2-25-9648/11 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

VIRU MAAKOHUS

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number

2-25-9648

Kohtuotsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

12. jaanuar 2026, Narva

Kohtunik

Tamara Šabarova

Kohtuasi

A K hagi E K vastu abielu lahutamise nõudes

Tsiviilasja hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja A K (isikukood XXX)

Kostja E K (isikukood XXX)

Menetluse liik

Hagimenetlus

Asja läbivaatamise kuupäev ja viis

7. jaanuari 2026 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi.

2. Lahutada E K (isikukood XXX) ja A K (isikukood XXX) abielu, mis on

registreeritud Ida-Viru Maavalitsuse poolt 22. detsembril 2010 (abielukanne nr 4-

32-2010/405).

3. Abielu lõpeb päeval, mil kohtuotsus jõustub.

4. Saata kohtuotsus viivitamatult peale jõustumist Narva linnakantselei elanikkonna

perekonnaseisu ja registreerimise büroole.

5. Jätta poolte menetluskulud täies ulatuses nende endi kanda. Menetlusosalistele

hüvitatavad kulud puuduvad.

Toimetada kohtuotsus poolte kätte.

EDASIKAEBAMISE KORD

Menetlusosalistel on õigus kohtuotsust apellatsiooni korras edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtus

30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale)

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest.

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Vastavalt TsMS § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja

arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus

menetluses.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi

taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

Tsiviilasi nr 2-25-9648

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD, NÕUDED, MENETLUSE KÄIK, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Viru Maakohtule 18. juunil 2025 esitatud hagiavalduses palub hageja lahutada poolte abielu

ning menetluskulud jätta kostja kanda.

Hagiavalduse põhjenduste kohaselt poolte abielu sõlmiti 22. detsembri 2010. aastal Ida-Viru

maavalitsuses. Käesolevaks ajaks on abielulised suhted pöördumatult lõppenud, kooselu enam ei

taastu, pooled ei ela koos üle aasta.

Pooltel on käesoleval ajal erinevad moraalsed väärtused ja põhimõtted ning on erinevad vaated

elule. Abielu päästmine on võimatu, kuna see ei ühti kõigi pereliikmete huvidega. Kostja on

hakanud ka liialdama alkoholiga, mida hageja ei suuda taluda. Alkoholi mõju all on kostja

käitumine agressiivne.

Pidevad erimeelsused ja tülid tekitavad vastastikuse vaenulikkuse tunde, mis takistab

normaalsete peresuhete edasist arengu ning mõjub halvasti ka alaealistele lastele.

Kostja ei soovi vabatahtlikult abielu lahutada. Seetõttu pöördus hageja kohtu poole

hagiavaldusega.

Hageja on seisukohal et tema ja kostja abielu jätkamine on võimatu ja poolte abielulised suhted

on pöördumatult lõppenud, mistõttu puuduvad takistused abielu lahutamiseks.

2. Kohus 19. juuni 2025. a määrusega võttis hagi menetlusse.

3. Kostja hagile ei vastanud.

4. Kohtuistungil 7. jaanuaril 2026 jäi hageja oma nõuete ja põhjenduste juurde ning palus poolte

abielu lahutada. Hageja selgitas, et pärast hagi esitamist ei ole midagi muutunud. Pooltel on kolm

alaealist last. Pärast 19.12.2025 kohtuistungit kostja ei püüdnud hagejaga kokku leppida, et

taastada abielu. Poolte intiimsed suhted lõppesid, majanduslikud mitte. Hageja käib poes,

valmistab süüa, ostud teeb oma raha eest. Hageja ei tööta, elab toetuste arvel.

Kostja abielu lahutusega nõus ei ole. Kostja sõnutsi lahutus ainult teeb elu raskemaks

olmeküsimustes ja laste kasvatamise küsimustes. Kostja arvamusel hageja saab lapsi kasvatada,

aga ei oska õpetada. Kostja kinnitas, et poolte intiimsuhted on lõppenud, aga majanduslikud

suhted jätkuvad kooselu jooksul. Hageja teab, et kostja on abielu lahutamisele vastu, aga midagi

selleks, et pooled lahku ei läheks, teha ei saa. Kostja püüdis, proovis midagi ette võtta abielu

säilitamiseks või taastamiseks, aga see on kasutu. Kui kohus lahutab poolte abielu, siis vahetavad

elukoha välja ja lähevad lahku.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, kuulanud ära poolte selgitused, hinnanud TsMS

§ 232 lg-st 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende

kogumis, leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud ja seda tuleb rahuldada.

Vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 65 lg-le 1 võib abielu lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa

hagi alusel teise abikaasa vastu.

Hageja esitas hagi abikaasa vastu abielu lahutamise nõudes.

2(3)

Tsiviilasi nr 2-25-9648

Kohus tegi kindlaks, et poolte abielu on registreeritud Ida-Viru Maavalitsuse poolt 22.

detsembril 2010.

PKS § 63 alusel lõpeb abielu muuhulgas, kui abielu lahutatakse.

Hagejal puudub soov abielu jätkata, kostja vaidleb abielu lahutamisele vastu.

PKS § 67 lg 1 alusel võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud.

Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et

abikaasad kooselu ei taasta. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt abielusuhete lõppemist eeldatakse,

kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi ning sama paragrahvi lg 3 sätestab, et kohus

peab tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest

tulenevalt võimatu või ebamõistlik. Kohus võib anda pooltele kuni kuuekuulise leppimisaja.

Poolte vahel puudub vaidlus, et nende abielulised suhted, v.a majanduslikud suhted, on

lõppenud.

Vastavalt PKS §-s 7 sätestatud mõttele peab abiellumiseks olema mõlema abikaasa tahe ning

kohus leiab, et abielu jätkamiseks peab ka olema mõlema abikaasa tahe. Keegi ei saa sundida

abikaasat säilitada abielu tema tahte vastaselt.

Perekonnaseaduse mõtte kohaselt on abielu vabatahtlik liit ning abielu ei ole võimalik säilitada

ilma poolte vastava taheta. Kohus leiab, et tulenevalt sellest, et hagejal puudub tahe abielu

jätkamiseks, kostja väidab, et püüdis midagi tegema abielu säilitamiseks, kuid ei selgitanud mida

konkreetselt ta selleks tegi, ei saa kohus sundida hagejat abielu jätkama. Eeltoodu alusel asub

kohus seisukohale, et poolte abielusuhete taastamine ei ole võimalik ega mõistlik ühe abikaasa

sellekohase soovi puudumise tõttu ning poolte abielu tuleb lahutada.

Kohus leiab, et toodud asjaoludest nähtuvalt poolte lepitamine, abielusuhete taastamine ei ole

võimalik ega mõistlik ühe abikaasa sellekohase soovi puudumise tõttu ning poolte abielu tuleb

lahutada.

Vastavalt PKS § 66 p-le 2 lõpeb abielu kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus

jõustub.

MENETLUSKULUD

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

Vastavalt TsMS § 164 lg-le 1 kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.

Kohus jätab poolte menetluskulud nende endi kanda.

Kohus jättis poolte menetluskulud nende endi kanda ja seega pooltele hüvitatavad menetluskulud

puuduvad.

/Digitaalselt allkirjastatud/

Tamara Šabarova

kohtunik

3(3)