3-25-2083/7 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-25-2083

Määruse kuupäev

9. jaanuar 2026

Kohtunik

Maria Lõbus

Kohtuasi

Narva linna kaebus Sotsiaalkindlustusameti 14. märtsi 2025. a

järelevalve akti nr 5.1-3/12888-13 ja 2. aprilli 2025. a vastuskirja nr

5.1-3/12888-16 õigusvastasuse tuvastamiseks, 2. aprilli 2025. a

ettekirjutuse nr 5.1-3/12888-17 ja 2. juuni 2025. a vaideotsuse nr

5.2-3/11899-3 tühistamiseks ning sunniraha rakendamise keelamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja ‒ Narva linn, esindaja Rein Pärtel

Vastustaja ‒ Sotsiaalkindlustusamet, esindaja Kaira Berenstrauch

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada Narva linna ja Sotsiaalkindlustusameti vahel sõlmitud kompromiss

järgmistel tingimustel:

1) Pooled kinnitavad, et soovivad vaidluse haldusasjas nr 3-25-2083 lõpetada

kompromissiga, andmata seejuures hinnanguid ja taganemata oma õiguslikust

positsioonist. Pooled soovivad kompromissi sõlmida üksnes lähtudes õigusrahust.

2) Kaebaja loobub vastustaja vastu esitatud nõuetest, arvestades, et 2. aprilli 2025. a

ettekirjutusega nr 5.1-3/12888-17 pandud kohustused on täidetud ning vastustaja

on järelevalvemenetluse lõpetanud.

3) Pooled kinnitavad tingimusteta ja tagasivõtmatult vastastikuste nõuete

puudumist.

4) Menetluskulud jäävad poolte enda kanda.

2. Lõpetada kohtuasja menetlus.

EDASIKAEBAMISE KORD JA MUUD SELGITUSED

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates. Määrus toimetatakse kätte menetlusosalistele.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1. Tartu Halduskohtu menetluses on Narva linna kaebus Sotsiaalkindlustusameti 14.

märtsi 2025. a järelevalve akti nr 5.1-3/12888-13 ja 2. aprilli 2025. a vastuskirja nr 5.1-

3/12888-16 õigusvastasuse tuvastamiseks, 2. aprilli 2025. a ettekirjutuse nr 5.1-3/12888-17 ja

2. juuni 2025. a vaideotsuse nr 5.2-3/11899-3 tühistamiseks ning sunniraha rakendamise

keelamiseks.

2. Vastustaja on 30. detsembril 2025 ja kaebaja 9. jaanuaril 2026 kohtule teada andnud, et

soovivad sõlmida kompromissi järgmistel tingimustel:

1) Pooled kinnitavad, et soovivad vaidluse haldusasjas nr 3-25-2083 lõpetada

kompromissiga, andmata seejuures hinnanguid ja taganemata oma õiguslikust

positsioonist. Pooled soovivad kompromissi sõlmida üksnes lähtudes õigusrahust.

2) Kaebaja loobub vastustaja vastu esitatud nõuetest, arvestades, et 2. aprilli 2025. a

ettekirjutusega nr 5.1-3/12888-17 pandud kohustused on täidetud ning vastustaja on

järelevalvemenetluse lõpetanud.

3) Pooled kinnitavad tingimusteta ja tagasivõtmatult vastastikuste nõuete puudumist.

4) Menetluskulud jäävad poolte enda kanda.

3. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 154 lõige 1 sätestab: „Pooled võivad kuni

kaebuse kohta tehtud lõpliku lahendi jõustumiseni lõpetada menetluse kompromissiga. Kui

kompromiss piirab kolmanda isiku õigusi, peab kompromissiga nõustuma ka kolmas isik.

Kohus ei kinnita kompromissi, kui see on õigusvastane, riivab menetlusse kaasamata isiku

õigusi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.“ HKMS § 155 lõige 4 sätestab:

„Kompromissi kinnitab kohus määrusega, millega ta ühtlasi lõpetab asja menetluse.

Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.“

Praegusel juhul on kompromiss sõlmitud lubatud tähtaja jooksul, kompromiss ei ole

õigusvastane ega riiva menetlusse kaasamata isiku õigusi ning kompromissi on võimalik täita.

Kohus kinnitab menetlusosaliste kompromissi ja lõpetab haldusasja menetluse (HKMS § 152

lõike 1 punkt 3). Menetluse lõpetamise korral puudub õigus pöörduda sama nõudega ja samal

alusel esitatud kaebusega uuesti kohtu poole (HKMS § 155 lõige 6, § 43 lõike 1 punkt 2).

Kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina asendab kokkuleppe notariaalset

tõestamist (HKMS § 154 lõige 2). Kohtuliku kompromissiga võetud kohustuste täitmata

jätmise korral võib kohus menetlusosalist HKMS § 248 alusel trahvida.

4. HKMS § 104 lõike 6 punkt 1 sätestab, et kui tasutud riigilõivu suurus ületab 50 eurot,

tagastatakse pool asjas tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Kaebaja tasus

asjas riigilõivu 40 eurot, mistõttu talle riigilõivu tagastada ei saa.

5. HKMS § 108 lõike 7 teises lauses on sätestatud, et kui menetlusosalised ei ole

kompromissi sõlmides menetluskulude jagamises kokku leppinud, jäävad menetluskulud

menetlusosaliste kanda.

Praegusel juhul leppisid menetlusosalised kokku, et menetluskulud jäävad nende endi kanda.

Seetõttu puudub kohtul vajadus menetluskulude jagamist täiendavalt otsustada.

(allkirjastatud digitaalselt)