2-23-127452/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Enely Sepp

Otsuse tegemise aeg

10. jaanuar 2026. a

Tsiviilasja number

2-23-127452

Tsiviilasi

Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi M. S.-i vastu võla

nõudes

Tsiviilasja hind

3796,63 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood

11919806), lepinguline esindaja Carlo Kask (e-post:

XXX)

Kostja M. S. (isikukood XXX, elukoht kohtule teadmata)

Asja läbivaatamine

Lihtmenetluses (kirjalikus menetluses)

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista M. S.-ilt PlusPlus Capital AS kasuks võlgnevus 1601,16 eurot ning

sissenõudekulu 35 eurot.

3. Jätta hagi rahuldamata intresside, viivise ja haldustasu nõude osas.

4. Jätta menetluskulud 51,16 % ulatuses kostja ning 48,84% ulatuses hageja kanda.

5. Mõista M. S.-ilt välja AS-i PlusPlus Capital kasuks menetluskulu kokku 370,91

eurot. Kostja poolt hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (370,91 eurot) tuleb

tasuda viivist menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni

täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

6. Toimetada kohtuotsus M. S.-ile avalikult kätte. Lahend loetakse avalikult

kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel kohtuotsuse väljavõtte väljaandes Ametlikud

Teadaanded ilmumise päevast.

Edasikaebamise kord

Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-ga 10 ei anna kohus

menetlusosalistele luba otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et ringkonnakohus võtab

apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Seega võivad pooled esitada otsuse

2-23-127452

peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte

hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse esitamise järel seisukoha selle lubatavuse osas

ning võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle

lahendamist istungil (TsMS § 637 lg 21).

Hagi asjaolud ja kostja vastuväited

1. AS PlusPlus Capital esitas 06.09.2023 hagi M. S.-i vastu võlgnevuse nõudes. Hageja nõue

tuleneb C AS ja kostja vahel 11.03.2021 sõlmitud väikelaenu lepingust nr XXX, mille

kohaselt laenas laenuandja kostjale 2700 eurot. Laenu kogukulu oli 5420,81 eurot. Kostja

kohustus laenu tagasi maksma maksegraafiku alusel 72 kuu jooksul, osamakse suurusega

76,21 eurot kuus, viimase osamakse summas 74,90 eurot. Esimene osamakse tuli tesotada

20.04.2021. a ja viimane osamakse 20.03.2027. a. Laenulepingus lepiti kokku intressimäär

24,90% aastas, viivitusintress 0,07% päevas ja krediidikulukuse määr 30,18% aastas.

Igakuine lepingu haldustasu oli 1,50 eurot kuus ning ühekordne lepingutasu 54 eurot.

Kostja ei ole lepingust tulenevat kohustust täitnud kohaselt. Kostja tasus 15 esimest

osamakset. Alates 16 osamaksest kostja ei täitnud lepingust tulenevat kohustust, mistõttu ütles

laenuandja 27.10.2022. a lepingu erakorraliselt üles, edastades kostjale sellekohalise teate.

Lepingu ülesütlemisele eelnes 29.09.2022. a kostjale lepingu rikkumisest meeldetuletus, mis

edastati kostjale rahvastikuregistrijärgsele postiaadressile ja lepingus märgitud e-posti

aadressile. Kostja oli laenulepingu täitmisel maksetega viivituses rohkem kui kolme

maksegraafikus märgitud osamaksega. Võlausaldaja hoiatas kostjat, et kui kostja määratud

tähtajaks võlgnevust täielikult ei tasu, ütleb C AS laenulepingu üles ning võõrandab lepingust

tulenevad nõuded inkassoettevõttele; lepingu ülesütlemisega muutub sissenõutavaks

laenulepingust tulenev summa koos võlgnevusega (2427,33 eurot) ning lisanduvad

sissenõudmiskulud. Kostja ei tasunud võlgnevust ka pärast lepingu erakorralist ülesütlemist.

