2-25-2403/45 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Liisi Vernik

Otsuse tegemise aeg ja koht

12.01.2026.a Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-2403

Tsiviilasi

Tsiviilasja hind

N. A. hagi A. H. vastu elatise vähendamise nõudes

1239,48 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Menetluse liik

Hageja: N. A. (isikukood XXX; e-post xxx)

Hageja lepinguline esindaja: T.-A. K.

Kostja: A. H. (isikukood xxx)

Kostja seaduslik esindaja: R. H. (isikukood XXX; e-post

xxx)

Kohtuistung 30.10.2025

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetluse juurde N. A. poolt 07.11.2025, 11.11.2025, 20.11.2025 ning

10.12.2025 esitatud täiendavad tõendid ning A. H. poolt 30.10.2025 esitatud

täiendavad tõendid.

2. Hagi rahuldada osaliselt.

3. Muuta Harju Maakohtu 05.04.2023 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-22-16655

väljamõistetud elatise suurust alljärgnevalt:

2.1 Välja mõista N. A.lt A. H. kasuks elatis alates 12.02.2025 kuni 31.03.2025

summas 243,72 eurot kuus (baassumma 272,76 eurot, millele lisandub 3%

keskmisest brutopalgast 54,96 eurot ja millest on maha arvatud pool

lapsetoetusest summas 84 eurot).

2.2 Välja mõista N. A.lt A. H. kasuks elatis alates 01.04.2025 kuni A. H.

täisealiseks saamiseni (s.o xxx) 257,74 eurot kuus (baassumma 282,31 eurot,

millele lisandub 3% keskmisest brutopalgast 59,43 eurot ja millest on maha

arvatud pool lapsetoetusest summas 84 eurot).

2.3 Resolutsiooni p-s 2.2 märgitud elatis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest

korda 1. aprillil 2026), lähtudes baassumma indekseerimisest ja

brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4.

4. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva

jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab

ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja

viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2).

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

12.02.2025 esitatud ja 10.03.2025 täpsustatud hagiavalduse kohaselt on N. A. (hageja) ja R. H.i

(kostja seaduslik esindaja/kostja isa) kooselust sündinud ühine laps A. H. (kostja). Laps elab

käesoleval ajal isaga Norra Kuningriigis. Hagejal on ka teine alaealine laps K. A., kes elab

emaga. Harju Maakohus on oma 05.04.2023 otsusega mõistnud kostjalt hageja kasuks välja

elatise seaduses sätestatud suuruses alates hagiavalduse esitamisest. Tallinna Ringkonnakohus on

jätnud 23.11.2023 otsusega 2-22-16655 apellatsioonkaebuse rahuldama. Hageja tugineb hagi

esitamisel õigusliku olukorra muutumisele ja palub vähendada väljamõistetud elatise suurust

ning arvestada elatise summa arvutamisel hageja töövõime ja sellega seoses igakuise sissetuleku

vähenemisega ja ka laste isa Norra Kuningriigis saadavate lastetoetustega. Hageja majanduslik

olukord ja toimetulek on muutunud oluliselt halvemaks. Hageja tervislik seisund ja töövõime on

oluliselt vähenenud ja hagejal ei ole otsuse tegemise ajaga võrreldes võimalik samas mahus

endale ja lastele ülalpidamist teenida. Hagejaga elab koos ka koolieelikust tütar K. A., kes on

täielikult hageja ülalpidamisel, sest ei saa oma isalt elatist, kuigi elatis on välja mõistetud.

Hageja majanduslik olukord on alates otsuse tegemise ajast oluliselt muutunud, hageja on elatise

maksmiseks pidanud võõrandama oma auto (mis ringkonnakohtu arvates näitas, et hageja on

majanduslikult piisavalt kindlustatud). Hageja on seisukohal, et puuduv töövõime on selline uus

asjaolu, mis annab alust elatise vähendamiseks alla miinimummäära, arvestades, et teine vanem

on majanduslikult väga hästi kindlustatud. Hageja selgitab, et tema osaline töövõime tuvastati

esmakordselt 20.01.2025 ja seda alates 19.12.2024. Varasemalt oli hageja töövõimeline isik ja

suutis täiskoormusega töötada. Käesoleval ajal hageja täiskoormusega töötada ei saa. Hageja oli

mõnda aega töötu (alates detsembrist 2023 kuni maikuuni 2024) ja on olnud sunnitud

igapäevakulude katmiseks, toidu ostmiseks ja kommunaalteenuste arvete tasumiseks võtma

kiirlaene, mis on hageja olukorda veelgi halvendanud.

Eeltoodust tulenevalt palus hageja vähendada kostjale makstavat elatist 150 euroni kuus alates

hagiavalduse esitamisest.

