Legislator Case Law & Legislation
2-25-15023/4 AI generated

2-25-15023/4 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

Case Number 2-25-15023/4
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Mõista D. U.lt B2 Impact OÜ kasuks välja põhivõlgnevus 1282,99 eurot, intress 121,58 Välja mõista D. U.lt B2 Impact OÜ kasuks TsMS § 367 alusel edasiulatuv viivis VÕS §

Legislator headnote

AI generated

2-25-15023/4 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja: Mõista D. U.lt B2 Impact OÜ kasuks välja põhivõlgnevus 1282,99 eurot, intress 121,58 Välja mõista D. U.lt B2 Impact OÜ kasuks TsMS § 367 alusel edasiulatuv viivis VÕS §

Keywords

AI generated
costs of late payment unpaid customs duties bank charges performance in lieu of fulfillment legal representation costs hardship exception
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Inna Kirsipuu

Otsuse tegemise aeg ja koht

12. jaanuaril 2026 Jõhvis

Tsiviilasja number

2-25-15023

Tsiviilasi

B2 Impact OÜ hagi D. U. vastu võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

1755,63 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: B2 Impact OÜ, registrikood 11542046, hageja

esindaja: Anu Volmer, e-post XXX

Kostja: D. U., isikukood XXX, registrijärgne elukoht

XXX; e-post XXX

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1. Rahuldada B2 Impact OÜ hagi D. U. vastu tagaseljaotsusega.

2. Mõista D. U.lt B2 Impact OÜ kasuks välja põhivõlgnevus 1282,99 eurot, intress 121,58

eurot, sissenõudmiskulud 35 eurot ning 12.01.2026 seisuga sissenõutavaks muutunud

viivised summas 229,72 eurot.

3. Välja mõista D. U.lt B2 Impact OÜ kasuks TsMS § 367 alusel edasiulatuv viivis VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt 1282,99 eurolt alates 13.01.2026

kuni põhinõude 1282,99 eurot täitmiseni.

4. Jätta menetluskulud D. U. kanda.

5. Mõista D. U.lt B2 Impact OÜ kasuks välja menetluskulud 315 eurot (riigilõiv

hagiavalduselt).

6. Mõista D. U.lt B2 Impact OÜ kasuks välja viivis menetluskuludelt (315 eurolt) VÕS §

113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude rahalist suurust

kindlaksmäärava lahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.

7. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

8. Toimetada tagaseljaotsus pooletele kätte. D. U.le toimetada otsus kätte kohtuotsuse

resolutsiooni avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded ja lugeda kohtuotsus

kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes

Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

Edasikaebamise kord

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kostja võib tagaseljaotsuse peale esitada kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse

tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse

olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult

allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt

teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui

kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel

tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100

eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta tähtaja kestel tegema menetlustoimingu,

mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb (TsMS § 187 lg 6).

ASJAOLUD

B2 Impact OÜ (hageja) esitas 11.09.2025 Viru Maakohtule hagiavalduse D. U. (kostja) vastu

võlgnevuse nõudes, milles palub kostjalt hageja kasuks välja mõista OÜ Omaraha (esialgne

krediidiandja) ja D. U. vahel sõlmitud laenulepingutest nr S236039205, S236246013,

S246523734 ja S246570402 tulenev põhivõlgnevus 1282,99 eurot, intressid 121,58 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivised 185,84 eurot, sissenõudmiskulud 35,00 eurot ning edasiulatuv

viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 12.09.2025 põhinõudelt 1282,99

eurolt kuni põhinõude rahuldamiseni. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista menetluskulud

315 eurot (riigilõiv hagiavalduselt) ning menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest.

Kostja ei ole hagile vastanud.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul

hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud

ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud,

isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul

loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 sätestab, et

tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.

Viru Maakohus võttis 05.11.2025 määrusega hagiavalduse menetlusse ning saatis kostjale

hagiavalduse koos hageja nõudeid põhjendavate dokumentidega, kohustades kostjat kirjalikult

hagiavaldusele vastama 14 päeva jooksul alates hagimaterjalide kättetoimetamisest.

