3-26-60/11 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Daimar Liiv

Määruse tegemise aeg ja koht

9. jaanuar 2026, Tallinn

Haldusasja number

3-26-60

Haldusasi

Politsei- ja Piirivalveameti taotlus M.Q kinnipidamise ja

kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa saamiseks

Menetlusosalised

Taotluse esitaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Ege-

Lii Luik

Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist

– M.Q

Resolutsioon

1. Anda luba

M.Q

kinnipidamiseks ja

kinnipidamiskeskusse

paigutamiseks

kuni

kinnipidamise aluse ära langemiseni, kuid mitte

kauemaks kui 23.01.2026 (k.a).

2. Kohtulahendi avalikustamisel asendada isiku,

kelle paigutamiseks luba taotletakse, andmed

tähemärgiga.

3. Tõlkida määrus puudutatud isikule inglise

keelde. Politsei- ja Piirivalveametil tutvustada

määrust viivitamatult puudutatud isikule ja

selgitada, et määruse tõlge inglise keelde

edastatakse talle pärast selle valmimist.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest

arvates.

ASJAOLUD, TAOTLUS JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

1. Tallinna Halduskohtule saabus 08.01.2026 Politsei-ja Piirivalveameti (edaspidi PPA) taotlus anda

luba Pakistani Islamivabariigi kodaniku M.Q, sünd XXX kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse

paigutamiseks kuni kaheks nädalaks väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (edaspidi VSS)

§ 23 lg 1 alusel, sest isiku suhtes esinevad VSS § 23 lg 1 põhimõte ja VSS § 23 lg 1 p 1 ja p 2

sätestatud kinnipidamise alused. Taotluse põhjendused on alljärgnevad:

1.1.

PPA on seisukohal, et isik on ohtlik avalikule korrale ja riigi julgeolekule. Isik on Eestis

viibides

korduvalt üles näidanud toetust terroristlikuks organisatsiooniks kuulutatud organisatsioonile

Hezbollah ning viimast igakülgselt toetavale Iraani islamistlikule režiimile. Kaitsepolitseiameti

põhjendatud arvamuse kujunemine isiku osas on kajastatud vastavas dokumendis. Isik ei ole nõus

elamisloa andmisest keeldumise, lahkumisettekirjutuse, sissesõidukeelu ega kinnipidamisega. PPA

hinnangul esineb isiku suhtes põgenemisoht. Vabaduses viibides võib isik asuda end varjama Eestis

või lahkuda selleks mõnda teise liikmesriiki. Isikule selgitatud, et PPA taotleb Tallinna

Halduskohtult luba isiku kinnipidamiseks kuni väljasaatmiseni.

1.2. 06.11.2018 anti PPA otsusega nr 1044215122/TE isikule tähtajaline elamisluba õppimiseks

välismaalaste seaduse (edaspidi VMS) § 118 p 3 alusel Tallinna Tehnikaülikoolis erialal ,,e-riigi

tehnoloogiad ja teenused’’ magistriõppe tasemel kuni 15.07.2020. PPA 13.10.2020 otsusega nr

1051978041/TE anti isikule tähtajaline elamisluba püsivalt Eestis elamiseks VMS § 118 p 9 alusel

kuni 13.10.2025. 19.08.2025 esitas isik PPA-le tähtajalise elamisloa pikendamise taotluse nr

1074682222 VMS § 118 p 9 alusel püsivalt Eestisse elama asumiseks. Isikul paluti andmeid

täpsustada. Kaitsepolitseiamet edastas PPA-le 19.12.2025 ettepaneku keelduda M.Q-le elamisloa

pikendamisest, mis on PPA-s registreeritud numbriga 15.3-10/807-1. Ettepaneku kohaselt on

Kaitsepolitseiamet seisukohal, et M.Q tegevus kujutab ohtu Eesti julgeolekule. Kaitsepolitseiameti

põhjendatud arvamus M.Q-st lähtuva julgeolekuohu kohta on tervikuna kajastatud

Kaitsepolitseiameti 04.12.2025 salajase tasemega memos nr 9798.