Kostja vastus

Kostja palus jätta hagiavalduse rahuldamata. Hagejal olid juba 25 aastat tagasi meditsiinilised

probleemid (hageja on xxx). Hageja ei pea täiskohaga töötama, kuna ta elab koos oma

elukaaslasega. Hageja teise lapse isa osaleb teise lapse kasvatamisel ja kannab rahalist toetust.

Hageja on teinud ka väga kallist remonti ja kulutanud palju raha, mida oleks võinud kasutada

elatise tasumiseks. Kostja on juba x-aastane ja tema kulud on kasvanud.

Kohtu põhjendused

1. Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid ning analüüsinud kostja

vastuväiteid, leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele osaliselt.

2. Esmalt märgib kohus, et peale viimast kohtuistungit on mõlemad pooled kohtule esitanud

täiendavaid tõendeid. Kuna antud tõendid võivad mõjutada elatise tasumise suurust, siis

võtab kohus need asja materjalide juurde.

3. Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama

oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha

perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette.

PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui käesoleva paragrahvi

alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 3, lg 4, lg 5 ja lg 6 kohaselt on igakuise elatise

arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida

indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva

aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal

baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma.

Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti

kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa

arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Vanem ei pea andma

ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka

pere toetuse arvel. Kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt

seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt

kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Kohus märgib, et perioodil 01.04.2024 kuni

31.03.2025 oli baassummaks 272,76 eurot ning alates 01.04.2025 on baassummaks

282,31 eurot.

4. Tsiviilasja materjalide kohaselt on kostja hageja laps (dtl 10). Hageja on kohustatud

tasuma kostjale elatist tulenevalt Harju Maakohtu 05.04.2023 otsusest tsiviilasjas 2-22-

16655 seadusest tulenevas miinimummääras kuni kostja täisealiseks saamiseni (dtl 93-

101). Käesolevas tsiviilasjas on hageja palunud vähendada elatist alates hagiavalduse

esitamisest 150 euroni kuus. Hageja on hagiavalduses viidanud oma majanduslikule

olukorrale, tervislikule seisundile ning ka teise lapse ülalpidamiskohustusele.

5. Kohus selgitab, et hagejal on õigus nõuda väljamõistetud elatise suuruse muutmist

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459 lg 1 ning TsMS § 497 alusel. TsMS § 459

lg 1 sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised

maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis

nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud

maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise

otsus (p 1) ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise

lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada (p 2).

TsMS § 497 sätestab, et kui elatisnõude aluseks olevad asjaolud muutuvad, võib kumbki

pool nõuda elatise suuruse muutmist hagimenetluses.

TsMS § 497 märgitud elatisenõude aluseks olevate asjaolude muutumise eeldus võib olla

seega täidetud olukorras, kus lapse vajadused on muutunud, vanemate varaline seisund

on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud või olukorras,

kui vanema ülalpeetavate ring on laienenud, nt sündinud on uus laps. Elatise suuruse

muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi

asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust

muuta. Olukorras, kus kohtulahendiga ei ole tuvastatud elatise väljamõistmise aluseks

olevaid asjaolusid, tuleb ka elatise suuruse muutmise hagi lahendamiseks tuvastada, kas

ja millises ulatuses on isik kohustatud teisele isikule ülalpidamist andma (vt selle kohta

ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-124-15, p 11). Seega tuleb kohtul esmalt tuvastada

asjaolud, millised olid aluseks tsiviilasjas nr 2-22-16655 kohtulahendi tegemisel.

6. Tsiviilasjas 2-22-16655 esitatud hagiavalduse kohaselt palus kostja välja mõista hagejalt

tagasiulatuva elatise perioodi 01.06.2022 kuni 05.11.2022 eest 1015,80 eurot ning

igakuise elatise alates hagiavalduse esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni PKS §

101 lg 1 alusel arvutatud summas. Kostja vaidles esitatud hagiavalduse vastu viidates

oma majanduslikule olukorrale, teise alaealise lapse ülalpidamiskohustusele ning

asjaolule, et lapse isa saab Norras nii lapsetoetust kui ka suurperetoetust. Kohus tuvastas,

et kostjale kuulus korteriomand xxx ja sõiduauto Honda Accord. Kostja sissetulek

töötasuna oli keskmiselt 1235,63 eurot (neto) kuus ning lisaks elatisabi 100 eurot kuus ja

lapsetoetus 80 eurot kuus. Kostja igakuised vältimatud kulud olid 1110,78 eurot. Kohus

luges kostja majandusliku seisukorra elatise andmiseks miinimummääras piisavaks.

