2-24-9760/35 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Marget Henriksen

Otsuse tegemise aeg ja koht

09.01.2026 Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-9760

Tsiviilasi Fontakt OÜ hagi Aktsiaselts DZINGEL vastu võla

nõudes

Tsiviilasja hind

30 129,63 eurot

Menetlusosalised ja Hageja: Fontakt OÜ (registrikood 11091789, asukoht

esindajad

Pärnu mnt 139c, Tallinn)

Hageja lepinguline esindaja: Marge Juur (e-post: xxx)

Kostja: Aktsiaselts Dzingel (registrikood 10379414;

asukoht Männiku tee 89, Tallinn)

Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Karoliina

Kõrgesaar (e-post supremia@supremia.ee)

Asja läbivaatamine

04.11.2025 kohtuistungil ja edasi TsMS § 403 lg 1 alusel

kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Mõisa kostjalt AS Dzingel hageja Fontakt OÜ kasuks välja põhivõlg 9343 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivis 1612,56 eurot ja viivis alates 10.01.2026.a. kuni

põhivõla 9343 eurot tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Menetluskulude jaotus.

3. Menetluskulud jätta 64% ulatuses hageja Fontakt OÜ kanda ja 36% ulatuses

kostja AS Dzingel kanda.

4. Määrata hüvitatavate menetluskulude suurus kindlaks mõistliku aja jooksul

kohtuotsuse jõustumisest.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda

riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse

koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist (TsMS §187 lg 6).

Hageja nõue ja hagi aluseks olevad asjaolud

1. Harju Maakohtule esitatud hagi kohaselt hageja palub välja mõista kostjalt põhivõlgnevus

summas 25 808,60 eurot, hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis

summas 1 179,19 eurot, edasiulatuv viivis alates 14.06.2024 põhisumma täieliku

tasumiseni seadusjärgses määras (12,5% aastas) ja jätta kõik menetluskulud kostja kanda.

2. Hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt Aktsiaselts Dzingel (edaspidi kostja) esindaja X

pöördus 20.10.2023 Fontakt OÜ (edaspidi kostja) poole ning palus pakkumust

müügiteenusele. Peale kostjale hageja poolt teenuse tutvustamist saadeti 09.11.2023

viimase poolt pakkumus. Pooled leppisid tingimused kokku ning kostja esitas abitegevuste

kohta arve nr 20125297 summas 1 200,00 eurot, mille kostja ka tasus. Peale arve tasumist

alustas hageja kokkulepitud teenuse osutamist mh kostja poolt esitatud algmaterjalidega.

Seega on hageja ja kostja vahel sõlmitud käsundusleping müügiteenuse edendamiseks.

3. Hageja esitas kostjale detsembris 2023 teostatud tööde arve summas 11 815,20 eurot.

Kostja arvet tähtaegselt ei tasunud. Hageja palus korduvalt kostjal arve tasuda. Kostja

vastas hagejale 31.01.24, et: „Igatahes ma kinnitasin arve ja saatsin süsteemi, aga

raamatupidaja on hetkel meil kuni 07.veebruar puhkusel – ta vist midagi teeb kodus ka

vahepeal, aga ma loodan, et saame kiirelt tehtud“. Veebruaris 2024 esitas hageja kostjale

jaanuaris 2024 teostatud tööde arve summas 13 993,40 eurot. Kostja teavitas hagejat

05.02.2024 e kirjaga, et: „Nagu täna kokku leppisime, siis neljapäevaks on meil kokku

lepitud kohtumine, kus tahaks täpsustada veel natukene neid loodud kontakte ja selle

järgselt saavad ka arved tasutud“. Vaatamata sellele kostja oma kohustusi ei täitnud.

Kostja seisukoht

4. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

5. Kostja leidis, et hageja on esitanud kostja vastu tõendamata ja alusetu hagi. Kostjale jääb

arusaamatuks, kas ja millisele lepingule hageja tugineb. Hageja ei tugine mitte kirjalikule

lepingule, vaid tema poolt esitatud pakkumisele, mille hageja esindaja kostja töötajale

Xile esitas. Samas ei nähtu selle aktsepteerimist kostja esindusõigusliku isiku poolt. X oli

kostja töötaja, kellel puudusid volitused kostja nimel lepingu sõlmimiseks.

6. Ebaselge on ka see, millistel tingimustel on hageja arvates väidetav leping sõlmitud.

Hageja esindaja on küll kohtuistungil selgitanud, et tugineb pakkumisele ja lähtub

pakkumise tingimustest, kuid pakkumise tingimused ei ole kooskõlas arvetega.

Pakkumises märgitud hinnad ja teenuse mahud erinevad oluliselt hageja esitatud arvetel

2 / 11

märgitust. Seetõttu ei saa arved olla esitatud pakkumise alusel nii, nagu hageja seda

väidab.

7. Kostja on seisukohal, et hageja ja kostja vahel ei ole sõlmitud ei suulist ega kirjalikku

lepingut, mis annaks aluse nõuda kostjalt arvetel toodud summade hüvitamist. Hageja on

esitanud kohtule kostja töötajale Xile esitatud pakkumuse ja selle lisaks oleva lepingu

projekti. Hageja väidab, et on sõlminud lepingu kostja töötaja Xiga. Kostja on seisukohal,

et hageja ei saanud Xi esindusõiguse puudumise tõttu temaga lepingut sõlmida. Xil

puudus vastava tehingu tegemiseks kostja esindusõigus. Kostja ei ole lepingu sõlmimiseks

andnud nõusolekut ega kiida lepingu sõlmimist heaks.

