3-25-3220/23 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-25-3220

Määruse kuupäev

9. jaanuar 2026

Kohtunik

Maria Lõbus

Kohtuasi

M.J-i kaebus Prokuratuuri kohustamiseks väljastada 28. septembri

2017. a ülekuulamisprotokolli originaal ning Prokuratuuri ja

Politsei- ja Piirivalveameti tekitatud mittevaralise kahju

hüvitamiseks

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebaja 29. detsembri 2025. a vastuväide kohtu

tegevusele rahuldamata.

2. Jätta kaebaja 5. jaanuari 2026. a taotlus kohtumenetluse

kiirendamiseks rahuldamata.

3. Tagastada kaebus.

4. Jätta kaebaja muud menetluslikud taotlused läbi vaatamata.

5. Asendada avaldatavas määruses kaebaja nimi tähemärgiga.

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni punktide 23 peale võib esitada

määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates.

Muud selgitused

Määrus toimetatakse kätte kaebajale.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. M.J (edaspidi kaebaja) esitas 2. oktoobril 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse. Kaebuse

kohaselt oli Harju Maakohtu menetluses kriminaalasi nr 1-18-437, mille kohtueelseteks

menetlejateks olid Keskkriminaalpolitsei ja Riigiprokuratuur ning väidetavalt on

kohtutoimikus kaebaja 28. septembri 2017. a ülekuulamisprotokoll. Kohtud ning prokuratuur

on ülekuulamisprotokolli kasutanud tõendina kolmandate isikute süüdistuses. Kaebaja

selgitab, et esitas 26. juulil 2020 Tallinna Ringkonnakohtule avalduse, milles teatas, et tema ei

ole ütlusi andnud ega ülekuulamisprotokolli allkirjastanud. Samal ajal sai kaebaja teada, et

Harju Maakohtu menetluses oleva kriminaalasja nr 1-19-2173 kohtutoimikus on samuti

eelnimetatud ülekuulamisprotokoll. Kaebaja taotles Riigiprokuratuurilt 28. septembri 2017. a

ülekuulamisprotokollil olevale allkirjale ja kaebaja allkirjale ekspertiisi teostamist, kuid

prokuratuur keeldus ekspertiisi tegemisest. Prokuratuur aga tunnistas, et kaebajat ei ole

kriminaalasja nr 1-19-2173 raames üle kuulatud ning koopia ülekuulamisprotokollist on

lisatud kriminaalasjast nr 1-18-437. Kaebaja on seisukohal, et 28. septembri 2017. a

ülekuulamisprotokollil on tema allkirja ebaõnnestunud võltsing. Kaebaja esitas Eesti

Kohtuekspertiisi Instituudile ülekuulamisprotokolli koopia ning enda poolt erinevatel aastatel

allkirjastatud dokumentide originaalid, et teostataks ülekuulamisprotokollil oleva allkirja

ekspertiis, kuid ekspertiisi tegemiseks on vaja 28. septembri 2017. a ülekuulamisprotokolli

originaali. Kohtunike, prokuratuuri ja politsei tegevus, s.o vaidlusaluse 28. septembri 2017. a

ülekuulamisprotokolli originaali mitteväljastamine on ebaseaduslik. Vastustajad on oma

tegevusega tekitanud kaebajale stressi, psüühilisi kannatusi, nördimust, ahastust, meeleolu

langust, ebaseaduslikult kasutanud kaebaja isikuandmeid, alandanud oma tegevusega kaebaja

inimväärikust ning sellega rikkunud kaebaja eraelu puutumatust, millega on tekitanud

moraalset kahju, mis kuulub vastustajatelt solidaarselt väljamõistmisele. Kaebaja taotleb

kohustada vastustajat välja andma kriminaalasja 1-18-437 toimikust vaidlusaluse 28.

septembri 2017. a ülekuulamise protokolli originaal ning edastada see Eesti Kohtuekspertiisi

Instituudile kaebaja allkirja õigsuse tuvastamise ekspertiisi läbiviimiseks. Lisaks taotleb

kaebaja mõista vastustajalt välja kaebajale tekitatud mittevaralise kahju hüvitis 10 000 eurot.

2. Tartu Halduskohus kohustas 2. oktoobri 2025. a kohtunõudega Harju Maakohut

edastama kriminaalasja nr 1-18-437(1) ja 1-18-437(16) menetluste paberkandjal toimikud

ning kriminaalasja 1-19-2173(1) menetluse paberkandjal toimik Tartu Halduskohtu Jõhvi

kohtumajale.