PPA 08.01.2026 otsusega nr 15.3-3.2/3-1 otsustati tähtajalise elamisloa pikendamisest keeldumine,

viibimisaluse ennetähtaegse lõpetamine, ettekirjutus Eestist lahkumiseks ja sissesõidukeelu

kohaldamine. Keelduti tähtajalise elamisloa andmisest VMS § 124 lg 2 p 3 ja 4 alustel, kuna on alust

arvata, et isiku tegevus on suunatud Eesti riigi ja tema julgeoleku vastu. PPA otsuse kohaselt kujutab

M.Q tegevus Eestis ohtu riigi julgeolekule ja oma siinse tegevusega võib ta õhutada Eestis usulist ja

poliitilist vihkamist. M.Q on Eestis viibides korduvalt üles näidanud toetust terroristlikuks

organisatsiooniks kuulutatud organisatsioonile Hezbollah ning viimast igakülgselt toetavale Iraani

islamistlikule režiimile. M.Q Eestisse jäämine võib kaasa tuua Hezbollahi ja Iraani agenda laiema

järgimise siinses šiiitlikus kogukonnas. Kaitsepolitsei leiab, et taotlejale elamisloa andmisest

keeldumine on vajalik. Meetme rakendamine on vajalik Eesti ühiskonna kaitseks isikust lähtuva ohu

ennetamiseks ja tõkestamiseks Eesti Vabariigis.

PPA oma otsuses analüüsis ka pere- ja eraeluriivet. Isik on seotud kahe juriidilise isikuga (Ibex11

Klubi MTÜ (reg nr 80610132) ja Firstup OÜ (16870973). Tal on korteriomand (al 19.10.2021,

hüpoteek Swedbank AS kasuks 139 000 eurot) ja sõiduauto. Isiku suhtes esineb otsuse tagajärjel

eraelu puutumatuse riive. Isik elab Eestis koos Pakistani kodanikust abikaasaga (X. X), kellel on

väljastatud elamisluba abikaasa juurde. Olukorras, kus M.Q’le ei pikendata tähtajalist elamisluba

ning ta saadetakse Eesti Vabariigist välja, keeldutakse ka tema abikaasa elamisloa pikendamisest.

Isiku abikaasa pidi Eestisse elama asumisel arvestama võimalusega, et M.Q’le väljastatud elamisloa

kehtivuse lõppemisel tuleb ka temal Eestist lahkuda. Perekonnaelu riive on vähene, sest mõlemad

isikud on Pakistani kodanik ning neil on võimalik koos asuda elama kodakondsusjärgsesse riiki.

Sama otsusega piirati ka VMS § 43 lg 1 p-st 8 tulenev viibimisalus. Pärast viibimisaluse kehtetuks

tunnistamist puudus isikul seaduslik alus Eestis viibimiseks ning sama otsusega koostati koheselt

sundtäidetav ettekirjutus Eesti Vabariigist lahkumiseks ja kohaldati 5-aastane sissesõidukeeld

Schengeni alale. PPA on seisukohal, et lahkumisettekirjutus tuleb koheselt sundtäita, kuna M.Q

õigusekuulekad perioodid kuritegude toimepanemise vahelisel ajal on olnud lühikesed ning sellest

tulenevalt on jätkuvalt tõenäoline, et M.Q ohustab riigi julgeolekut. Seetõttu ongi vajalik

lahkumisettekirjutuse sundtäitmine.

Isikule anti võimalus arvamuste ja vastuväidete esitamiseks seoses eelpool väljatoodud asjaoludega.