Hagiavalduse menetlusse võtmise määrus ja hagimaterjalid on loetud kostjale kätte toimetatuks

avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 17.12.2025. Seega on praeguseks ajaks

möödunud hagile vastamise tähtaeg. Kostja ei ole hagiavaldusele vastanud. Kostjat on hoiatatud

hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Hageja taotleb tagaseljaotsuse tegemist.

Kohus leiab, et hagis esitatud asjaolud ja nõude õiguslik põhjendus on piisavad tagaseljaotsuse

tegemiseks. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3).

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja OÜ Omaraha 08.05.2023 laenulepingu S236039205,

21.08.2023 laenulepingu nr S236246013, 15.02.2024 laenulepingu nr S24652373 ja 20.03.2024

laenulepingu nr S246570402.

08.05.2023 sõlmitud laenulepingu nr S236039205 (dtl 45) kohaselt väljastas hageja kostjale

laenu 490 eurot, perioodiga 2 aastat, krediidikulukuse määraga 45% aastas. Krediidi kulukuse

määr on Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe punktist 3 tulenevalt arvutatud eeldusel,

et krediidisumma on 490 eurot, intressimäär 34,36% aastas, lepingu kestus 24 kuud, lepingutasu

0,00 eurot ning kogu krediit võetakse koheselt kasutusse täies mahus. Samuti nähtub, et hagejal

on tulenevalt laenusaaja laenutingimustele lisatud Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe

punktist 3 (krediidiga seotud kulud/ kaasnevad kulud) tulenevalt õigus nõuda viivist

lepingujärgses intressimääras, s.o 34,36% aastas või seadusjärgses määras, kui see on kõrgem.

Laenusumma 490 eurot on kostja arvelduskontole üle kantud 08.05.2023 (dtl 54,

maksekorraldus), millest on laenusaaja laenutingimuste muudest tingimustest tulenevalt kinni

peetud tagatisfondi tasu 14,70 eurot ja ülekandetasu 0,50 eurot. Kostja poolt on lepingu katteks

tehtud tagasimakseid kokku summas 544,14 eurot, millest maksegraafikujärgse põhiosa katteks

on arvestatud 362,24 eurot, intressi katteks 181,57 eurot ja viivise katteks 0,33 eurot (lisa 8).

Kostja rikkus lepingust tulenevat kohustust, jättes tagastamata kokkuleppelised osamaksed,

mistõttu edastas laenuandja kostjale 03.03.2025 teatise (dtl 57), millega andis kostjale täiendava

14 kalendripäevase tähtaja võlgnevuse tasumiseks, hoiatades ühtlasi võlgnevuse tasumata

jätmisel lepingu ülesütlemise võimalikkusest ning laenulepingust tulenevate kõigi nõuet

loovutamisest inkassofirmale. Antud teatisega anti kostjale ka võimalus võla tasumise osas

läbirääkimiste pidamiseks. Kuna kostja, hoolimata talle edastatud lepingu ülesütlemise hoiatusest

võlgnevust ei tasunud ning oli täielikult viivituses vähemalt kolme järjestikuse 08.01.2025,

08.02.2025 ja 08.03.2025 osamakse tasumisega, ütles Omaraha OÜ laenulepingu kooskõlas VÕS

§ 416 erakorraliselt üles 18.03.2025, loovutades olemasoleva nõude kostja vastu hagejale B2

Impact OÜ (dtl 58).

21.08.2023 sõlmitud laenulepingu nr S236246013 (dtl 99) kohaselt väljastas hageja kostjale

laenu 540 eurot, perioodiga 2 aastat, krediidikulukuse määraga 41,4% aastas. Krediidi kulukuse

määr on Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe punktist 3 tulenevalt arvutatud eeldusel,

et krediidisumma on 540 eurot, intressimäär 29,48% aastas, lepingu kestus 24 kuud, lepingutasu

10,80 eurot ning kogu krediit võetakse koheselt kasutusse täies mahus. Samuti nähtub, et hagejal

on tulenevalt laenusaaja laenutingimustele lisatud Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe

punktist 3 (krediidiga seotud kulud/ kaasnevad kulud) tulenevalt õigus nõuda viivist

lepingujärgses intressimääras, s.o 29,48% aastas või seadusjärgses määras, kui see on kõrgem.