Lepingu ülesütlemisel saabusid 27.10.2022. a kõikide osamaksete tähtajad. Kostjal on

tekkinud põhinõude võlgnevus summas 2427,33 eurot (osamaksed alates 16. osamaksest), 16

osamakse intressi eest võlgnevus summas 208,28 (vastavalt maksegraafikus toodud 16.

osamaksest alates 20.07.2022 kuni lepingu ülesütlemiseni 26.10.2022), viivis 521,61 eurot

(27.10.2022 kuni 06.09.2023), lepingu haldamisega seotud kulud 6 eurot (4 osamakset),

sissenõudekulu 35 eurot (3 tasulist meeldetuletuskirja). Esialgne võlausaldaja loovutas

lepingust tuleneva nõude koos kõrvalnõuetega PlusPlus Capital OÜ-le 27.10.2022.

Vastustustundliku laenamise põhimõtte järgimise eesmärgi täitmiseks kontrollis krediidiandja

kliendi andmeid, nii sisemisi kui ka kolmandatelt osapooltelt, Pangale kättesaadavaid avalikke

andmebaase. Pank kinnitas, et kontrollis kostja sissetulekut, olemasolevaid kohustusi,

olemasolevat krediidiajalugu, kostja vanust krediidi taotlemisel ja soovitud laenuperioodi

lõpus, residentsust, isikut tõendava dokumendi kehtivust, teostas Creditinfo Eesti AS-i

maksehäireregistri päringu, kontrollis ametlike teadaandeid ja karistusregistrit. Kostjal

puudusid varasemad ja kehtivad maksehäired, ametlikud teadaanded ja karistused. Kostja 12

kuu keskmine töötasu oli 1194 eurot neto, tööandjad olid S OÜ ja T OÜ ja lisaks sai kostja

töötasu erinevatest toitlustuskohtadest. Kostja oli XXX ja oht töökaotusele oli väike, seoses

suure tööjõuvajadusega selles sektoris. Pank tuvastas nimetatud teabe EMTA päringu

tulemusel. Samuti tuvastas Pank, et kostja igakuised finantskohustused olid 400 eurot.

Kogutud andmeid analüüsides jõudis Pank järelduseni, et Kostja koondreiting on hea, kostja

on krediidivõimeline ja suuteline tasuma oma igakuisest sissetulekust kuumakseid 74,51

eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 2427,33 eurot, intress 208,28 eurot,

2(7)

2-23-127452

haldustasu 6 eurot, 06.09.2023. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 521,61 eurot,

sissenõudekulu 35 eurot ja lisanduv viivis alates 07.09.2023. a põhinõudelt 24,90% aastas

kuni kohustuse täieliku täitmiseni, kuid mitte suuremas summas kui põhinõue. Menetluskulud

on 455 eurot riigilõiv, esindaja õigusabikulud 420 eurot ning maksekäsu kiirmenetluse

avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot. Hageja taotleb kohustada kostjat tasuma

viivist väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude

täies ulatuses hüvitamiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses

viivisemääras.

2. Kohus saatis kostjale hagiavalduse koos lisadega ja kohustas 14 päeva jooksul kirjalikult

vastama. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale AET-is nähtav ja

kättetoimetatav alates 04.10.2023. a. Kohus edastas 08.09.2023. a kohtudokumendid

kostjale registris märgitud e-posti aadressile. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue

toimetati kostjale kätte 04.10.2023. a väljaanded Ametlikud Teadaanded kaudu.