3. Kaebaja osutas kohtule 6. oktoobril 2025 esitatud pöördumises, et Harju Maakohus just

väidabki, et nende käes olevates toimikutes nõutavaid ülekuulamise protokolle pole, mistõttu

ei ole kohtul mõtet mahukate kriminaalasjade toimikutega tutvumiseks oma aega kulutada,

vaid ülekuulamise protokollid tuleb välja nõuda Riigiprokuratuurilt ja Keskkriminaalpolitseilt.

4. Tartu Halduskohus jättis 10. oktoobri 2025. a määrusega kaebaja kaebuse käiguta.

Kaebajal tuli kaebuse puuduste kõrvaldamiseks täpsustada, kas ta vaidlustab Harju Maakohtu

tegevust ning teatada, kelle vastu ta kohustamisnõude esitab, s.t kellelt ta 28. septembri 2017.

a ülekuulamisprotokolli originaali väljastamist taotleb. Lisaks tuli kaebajal selgelt välja tuua,

kellelt ta mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmist taotleb.

5. Kaebaja esitas 13. oktoobril 2025 kaebuse täienduse. Kaebaja hinnangul on vastustajaks

Riigiprokuratuur, sest Harju Maakohtu kohtunike vastustest nähtuvalt on võltsitud

ülekuulamisprotokoll kohtueelset menetlust juhtinud prokuröri valduses. Samuti võib kohus

vastustajana kaasata Keskkriminaalpolitsei, sest nemad on vaidlusaluse protokolli võltsinud.

Kaebaja märgib, et kui kohus ei saa kohustada Riigiprokuratuuri väljastama vaidlusaluse

dokumendi (ülekuulamisprotokoll) originaali Eesti Kohtuekspertiisi Instituudile ja edastama

sellel oleva allkirja ekspertiisi teostamiseks, siis palub kaebaja see Riigiprokuratuurilt ja/või

Keskkriminaalpolitseilt välja nõuda ja määrata vaidlusalusel protokollil oleva ja kaebaja

allkirja ekspertiis, sest kahjunõude lahendamine sõltub otseselt sellest, kas allkiri on kaebaja

oma või on seda üritatud võltsida.

6. Vastuseks halduskohtu 20. novembri 2025. a kohtunõudele teatas Prokuratuur 24.

novembril 2025, et kaebaja ei ole esitanud ajavahemikul 28. september 2017 kuni 24.

november 2025 taotlust kriminaalasjas nr 16221000014 (kohtumenetluse nr 1-18-437) tema

28. septembril 2017 antud ütluste kohta koostatud ülekuulamise protokolli väljastamiseks.

7. Tartu Halduskohus jättis 26. novembri 2025. a määrusega kaebuse teistkordselt käiguta,

kuivõrd kohtule ei olnud üheselt arusaadav, mille eest kaebaja kahju hüvitamist taotleb.

Kaebajal tuli kaebuse puuduste kõrvaldamiseks kohtule täpsustada kahjunõude alust ning

selgitada, milles tekitatud kahju seisneb. Puudused tuli kõrvaldada kolme päeva jooksul alates

määruse kättesaamisest. Kohus pikendas 2. detsembril 2025 kaebaja taotluse alusel 26.

novembri 2025. a määrusega antud kaebuse puuduste kõrvaldamise tähtaega 5. detsembrini

2025.

8. Vastuseks kohtunõudele teatas Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) 3. detsembril 2025, et

kaebaja on pöördunud 2. juulil 2023 PPA poole taotlusega väljastada talle kriminaalasja nr

16221000014 toimikust tema 28. septembri 2017. a ülekuulamise protokoll. PPA selgitas, et

vastas kaebaja pöördumisele 4. juulil 2023 selgitusega, et küsitud materjalid asuvad Harju

Maakohtus.