Laenusumma 540 eurot on kostja arvelduskontole üle kantud 21.08.2023 (dtl 107,

maksekorraldus), millest on laenusaaja laenutingimuste muudest tingimustest tulenevalt kinni

peetud lepingutasu 10,80 eurot, tagatisfondi tasu 16,20 eurot ja ülekandetasu 0,50 eurot. Kostja

poolt on lepingu katteks tehtud tagasimakseid kokku summas 452,47 eurot, millest

maksegraafikujärgse põhiosa katteks on arvestatud 301,65 eurot, intressi katteks 150,44 eurot ja

viivise katteks 0,37 eurot. Kostja rikkus lepingust tulenevat kohustust, jättes tagastamata

kokkuleppelised osamaksed, mistõttu edastas laenuandja kostjale 16.03.2025 teatise (dtl 110),

millega andis kostjale täiendava 14 kalendripäevase tähtaja võlgnevuse tasumiseks, hoiatades

ühtlasi võlgnevuse tasumata jätmisel lepingu ülesütlemise võimalikkusest ning laenulepingust

tulenevate kõigi nõuet loovutamisest inkassofirmale. Antud teatisega anti kostjale ka võimalus

võla tasumise osas läbirääkimiste pidamiseks. Kuna kostja, hoolimata talle edastatud lepingu

ülesütlemise hoiatusest võlgnevust ei tasunud ning oli täielikult viivituses enamgi kui kolme

järjestikuse 21.12.2024, 21.01.2025, 21.02.2025 ja 21.03.2025 osamakse tasumisega, ütles

Omaraha OÜ laenulepingu kooskõlas VÕS § 416 erakorraliselt üles 31.03.2025, loovutades

olemasoleva nõude kostja vastu hagejale B2 Impact OÜ (dtl 111).

15.02.2024 sõlmitud laenulepingu nr S246523734 (dtl 152) kohaselt väljastas hageja kostjale

laenu 700 eurot, perioodiga 3 aastat, krediidikulukuse määraga 43,4% aastas. Krediidi kulukuse

määr on Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe punktist 3 tulenevalt arvutatud eeldusel,

et krediidisumma on 700 eurot, intressimäär 31,67% aastas, lepingu kestus 36 kuud, lepingutasu

14 eurot ning kogu krediit võetakse koheselt kasutusse täies mahus. Samuti nähtub, et hagejal on

tulenevalt laenusaaja laenutingimustele lisatud Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe

punktist 3 (krediidiga seotud kulud/ kaasnevad kulud) tulenevalt õigus nõuda viivist

lepingujärgses intressimääras, s.o 31,67% aastas või seadusjärgses määras, kui see on kõrgem.

Laenusumma 700 eurot on kostja arvelduskontole üle kantud 15.02.2024 (dtl

161,maksekorraldus), millest on laenusaaja laenutingimuste muudest tingimustest tulenevalt

kinni peetud lepingutasu 14 eurot, tagatisfondi tasu 28 eurot ja ülekandetasu 0,50 eurot. Kostja

poolt on lepingu katteks tehtud tagasimakseid kokku summas 275,91 eurot, millest

maksegraafikujärgse põhiosa katteks on arvestatud 121,85 eurot, intressi katteks 153,91 eurot ja

viivise katteks 0,15 eurot. Kostja rikkus lepingust tulenevat kohustust, jättes tagastamata

kokkuleppelised osamaksed, mistõttu edastas laenuandja kostjale 10.03.2025 teatise (dtl 164),

millega andis kostjale täiendava 14 kalendripäevase tähtaja võlgnevuse tasumiseks, hoiatades