Avalikult kättetoimetamisele eelnevalt on kohus teinud järgmised toimingud

kättetoimetamiseks: makseettepanekut on üritatud kätte toimetada järgmistel e-posti

aadressidel: XXX ja XXX, mõlemal juhul kättetoimetamine ebaõnnestus. Varasemas

menetluses kinnitas võlgniku vanaema 13.04.2023, et võlgnik ei ela juba viis aastat aadressil

XXX ning vanaema sõnul võlgnik elab Soomes. Samas ei ole võlgnikul 28.07.2023. a

seisuga Soome rahvastikuregistri andmetel registreeritud aadressi Soomes (ega ole ka

10.01.2026 seisuga). PPA 18.04.2023 vastuse kohaselt puuduvad PPA andmekogus andmed

isiku teiste kehtivate elukohtade kohta. Sama kuupäeva seisuga on nimetatud M. S.

telefonina XXX. Sellel telefoninumbril ei õnnestunud kostjaga kontakti saada. Ka teised

teadaolevad telefoninumbrid XXX ja XXX ei ole toiminud. Kohus märgib, et 10.01.2026. a

seisuga ei ole kostjal tekkinud uusi kontaktandmeid Rahvastikuregistris ega töökoha

andmeid. Töökoha andmed on viimati 2022. a seisuga.

3. Kostja kohtule vastanud ega kirjalikke vastuväiteid esitanud ei ole.

Kohtuotsuse põhjendused

4. Kohus menetles hagi lihtmenetluses (hagi nõude summa jäi lihtmenetluses lubatud nõude

summa piiresse) ja teavitas menetlusosalisi sellest menetlusse võtmise määruses. Hagi on

kostjale kätte toimetatud, kostja ei ole kohtule vastanud. Lihtmenetluses võib kohus teha

otsuse ilma kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus esitab siiski põhjendused otsuse

arusaadavuse huvides. Kohus ei tee tagaseljaotsust, kuivõrd hageja nõue ei ole täies ulatuses

õiguslikult põhjendatud.

5. Kohus leiab, et hagiavaldus on osaliselt õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt.

6. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks

kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS §

82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte

olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 402 lg 1 sätestab, et

tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev

krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 1 lg-s 5 on

sätestatud, et tarbija VÕS tähenduses on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu

iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega.

7. Esitatud tõendtest nähtuvalt sõlmisid C AS ja kostja 11.03.2021. a lepingu, mille alusel sai

kostja laenu 2700 eurot. Kostja on füüsiline isik, kes võttis krediiti väljaspool

3(7)

2-23-127452

majandustegevust, st nimetatud laenulepingut saab pidada tarbijakrediidilepinguks VÕS § 402

lg 1 mõttes. Puudub vaidlus, et kostjale on laen välja makstud. Hageja on esitanud rahalise

kohustuse täitmise nõude VÕS § 108 lg 1 alusel.

8. VÕS § 399 lg 1 p 1 kohaselt võib laenuandja laenulepingu üles öelda ja nõuda laenu kohest

tagastamist, kui laenu tagastamine on kokku lepitud osade kaupa ja laenusaaja on viivituses

enam kui kahe osa tagastamisega või ühe osa tagastamisega kauem kui kolm kuud.

Laenulepingu ülesütlemise kirjalikust teatest 27.10.2022 nähtuvalt oli kostja viivituses enam

kui kolme maksegraafikus märgitud osamaksega ning kostjale oli antud edutult vähemalt

kahenädalane täiendav tähtaeg võla tasumiseks. Seega olid täidetud lepingu ülesütlemise

eeldused VÕS § 416 lg 1 järgi.

9. VÕS § 164 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata

anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Sama

paragrahvi lõike 2 alusel astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele.

Esialgne võlausaldaja on teatanud VÕS § 170 kohaselt kostjale, et võlgnevus on loovutatud

27.10.2022 koos kõigi kõrvalkohustustega ning kõigi sellest tulenevate õigustega hagejale.

Seega saab lugeda, et hageja on omandanud nõude.