7. Käesoleval juhul puuduvad tõendid, et kostja igakuised vajadused oleksid vähenenud

võrreldes 2022/2023 aastaga. Kohtu hinnangul on arvestades elukalliduse tõusuga ka

eluliselt usutav, et ca 3 aastaga võivad olla kostja igakuised kulud pigem suurenenud kui

vähenenud. Kuna kostja ei ole tõendanud, et tema kulud oleksid kehtivast kahekordsest

miinimumelatise baassummast suuremad, siis loeb kohus, et kostja igakuised kulud

vastavad käesoleval ajal vähemalt kahekordsele elatise baassummale. Kohtupraktika

kohaselt ei ole sellises summas elatise korral ka vaja tõendada kulutuste suurust ega

kandmist. Elatiskalkulaatori kohaselt tuleks seega käesoleval ajal hagejal tasuda

igakuiselt elatist kostjale 301,74 eurot (perioodil 01.04.2024 kuni 31.03.2025 oli selleks

summaks 287,72 eurot).

8. Hageja on viidanud menetluses oma teisele alaealisele ülalpeetavale. Kohus märgib, et

tegemist ei ole uue asjaoluga. Tsiviilasja 2-22-16655 materjalidest nähtuvalt on kohus

eelmise lahendi tegemisel antud asjaoluga ka arvestanud ning seega puudub alus

käesolevas menetluses elatist selle tõttu vähendada.

9. Hageja on viidanud menetluses oma majanduslikule olukorrale ja tervislikule seisundile.

Kohus on hagejale menetluses selgitanud, et hagejal tuleb kohtule esile tuua, millised

olid hageja igakuised sissetulekud ja väljaminekud 2023. aastal ja kuidas need on

võrreldes käesoleva ajaga muutunud. Kohus loeb tõendatuks, et Eesti Töötukassa

20.01.2025 otsusega on hageja töövõime hinnatud osaliseks perioodil 19.12.2024 kuni

18.12.2025 (dtl 12-15). 20.11.2025 on hageja esitanud kohtule täiendavad tõendid

(screenshotid) seoses täieliku töövõimetuse tuvastamise kohta perioodil 19.12.2025-

18.12.2027 (dtl 526-527). Kohus on oma 08.12.2025 kirjaga palunud hagejal esitada

vastavad dokumendid (s.o Töötukassa otsus ja ekspertarvamus) pdf või digitaalselt

allkirjastatud kujul ning palunud hagejal täpsustada, kas hagejale on määratud seoses

töövõimetuse tuvastamisega täiendavaid toetuseid (dtl 537). Hageja ei ole nimetatud

dokumente kohtule esitanud. Kohtul puudub iseenesest alus kahelda kohtule esitatud

screenshotide õigsuses. Samas juhul, kui hagejal on tuvastatud täielik töövõimetus, siis

on eluliselt usutav, et hagejale makstakse ka töövõimetoetust, mis Eesti Töötukassa

andmete kohaselt on puuduva töövõime korral keskmiselt 652,20 eurot kuus (info leitav

Eesti

Töötukassa

kodulehelt

https://www.tootukassa.ee/et/teenused/toovoimetoetus/toovoimetoetuse-suurus). Samas

vaatamata oma täielikule töövõimetusele on hageja menetluses aga kinnitanud, et ta

töötab osalise tööajaga ning on 10.12.2025 esitanud tõendi, sissetulekute kohta, mis

kinnitab tema 0,5 töökoormusega saadavat töötasu (dtl 541). Viidatud tõendist nähtub, et

osalise töökoormusega on hageja töötasuks 1006,81 eurot. Seega võib hageja igakuiseks

sissetulekuks käesoleval ajal lugeda ca 1600 eurot (bruto), mis on suurem, kui eelmise

lahendi tegemise ajal (s.o 1235,63 eurot (neto) kuus). Ka hagi esitamise ajal ning

käesoleva menetluse jooksul on kohtu hinnangul hageja igakuine keskmine sissetulek

olnud suurem, kui eelmise lahendi tegemise ajal. Menetluses on hageja ise välja toonud,

et tema igakuised sissetulekud moodustavad kokku 1571 eurot kuni 1911 eurot (s.o palk

0,5-0,75 koormuse eest 900-1200 eurot; töövõimetotus 320-360 eurot, elatis teise lapse

eest 271 eurot, perehüvitis 80 eurot). Kohtu hinnangul on aga tõendamist leidnud, et

hageja keskmine sissetulek on olnud ca 2000 eurot. Hageja poolt esitatud konto

väljavõttest perioodil 01.01.2025 kuni 01.07.2025 (dtl 413-462) nähtub, et hageja on

saanud 6 kuu jooksul töövõimetushüvitist kokku 932,37 eurot, töötasu 7012 eurot ning

töövõimetoetust 1787,69 eurot, s.o kokku igakuiselt ca 1622 eurot. Lisaks on hagejale

nimetatud perioodil tasutud elatisabi 600 eurot, elatist (s.h läbi kohtutäituri) 1414,38

eurot ja peretoetust 480 eurot, s.o täiendav sissetulek on hagejal olnud igakuiselt ca 416

eurot. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et vaatamata sellele, et hageja

tervislik seisund on muutunud võrreldes eelmise lahendi tegemise ajaga halvemaks, ei ole

hageja sissetulekud vähenenud.