PPA nentis, et isikul ei ole õigust tutvuda menetluses tuginetud riigisaladusega kaitstud

dokumendile, mistõttu ei ole võimalik temal riigisaladusega kaitstud teabe osas vastuväiteid ega

arvamusi esitada. Isik selgitas et tegemist on arusaamatusega. Ta ei toeta ühtegi

terroriorganisatsiooni. Ta on lihtsalt šiiitlik moslem ja kõik šiiitlikud moslemid on seotud pühade

paikadega Iraanis, Iraagis ja Süürias. See ei tähenda, et kõik šiiitlikud moslemid oleksid terroristid.

Isik ei tarbi alkoholi ja palvetab, kuid ei pea ennast ukslikuks. Tal pole mingit pistmist religioosse

poliitikaga ega millegagi, millel on äärmuslikud eesmärgid. Šiiitliku moslemina on ta midagi öelnud

Gazas tapetud laste osas kaastunde väljendamiseks, kuid see ei tähenda, et ta toetakse mõnda

terroristlikku organisatsiooni. Ta vihkab äärmuslikke organisatsioone, kes tapavad süütuid inimesi.

Isik ei nõustunud enda kinnipidamisega kuni tema väljasaatmiseni.

08.01.202025 kell 10:28 pidas PPA isiku 48 tunniks kinni VSS § 15 lg 1. Isik leidis, et tema

kinnipidamine on eksitus. Eestil puudub otselend Pakistaniga, mistõttu tuleb kasutada transiitriiki,

milleks on Türgi. Vastavalt Euroopa Liidu ja Türgi Vabariigi vahelisele riigis ebaseaduslikult

elavate isikute tagasivõtmise kokkuleppe artiklile 15 (2) tuleb transiidiluba taotleda vähemalt 5

tööpäeva enne väljalendu. PPA-l on olemas lennupiletid 14. jaanuariks 2026. a. Sellest lähtuvalt ei

ole 48 tunni jooksul väljasaatmine võimalik.

1.3. PPA on seisukohal, et isiku suhtes esineb VSS § 23 lg 1 p 1 ja 2 kohane kinnipidamise alus ning

VSS § 68 p 6 kohane põgenemisoht. PPA järeldab isiku ütlustest, hoiakutest ja käitumisest, et ta ei

soovi lahkumiskohustust täita. Nii kinnipidamise, küsitluse ja otsuse tutvustamise käigus on isik

rõhutanud, et tegemist on arusaamatusega ja ta pole keelatud organisatsioone toetanud. Samuti ei

nõustunud ka kinnipidamisega. Isik oma ütlustest toob välja, et tegemist on suure eksitusega, ta ei

ole terroristliku organisatsiooni toetaja. Ta on küll Gazas tapetud laste toetuseks teinud avaldusi,

kuid see ei ole terroristliku organisatsiooni toetamine. Isiku mittenõustumine elamisloa keeldumise

otsusega ei ole pelgalt õiguskaitsevahendite kasutamine, vaid käesoleval juhul väljendub see

vastuseisu lahkumisele, mis omakorda tähendab koostöö puudumist väljasaatmise menetluses.

Põhjendused avalikule korrale ja riigi julgeolekule on välja toodud Kaitsepolitseiameti 04.12.2025

salajase tasemega dokumendis nr 9798. Seetõttu ei ole PPA võimalik täiendavalt põhjuseid välja

tuua, kuid selle lisaks tuginemine on piisavalt objektiivne jõudmaks järeldusele, et isiku suhtes

esineb põgenemisoht. PPA hinnangul saab jaatada, et vabaduses viibides kujutab isik ohtu avalikule

korrale ja riigi julgeolekule.