8. Eeltoodut arvestades on leping TsÜS § 129 lg 1 kohaselt tühine. Tühisel tehingul ei ole

algusest peale õiguslikke tagajärgi (TsÜS § 84 lg 1). Hageja nõuded, mis tulenevad

väidetavalt sõlmitud lepingust, on seega esitatud ilma mingisuguse õigusliku aluseta.

9. Isegi juhul, kui X’il oleks olnud õigus kostja nimel leping sõlmida (millega kostja ei

nõustu), ei ole alljärgnevatel põhjustel hageja nõue põhjendatud.

10. Esiteks, lepingu p-i 5.2 kohaselt on tööde maksetingimused fikseeritud pakkumises ja

lepingu lisas 1. Nii pakkumises kui ka lepingu lisas 1 on sätestatud, et müügiteenuse, sh

Müügiteenus Eestis, sihtgrupi planeerimine, ettevõtetega kontakteerumine, e-posti

edastamise jms. maksumuseks kokku on 4800 eurot. Seega oli nii pakkumise kui ka

lepingu kohaselt selgelt määratletud, et Müügiteenus Eestis maksumuseks on 4800 eurot.

11. Hageja esitatud arvel nr 20125360 kajastub Müügiteenus Eestis summas 3576 EUR ja

arvel nr 20125413 summas 5320 EUR eurot. Seega on hageja esitanud kostjale arveid

Müügiteenus Eestis eest kokku summas 8 896 eurot (ilma käibemaksuta) ehk 4095 eurot

(8 896 EUR- 4800 EUR) võrra suuremas summas kui hageja enda poolt koostatud ja

esitatud lepingus ette nähtud 4 800 EUR.

12. Arvestades, et lepingu kohaselt oli tegemist fikseeritud hinnaga, siis isegi juhul kui hageja

tegi enda hinnangul rohkem tööd, ei võimalda see esitada kostjale suuremat nõuet kui

lepingus toodud 4800 EUR. Ka hageja poolt esitatud lepingu projekti p-s 3.1 (e) on

sätestatud, et hageja viib läbi kokku lepitud tegevused vastavalt lepingu lisadele. Nagu

kostja on välja toonud, oli nii lepingu lisas 1 kui ka pakkumises märgitud kontakteerumine

400 ettevõttega, mille hinnaks on 4800 EUR. Seega isegi, kui leping oleks kehtiv, oleks

selle sisuks maksimaalselt 400 ettevõttega kontakteerumine. Ülejäänud tegevustes, mille

eest on hageja arve esitanud, ei olnud väidetavas lepingus kokku lepitud.

13. Pakkumise ja lepingu projekti kohaselt pidi kontakteerutama 400 ettevõttega, kuid arvete

kohaselt on kontakteerutud kokku 1058 (298+760) ettevõttega. Samuti ei kattu arvetelt

nähtuv hind pakkumuses ja selle lisaks olevas lepingu projektis toodud hindadega. Nii

näiteks on detsembrikuu arvel müügiteenuse hinnaks 12 EUR, mis langeb kokku

pakkumuses ja lepingu projektis toodud ühiku hinnaga, kuid jaanuari arvel on

müügiteenuse ühiku hinnaks hoopis 7 EUR.

14. Samuti ei lange kokku arvetel toodud Müügiteenuse Boonuse ühiku hind lepingu projektis

toodud Müügiteenuse Boonuse hinnaga. Hageja esitatud lepingu projekti kohaselt oli

Müügiteenuse Boonuse hinnaks märgitud 150 EUR ühe huvitatud kliendi eest, arvetelt

nähtub aga, et Müügiteenuse Boonuse ühikuhinnaks on märgitud detsembrikuu arvel 95

EUR ja jaanuari arvel 75 EUR.

15. Hagejal puudus alus 12 420 EUR suuruse Müügiteenuse Boonuse nõudmiseks. Hageja

poolt kohtule esitatud arvete kohaselt on Müügiteenuse Boonuse koguseks märgitud

3 / 11

kokku 148 tk (82+66). Müügiteenuse Boonuse selgitusena on märgitud Huvitatud klient,

mille edastame Dzingel esindajale. Kostjale jääb arusaamatuks ning hageja ei ole

selgitanud, millest tuleneb arvetel märgitud kogus 148 tk. Arvetel on viidatud huvitatud

kliendile, kuid hageja ei ole edastanud kostjale 148 kostja teenustest huvitatud klienti.

Seetõttu ei ole võimalik aru saada, kuidas hageja on selle numbrini jõudnud.

16. Arvestades lepingu punkti sõnastust Müügiteenuse Boonus ning viidet sellele, et tegemist

on lisatasuga, on selge, et vastavat tasu peaks lepingu kohaselt maksma juhul, kui hageja

saavutab mingisuguse konkreetse lepingu eesmärgiks oleva tulemuse. Antud juhul saaks

tulemus olla saavutatud juhul, kui hageja töö tulemusena saab kostja sellest kasu ehk uue

kliendi. See võiks õigustada boonuse summas 150 EUR isiku kohta maksmist. Juhul kui

kostja peaks maksma lepingu alusel tasu isikute eest, kellega hageja on üksnes

kontakteerunud, oleks tegemist kostjale majanduslikult äärmiselt kahjuliku lepinguga.