Samuti ei ole tõendamist leidnud, et hageja igakuised väljaminekud oleksid oluliselt

suurenenud võrreldes eelmise lahendi tegemise ajaga (s.o 1110,78 eurot kuus). Hageja on

menetluses esitanud nimekirja oma igakuistest kuludest (s.h korteri laen 350/320 eurot;

kostja elatis 250 /150 eurot; K. lasteaed 90/70 eurot; eelkool 61 eurot; Eesti keele ring

75/50 eurot; K. lasteaia lõpupeo kogumisraha 100 eurot (ühekordne); K. mudelikool 390

eurot (ühekordne); Ergo kodukindlustus 12 eurot; Ergo juriidiline kindlustus 10 eurot;

SEB laenukaitse kindlustus 20 eurot; STV Eesti televisioon 32 eurot; korteri eest arve

250 eurot talvel/ 150 eurot suvel; elekter 20/17 eurot; telefon 35/30 eurot; Netflix 9.99

eurot; G4S suitsuanduri kasutamise eest teenustasu 8 eurot; alates 15.04.2025 pensioni

III sammas 100 eurot; alates 10.04.2025 teleri laenumaksekorraldus 14 eurot kuus;

puhkuse jaoks lapsele ühekordselt tervisekindlustus 19,34 eurot, bussipiletid 165,90

eurot, sularaha 100 eurot; lapsele käekell 150 eurot (ühekordne)) ning erinevaid

tõendeid kulude olemasolu kohta (s.h korteri arved dtl 302-314; tulumaksu kohustus dtl

317-318, elekter dtl 321; eelkool 328-347, lasteaed dtl 351-374; TV ja internet arved dtl

387-394; laen teleri ostmiseks dtl 377-384; laenukohustus dtl 403-407). Lisaks nähtub

hageja konto väljavõttest, et hageja on võtnud 6 kuu jooksul üle kümne korra kiirlaene

kokku 3500 euro ulatuses. Samas on hageja väljatoodud kulud osaliselt ühekordsed ning

samuti ei ole laenukohustuste olemasolu aluseks elatise vähendamisel. Kohus peab

vajalikuks ka märkida, et ülalpidamiskohustuse olemasolu korral ei ole mõistlik

täiendavalt erinevaid kohustusi juurde võtta.

Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtu hinnangul käesoleval juhul alust elatist seoses hageja

tervisliku seisundi ja majandusliku olukorraga vähendada.

10. PKS § 101 lg 5 sätestab, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse

vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse

vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel,

mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel.

Hageja on menetluses märkinud, et kostja saab Norras lastetoetust. Kostja seaduslik

esindaja on nimetatud asjaolu kinnitanud ning esitanud kohtule tõendi, mille kohaselt

tasutakse talle hageja eest toetust 1980 NOK-i kuus (dtl 495-502), mis moodustab

keskmiselt hagi esitamise ajast kuni otsuse tegemiseni 168 eurot (kohus on siinkohal

arvestanud kursi kõikumistega). Seega on nimetatud asjaolu võrreldes eelmise lahendi

tegemise ajaga muutunud ning kohus saab elatise suuruse määramisel elatise summat

vähendada poole Norras tasutava lapsetoetuse määra võrra. Kuna hageja ei ela enam

Eestis, siis ei ole ta ka õigustatud isikuks PHS §-s 17 märgitud lapsetoetuse saamisel

(PHS § 4 lg 1, SÜS § 3 lg 1). Kohus ei arvesta seega PHS alusel makstava lastetoetusega

elatise suuruse muutmisel.

11. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt. Hagejalt tuleb kostja kasuks

välja mõista elatis alates 12.02.2025 kuni 31.03.2025 summas 243,72 eurot kuus

(baassumma 272,76 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutopalgast 54,96 eurot

ja millest on maha arvatud pool lapsetoetusest summas 84 eurot) ning elatis alates

01.04.2025 kuni kostja täisealiseks saamiseni (s.o XXX) 257,74 eurot kuus

(baassumma 282,31 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutopalgast 59,43 eurot

ja millest on maha arvatud pool lapsetoetusest summas 84 eurot).

12. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse

läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud.

Menetluskulud

13. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises

abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma

menetluskulud ise.

Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Liisi Vernik

kohtunik