9. Kaebaja esitas 7. detsembril 2025 kohtule kaebuse tervikteksti, mille kohaselt nii Harju

Maakohus, PPA kui ka prokuratuur on (kolmandate) isikute süüdistamisel kasutanud kaebaja

isikuandmetega võltsitud dokumenti ning takistanud võltsitud dokumendi (s.o kaebaja 28.

septembri 2017. a ülekuulamise protokoll) osas ekspertiisi läbiviimist. Kaebaja isikuandmete

ebaseadusliku kasutamise ja kaebaja isikuandmetega dokumendi võltsimisega ning võltsitud

dokumendi ekspertiisi teostamiseks väljastamata jätmisega on vastustajad rikkunud kaebaja

eraelu puutumatust, isiklikke õigusi, tekitanud kaebajale stressi, psüühilisi kannatusi,

nördimust, ahastust, meeleolu langust, alandanud oma tegevusega kaebaja inimväärikust teiste

inimeste silmis, millega on tekitanud moraalset kahju, mis kuulub vastustajatel solidaarselt

väljamõistmisele. Kaebaja taotleb kohtult, kohustada vastustajat välja andma kriminaalasja nr

1-18-437 (nr 16221000014) toimikust tema vaidlusaluse 28. septembri 2017. a ülekuulamise

protokolli originaal ning edastada see Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi eksperdile L. Eskorile

allkirja õigsuse tuvastamise ekspertiisi läbiviimiseks. Lisaks taotleb kaebaja mõista nii

Riigiprokuratuurilt kui ka PPA-lt välja talle tekitatud moraalse kahju hüvitis 3000 eurot.

10. Tartu Halduskohtusse saabus 29. detsembril 2025 kaebaja vastuväide kohtu tegevusele.

Kaebaja on seisukohal, et kohus rikub tema õigust tõhusale menetlusele enda rikutud õiguste

kaitseks ja saada oma asjas kohtuotsus.

11. Kaebaja esitas 5. jaanuaril 2026 kohtule taotluse menetluse kiirendamiseks.

KOHTU SEISUKOHT

12. Kohus lahendab esmalt kaebaja vastuväite kohtu tegevusele (I), seejärel taotluse

menetluse kiirendamiseks (II), siis selgitab kohus välja vaidluse eseme ning pooled (III),

misjärel annab hinnangu kaebuse menetlusse võtmise võimalikkusele (IV). Viimaseks teeb

kohus muud menetluslikud otsustused (V).

I

13. Kaebaja on esitanud 29. detsembril 2025 halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §

90 lõike 1 alusel vastuväite kohtu tegevusele, täpsemalt sellele, et kohus on asja menetlemisel

olnud tegevusetu, rikkudes kaebaja õigust tõhusale menetlusele ning õigust saada enda asjas

kohtuotsus.

14. Kohus mõistab kaebaja tahet saada teda puudutavas asjas lahendus võimalikult kiiresti.

Kohus selgitab, et halduskohtumenetlust reguleerivad õigusaktid ei näe ette tähtaega, mille

jooksul tuleb otsustada kaebuse menetlusse võtmine ning teha kohtuotsus. Kohus lahendab

üldjuhul kohtuasju vastavalt nende saabumise järjekorrale ja menetluse kestus sõltub kohtu

töökoormusest. Kaebaja kaebus on kohtumenetluses olnud veidi üle kolme kuu ning enne

kaebaja kaebuse registreerimist on asja menetlevale menetlusgrupile laekunud arvukalt

kohtuasju, mida kohus ei ole tulenevalt suurest töökoormusest jõudnud veel lahendada. Kohus

on siiski käesolevas haldusasjas teinud mitmeid menetlustoiminguid, et selgitada välja

vaidluse lahendamiseks vajalikud asjaolud ning menetluse pooled. Kohus on seisukohal, et ei

ole olnud tegevusetu ega rikkunud kaebaja õigust tõhusale menetlusele enda õiguste kaitseks

ega õigust saada oma asjas kohtuotsus. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebaja vastuväite

kohtu tegevusele rahuldamata.

II

15. Kaebaja on esitanud 5. jaanuaril 2026 taotluse kohtumenetluse kiirendamiseks. HKMS

§ 100 lõige 1 sätestab, et kui haldusasi on olnud kohtu menetluses vähemalt üheksa kuud ja

kohus ei tee mõjuva põhjuseta vajalikku menetlustoimingut, sealhulgas ei määra õigel ajal

kohtuistungit, et tagada kohtumenetluse läbiviimine mõistliku aja jooksul, võib pool või

kolmas isik kohtult taotleda kohtumenetluse kiiremaks lõpuleviimiseks sobiva abinõu

tarvituselevõtmist.

