigus jätta, lähtuda eelkõige laste huvidest, kuid arvestada tuleb

ka teisi PKS § 137 lg-s 3 toodud asjaolusid.

51.1. Lähtudes asjas esitatud seisukohtadest ja tõenditest on ringkonnakohtu hinnangul

mõlemad vanemad vaimselt ja majanduslikult valmis ning võimelised lapsi kasvatama,

2-24-13761

mõlemad on hingeliselt lastega väga seotud ja on laste kasvatamisele pühendunud. Seejuures

on vanemad pühendunud lastele parima kooli leidmisele. Maakohus leidis õigesti, et laste

huvides on Eesti Vabariigis elades riigikeele, s.o eesti keele valdamine heal tasemel ning laste

huvides on kindla, lapse jaoks arusaadava ja ettenähtava elukorralduse säilitamine, mistõttu ei

ole lapse huvides uuesti kooli vahetamine. Maakohus pidas oluliseks laste emale koolivaliku

osas ainuhooldusõiguse andmist tulenevalt sellest, et laste ema tagab eestikeelse hariduse

saamise lastele kõige paremini ning lisaks suudab laste ema tagada kõrvalise toetuse,

innustuse ja huvi lastele parima hariduse saamiseks. See kõik on ringkonnakohtu hinnangul

oluline, kuid maakohus jättis tähelepanuta selle, et ka laste isa on soovinud olla tütrele

rohkem toeks, kuid see on olnud keerulisem, kuna laste isa ei valda eesti keelt. Laste isa leiab,

et kohus on ülekohtune, leides, et ainult laste ema on taganud lapse koolikohustuse täitmise ja

lapse edasijõudmise koolis. 1. klassis käies elas tütar 3 nädalat kuus isa juures ja lapsel läks

koolis väga hästi. Laste isa väitel abistab ta tütart koolitöödes, on lastele pühendunud ja toetab

neid igakülgselt. Ka laste ema on kinnitanud, et laste isa toetab tütart õppimisel, kuid

keelebarjääri tõttu on see oluliselt raskem kui laste emal. Ringkonnakohus leiab, et see, et

laste isa ei suuda keelebarjääri tõttu piisavalt last abistada, ei tee laste isast emast vähem

pühendunud vanemat. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa vanema pühendumuse hindamisel

lähtuda sellest, mis keelse hariduse suudab vanem lapsele tagada. Põhjendatud on maakohtu

käsitlus, et Eestis elades on eesti keele oskus väga vajalik. Samaväärselt on ringkonnakohtu

hinnangul vajalik ka inglise keele oskus, kuna see tagab lapsele sotsiaalse ja majandusliku

toimetuleku väljaspool Eesti Vabariiki. Seega ei saa kindlalt eesti keele omandamist inglise

keelele eelistada ja selle põhjal asuda seisukohale kumb vanem käitub laste koolivaliku osas

laste huvides ja on rohkem pühendunud.

51.2. Ringkonnakohtu hinnangul on, lähtudes laste isa rahvusest ja laste Hiina

kodakondsusest, oluline laste jaoks ka hiina keele oskus. Samas ei ole hiina keele oskuse

omandamine ja sellele laste isa pühendumine praegusel juhul vanemate hooldusõiguse

küsimuses määrav. Vaidlust ei ole, et tütar CCC-s õppides hiina keelt ei õpi ja selles koolis

sellist õppainet ka ei ole. Laste isa tõi esile, et tütar õppis hiina keelt IST-s. Samas ei ole laste

isa soovinud, et tütar pärast IST-s 1. klassi lõpetamist jätkaks selles koolis, vaid soovis tütre

panna TES-i. Laste ema väitel ei õpetata TES-is hiina keelt. Sellele väitele ei ole laste isa

vastuväiteid esitanud. Seega ei saa hiina keele oskuse omandamise vajalikkust praegusel juhul

hooldusõiguse jaotamisel arvestada, kuna kumbki vanem tegelikult selles osas lapse huvidest

lähtuvalt ei ole käitunud.

51.3. Maakohus leidis õigesti, et kohus ei saa otsustada, millises koolis peaks laps käima, vaid

peab hindama, kumb vanem on sobivam lapse koolivaliku küsimust otsustama.

Ringkonnakohtu hinnangul ei saa praegusel juhul asuda seisukohale, et üks või teine

vanemate valitud kool oleks lapse jaoks parem või halvem. Vanemad on sellise valiku teinud

enda parimast äranägemisest lähtudes pidades silmas eelkõige lapse huve. Laste isa peab

oluliseks koolis antavat rahvusvahelist haridust, inglisekeelset õpet ja sellega seoses isa

paremat võimalust last abistada ning laste ema peab oluliseks eelkõige eestikeelset haridust ja

kooli lähedust kodule. Mõlemal juhul on tegemist lapse huve arvestava valikuga ja ühte

valikut teisele eelistada ei saa. Seda et vanemad on sellised valikud teinud, ei saa neile ette

heita.

51.4. Samuti ei saa praegusel juhul lähtuda üksnes lapse arvamusest, millises koolis talle

rohkem meeldib. Ringkonnakohus nõustub lastele määratud esindajaga, et lapsel puudub

selles vanuses oskus ja teadmised adekvaatset valikut erinevate õppeasutuste vahel teha,

samuti ei ole sellises vanuses laps võimeline aduma sellise otsuse sisu ega tagajärgi. Samas ei

saa lapse arvamust kõrvale jätta. Maakohus kuulas tütre ära 14.02.2025 ja tuvastas lapse

2-24-13761

ärakuulamise pinnalt, et laps on üldiselt oma praeguse elukorraldusega (sh kooliga) rahul.

