2-25-104829/7 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Legislator summary
AI generatedkaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada 5 kuu möödumisel määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Määruskaebuse esitamisel
Legislator headnote
AI generated2-25-104829/7 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: Määruskaebust ei saa esitada 5 kuu möödumisel määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Määruskaebuse esitamisel
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Anneli Roonet
Määruse tegemise aeg ja koht
12. jaanuar 2026, Tartu kohtumaja, Kalevi 1, Tartu
Tsiviilasja number
2-25-104829
Kohtuasi
Revensen OÜ hagi Q.S-i
vastu võlgnevuse
väljamõistmiseks
Menetlustoiming
Hagiavalduse läbi vaatamata jätmine
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja Revensen OÜ (registrikood 16625699), lepinguline
esindaja Irina Vassiljeva
Kostja Q.S (isikukood XXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Jätta läbi vaatamata Revensen OÜ hagi Q.S-i vastu.
2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud Revensen OÜ kanda. Hüvitatavad
menetluskulud puuduvad.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused
Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu
kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada 5 kuu
möödumisel määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Määruskaebuse esitamisel
tuleb tasuda riigilõiv.
Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema
tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama
kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse
kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast
menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud
põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Revensen OÜ (hageja) esitas 19.02.2025 maksekäsu kiirmenetluse avalduse Q.S-i(kostja)
vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis
1 (3)
asja üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas Tartu
Maakohtule hagi 31.03.2025. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõla 1802,16
eurot, intressi 168,88 eurot, lepingu hooldustasu 25,80 eurot, sissenõudmiskulud 35 eurot ja
viivise määraga 31% aastas põhinõudelt alates 01.04.2025 kuni kohase tasumiseni. Kohus võttis
hagi menetlusse 01.04.2025 kohtumäärusega.
Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja Ühisraha OÜ-ga (registrikood 11948363, laenuandja)
11.09.2023 laenulepingu nr Z230909028 2000 euro saamiseks.
2. Tartu Maakohus algatas 06.02.2025 kostja võlgade ümberkujundamise menetluse tsiviilasjas
nr 2-25-5490. Kohus kinnitas 03.12.2025 kohtumäärusega kostja võlgade
ümberkujundamiskava.
KOHTU SEISUKOHT
1. Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb jätta läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel.
2. TsMS § 423 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hagi
ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik
peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.
Tartu Maakohus kinnitas kinnitas 03.12.2025 kohtumäärusega kostja võlgade
ümberkujundamiskava. Kohus menetleb füüsilise isiku võlgade ümberkujundamist füüsilise isiku
maksejõuetuse seaduse (FIMS) sätete alusel. FIMS § 32 lg 1 ja 2 kohaselt ei saa
ümberkujundamiskava kehtivuse ajal esitada hagi nõude alusel, mille kohta
ümberkujundamiskava kehtib. Ümberkujundamiskava kinnitamise järel jätkatakse
maksejõuetusavalduse menetlusse võtmisel või usaldusisiku nimetamisel peatatud täitemenetlust
ja kohtumenetlust nõude suhtes, mille kohta ümberkujundamiskava ei kehti.
Usaldusisiku poolt esitatud materjalidest nähtuvalt on hageja nõuded hõlmatud kinnitatud
ümberkujundamiskavaga. Hageja nõuded kuuluvad täitmisele kava alusel. Kinnitatud
ümberkujundamiskava on täitedokument ning hageja ei saa oma nõudeid, mis on kavaga
kinnitatud, kava kehtivuse ajal muul viisil maksma panna (FIMS § 30 lg 4). Seega tuleb hageja
hagi jätta läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel, sest hagiga ei ole hageja taotletavat
eesmärki võimalik saavutada. Hageja nõudeid täidetakse ümberkujundamiskava alusel
tsiviilasjas nr 2-25-5490.
3. TsMS § 168 lg 2 sätestab, et hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata
või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti.
Hagiavaldus jäeti läbi vaatamata. TsMS § 168 lõigetes 3–5 sätestatud eeldusi ei esine, et jagada
menetluskulud teisiti TsMS § 168 lõikes 2 sätestatust. Seetõttu jätab kohus menetluskulud hageja
kanda. Asjas ei ole menetluskulusid, mida kohus saaks TsMS § 174 lg 1 alusel kindlaks määrata.
Seetõttu tuleb menetluskulude rahaline suurus jätta kindlaks määramata. Hüvitatavad
menetluskulud puuduvad. Hagejal on võimalik taotleda hagilt tasutud täiendava riigilõivu
tagastamist.
2 (3)
4. TsMS § 426 lg 1 sätestab, et hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu
menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama
hagieseme üle kohtusse.
(allkirjastatud digitaalselt)
Anneli Roonet
kohtunik
3 (3)