Isikul olemas elukoht, rahalised vahendid ja ka abikaasa. PPA on seisukohal, et vabaduses viibides

ei asuks isik PPA-ga koostööd tegema, kuna tema suhtes on tehtud negatiivne otsus elamisloa mitte

andmiseks, koosatud ettekirjutus lahkumiseks ja kohaldatud ka sissesõidukeeld. Kuigi isik on teinud

koostööd leiab PPA, et isiku suhtes tehtud negatiivne otsus on vabaduses viibides piisavaks põhjus

vältimiseks koostöö tegumist lahkumiskohustuse täitmiseks. Riigil on õigus kontrollida, millistel

tingimustel on välismaalasel õigus riiki siseneda ning sätestada välismaalaste riigis viibimise alused

ja kord. Seega on riigil õigus välja saata isikud, kes võivad kujutada ohtu riigi julgeolekule või

avalikule korrale. Riik ei pea soosima ohtu kujutavate isikute viibimist oma territooriumil ning

nende väljasaatmine ja sissesõidukeelu kohaldamine on riigi huve arvestades teatud juhtudel

põhjendatud ja õigustatud. On leitud, et M.Q Eestisse jäämine võib kaasa tuua Hezbollahi ja Iraani

agenda laiema järgimise siinses šiiitlikus kogukonnas.

PPA hinnangul esineb isiku suhtes VSS § 23 lg 1 p 2 kohane kinnipidamise alus. VSS § 26 4 lg 1

sätestab, et „Väljasaadetav on kohustatud kaasa aitama väljasaatmise korraldamisele, sealhulgas

/…/“. Antud lõikele järgnev loetelu ei ole lõplik vaid osaline nimekiri sellest, mida väljasaatmisele

kaasaaitamine tähendab. PPA hinnangul on kaasaaitamiskohustus käsitletav laiemana kui vaid

väljasaatmiseks vajalike dokumentide hankimine. PPA hinnangul on see ka kättesaadavaks olemine

(nt järelevalvemeetmeteks ja väljasaatmise täideviimiseks) kui ka koostöö tegemine väljasaatmisel.

Isik väljendas soovi otsuse edasikaebamiseks, mis on tema õigus. PPA on veendumusel, et isiku

osas, keda peetakse ohuks nii avalikule korrale kui ka riigijulgeolekule ning isiku hoiakutest saab

järeldad, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita, on PPA-l põhjendatud kahtlus, et vabaduses viibides

ei asuks isik kaasa aitama enda väljasaatmisele. Võib pidada tõenäoliseks, et isik asub end varjama

kas siseriiklikult või lahkub selleks mõnda liikmesriiki.

PPA on seisukohal, et VSS §-s 10 sätestatud järelevalvemeetmeid (kindlaksmääratud kohas elamine,

registreerimisele ilmumine, elukohast eemal viibimisest teatamine) ei ole võimalik isiku suhtes

tõhusalt kohaldada, kuna isik on ohtlik avalikule korrale ning riigi julgeolekule ning tema suhtes

esineb põgenemisoht. Põgenemise ohu korral ei tagaks leebemate järelevalvemeetmete rakendamine

soovitud eesmärki ka juhul, kui PPA kohaldaks isiku suhtes mitut erinevat järelevalvemeedet

samaaegselt, kuivõrd leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine eeldab isiku suhtes usaldust,

millele peaks alust andma isiku varasem käitumine (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 16.06.2017

määrus asjas nr 3-3-1-24-17, p 13). Isiku elama suunamine kindlaks määratud elukohta, ei vähenda

PPA hinnangul temast tulenevat põgenemisohtu. Samuti võib isik vabaduses viibides oma tegudega

jätkata. PPA hinnangul ei ole välistatud, et isik ei pruugi vabaduses viibides järgida talle kohaldatud

järelevalvemeetmeid ning võib omavoliliselt ja ebaseaduslikult lahkuda soovitud riiki, seda enam, et

Schengeni alal puudub riikidevaheline piirikontroll ning dokumentideta liikumine ei ole

raskendatud.

PPA hinnangul ei ole isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine vastuolus

proportsionaalsuse põhimõttega ega isiku tervise ja tema turvalisuse kaalutlusega. PPA on

seisukohal välismaalasest tulenevad asjaolud viitavad olulisel määral väljasaatmise takistamisele.