ühtlasi võlgnevuse tasumata jätmisel lepingu ülesütlemise võimalikkusest ning laenulepingust

tulenevate kõigi nõuet loovutamisest inkassofirmale. Antud teatisega anti kostjale ka võimalus

võla tasumise osas läbirääkimiste pidamiseks. Kuna kostja, hoolimata talle edastatud lepingu

ülesütlemise hoiatusest võlgnevust ei tasunud ning oli täielikult viivituses enamgi kui kolme

järjestikuse 15.12.2024, 15.01.2025, 15.02.2025 ja 15.03.2025 osamakse tasumisega, ütles

Omaraha OÜ laenulepingu kooskõlas VÕS § 416 erakorraliselt üles 25.03.2025, loovutades

olemasoleva nõude kostja vastu hagejale B2 Impact OÜ (dtl 166).

20.03.2024 sõlmitud laenulepingu nr S246570402 (dtl 207) kohaselt väljastas hageja kostjale

laenu 400 eurot, perioodiga 3 aastat, krediidikulukuse määraga 42,9% aastas. Krediidi kulukuse

määr on Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe punktist 3 tulenevalt arvutatud eeldusel,

et krediidisumma on 400 eurot, intressimäär 31,34% aastas, lepingu kestus 36 kuud, lepingutasu

8 eurot ning kogu krediit võetakse koheselt kasutusse täies mahus. Samuti nähtub, et hagejal on

tulenevalt laenusaaja laenutingimustele lisatud Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe

punktist 3 (krediidiga seotud kulud/ kaasnevad kulud) tulenevalt õigus nõuda viivist

lepingujärgses intressimääras, s.o 31,34% aastas või seadusjärgses määras, kui see on kõrgem.

Laenusumma 400 eurot on kostja arvelduskontole üle kantud 20.03.2024 (dtl 216,

maksekorraldus), millest on laenusaaja laenutingimuste muudest tingimustest tulenevalt kinni

peetud lepingutasu 8,00 eurot, tagatisfondi tasu 16,00 eurot ja ülekandetasu 0,50 eurot. Kostja

poolt on lepingu katteks tehtud tagasimakseid kokku summas 139,59 eurot, millest

maksegraafikujärgse põhiosa katteks on arvestatud 61,27 eurot, intressi katteks 78,17 eurot ja

viivise katteks 0,15 eurot. Kostja rikkus lepingust tulenevat kohustust, jättes tagastamata

kokkuleppelised osamaksed, mistõttu edastas laenuandja kostjale 15.03.2025 teatise (dtl 219),

millega andis kostjale täiendava 14 kalendripäevase tähtaja võlgnevuse tasumiseks, hoiatades

ühtlasi võlgnevuse tasumata jätmisel lepingu ülesütlemise võimalikkusest ning laenulepingust

tulenevate kõigi nõuet loovutamisest inkassofirmale. Antud teatisega anti kostjale ka võimalus

võla tasumise osas läbirääkimiste pidamiseks. Kuna kostja, hoolimata talle edastatud lepingu

ülesütlemise hoiatusest võlgnevust ei tasunud ning oli täielikult viivituses enamgi kui kolme

järjestikuse 20.12.2024, 20.01.2025, 20.02.2025 ja 20.03.2025 osamakse tasumisega, ütles

Omaraha OÜ laenulepingu kooskõlas VÕS § 416 erakorraliselt üles 31.03.2025, loovutades

olemasoleva nõude kostja vastu hagejale B2 Impact OÜ (dtl 220).

Laenulepingu nr S236039205 alusel palub hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 127,76

eurot. Kostjale väljastati lepingu alusel laenu 490 eurot. Kostja tegi põhisumma katteks

tagasimakseid kokku summas 362,24 eurot, mistõttu on hageja esitatud põhivõla nõue summas

127,76 eurot põhjendatud.

Laenulepingu nr S236246013 alusel palub hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 238,35

eurot. Kostjale väljastati lepingu alusel laenu 540 eurot. Kostja tegi põhisumma katteks

tagasimakseid kokku summas 301,65 eurot, mistõttu on hageja esitatud põhivõla nõue summas

238,35 eurot põhjendatud.