10. Võlaõigusseaduse tarbijakrediidiregulatsioon põhineb EL direktiivil nr 2008/48/EÜ, mis

käsitleb tarbijakrediidilepinguid, seega tuleb Eesti seaduse sätteid tõlgendada Euroopa Liidu

õigusega kooskõlaliselt. Euroopa Kohus on leidnud, et tarbijat tuleb kaitsta ja liikmesriigi

kohtud peavad omal algatusel kontrollima, kas krediidiandja on hinnanud laenuvõtja

krediidivõimekust (EKo C-679/18, OPR-Finance s.r.o. v GK). Seega on kohtutel omal

algatusel kohustus kontrollida tarbija kaitseks kehtestatud direktiividega ettenähtud nõuetest

kinnipidamist. Juhul kui rikkumine on tuvastatud, peab siseriiklik kohus ilma tarbija taotlust

ootamata tegema kindlaks sellisest rikkumisest tulenevad tagajärjed siseriiklikus õiguses (C-

377/14, Radlinger ja Radlingerová v Finway a.s., p 64).

11. VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimiseks kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on

võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ning hindama tarbija

krediidivõimelisust. Krediidiandjal on kohustus koguda ja hinnata teavet. Enne tarbijale laenu

andmist tuleb välja selgitada tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema

teised varalised kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud, varasemate

maksekohustuste täitmine ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku

suurenemise mõju, samuti ülalpeetavate arv (VÕS § 4034 lg 2 koosmõjus krediidiandjate- ja

vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-dega 1-7).

12. VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse

hindamisel nõuetekohase hoolsusega, koguma igakülgset teavet tarbija varalise seisu ja

varasemate kohustute kohta, lähtudes krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49 lõike 1

punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust. VÕS §

4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul,

kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg 3 kohaselt

krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks küsib krediidiandja vajaduse

korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. VÕS § 4034 lg 13 järgi tõendab

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist vaidluse korral

krediidiandja.

4(7)

2-23-127452

KAVS § 50 lg 3 alusel peab krediidiandja või -vahendaja tegema mõistlikke pingutusi, et

kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades seaduses sätestatud nõudeid informatsiooni

kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50

lg 4 kohaselt kontrollib krediidiandja või -vahendaja tarbija esitatud teavet tema sissetulekute

ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto

väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.

13. Hageja ei ole kostjalt konto väljavõtet küsinud. Hagiavaldusele lisatud teabest nähtuvalt

on kostja igakuiste finantskohustuste kohta saadud teave vaid kostjalt endalt. Samuti ei ole

tuvastatud kostja hinnatavaid regulaarseid majapidamiskulusid, sh eluasemekulu. Seega ei ole

välja selgitatud kostja igakuiste kohustuste tegelikku suurust. Hageja lähtus arvutuste

tegemisel kostja esitatud teabest, mis ei ole kohtu hinnangul piisav. Kohus ei saa nõustuda

hageja väitega, et kostja krediidivõimelisust on korrektselt hinnatud. Teada ei ole tarbija

tegelikud varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus ning muud

kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel

juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4). Lisaks kinnitab hageja, et

krediidivõimelisuse hindamisel ei ole järgitud 09.10.2020 jõustunud „Suunised laenude

väljastamise ja jälgimise kohta) Finantsinspektsiooni juhiseid, mis kehtisid kostjaga

11.03.2021 sõlmitud lepingu allkirjastamisel, kuna tema hinnangul lepingu sõlmimisel need ei

kehtinud. Kohtu hinnangul ei ole täidetud VÕS § 4034 lg 6 eeldused, s.o kogutud teave ei

võimaldanud piisavalt hinnata tarbija krediidivõimelisust. Krediiti on seega antud VÕS §

4034 lg-s 6 sätestatud rikkudes.

14. Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7 on selle tagajärjeks, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks

loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär ja muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel

juhul ei võlgne. Nimetatud sättest tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine, vaid

üksnes intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu

hooldustasu). VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või

lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga

põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.

jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Vastavalt Eesti Panga

avaldatud infole (https://www.eestipank.ee/volasuhete-intressimaar) on kogu laenulepingu

kehtivuse jooksul olnud vastav intress 0,00%. Seega lepingu kehtivuse jooksul kostja intressi

tasuma ei pidanud. Samuti puudub kostjal kohustus tasuda lepingu haldustasu.