17. Kuivõrd äriühingud on orienteeritud kasumi teenimisele siis on ilmselge, et teenuse tellija

ei oleks valmis sellistel tingimustel lepingut sõlmima. Kindlasti ei saa lepingu sõnastust

arvestades olla tegemist Müügiteenusega, sest Müügiteenuse eest on sätestatud fikseeritud

tasu summas 4800 EUR.

18. Lepingu Lisa 1 eesmärk viitab uute äriklientide leidmisele, mitte lihtsalt klientidele

helistamisele või kontakti loomisele. Lisa 1 kirjeldab teenuse põhieesmärgina uute

äriklientide leidmist. Kui pelgalt kaardistamine oleks piisav, poleks vaja eraldi

tulemuspõhist boonust.

19. Lepingu lisas 1 on sätestatud, et teenus Müügiteenus Eestis hõlmab juba huvitatud

kontakti edastamist Dzingel AS esindajale. Hageja ei ole tõendanud ega selgitanud, milles

seisnes Müügiteenuse Boonust õigustav täiendav tegevus, mis ei seisnenud ettevõtetele

helistamises ja kontakti kostja töötajale edastamises.

20. Ilmselgelt sai ka hageja aru, et „huvitatud isikuna“ mõistab kostja üksnes isikuid, kes on

hageja poolt leitud n.ö uued ärikliendid mitte isikud, kes on lubanud endale pakkumise

saata või ka isikud, kes on varasemalt olnud kostja klientideks. Seda kinnitab üheselt

hageja enda poolt koostatud pakkumise ja lepingu projekti eesmärk: uute äriklientide

leidmine. Samuti oleks mistahes muul viisil huvitatud isiku mõiste tõlgendamine

vastuolus mõistliku isiku tõlgendusega.

21. Ka sõna „Boonus“ kasutamine viitab, et tegemist on täiendava tasuga. Boonust makstakse

tavapraktika kohaselt vaid siis, kui mingisugune eesmärk on saavutatud-antud juhul

olukorras, kui hageja täidab tema enda poolt väljapakutud eesmärgi – ja leiab kostjale uue

ärikliendi. Muu tõlgendus oleks vastuolus mistahes mõistliku isiku võimaliku

tõlgendusega.

22. Eeltoodut arvestades puudus hagejal alus 12 420 EUR (6270 EUR+ 6150 EUR) suuruse

Müügiteenuse Boonuse nõudmiseks.

23. Hageja ei ole arvet nr 20125360 kostjale 31.12.2023.a. esitanud. Kuigi kostja seisukoht

on, et arved nr 20125360 ja nr 20125413 on esitatud alusetult, märgib ta, et hageja on

ebakorrektselt arvestanud viivist arvelt nr 20125360 alates 23.01.2024. Tegelikult ei olnud

kostja arvet nr 20125360 selleks ajaks veel hagejalt saanud ning hageja ei ole vastupidist

ka tõendanud.

24. Asjaolu, et kostja sai arve kätte alles 29.01.2024.a. on oluline ka seetõttu, et arve nr

20125360 suure mahu (11 815,20 EUR) tõttu algatati arve laekumisel raamatupidamises

sisekontroll. Juhul kui kostja oleks saanud arve kätte selle koostamise järgselt s.o

4 / 11

31.12.2023, oleks ta saanud juba siis teada hageja tegevusest ning saanud sellele koheselt

reageerida. Kohtuotsuse põhjendused

25. Kohus leiab, et hagi tuleb osaliselt.

26. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse summas 25 808,60 eurot ja viivised

VÕS § 113 lg 2 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni.

27. Hageja väitel tuleneb tema nõue kostjaga sõlmitud käsunduslepingust, mille kohaselt

kostja tellis hagejalt müügiteenuse edendamist. Kostja leiab, et hageja ja kostja vahel ei

ole lepingut sõlmitud, mistõttu hagi ei kuulu rahuldamisele.

28. Kohus juhindub antud asja lahendamisel võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg-st 1, mis

sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi

kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane

täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 alusel kui võlgnik

on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse

täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha

maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 619 kohaselt

käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele

isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle

eest tasu, kui selles on kokku lepitud.

29. Vaidluse lahendamiseks tuleb esmalt tuvastada, kas hageja ja kostja vahel on sõlmitud

leping müügiteenuse edendamiseks.

30. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja töötajal X’il oli esindusõigus hagejaga tehingu

tegemiseks.

31. Kohus selgitab, et esindusõigus on TsÜS § 117 lg 1 kohaselt õiguste kogum, mille piires

esindaja saab tegutseda esindatava nimel. TsÜS § 117 lg 2 kohaselt võib esindusõiguse

anda tehinguga (volitus) või see võib tuleneda seadusest (seadusjärgne esindusõigus).

Volituse saab esindatav anda nii otsese kui ka kaudse tahteavaldusega ehk konkludentselt

(TsÜS § 118 lg 1, § 68 lg-d 2 ja 3). Lisaks võib esindusõigus olla tuletatav TsÜS § 118 lg

2 esimesest alternatiivist (nn talumisvolitus), kus esindatav ei ole küll selge avaldusega

andnud volitust enda nimel tegutsemiseks, kuid ta teab, et isik tegutseb tema esindajana, ja

talub selle isiku sellist tegevust, või TsÜS § 118 lg 2 teisest alternatiivist (nn

näivusvolitus), kus esindatav ei ole küll teadlik, et esindaja tegutseb tema esindajana, kuid

ta on raskelt hooletu asjaolude suhtes, millest oleks pidanud järeldama, et teine isik

tegutseb tema esindajana.