Laenulepingu nr S246523734 alusel palub hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 578,15

eurot. Kostjale väljastati lepingu alusel laenu 700 eurot. Kostja tegi põhisumma katteks

tagasimakseid kokku summas 121,85 eurot, mistõttu on hageja esitatud põhivõla nõue summas

578,15 eurot põhjendatud.

Laenulepingu nr S246570402 alusel palub hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 338,73

eurot. Kostjale väljastati lepingu alusel laenu 400 eurot. Kostja tegi põhisumma katteks

tagasimakseid kokku summas 61,27 eurot, mistõttu on hageja esitatud põhivõla nõue summas

338,73 eurot põhjendatud.

Eeltoodust tulenevalt on põhivõlgnevus hagiavalduse esitamise seisuga kokku 1282,99 eurot

(127,76 + 238,36 + 578,15 + 338,73 = 1282,99). Kohus leiab, et hageja esitatud põhivõla nõue

on põhjendatud.

VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu

laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Laenulepingust

tulenev intress arvestatakse laenujäägilt kogu laenuperioodi vältel kokkulepitud intressimääraga

aastas. Hageja palub laenulepingu nr S236039205 alusel kostjalt välja mõista tasumata

maksegraafikujärgne intress perioodi 09.11.2024 – 08.03.2025 kokku summas 9,16 eurot

(intressimäär 34,36% aastas), laenulepingu nr S236246013 alusel kostjalt välja mõista tasumata

maksegraafikujärgne intress perioodi 22.11.2024 – 21.03.2025 kokku summas 19,86 eurot

(intressimäär 29,48% aastas), laenulepingu nr S246523734 alusel kostjalt välja mõista tasumata

maksegraafikujärgne intress perioodi 16.11.2024 – 15.03.2025 kokku summas 58,54 eurot

(intressimäär 31,67% aastas) ja laenulepingu nr S246570402 alusel kostjalt välja mõista

tasumata maksegraafikujärgne intress perioodi 21.11.2024 – 20.03.2025 kokku summas 34,02

eurot (intressimäär 31,34% aastas). Kohtu hinnangul on hageja intressinõue summas 121,58

eurot (9,16 + 19,86 + 58,54 + 34,02 = 121,58) põhjendatud.

Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p-st 1 ja p-st 6

nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist.

Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral

nõuda võlgnikult viivitusintressi, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase

täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub

kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne

viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

Hageja palub laenulepingu nr S236039205 alusel kostjalt välja mõista viivise põhivõlalt 127,76

eurolt lepingujärgses määras, s.o 34,36% aastas, alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast

kuni hagiavalduse esitamiseni (19.03.2025-11.09.2025) kokku summas 21,29 eurot.

Laenulepingu nr S236246013 alusel palub kostjalt välja mõista viivise põhivõlalt 238,35 eurolt

lepingujärgses määras, s.o 29,48% aastas, alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast kuni

hagiavalduse esitamiseni (01.04.2025-11.09.2025) kokku summas 31,57 eurot. Laenulepingu nr

S246523734 alusel palub kostjalt välja mõista viivise põhivõlalt 578,15 eurolt lepingujärgses

määras, s.o 31,67% aastas, alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast kuni hagiavalduse

esitamiseni (26.03.2025-11.09.2025) kokku summas 85,28 eurot. Laenulepingu nr S246570402

alusel palub kostjalt välja mõista viivise põhivõlalt 338,73 eurolt lepingujärgses määras, s.o

31,34% aastas, alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast kuni hagiavalduse esitamiseni

(01.04.2025-11.09.2025) kokku summas 47,70 eurot. Kohus on kontrollinud ja nõustub hageja

viivisearvestustega (vt www.viivisekalkulaator.ee). Järelikult on sissenõutavaks muutunud viivis

11.09.2025 seisuga kokku 185,84 eurot (21,29+31,57+82,28+47,70).