2. Kohtuistungil jäi PPA taotluse juurde.

3. Kohtuistungil märkis puudutatud isik kokkuvõtvalt, et tema hinnangul on tegemist eksimusega ja

ta ei kujuta ega ole kunagi kujutanud Eestis mingit julgeolekuohtu. Ta ei ole vägivaldne ja teda ei ole

kunagi karistatud kuriteo toimepanemise eest. Samuti vihkab ta terrorismi, sest on oma varasemas

elus sellega mitmeid kordi otse kokku puutunud pommiplahvatuste jms näol. Isik selgitas, et ta on

tõesti pidanud vajalikuks olla vastu tapmisele ja mäletada Gaza sektoris tapetud lapsi. Isik selgitas, et

Koraanis on kajastatud sõnadena ka Hezbollah, Taliban ja Hamas ja KAPO seisukohtadest lähtudes

võiks kõiki seda lugevaid inimesi siis pidada terroristideks. Tegelikult ei ole terroristid õiged

moslemid, sest õigustavad end ebaõigete koraani tõlgendustega nii, et väheharitud inimesi mõjutada.

Isik selgitas, et MTÜd tahtis ta koos sõpradega luua selleks, et saaks rahumeelselt organiseerida

ühiseid palvusi häirimata naabreid. Samuti selgitas isik, et ta ei ole enda mõistes religioosne inimene,

sest see eeldab religiooniga tegelemist kogu aeg. Küll aga ta palvetab ja osaleb aasta umbes 40-l oma

usuga seotud üritusel ning ei tarvita alkoholi. Isik mainis, et tal on väga raske kohaneda

kinnipidamiskeskuse tingimustega ja ta pidi arstilt magamiseks küsima unerohtu. Samuti selgitas ta,

et ta abikaasal on ilma temata väga raske hakkama saada, sest ta on kõiki praktilisi asju teinud alati

abikaasaga koos. Isik selgitas et, vaidleb taotlusele vastu ja on valmis täitma kõiki täiendavaid

kohustusi (tulema registreerimisele politseisse kasvõi iga päev jne). Ta selgitas, et on seda varem

alati teinud, mida kinnitab kasvõi KAPO-s selle kutsel käimine eelmisel aastal ja umbes 6 ja poole

tunnine vestlus seal, kui ta püüdis oma seisukohtasid selgitada. Lisaks selgitas ta, et tal on Eestis

kodu ja ta ei soovi siit lahkuda mingi eksimuse tõttu.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

4. Kohus leiab, et PPA taotlus M.Q kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusse paigutamiseks on VSS

§ 23 lg 1 p 1 ja p 2 alusel põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

5. VSS § 15 lg 1 sätestab, et Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet võib välismaalast ilma

halduskohtu loata kinni pidada kuni 48 tundi, et kontrollida välismaalase Eestisse saabumise ja Eestis

viibimise seaduslikke aluseid. Sama paragrahvi 2 kohaselt peab kinnipidamine olema kooskõlas

proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab igal üksikjuhtumil arvestama

välismaalasega seotud olulisi asjaolusid.

VSS § 23 lg 1 p 1 kohaselt Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet taotleb halduskohtult loa

pidada Eestis viibimisaluseta viibiv välismaalane kinni ja paigutada ta kinnipidamiskeskusesse kuni

kaheks kuuks, kui käesolevas seaduses sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga

välismaalase Eestist lahkuma kohustamise menetluse läbiviimise või lahkumiskohustuse täitmise

tulemuslikkust. See on eelkõige lubatud juhul, kui esineb välismaalase põgenemise oht (p 1);

välismaalane ei täida kaasaaitamiskohustust (p 2); ja välismaalasel puuduvad

tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine vastuvõtvast või transiidiriigist

viibib (p 3).

6. Kohtu hinnangul on põhjendatud PPA kahtlus, et käesoleval juhul esineb põgenemise oht. VSS §

68 p 6 kohaselt esineb välismaalase põgenemise oht, kui välismaalane on Politsei- ja

Piirivalveametile või Kaitsepolitseiametile teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja

käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita.