16. Kaebus haldusasjas 3-25-3220 registreeriti halduskohtus 2. oktoobril 2025. Kohus

osutab, et kaebus haldusasjas 3-25-3220 ei ole olnud halduskohtu menetluses rohkem kui

üheksa kuud. Seega ei ole kaebajal veel tekkinud õigust kohtumenetluse kiirendamise taotluse

esitamiseks. Tegemist ei ole ka kõrvaldatava puudusega HKMS § 55 lõike 1 mõttes ning

puudub vajadus taotluse käiguta jätmiseks. Kuna kohtumenetluse kiirendamise taotluse

esitamise eeldused ei ole täidetud, jätab kohus kaebaja 5. jaanuari 2026. a taotluse haldusasjas

3-25-3220 kohtumenetluse kiirendamiseks rahuldamata (HKMS § 100 lõige 3).

17. Kohtumenetluse kiirendamise taotluse rahuldamata jätmisest hoolimata jätkab kohus

praeguse asja menetlemisega, tehes alljärgnevad menetlustoimingud.

III

18. HKMS § 120 lõike 1 punktide 1 ja 2 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne

kohus välja vaidluse eseme ning pooled. Kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub

nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest vastavalt HKMS § 2 lõike 4 teisele lausele. 7.

detsembril 2025 esitatud kaebuse tervikteksti kohaselt on kaebaja esitanud kohustamis- ja

hüvitamisnõuded (HKMS § 37 lõike 2 punktid 2 ja 4). Kohus mõistab, et kaebaja taotleb 28.

septembri 2017. a ülekuulamisprotokolli originaali väljastamist ja kahju hüvitamist seoses

tema isikuandmeid sisaldanud dokumendi koostamise ja väidetava võltsimisega (s.o

kriminaalmenetluse käigus koostatud 28. septembri 2017. a ülekuulamisprotokoll) ning

väidetavalt võltsitud dokumendi väljastamata jätmisega.

Tulenevalt asja materjalidest mõistab kohus, et kaebaja on kohustamisnõude esitanud

Prokuratuuri vastu, taotledes Prokuratuuri kohustamist väljastada talle 28. septembri 2017. a

ülekuulamisprotokolli originaal. Kahju hüvitamise nõuded on esitatud Prokuratuuri ja PPA

vastu. Täpsemalt mõistab kohus, et kaebaja taotleb vaidlusaluse 28. septembri 2017. a

ülekuulamisprotokolli originaali väljastamata jätmisega tekitatud mittevaralise kahju

hüvitamist nii Prokuratuurilt kui ka PPA-lt ning kriminaalasja raames väidetavalt tema

isikuandmeid sisaldanud dokumendi koostamise ja võltsimisega tekitatud kahju hüvitamist

PPA-lt. Kohus lähtub seejuures kaebaja 13. oktoobri 2025. a pöördumisest, mille kohaselt on

Keskkriminaalpolitsei vaidlusaluse protokolli võltsinud.

IV

19. Kaebaja taotleb Prokuratuuri kohustamist väljastada talle 28. septembri 2017. a

ülekuulamisprotokolli originaal.

1.1.

HKMS § 121 lõike 2 punkti 1 kohaselt võib kohus kaebuse määrusega selle esitajale

tagastada, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Tulenevalt HKMS § 44 lõikest 1

võib isik kaebusega halduskohtusse pöörduda üksnes oma õiguse kaitseks. Kohus leiab, et

kaebajal puudub kaebuses esitatud kohustamisnõude osas ilmselgelt kaebeõigus, kuna

haldusasja materjalidest ei nähtu, et kaebaja subjektiivseid õigusi oleks riivatud. Kohus

põhjendab oma seisukohta järgnevalt.

1.2.

Prokuratuuri 24. novembri 2025. a vastusest kohtunõudele nähtub, et kaebaja ei ole

esitanud Prokuratuurile taotlust vaidlusaluse 28. septembri 2017. a ülekuulamisprotokolli

originaali väljastamiseks. See tähendab, et Prokuratuur ei ole keeldunud väljastamast

kaebajale vaidlusalust 28. septembri 2017. a ülekuulamisprotokolli originaali ning seega ei ole

Prokuratuur oma tegevusega kaebaja õigusi riivanud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et

kohustamiskaebus on kohtule esitatud ennatlikult, kuivõrd kaebaja subjektiivseid õigusi ei ole

hetkeseisuga riivatud. Kohtul puudub alus ennetavalt Prokuratuurile kohustava ettekirjutuse

tegemiseks.