32. Riigikohus on selgitanud, et TsÜS § 118 lg 2 alusel saab lugeda esindusõigust

olemasolevaks üksnes juhul, kui: 1) esindajana tegutseva isiku avaldused või käitumine

mõjutavad teist isikut mõistlikult uskuma, et esindajana tegutsevale isikule on antud

volitus tehingu tegemiseks, ja 2) esindatav teab, et isik tegutseb tema esindajana, ning

talub selle isiku sellist tegevust (talumisvolitus) või 3) kui esindatav küll ei tea, et esindaja

tegutseb tema esindajana, kuid ta on raskelt hooletu asjaolude suhtes, millest oleks

pidanud järeldama, et teine isik tegutseb tema esindajana (näivusvolitus) (RKTKo 2-18-

8699 p 18)

33. TsÜS § 118 lg 2 alusel volituse tekkimise eelduseks peavad arvestades eeltoodut olema

samaaegselt täidetud nii esimene eeldus kui ka üks kahest järgmisest eeldusest.

34. Kohus tuvastab, et kostja töötja X pöördus 20.10.2023 hageja poole paludes müügiteenuse

pakkumist (dtl 5). Vaidlus puudub selle üle, et 02.11.2023 toimus esimene kohtumine X ja

5 / 11

hageja töötaja Y vahel hotelli Dzingel restorani ruumides, kus kaardistati hageja vajadused

ja arutati koostöötingimusi. Kohus tuvastab, et 09.11.2023 hageja esindaja Y edastas Xile

lepingu ja pakkumise (dtl 5-13). Kohus tuvastab, et hageja esindaja Y poolt kostja

töötajale X edastatud kirjalikus lepingus oli märgitud kostja poolt allkirjastajaks kostja

juhatuse liige W, kuid kostja töötaja X saatis hagejale lepingu tagasi, kus ta oli parandanud

esindajat märkides lepingusse enda andmed: „keda esindab X, i 4910523055, volikirja

alusel“ ning allkirjastas lepingu digitaalselt 20.11.2023 (dtl 5-13, 56-62). Y on 04.11.2025

toimunud istungil tunnistajana ütluseid andes Wi lepingusse kostja esindajana märkimist

selgitanud järgmiselt: “Mina võtsin ÄR’ist nii nagu nad on, sest mulle on need avalikud

andmed. Iga leping tehakse nii, et võetakse ÄR’ist avalikud andmed, sest 99.9% juhul

ongi Äriregistri inimene, kes on juhatuse liige, ka allkirjastab (ajamärk: 00:22:09). Kohus

tuvastab, et 20.11.2023 saatis X hageja töötajale Qle Hotell Dzingel olemasolevate

klientide nimekirja, et hageja saaks enda tööriistas kokkupandavast sihtgrupist need

eemalda, et neile ei helistaks (dtl 19-20). 22.11.2023 saatis hageja töötaja Q X’ile välja

esimesed valmis sihtgrupid 2 listi majutuse kampaaniale ning 2 listi konverentsiruumide

kampaaniale (dtl 17-18). 23.11.2023 palus X hageja saadetud listidest välistada ehituses

„ühemehe ettevõtted“ ning ka kõik restoranid ja hotellid (dtl 17). 27.11.2023 kinnitas

hageja töötaja Q X’ile, et need välistused on tehtud ning saatis temale majutuse

kampaania korrigeeritud listi ülevaatamiseks (dtl 16-17). 28.11.2023 kirjutas X hageja

töötajale Qle, et tal on üks list Eesti spordiliitudest, milles olevaid ettevõtteid ta hageja

listis ei märganud, palus need ka meili listi lisada (dtl 16). 29.11.2023 kirjutas hageja

töötaja Q Xile, et need spordiliidud sai listi lisatud (dtl 15). Hageja esitas kostjale

30.11.2023 arve summas 1200 eurot, mis on kostja poolt tasutud (dtl 14).

35. Kohus leiab, et X saab lugeda kostjaga müügiteenuse osutamise lepingu sõlmimisel

esindusõiguslikuks isikuks. X on kostja Hotell Dzingel hotellijuht/ Hotel manager, mille ta

on avaldanud oma kirjades hagejaga (dtl 16) ja suhtluses hagejaga. Kohus tuvastab, et

Linkedin lehel toob X välja oma järgmised töökohustused hotellijuhatajana Dzingel

Hotellis: Hetkel on minu hallata kogu hotelli tegevus, juhtides 70 töötajaga meeskonda.

Minu peamiste kohustuste hulka kuuluvad: Personali- ja haldusjuhtimine, Lepingu

koostamine ja juhiste väljatöötamine, Eelarve koostamine, finantsjärelevalve ja aruandlus,

Äriarendus ja tegevuse täiustamine, Hanke- ja hankedokumentatsioon. Lisaks

strateegilisele juhtimisele osalen aktiivselt ka loomingulistes projektides ja algatustes, mis

suurendavad külaliste kogemust ja soodustavad ettevõtte kasvu (dtl 150, tõlge eesti keelde

151). Kohus nõustub hagejaga, et äriarendus hõlmab tavaliselt tegevustena ettevõtte, antud

juhul hotell, arengu juhtimist, sh uutele turgudele sisenemist, uute koostööprojektide

leidmist, toodete müüki ja turundust, riskide hindamist. Turunduse ja müügitegevuse

ühine eesmärk on luua ettevõttele väärtust, kasvatades brändi tuntust, suurendades turuosa

ja saavutades kõrgemaid müügitulemusi. Kohus leiab, et kostja soovitud müügiteenus käib

igati siia alla ehk on hotellijuhi igapäevase tegevuse raamides. Finantsjärelevalve kohustus

viitab ka sellele, et X’ile pidi olema kostja nimel rahaliste kohustuste võtmine selge ja

hageja tasutingimuste aktsepteerimisel ei olnud ta mingit takistust. X’il oli ka arvete

kinnitamise õigus, mille mis nähtub X poolt 31.01.2024 hageja töötajale Y saadetud kirjast

(dtl 23).