Kohus nõustub siinkohal PPA seisukohaga selles, et isiku suhtes esineb põgenemisoht lähtudes VSS

§ 68 p 6. Isiku suhtes esineb põgenemisoht, kuivõrd seda on võimalik järeldada isiku hoiakutest ja

käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust vabatahtlikult täita. Eeltoodut seisukohta toetavad

otseselt tema poolt antud ütlused 08.01.2026 otsuse menetluses. Isik kinnitas ka kohtuistungil, et ta

kindlasti ei soovi Eestist lahkuda ja peab toimuvat lihtsalt eksimuseks. Samuti selgitas ta oma

seisukohti ja leidis, et ta ei kujuta mingit ohtu Eesti avalikule korrale ja julgeolekule. Põhjendused

seoses ohuga avalikule korrale ja riigi julgeolekule on välja toodud Kaitsepolitseiameti 04.12.2025

salajase tasemega dokumendis nr 9798, millega kohus on tutvunud. Kohus nõustub PPA-ga, et

dokumendi salastatusest tulenevalt ei ole võimalik käesolevas otsuses täiendavalt detailseid

põhjuseid välja tuua, kuid viidatud dokumendis toodu annab piisavalt objektiivse aluse jõudmaks

järeldusele, et isiku suhtes esineb nii põgenemisoht kui ka tegelikult on ta ohuks Eesti avalikule

korrale ja julgeolekule. Kohus nõustub PPA seisukohaga selles, et isiku suhtes puudub

usaldusväärsus, sest tema tegevuse kohta Kaitsepolitseiameti dokumendis toodu ja tema enda

käesolevas ja eelnevas haldusmenetluses avaldatu vahel esineb olulisi sisulisi erinevusi. Kohus leiab,

et kuni ei ole tühistatud 08.01.2026 PPA otsust ehk see on kehtiv, ei ole õigustatud selles toodud ja

selle otsuse aluseks olnud Kaitsepolitsei taotluses ja selle aluseks olnud dokumentides toodu

asjaolude eiramine isiku väidete ja seisukohtade hindamisel ja käitumise prognoosimisel.

Põgenemisohu hindamise näol on tegemist prognoosotsusega, mis põhineb kõikidel isikuga

seonduvatel asjaoludel kogumis ning hõlmab endas ka võimalust siseriiklikult menetlusest kõrvale

hoiduda. Kohus jagab PPA põhjendatud kahtlust ja leiab, et vabaduses viibides ei hakkaks isik suure

tõenäosusega tegema PPA-ga koostööd ning asuks ennast varjama lahkumiskohustusest

kõrvalehoidumise eesmärgil või lahkub talle sobivasse EL liikmesriiki. Seega esineb ka VSS § 23 lg

1 p 2 sätestatud alus. Kohus nõustub selles osas PPA põhjendustega neid kordamata.

Kohus märgib, et kuigi isik kohtuistungil väitis, et ta järgib kõiki talle võimalikke kehtestatavaid

kontrollmeetmeid, ei tekkinud kohtul veendumust, et muutunud olukorras, kus isikut otseselt

ähvardab väljasaatmine oma kodakondsuse riiki õiguseta pöörduda tagasi Eestisse ja laiemalt

Schengeni alale 5 aasta jooksul, ei võiks isikul tekkida soov Eestist lahkuda näiteks mõnda Euroopa

Liidu liikmesriiki või asuda ennast väljasaatmise eest varjama. Kohtu kahtlusi kinnitab muuhulgas

siinkohal asjaolu, et käesoleval hetkel on isik nii oma seisukohtades 8.01.2026 otsusele kui ka

kohtuistungil selgitanud, et ta ei soovi Eestist lahkuda, mistõttu viibides ei pruugi isik olla PPA-le

vajalikes menetlustoiminguteks kättesaadav.

