2-25-126496/4 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kaija Koik Kohtujurist Helen Tammela Määruse tegemise aeg ja koht

9. jaanuar 2026, Tallinn Tsiviilasja number 2-25-126496 Tsiviilasi PARKIT OÜ hagi V. G. vastu 81 euro nõudes Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: PARKIT OÜ (registrikood: 12135716); Hageja lepinguline esindaja: Jelena Berežnaja; Kostja: V. G. (isikukood XXX).

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada PARKIT OÜ ja V. G. vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas sõnastuses:

1.1. Võlgnik tasub perioodil 01.12.2025 kuni 01.01.2026 võlausaldajale võlgnevuse summas 166,00 eurot, hiljemalt iga kuu 1. kuupäevaks, alljärgneva graafiku kohaselt: Kuupäev Osamakse Jääk 01.12.2025

83 eurot

83 eurot 01.01.2026

83 eurot

0 eurot

1.2. Osamaksed tasub võlgnik PARKIT OÜ kontole XXX XXX AS-is, selgitusega: Tsiviilasi nr 2-25-126496.

1.3. Punktis 1.1. nimetatud rahasumma nõuetekohasel tasumisel loobuvad pooled mistahes nõuetest teineteise vastu, mis tulenevad või võivad tuleneda tsiviilasja 225-126496 esemeks olevast õigusvaidlusest ja selle aluseks olevastest faktilistest asjaoludest.

1.4. Kompromisslepingus sätestatud kohustuste mittenõuetekohasel täitmisel kohustub võlgnik alluma kohesele sundtäitmisele võlausaldaja nõude rahuldamiseks. Võlausaldaja võib algatada täitemenetluse koheselt peale punktis

1.1 märgitud makse tasumisega hilinemise üle kolme tööpäeva. Sellisel juhul muutub punktis 1.1. nimetatud rahaline kohustus tasumata ulatuses sissenõutavaks. Kuni nõude rahuldamiseni kohaldub tasumata põhivõlgnevusele viivisintress 0,06% iga võla tasumisega viivitatud päevale.

2. Kostja on vastavalt kompromissile tasunud hagejale 166 eurot.

3. Jätta menetluskulud, mille kohta puudub kokkulepe kompromissis, poolte endi kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

4. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-25-126496.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamisest. Määruskaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu.

ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

1. PARKIT OÜ (hageja) esitas 03.11.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse V. G.lt (kostja) 81 euro saamiseks. Kohus tegi 04.11.2025 kostjale makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 04.11.2025 kättetoimetamisportaali kaudu. Pooled esitasid Pärnu Maakohtule 07.11.2025 kirjaliku kompromisslepingu.

2. Hageja teatas 05.01.2026 Pärnu Maakohtule, et kostja on 08.12.2025 tasunud hagejale esimese maksegraafiku järgse osamakse summas 83 eurot.

3. Seoses kompromisslepingu esitamisega lõpetas Pärnu Maakohus 07.01.2026 maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja menetlemise üle Harju Maakohtule.

4. Hageja teatas 07.01.2026 kohtule, et 07.01.2026 on kostja tasunud ka teise maksegraafiku järgse osamakse summas 83 eurot. Hageja palub tsiviilasja menetluse lõpetada.

5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 486 lg 1 p 3 sätestab, et makseettepaneku koostanud kohus annab asja hagimenetluses menetlemiseks üle maksekäsu kiirmenetluse avalduses märgitud kohtule, arvestades kohtualluvuse sätteid, kui avaldaja ja võlgnik on enne maksekäsu tegemist esitanud kohtule kirjaliku kompromissilepingu. TsMS § 486 lg 4 kohaselt menetleb kohus kompromissilepingut TsMS §-des 430 ja 431 sätestatu kohaselt enne asja hagimenetluses menetlemise alustamist.

6. Vastavalt TsMS § 428 lg 1 p-le 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt esitavad pooled kompromisslepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. TsMS § 430 lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

7. Kohus on seisukohal, et kompromiss on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi, samuti on võimalik kompromissi täita. Kompromiss vastab TsMS §

430 lgtes 2 ja 3 sätestatud nõuetele. Pooled on kompromissis kinnitanud, et on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Kohtule esitatud kompromiss tuleb kinnitada ja menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetada TsMS § 428 lg 1 p 4 alusel.

8. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS §-le 432 juhul, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise või kompromissi kinnitamise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

9. Kohus selgitab, et kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.

10. Kohus selgitab ka, et kui pooled vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (täitemenetluse seadustik § 2 lg 1 p 1).

11. TsMS § 173 lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 alusel kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled ei ole teisiti kokku leppinud, mistõttu kannavad pooled oma kompromissist hõlmamata menetluskulud ise. Sellise menetluskulude jaotuse korral puudub vajadus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks TsMS § 174 lg 1 mõttes ehk rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

12. TsMS § 433 lg 1 kohaselt võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse.

(allkirjastatud digitaalselt) Kaija Koik kohtunik

2 / 3