36. 04.11.2025 toimunud kohtuistungil on X poolt tunnistajana antud ütluste kohaselt teadis

ta, et tal on kõik volitused olemas (dtl 237, ajamärge 03:24:03). Samuti on X 04.11.2025

vastuseks küsimusele selgitanud, et pärast seda, et kui ta oli päringu ära teinud, siis leppis

kokku kohtumise Andrega, kes siis tutvustas temale seda kontseptsiooni või kuidas see

süsteem üldse toimub, sest kodulehel ju sellele vastust ei olnud. Ja kui ta oli selle info

6 / 11

kokku kogunud, siis ta pöördus juhtkonna poole (dtl 233, ajamärge 03:03:06). Nagu

nähtub X ütlustest, siis ta teavitas kostja juhtkonda oma tegevusest hagejaga lepingu

sõlmimisel. Seega oli X ise seisukohal, et tal on volitus hagejaga lepingu sõlmimiseks ja

ka kostja juhtkond oli sellest teadlik ja aktsepteeris seda.

37. Kohus leiab, et käesoleval juhul on täidetud ka TsÜS § 118 lg-s 2 toodud eeldused:

tuginedes X järgmisele käitumisele võis hageja uskuda, et X’i on volitus kostja

esindamiseks: pöördumine kostja poole kostja Hotell Dzingel nimel pakkumise saamiseks

teenusele, mis seondub hotelli majandustegevusega; hotellijuhi positsioon; lepingueelsetel

läbirääkimistel kohtumiste toimumine, sh Hotell Dzingel ruumides; lepingu

allkirjastamine, märkides oma isikuandmed ja volituse olemasolu; lepingu sõlmimisele,

teenuse osutamisele mitte vastuvaidlemine. Kuna kostja on tasunud hageja poolt esitatud

esimese arve summas arve summas 1200 eurot, siis kostja teadis, et X tegutseb tema

esindajana, ning talub X poolt sellist tegevust.

38. Kohus nõustub hagejaga, et arusaamatuks jääb, et kui kostja ei ole lepingut hagejaga

sõlminud ega ühtegi tingimust aktsepteerinud, siis miks ja mis alusel on ta maksnud

hageja esimese tehtud töö arve nr 20125297, 30.11.2023. Kohus tuvastab, et nimetatud

arve sisuks oli müügiteenuse ettevalmistus ja planeerimine, millele loogiliselt pidi

järgnema igakuine põhiteenus (leping oli tähtajatu). Kostja ei saanud seega eeldada, et see

jääbki ainsaks arveks.

39. Poolte vahel oli sõlmitud olemuselt VÕS § 619 tunnustele vastav käsundusleping, mille

alusel oli hagejal teenuse osutamise kohustus ja kostjal tasu maksmise kohustus. Vaidlus

on selle üle, millistel tingimustel poolte vahel on leping sõlmitud.

40. Kohus tuvastab, et hageja töötaja Y poolt 09.11.2023 kostja tööajale X saadetud

pakkumise tingimustes ja X poolt allkirjastatud lepingus koosneb hageja poolt kostjale

osutatav teenus alljärgnevast: Müügiteenuse ettevalmistus. Ühekordne tegevus: Dzingel

AS toodetega tutvumine, plaanide koostamine, sihtgrupi analüüs ja planeerimine,

olemasolevate klientide välistamine, klientidega suhtlemiseks vajalike materjalide (skript,

epostid) loomine, helistajate koolitamine, tehnilise lahenduse ettevalmistused, kus

protsessi turvaliselt läbi viiakse ja kuhu andmed kogutakse. Hind 1000 eurot. Müügiteenus

Eestis, mis sisaldab järgmisi toiminguid: andmebaas ettevõttega koos õigete vastutavate

isikutega vastavalt sihtgrupi planeerimisel, kontakteerumine 400 ettevõttega, õige isiku

selgitamine, vajaduste kaardistamine, huvi tekitamine, e-posti edastamine kliendile

vastavalt kõne tulemusele, huvitatud kontakti edastamine Dzingel AS esindajale ja

jätkutegevuse kokkuleppimine, projektijuhtimine ja kokkuvõte. Kaardistuse hind 12 eurot

ehk 400 kaardistust kokku 4800 eurot. Lisaks komponent „Müügiteenuse Boonus“, mis

võetakse iga huvitatud kliendi eest, mille tasu tuleb 150 eurot ühe huvitatud ettevõtte eest

(dtl 56-62).