1.3.

Eeltoodust tulenevalt puudub kaebajal HKMS § 44 lõike 1 alusel ilmselgelt

kaebeõigus kohustamiskaebuse esitamiseks, mistõttu kohus tagastab kaebuse

kohustamisnõude osas HKMS § 121 lõike 2 punkti 1 alusel.

20. Kaebaja taotleb mõista Prokuratuurilt ja PPA-lt välja hüvitis seoses 28. septembri 2017.

a ülekuulamisprotokolli originaali väljastamata jätmisega. Kaebaja osutab eraelu puutumatuse

riivele ning inimväärikuse alandamisele.

20.1.

Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lõike 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku

võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle

tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada

sama

seaduse

§-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega.

20.2.

Tallinna Ringkonnakohus on selgitanud 23. septembri 2013. a määruses nr 3-13-990,

et hüvitamiskaebuse puhul tuleb kaebeõiguse olemasolu eitada juhul, kui kahju hüvitamise

nõude eelduste puudumine on asjaoludest tulenevalt ilmselge. Kohus leiab, et kaebajal

puudub kaebuses esitatud kahjunõude osas ilmselgelt kaebeõigus, kuna haldusasja

materjalidest ei nähtu, et Prokuratuur ja/või PPA oleks tegutsenud õigusvastaselt ning et

kaebaja subjektiivseid õigusi oleks rikutud ning seetõttu ei ole ka RVastS § 7 eeldused

täidetud. Kohus põhjendab oma seisukohta järgnevalt.

20.3.

Nagu kohus eelnevalt osutas, ei ole Prokuratuur keeldunud kaebajale väljastamast

vaidlusalust 28. septembri 2017. a ülekuulamisprotokolli originaali. Seega ei saanud

Prokuratuur kaebaja väidetud viisil tema õigusi mitte kuidagi rikkuda ning talle kahju

põhjustada, mistõttu on ilmselge, et RVastS § 7 lõike 1 nõuded ei ole täidetud.

20.4.

PPA 3. detsembri 2025. a vastusest kohtunõudele nähtub, et kuigi kaebaja on esitanud

2. juulil 2023 PPA-le kohase taotluse vaidlusaluse 28. septembri 2017. a

ülekuulamisprotokolli väljastamiseks, siis PPA ei ole soovitud dokumendi väljastamisest

keeldunud. PPA 3. detsembril 2025 esitatud materjalidest nähtub, et PPA valduses ei olnud

kaebaja taotluse lahendamise ajal kaebaja soovitud vaidlusalust 28. septembri 2017. a

ülekuulamisprotokolli. Seega ei saanud PPA kaebajale 28. septembri 2017. a

ülekuulamisprotokolli väljastada ning PPA-le etteheidetav tegevus kaebaja õigusi mitte

kuidagi rikkuda ning talle kahju põhjustada, mistõttu on ilmselge, et RVastS § 7 lõike 1

nõuded ei ole täidetud.

20.5.

Seega on kohus seisukohal, et kaebajal puudub eelnevalt kirjeldatud asjaoludega

seoses kaebeõigus Prokuratuuri ja PPA vastu hüvitamisnõude esitamiseks. Kohus tagastab

HKMS § 121 lõike 2 punkti 1 alusel kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu hüvitamiskaebuse

osas, milles kaebaja taotleb 28. septembri 2017. a ülekuulamisprotokolli originaali

väljastamata jätmisega tekitatud kahju hüvitamist.

20.6.

Kohus peab vajalikuks osutada, et isegi kui jaatada kaebeõigust PPA vastu esitatud

hüvitamiskaebuse osas, siis kuuluks hüvitamiskaebus kirjeldatud osas tagastamisele HKMS §

121 lõike 2 punkti 2¹ alusel, kuna kaebusega kaitstava õiguse riive oleks väheintensiivne ja

kaebuse rahuldamine vähetõenäoline. Kohus osutab, et PPA poolt vaidlusaluse 28. septembri