Lisaks on hageja taotlenud alates hagi esitamisest edasiulatuva viivise väljamõistmist VÕS § 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlgnevuselt 1282,99 eurolt alates 12.09.2025 kuni

põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni. Seega juhindudes TsMS § 367 teisest lausest tuleb kohtul

välja mõista viivis kindla summana kuni otsuse tegemiseni. Põhinõudelt 1282,99 eurolt

arvestatav seadusjärgne viivis alates 12.09.2025-12.01.2026 (k.a) on 43,88 eurot (vt

www.viivisekalkulaator.ee). Lähtudes eeltoodust kuulub kostjalt väljamõistmisele

sissenõutavaks muutunud viivis 12.01.2026 seisuga kokku summas 229,72 eurot (185,84 eurot +

43,88 eurot).

Arvestades hageja taotlust ja juhindudes TsMS §-st 367 kuulub kostjalt väljamõistmisele ka

edasiulatuv seadusjärgne viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras tasumata

põhinõude jäägilt alates otsuse tegemisele järgnevast päevast, s.o 13.01.2026 kuni põhinõude

1282,99 euro tasumiseni.

Hageja palub kostjalt välja mõista lähtudes VÕS § 1132 lg 2 p-st 3 sissenõudmiskulud summas

35 eurot. Hagiavaldusest nähtuvalt on kujunenud sissenõudmiskulud järgmiselt: 07.05.2025

nõudekiri summas 25 eurot (dtl-d 221-223), 25.06.2025 nõudekiri summas 5 eurot (dtl-d 224-

226) ning 12.08.2025 nõudekiri summas 5 eurot (dtl-d 227-229). Kohus on seisukohal, et

sissenõudmiskulu summas 35 on seega põhjendatud.

Kui majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik annab füüsilisele isikule laenu, tuleb eeldada, et

tegemist on tarbijakrediidilepinguga. Kohus leiab, et sõlmitud lepingud vastavad

tarbijakrediidilepingu tunnustele VÕS § 402 lg 1 mõttes. Kohus peab kontrollima lepingu

kehtivust alati, kui asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu sõlmimisele (RKTKm 24. november

2023, 2 21-13098/50, p 13).

Leping nr S236039205 sõlmiti 08.05.2023 ning lepingu sõlmimise ajal oli Eesti Panga avaldatud

krediidi kulukuse määr 15,31%. Lepingus märgitud krediidi kulukuse määr 45% on väiksem, kui

lepingu sõlmimise ajal Eesti Panga avaldatud kolmekordne krediidikulukuse määr (15,31% x 3 =

45,93), ning seega on VÕS § 4062 lg-ga 1 kooskõlas.

Leping nr S236246013 sõlmiti 21.08.2023 ning lepingu sõlmimise ajal oli Eesti Panga avaldatud

krediidi kulukuse määr 16,72%. Lepingus märgitud krediidi kulukuse määr 41,4% on väiksem,

kui lepingu sõlmimise ajal Eesti Panga avaldatud kolmekordne krediidikulukuse määr (16,72% x

3 = 50,16), ning seega on VÕS § 4062 lg-ga 1 kooskõlas.

Leping nr S246523734 sõlmiti 15.02.2024 ning lepingu sõlmimise ajal oli Eesti Panga avaldatud

krediidi kulukuse määr 17,36%. Lepingus märgitud krediidi kulukuse määr 43,4% on väiksem,

kui lepingu sõlmimise ajal Eesti Panga avaldatud kolmekordne krediidikulukuse määr (17,36% x

3 = 52,08), ning seega on VÕS § 4062 lg-ga 1 kooskõlas.

Leping nr S246570402 sõlmiti 20.03.2024 ning lepingu sõlmimise ajal oli Eesti Panga avaldatud

krediidi kulukuse määr 17,36%. Lepingus märgitud krediidi kulukuse määr 42,9% on väiksem,

kui lepingu sõlmimise ajal Eesti Panga avaldatud kolmekordne krediidikulukuse määr (17,36% x

3 = 52,08), ning seega on VÕS § 4062 lg-ga 1 kooskõlas.