41. Seega on nii pakkumuses kui lepingu lisas 1 lepingu maht piiratud 400 kaardistusega ehk

4800 euroga (dtl 7, 56-62). Hageja poolt kostjale esitatud arvetelt nr 201253601 ja

20125413 nähtub, et hageja on kostjale esitanud arveid Müügiteenus Eestis eest kokku

summas 8 896 EUR (ilma käibemaksuta) ehk 4096 EUR (8 896 - 4800) võrra suuremas

summas kui hageja enda poolt koostatud ja esitatud lepingus ette nähtud 4800 eurot (dtl

22, 29).

42. Kuigi poolte vahel sõlmitud lepingu kohaselt on esialgselt kokku lepitud hageja poolt

kontakteerumine 400 ettevõttega, siis on pooled oma käitumisega kohtu hinnangul

lepingut muutnud (VÕS § 13 lg 1). Kuigi algne leping oli sõlmitud kirjalikus vormis,

sätestab TsÜS tehingu vormivabaduse põhimõtte, mille kohaselt võib tehingu teha mis

7 / 11

tahes vormis, kui seadus ei sätesta kohustuslikku vormi (TsÜS § 77 lg 1).

Käsunduslepingu puhul seadus kohustuslikku kirjalikku vormi ette ei näe.

43. Hageja on esitanud kostjale helistamise tulemused aruannetena, sh Excel tabelid, millest

nähtub väga mahukas ja ajakulukas töö (oluliselt rohkem kui 400 kaardistust) (dtl 152).

Kohus tuvastab, et 2.11.2023 saatis hageja kostjale e-kirja: „nüüd on tabelid valmis ja

edastan need ka Sulle ülevaatamiseks. Välistused olemasolevatele klientidele on tehtud.

Kokku on nelja tabeli peale 697 ettevõtet.“ (dtl 18). Hageja ei esitanud sellele vastuväidet

(nt miks on 400 klienti ületatud). Vastupidi, ta kinnitas, et vaatas hageja saadetud failid üle

ja andis uusi korraldusi (dtl 17). Hageja 26.05.2025 menetlusdokumendis on välja toodud

detsembri 2023 ja jaanuari 2024 poolte kohtumised ja tegevused kronoloogiliselt (dtl 143,

p 7.7.-7.15.). Kostja neid ei vaidlustanud. Tunnistaja X kinnitas ka 04.11.2025

kohtuistungil, et ta sai hagejalt „väga palju“ Excel tabeleid (dtl 240, ajamärge 03:39:27).

Hageja töötaja Q kinnitas X kohta: „Ta oli väga kindlameelne oma otsustes, läksime

hooga edasi, andis väga palju sisendit.“ (dtl 219, ajamärge 01:43:10).

44. Tunnistaja Q selgitas 04.11.2025 kohtuistungil, kui põhjalikult kostjaga suhtlus käis ja

kuidas ta korraldusi kaardistusteks juurde andis: „Minu teada detsembris 2023 esitasime

tehtud tööde tulemuse, see oli umbes poole kuu töö või kahe nädala töö, sest alustasime

detsembri keskelt kõnedega. Enne jõule või aastavahetust, veebis, Teamsi vahendusel,

loodan, et ei eksi. Seal juba rääkisime ka sellest, et jaanuaris kõnedega edasi minna, X oli

sellega väga rahul, oli väga positiivne tulemustele, läks oodatust paremini. Kõik olid väga

õnnelikud selle üle. Rääkisime juba uuest sihtgrupist, keda järgmisena kõnetada, me alati

räägime kliendiga läbi, et keda järgmisena kõnetada. See juba mainitakse seal, et tuleb

juurde kaardistusi, ühesõnaga rääkisime neid tingimusi läbi.“ (dtl 218, ajamärge

01:35:49). Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt kostja sai põhjaliku ülevaate ja teenuse.

Tunnisaja Q on 04.11.2025 kinnitanud järgmist: „see on see kokkuvõte, mille ma alati kuu

lõpus esitan kliendile. Seal on sihtgrupi kriteerium ära toodud, projekti eesmärk,

huvitatud potentsiaalsed kliendid, annan need üle Dzingeli esindajale, et tema nendega

ühendust saaks võtta. Ja siis on seal veel kui palju meil on sihtgrupis ettevõtteid, kui palju

me läbi helistasime (keda me intervjueerisime, sest helistatavate arv on tegelikult umbes

2.5 korda suurem), järgmisel slaidil huvitatud klientide nimed kõik esile toodud ja siis

projekti kokkuvõte, tekstiline sisu, et kes kuidas teeb ja tulevased jätkutegevused.“ (dtl

220, ajamärge 01:52:05). Seega oli kostjal oli olemas pidevalt ülevaade, mida tehakse,

kellega tehakse, mis on plaanid.

45. Kohus tuvastab, et 31.01.2024 teavitas kostja hagejat viimase küsimuse peale arve

maksmise kohta: „Igatahes ma kinnitasin arve ja saatsin süsteemi, aga raamatupidaja on

hetkel meil kuni 07.veebruar puhkusel – ta vist midagi teeb kodus ka vahepeal, aga ma

loodan, et saame kiirelt tehtud.“ (dtl 23). 05.02.2024 kirjas teavitas kostja: „Nagu täna

kokku leppisime, siis neljapäevaks on meil kokku lepitud kohtumine, kus tahaks

täpsustada veel natukene neid loodud kontakte ja selle järgselt saavad ka arved tasutud.“

(dtl 30).