2017. a ülekuulamisprotokolli väljastamata jätmine ei saanud põhjustada kaebajale tagajärgi,

mille hindamiseks oleks põhjendatud kohtumenetluse täiemahuline läbiviimine ja kohtuotsuse

tegemine. Vaidlusaluse 28. septembri 2017. a ülekuulamisprotokolli mittesaamine

konkreetselt PPA-lt ei saanud kaebajale kaasa tuua ülemääraseid kannatusi, kuna PPA

selgitas, kuhu tuleb kaebajal soovitud dokumendi saamiseks pöörduda. Kaebajal oli võimalik

pärast 4. juulil 2023 PPA-lt vastuse saamist pöörduda Harju Maakohtu poole. Samuti on

kohus seisukohal, et PPA vastu esitatud hüvitamiskaebuse edulootused on vähesed. Nagu

kohus eelnevalt osutas, siis PPA ei tegutsenud kaebaja 2. juuli 2023. a taotluse lahendamisel

õigusvastaselt. PPA valduses ei olnud kaebaja soovitud 28. septembri 2017. a

ülekuulamisprotokolli.

21. Kohus mõistab, et kaebaja taotleb kahju hüvitamist ka seoses tema isikuandmeid

sisaldanud dokumendi koostamise ja väidetava võltsimisega (s.o kriminaalasjas nr

16221000014 (kohtumenetluse nr 1-18-437) koostatud 28. septembri 2017. a

ülekuulamisprotokoll).

21.1.

Asja materjalidest nähtub, et PPA-le etteheidetavad väidetavad teod toimusid

kriminaalmenetluse käigus. Seega taotleb kaebaja talle süüteomenetluses tekitatud kahju

hüvitamist.

Süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise alused ja kord on sätestatud süüteomenetluses

tekitatud kahju hüvitamise seaduses (SKHS). SKHS § 7 lõige 1 näeb ette õiguse nõuda kahju

hüvitamist sõltumata süüasja lõpptulemusest, kui menetleja on menetlusõiguse süülise

rikkumisega isikule kahju tekitanud. SKHS § 11 lõike 2 kohaselt hüvitatakse füüsilisele

isikule mittevaraline kahju üksnes juhul, kui isikult on süüteomenetluses võetud vabadus; teda

on piinatud või ebainimlikult või alandavalt koheldud; kahjustatud tema tervist, kodu või

eraelu puutumatust; rikutud tema sõnumi saladust või teotatud tema au või head nime.

Menetleja süü ei ole mittevaralise kahju hüvitamise eelduseks, kui menetlusõiguse

rikkumisega on isikut piinatud või teda on ebainimlikult või alandavalt koheldud. Praegusel

juhul nähtub, et kaebaja soovib esitada kahju hüvitamise nõude juba lõppenud

kriminaalmenetlusega seoses. Sellisel juhul tuleb lähtuda SKHS §-s 21 sätestatust. SKHS § 21

lõigetest 1 ja 3 tuleneb, et kui isik jättis kriminaalmenetluses maakohtule kahju hüvitamise

taotluse esitamata mõjuval põhjusel, võib ta selle kuue kuu jooksul pärast maakohtu lahendi

kuulutamist esitada kriminaalmenetluse seadustiku 11. või 15. peatüki kohaselt

ringkonnakohtule. Sama sätte lõikest 4 tuleneb, et kui isik jättis mõjuval põhjusel

kriminaalmenetluses taotluse ringkonnakohtule esitamata või kui kahju hüvitamise nõude

aluse olemasolu selgus alles kassatsioonimenetluses ning isik jättis mõjuval põhjusel taotluse

Riigikohtule esitamata, võib taotluse esitada prokuratuurile. Taotlus tuleb esitada kuue kuu

jooksul ringkonnakohtu või Riigikohtu lahendi jõustumisest arvates.

21.2.

Seega on seadusandja süüteomenetlusega tekitatud kahju hüvitamise nõude

lahendamiseks ette näinud eraldi menetluskorra ning halduskohus ei ole pädev lahendama

kriminaalmenetluses tekitatud kahju hüvitamise kaebusi.

21.3.

Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus HKMS § 121 lõike 1 punkti 1 alusel halduskohtu

pädevuse puudumise tõttu M.J-i kaebuse osas, milles ta taotleb kahju hüvitamist seoses tema

isikuandmeid sisaldanud dokumendi koostamise ja väidetava võltsimisega.

V

22. Kuna kohus tagastab kaebuse tervikuna, siis puudub vajadus lahendada kaebaja muid

menetluslikke taotlusi ning kohus jätab need sel põhjusel läbi vaatamata.

23. Kohus asendab avaldatavas määruses kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lõige 3

ja § 178 lõige 3).

(allkirjastatud digitaalselt)