Kohtul on kohustus kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise

põhimõtet (VÕS § 4034 lg 1).

Hagiavaldusest nähtuvalt kontrolliti lepingute nr S236039205, S236246013, S246523734 ja

S246570402 sõlmimise eelselt kostja krediidivõimelisust. Enne lepingute sõlmimist esitas kostja

taotlused krediidi saamiseks (dtl-d 32, 59, 112, 167), milles märkis oma andmed sissetuleku,

majapidamiskulude, finantskohustuste, ülalpeetavate kohta. Peale seda kontrollis Omaraha OÜ

kostja andmeid avalikest andmebaasidest, tehes päringud AS-ile Creditinfo Eesti ja OÜ-le

Krediidiregister ning tegi krediidiskooringu kontrolli kostja maksevõime hindamiseks. Skoori

määramisel arvestati andmeid Krediidiinfo, Krediidiregistri andmebaasis. Kehtivaid

maksehäireid kostjal ei olnud (dtl-d 34-35). Analüüsiti arvelduskonto väljavõtteid (dtl-d 61-97,

114-150, 169-205). Keskmise igakuise sissetuleku kontrollimiseks tehti päring Pensioniregistri

andmebaasi. Andmete analüüsimise tulemusel jõudis krediidiandja veendumusele, et kostja on

võimeline täitma lepingutest tulenevaid kohustusi kokkulepitud tingimustel, sissetulekute ja

kohustuste vahe oli laenu saamiseks piisav. Lepingu sõlmimisega ei mindud vastuollu Omaraha

OÜ sise-eeskirjas sätestatud LTI (Loan to Income) suhtarvuga, mis määratleb tarbija

sissetulekute ning laenu tagasimaksete lubatava vahekorra.

Kohus, analüüsinud hageja poolt esitatud tõendeid, tuvastas, et käesoleval juhul on laenuandja

lepinguid sõlmides järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet piisaval määral.

Kohus rahuldab hagi kogu haginõude ulatuses tagaseljaotsusega VÕS § 396 lg 1, VÕS § 397 lg

1, § 101 lg 1 p-de 1 ja 6, § 108 lg 1 ja § 113 lg 1 alusel.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

Kohus jätab hagi rahuldamise tõttu menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega

seoses kulud tekkisid.

Asja materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv

315 eurot. Kohus leiab, et hagiavalduselt tasutud riigilõiv on põhjendatud ja vajalik

menetluskulu ning tuleb kostjalt välja mõista (TsMS § 139 lg 2, riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja

lisa 1).

Rahuldamisele kuulub hageja taotlus mõista kostjalt menetluskulud välja koos lisanduva

viivisega VÕS § 113 lg 1 teises lauses märgitud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).

TsMS § 178 lg 2 järgi võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

Viivitamatu täitmine

Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks

tagaseljaotsuse.

Kohtul ei õnnestunud hagimaterjale kostjale kätte toimetada muul viisil, kui avalikult. Kuna

kostja elu- või viibimiskoht ei ole kohtule jätkuvalt teada, siis tuleb ka tagaseljaotsuse

resolutsioon kostjale kätte toimetada avalikult avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Olukorras, mil hagiavaldus või kohtukutse on samas asjas kätte toimetatud Ametlike

Teadaannete kaudu, ei pea kohus kontrollima kõiki kohtulahendi avalikult kättetoimetamise

eeldusi TsMS § 317 lg 1 p 1 mõttes uuesti täies ulatuses. Praegusel juhul nähtub asjaoludest, et

TsMS § 317 lg 1 p-s 1 sätestatud eelduste uuesti kontrollimine oleks tulemuseta (vt ka RKTKm

16.09.2020, 2-18-9218/40, p 10 ja RKTKm 20.04.2022, 2-20-123093/24, p 9.2).

(allkirjastatud digitaalselt)

Inna Kirsipuu

kohtunik