46. Eeltoodust nähtuvalt kuna kostja teadis, et hageja teeb tööd suuremas mahus kui esialgselt

lepinguga kokku lepiti (kontakteerumine 400 ettevõttega) ega takistanud teda, siis selle

järeldub, et poolte ühine tahe oli lepingu mahu suurendamine. Lepingupooled peavad

teineteise suhtes käituma hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest lähtuvalt (VÕS § 6 lg 1,

VÕS § 7 lg 1, TsÜS § 138 lg 1). Kostja poolt hageja suurema mahuga töö vastuvõtmine

ilma vastuväideteta viitab kokkuleppele mahu muutmise osas.

8 / 11

47. Hageja töötaja Y poolt 05.02.2024 kostja töötajale X e-kirjale lisatud Exceli tabelist

nähtuvalt on hageja ajavahemikus detsember 2023 -jaanaur 2024 kontakteerunud kokku

1058 ettevõttega (dtl 152-155). Hageja poolt kostjale edastatud arvete kohaselt on hageja

kontakteerutud kokku 1058 (298+760) ettevõttega. Eeltoodust tulenevalt on hageja täitnud

poolte vahel sõlmitud lepingut ja hagejal on õigus nõuda kostjalt lepingus kokku lepitud

1058 kontakti eest tasu saamist.

48. Lepingus on pooled kokku leppinud, et kostja maksab hagejale iga kaardistuse eest 12

eurot.

Hageja poolt kostjale 31.12.2023 esitatud arvel nr 201253601 on märgitud kaardistuse

hinnaks 12 eurot ja 31.01.2024 esitatud arvel nr 201254134 on märgitud kaardistuse hinnaks 7

eurot (dtl 22, 29). Hageja on selgitanud, et mis puutub arvetel olevate tasude vähendamist, s.o

12 euro hinna asemel 7 eurot, siis tegemist oli hageja vastutulekuna tasu vähendamisega.

Kostjal ei tohiks olla midagi selle vastu, kui ta peab maksma vähem. 04.11.2025 kohtuistungil

on tunnistaja Y selgitanud järgmist: „Tulime kliendile vastu, sest projekt oli nii edukalt läinud

ja jätkasime lisategevuste tegemisega. Mina ennustasin huvitatud ettevõtete arvu isegi vähem

kui 10%, ma arvasin, et tuleb 3-5%. Üllatuseks läks isegi paremini“ /…/ „küsimusi tekib alles

siis kui oleks 12 euro asemel 15 eurot näiteks olnud. Ma olen seda ka eelnevalt teinud, ei

olnud Dzingeli puhul eraldi juhus“ (dtl 215, ajamärge 01:17:26, 01:17:59).

49. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 8896 eurot (3576+5320).

50. Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt 12 420 euro suurust

Müügiteenuse boonus.

51. Hageja poolt kostjale esitatud arvetelt nr 20125360 ja nr 20125413 nähtuvad kirjed

Müügiteenuse Boonus summas 6270 eurot ja 6150 eurot. Kokku moodustab

Müügiteenuse Boonus 12 420 eurot. Eeltoodud arvete kohaselt on Müügiteenuse Boonuse

koguseks märgitud kokku 148 tk (82+66). Müügiteenuse Boonuse selgitusena on märgitud

Huvitatud klient, mille edastame Dzingel esindajale (dtl 22, 29).

52. Kohus on tuvastanud eelnevalt, et vastavalt poolt vahel sõlmitud lepingu lisale 1 on kokku

lepitud, et hageja on õigus saada „Müügiteenuse Boonust“, mis võetakse iga huvitatud

kliendi eest, mille tasu tuleb 150 eurot ühe huvitatud ettevõtte eest.

53. Pooled vaidlevad selle üle, kuidas on pooled lepingu sõlmimisel aru saanud, millal

kohustub kostja tasuma müügiboonust. Riigikohus on lepingu tõlgendamisel selgitanud

järgmist: Võlaõigusliku lepingu tõlgendamisel lähtutakse lepingupoolte ühisest tegelikust

tahtest (VÕS § 29 lg 1 esimene lause). Kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa

kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut VÕS § 29 lg 4 järgi nii, nagu lepingupooltega

sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. VÕS § 29 lg-s 4 sätestatu

tähendab lepingu objektiivset tõlgendamist mõistliku isiku positsioonilt (kes lähtub

mõlema lepingupoole arusaamadest). Objektiivsel tõlgendamisel tuleb muu hulgas

arvestada VÕS § 29 lg-s 5 märgitud asjaoludega (RKTKo 10.07.2023, 2-20-11960/54, p

12.1; RKTKo 12.03.2019, 2-15-16682/73, p 13).

54. Kohus nõustub kostjaga, et arvestades lepingu punkti sõnastust Müügiteenuse Boonus

ning viidet sellele, et tegemist on lisatasuga, on mõistliku isiku tõlgendus, et vastavat tasu

peaks lepingu kohaselt maksma juhul, kui hageja saavutab mingisuguse konkreetse

lepingu eesmärgiks oleva tulemuse. Antud juhul saaks tulemus olla saavutatud juhul, kui

hageja töö tulemusena saab kostja sellest kasu ehk uue kliendi. See võiks õigustada

boonuse summas 150 eurot isiku kohta maksmist.

9 / 11

55. 04.11.2025 kohtuistungil on tunnistaja X selgitanud, et tema arvas seda, et need kliendid,

kes hageja talle saadab, siis tema hakkab nendega ühendust võtma ja kui sealt tulebki välja

see, et kes siis päriselt on valmis kostjaga tehingusse minema ja nende klientide pealt me

maksame müügiboonust, sest siis see tunduks ju aus (dtl 236, ajamärk 03:20:02). Seega

tunnistaja X ütlused kinnitavad, et tema nägemus boonuse sisust kattus sarnase mõistliku

isiku tõlgendusega. Vastasel juhul oleks tegemist kahjuliku tehinguga.