Ringkonnakohtul puudub alus maakohtu tuvastatus kahelda. Laps on avaldanud, et kui ta

saaks valida, läheks ta Tallinna Rahusvahelisse Kooli, kuna seal on paremad toidud ja

õpetajad ei ole kurjad, kui ta jääb natukene hiljaks. Samas ütles laps, et tal läheb praeguses

koolis hästi, sealhulgas klassikaaslastega ja õpetaja ka enam kuri ei ole, kuna ta jõuab nüüd

õigel ajal kooli (dtl 347). Seega on laps pigem praeguse kooliga rahul ja tema ärakuulamisest

ei nähtu asjaolusid, mille tõttu oleks CCC-s õppimine lapse huvidega vastuolus.

52. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et laste isa käitumise tõttu 2024. a kooli aasta

alguses tuleb laste hooldusõigus koolivaliku osas anda laste emale. Maakohus tuvastas, et

13.06.2024 saatis laste isa laste emale sõnumi, millest nähtub, et laste isa annab laste emale

nõusoleku tütrele uus kool valida. Ringkonnakohus ei nõustu laste isaga, et 13.06.2024 sõnum

on saadetud emotsiooni pealt ja ajal, mil isa ja ema tülitsesid ning seda ei saa mingil juhul

käsitleda isa ametliku nõusolekuna lapse koolivalikuks. Nii nagu maakohus õigesti leidis, et

andis laste isa selles sõnumis laste emale sõnaselge nõusoleku tütre uude kooli

registreerimiseks. Samuti ei saa sõnumi tekstist teha järeldust, et laste isa oleks sellise

nõusoleku andnud konflikti olukorras või emotsiooni pinnalt (dtl 81; tõlge dtl 79). Hoolimata

laste emale antud nõusolekust koolivaliku osas, ei olnud laste isa sellega nõus, et tütar käib

CCC-s, mistõttu registreeris laste isa lapse TES-i. Seega alustas laps 2024. aasta sügisel

kooliaastat laste isa käitumise tõttu paralleelselt kahes koolis (TES ja CCC) käimisega.

Tegemist on lapse huvisid kahjustava käitumisega, kuna see põhjustas lapses ärevust ja

stressi. Ringkonnakohtu hinnangul annab selline laste isa käitumine aluse laste koolivaliku

osas hooldusõiguse jätmiseks laste emale. Laste isa on enda käitumisega näidanud, et ta ei pea

kinni kokkulepetest ja on valmis enda arvates lapse jaoks parima kooli valikul tegema last

kahjustavaid otsuseid. Sellises olukorras ei saanud maakohus põhjendatult jätta laste isale

ainuhooldusõigust laste koolivaliku osas.

53. Samuti ei ole alust laste koolivaliku osas jätta vanematele ühist hooldusõigust, nii nagu

laste isa 13.11.2025 seisukohas leiab. Ehkki laste isa on leppinud olukorraga, kus tütar käib

CCC-s, ei nähtu laste vanemate seisukohtadest, et vanemad suudaksid edaspidi erimeelsusteta

laste koolivaliku küsimusi lahendada. Seetõttu ei ole ka välistatud, et 2024. a sügisel aset

leidnud olukord korduks tulevikus, sealhulgas poja osas. Tallinna linna 10.11.2025 seisukoha

kohaselt alustas poeg sellel sügisel CCC-s eelkoolis ning laste ema teavitas ka laste isa sellest

valikust, kuid tema ei olnud selle valikuga rahul. Laste isa 13.11.2025 seisukohast nähtub, et

laste isa registreeris poja Tallinna Inglise Kolledži eelkooli. Seega on vanematel ka poja

eelkoolivaliku osas tekkinud erimeelsused ning järeldada ei saa, et poja kooli mineku ajaks

vanematel erimeelsused puuduksid.

54. Laste isa vaidleb ka menetluskulude jaotusele vastu. Ringkonnakohus leiab, et maakohus

jättis menetluskulud õigesti menetlusosaliste endi kanda, v.a lastele riigi õigusabi korras

määratud esindaja kulud, mis jäid riigi kanda. TsMS § 172 lg 1 teise lause kohaldamine on

kohtu diskretsiooniotsus ja kõrgema astme kohus saab sellesse sekkuda vaid juhul, kui

diskretsiooni piire on ületatud (RKTKm 15.03.2017, 3-2-1-176-16, p 27). Kolleegiumi

hinnangul ei ole maakohus kaalutlusõigust teostades diskretsiooni piire ületanud.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et arvestades vaidluse sisu (tegemist on hagita asjaga),

käesolev kohtulahend tehakse laste huvides, menetluse sai algatada vanemate avalduste

alusel, käesoleva määrusega jäetakse laste isa avaldus rahuldamata ja laste ema avaldus

rahuldatakse osaliselt, on põhjendatud jätta menetlusosaliste menetluskulud menetlusosaliste

endi kanda, v.a lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud, mis jäävad Eesti

Vabariigi kanda (TsMS § 172 lg 3).

2-24-13761

55. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb vaidluse olemust ja asjaolusid arvestades TsMS § 172

lg-te 1 ja 3 järgi jaotada ka määruskaebuse menetlemise kulud selliselt, et need menetluskulud

jäävad menetlusosaliste endi kanda, v.a lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud,

mis jäävad riigi kanda. Tulenevalt kulude jaotusest puudub vajadus neid rahaliselt kindlaks

määrata.

(allkirjastatud digitaalselt)