Kohus leiab, et seega puudub vajalik alus öelda, et on olemas piisav usaldus, et isik järgib Eestis

järelevalvemeetmeid ja on PPA-le kättesaadav juhul, kui tema suhtes rakendada teistsuguseid ja

vähem piiravamaid järelevalvemeetmeid. Vastavad asjaolud kogumis annavad küllaldase aluse

kahtluseks, et esineb seaduses sätestatud põgenemisoht.

7. Kohus leiab, et põgenemisohu tõttu ei oleks leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine tõhus,

sest võimalikku ebaseaduslikku piiriületust ning ka võimalust, et isik võib end siseriiklikult hakata

ametivõimude eest varjama eesmärgiga oma lahkumiskohustust edasi lükata, saab takistada vaid

isiku liikumisvabaduse piiramisega (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 29.01.2015 määrus nr 3-3-1-48-

14, p 17).

Kohus leiab, et PPA on põhjendatult välja toonud ka selle, et leebemate järelevalvemeetmete

kohaldamine eeldab isiku suhtes usaldust, millele peaks alust andma isiku varasem käitumine.

Kohtule esitatud andmete kohaselt sellist usaldust PPA-l isiku suhtes põhjendatult ei ole.

Kohutistungil märkis isik veel, et ta ei tea, kas ta suudab üldse kinnipidamiskeskuses viibida, sest

isegi magamiseks pidi ta kasutama saadud unerohtu. Kohus märgib, et kaheldamatult põhjustab seni

vabaduses viibinud inimesele kinnipidamiskeskusse paigutamine suurt stressi, kuid see on vastava

olukorraga paratamatult kaasas käiv asjaolu. Kinnipidamiskeskuses viibijatele on tagatud vajalik

arstiabi ja PPA-l on kohustus tagada seal viibivate isikute heaolu. Vajadusel saab PPA arsti

arvamusele tuginedes otsustada kinnipidamise põhjendatuse üle uuesti ka sellel alusel. Kohus märgib

veel, et PPA on käesoleval juhul taotlenud kinnipidamist suhteliselt lühikeseks ajaks (2 nädalaks),

mis tähendab, et võimalus, et isiku tervislik seisund seetõttu oluliselt ja pöördumatult halveneb, kui ta

järgib kinnipidamiskeskuse sisekorda, on suhteliselt kohtule täna teadaolevate andmete põhjal

väikene.

Kohus leiab kokkuvõtvalt, et isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamine on käesoleval juhul

proportsionaalne abinõu – see on vajalik ega ole asjaolusid arvestades ilmselgelt mittemõõdukas.

Väljasaatmine ei ole ka perspektiivitu. Kohus leiab, et kinnipidamise kuni kahe nädalane tähtaeg on

õigustatud.

Kohus märgib lisaks eeltoodule, et kohtuistungil väljendas isik veendumust, et ka islami puhul ei ole

naiste ainuke roll istuda ainult kodus, vaid neil on palju suurem ja laiem, ka avalik roll. Kohtule ei ole

seetõttu usutav, et kaebaja abikaasa ei saa pärast umbes kahe aastast Eestis viibimist hakkama

elementaarsete Eestis elamiseks vajalike toimingutega nagu poeskäik ja muud vajalikud

olmetoimingud. See ei saa olla põhjuseks isiku kinnipidamiskeskusest vabastamiseks. Samuti on

kohus veendunud, et vajadusel saab isik paluda oma kogukonnalt abi osutamiseks oma naisele.

8. Eeltoodud põhjustel annab kohus loa M.Q kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusse paigutamiseks

kuni kinnipidamise aluse ära langemiseni, kuid mitte kauemaks kui 23.01.2026 (k.a).

9. Määruse avaldamise korral tuleb puudutatud isiku nimi ja sünniaeg asendada tähemärgiga (HKMS

§ 175 lg 3).

10. Kohus annab puudutatud isikule menetlusabi praeguse määruse tõlkimiseks inglise keelde

(HKMS § 110 lg 1 p 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

Daimar Liiv

Kohtunik