56. Kohus nõustub kostjaga, et hageja poolt sisustatud Müügiteenuse boonus on vastuolus

äriloogikaga. Lepingu lisas 1 on sätestatud, et teenus Müügiteenus Eestis hõlmab juba

huvitatud kontakti edastamist Dzingel AS esindajale. Puudus Müügiteenuse Boonust

õigustav täiendav tegevus, mis ei seisnenud ettevõtetele helistamises ja kontakti kostja

töötajale edastamises. 04.11.2025 tunnistaja Y ütlustest nähtuvalt tekkis hagejal Boonuse

saamise õigus üksnes sellest, kui klient ütles, et Dzingel võib teha pakkumise (dtl 214,

ajamärk 01:18:15). Samuti selgus 04.11.2025 tunnistaja Q ütlustest, et klient märgitakse n-

ö roheliseks ehk tema eest küsitakse boonust 150 eurot, kui ta soovib pakkumist (dtl 221,

ajamärk 01:58:58).

57. 04.11.2025 kohtuistungil tunnistaja Z selgitas, et hageja definitsioon „huvitatud isikust“ ei

õigusta 150 euro maksmist. Z andis järgmiseid ütluseid:“ Lisaks olid mingid, kes ütlesid,

võibolla me järgmine aasta korraks tuleme Tallinna ja võite meile siis kirjutada. Mõni

ütles, et võibolla meil kunagi on ühte tuba vaja ja seda tüüpi, need ilmselgelt ei ole 150€

väärt, kuna meie toa hind on 50€, maksan 150€ vahendustasu. Ütleme, müügiboonus kui

me räägime nii öelda päriselt hotelli sellisest boonus kliendist, siis neid oli kolm, kes nagu

tahtsid natuke rohkem või tahtsid praegu või noh, mida iganes (dtl 227, ajamärk

02:30:47).

58. Kohus leiab, et tunnistajate ütlustest ilmneb, et isiku liigitamine „huvitatud kliendiks“,

kelle eest nõutakse boonust, on toimunud liiga kergekäeliselt. „Huvitatud kliendiks“

liigitatakse ka isikud, kellel ei ole tõenäoliselt plaanis kostja teenuseid kasutada.

59. X on selgitanud, et kostja sai tänu hageja tegevusele kolm uut klienti. Arvetel oli aga

huvitatud kliente märgitud kordades rohkem, 148 isikut. See viitab sellele, et „huvitatud

kliendiks“ liigitumiseks oli madal lävend. Eeltoodud järeldusele osundab ka tunnistaja Y

ütlus, milles ta toob välja, et tavaliselt on 400 kõne puhul huvitatud kliente umbes 10% ja

kostja puhul pidas Y huvitatud isikute arvu isegi vähemaks, 3-5%. Kostja puhul on aga

väidetavaid huvitatud isikuid olnud esimesel arvel tervelt 22%, mis on kordades rohkem

kui tavapäraselt (dtl 208-209, ajamärk 00:36:37).

60. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et hagejal on õigus saada müügiboonust 3

uue kliendi eest, kelle kostja tänu hagejale leidis, so on kokku 450 eurot (3x150 eurot).

61. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja põhivõla summas 9343

eurot (8896+450).

62. Hageja nõuab põhivõlgnevuse tasumata jätmisega viivitamise eest viivist VÕS § 113 lg 1

sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos

põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks

veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist mitte kindla summana, vaid täielikult või

osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda

selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi

protsendina põhinõudest. Kostja leiab, et viivise nõue tuleb jätta rahuldamata, sest viivise

nõudmine kostjalt oleks ebaõiglane, sest kostja on väljendanud valmisolekut tasuda osa

esimesest arvest, kuid hageja ei ole seda võimaldanud, samuti on kostja on väljendanud

10 / 11

valmisolekut tasuda detsembrikuus tehtud 298 kaardistuse eest ning kompromissi korras

isegi 400 kaardistuse eest, kuigi X ei olnud 298 kaardistust ületavaid sihtgruppe kokku

leppinud.

63. Kohus leiab, et arvestades käesoleva vaidluse asjaolusid (hageja on esitanud kostjale

põhjendamatult suure arve, kostja on menetluse käigus olnud valmis tasuma hagejale 4000

kaardistuse eest) on põhjendatud kostjalt välja mõista viivis põhivõlgnevuselt summas

9343 eurot alates hagi esitamisest st alates 25.06.2024 VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise alates 25.06.2024

kuni kohtuotsuse tegemiseni (09.01.2026) summas 1612,56 eurot (vt

viivisekalkulaator.ee) ja alates 10.01.2026 põhivõlalt summas 9343 eurot VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni.

Menetluskulude jaotus

64. TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude

jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse

menetlusosaliste vahel.

65. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise

ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

66. Kohus rahuldab hagi umbes 36 % ulatuses, mistõttu menetluskulud jäävad 64% ulatuses

hageja kanda ja 36% ulatuses kostja kanda.

67. Kohus määrab hüvitatavate menetluskulude suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul

kohtuotsuse jõustumisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Marget Henriksen kohtunik

11 / 11