Juhul, kui rikutud on vastutustundliku laenamise põhimõtet, saab selle rikkumise tagajärjeks

olla VÕS § 4034 lg 7 kohaselt lepingujärgse intressi alanemine seaduses sätestatud määrani

ning muude kulude maksmise kohustuse äralangemine, kuid põhivõlg tuleb laenusaajal

tagastada (vt TlnRngKo 19.06.2023 nr 2-22-145432, p 24).

15. Kuivõrd hageja saab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmise tõttu nõuda

kostjalt üksnes põhivõla tasumist, tuleb asja lahendamiseks tuvastada, kui suure summa

hageja kostjale laenulepingu järgi laenas ja kui suure summa on kostja selle laenulepingu järgi

tagasi maksnud. Hagiavaldusest nähtub, et kostja sai laenu 2700 eurot ning on kohustuste

katteks tasunud 1098,84 eurot (13 osamakset x 74,51 eurot + 76,21 osamakse +54 eurot

osamakse). Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 1601,16 (2700-

1098,84) eurot.

16. VÕS § 113 lg 1 alusel võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse seaduse §-s 94 sätestatud

intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem

5(7)

2-23-127452

intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud

intressimäär. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmise tõttu oli laenulepingu

intressimääraks 0%, seega on põhjendatud viivist arvestada VÕS § 113 lõike 1 teises lauses

sätestatud määras. Viivist on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral

põhjendatud arvestada alates ajast, mil tarbijale on tehtud teatavaks krediidiandja uuesti

määratud tagasimaksed, mis arvestavad intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning

tarbija satub nende tagasimaksete tegemisega viivitusse (vt Tallinna Ringkonnakohtu 27.

jaanuari 2023. a otsus tsiviilasjas nr 2-18-124589, p 51). Praegusel juhul ei ole kostjale uut

tagasimaksegraafikut teatatud, mistõttu ei ole ta saanud maksetega viivitusse sattuda. Hageja

sissenõutavaks muutunud viivise nõue tuleb seega jätta rahuldamata.

17. Hageja nõuab kostjalt sissenõudekulusid 35 eurot. Kuivõrd kostja on olnud rahalise

kohustuse täitmisega viivituses, on hagejal õigus nõuda sissenõudekulude hüvitamist. Kohus

rahuldab sissenõudekulude nõude VÕS § 1132 lg 2 p 3 alusel.

18. Arvestades eeltoodut kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele põhivõlg 1601,16

eurot ja sissenõudekulu 35 eurot, ülejäänud osas jääb hagiavaldus rahuldamata.

19. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Arvestades hageja nõude rahuldamise ulatust jätab kohus põhjendatud menetluskulud 51,16

% ulatuses kostja kanda ning 48,84 % ulatuses hageja kanda.

20. TsMS § 174 lg 1 ja 2 järgi määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise

suuruse. Hageja nimetatud menetluskulud on riigilõiv 455 eurot, maksekäsu kiirmenetluse

avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot ning esindajatasu 420 eurot (sh

käibemaks), kokku 895 eurot.

TsMS § 175 lg-s 1 on sätestatud, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks

määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja

kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtu hinnangul on

õigusabikulu summas 420 eurot selgelt põhjendamatu. Arvestades esindaja tegelikku töö

mahtu ja asja keerukust, on kohtu arvates põhjendatud ja vajalikuks lepingulise esindaja

kuluks, mis tuleb kostjalt välja mõista, 250 eurot. Kokku on kohtu hinnangul põhjendatud

menetluskulu (riigilõiv 455 eurot + maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot + õigusabikulu

250 eurot) 725 eurot. Menetluskulude jaotusest lähtudes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks

välja menetluskulud 370,91 eurot.

21. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi

jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg 2.

Kohus mõistab kostjalt välja viivise taotletud määras.

22. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Enely Sepp

6(7)

2-23-127452

kohtunik

7(7)