2-24-18950/32 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedOsaühing V&T Varahaldus (hageja) esitas 13.12.2024 Harju Maakohtule hagi Tallinn, Liivalaia tn 42 korteriühistu (kostja) vastu võla nõudes. Hagiavalduse kohaselt tellis kostja 29.08.2024 sõlmitud haldusteenuse lepinguga nr XXX hagejalt haldusteenuse, välikoristusteenuse ja sisekoristusteenuse. Hageja on töö teostanud ning esitas tehtud tööde eest kostjale arved. Kostja on jätnud tähtaegselt tasumata kaks arvet summas 1033,64 eurot.
Legislator headnote
AI generated2-24-18950/32 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Kui kostja jääb punktis 1.1 sätestatud makse tasumisega osaliselt või tervikuna viivitusse enama kui 14 kalendripäeva võrra, on hagejal õigus pöörata kogu tasumata nõude jääk sundtäitmisele ning võlgnik kohustub punktis 1.1 kompromissisumma tasumata jäägilt tasuma viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni kompromissisumma täieliku tasumiseni.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
KOHTUMÄÄRUS
Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kaija Koik Kohtujurist Helen Tammela Määruse tegemise aeg ja koht
9. jaanuar 2026, Tallinn Tsiviilasja number 2-24-18950 Tsiviilasi Osaühingu V&T Varahaldus hagi Tallinn, Liivalaia tn
42 korteriühistu vastu võla nõudes Menetlustoiming kompromissi kinnitamine Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Osaühing V&T Varahaldus (registrikood: 14830047); Hageja seaduslik esindaja: T. K.; Hageja lepinguline esindaja: Tiia Raudmägi; Kostja: Tallinn, Liivalaia tn 42 korteriühistu (registrikood: 80057729). Kostja seaduslik esindaja: valitseja AKO Eesti OÜ (registrikood 12203843), lepingulised esindajad Riho Sats ja Heldur Lomp
RESOLUTSIOON
1. Kinnitada Osaühingu V&T Varahaldus (hageja) ja Tallinn, Liivalaia tn 42 korteriühistu (kostja) vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas sõnastuses:
1.1. Kostja tasub hagejale kompromissisumma 1880 eurot hiljemalt 30.01.2026 hageja arvelduskontole nr XXX (XXX) selgitusega ,.kompromiss tsiviilasjas nr 2-24-18950“.
1.2. Kui kostja jääb punktis 1.1 sätestatud makse tasumisega osaliselt või tervikuna viivitusse enama kui 14 kalendripäeva võrra, on hagejal õigus pöörata kogu tasumata nõude jääk sundtäitmisele ning võlgnik kohustub punktis 1.1 kompromissisumma tasumata jäägilt tasuma viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni kompromissisumma täieliku tasumiseni.
1.3. Hageja ja kostja on teadlikud asjaolust, et kompromissi kinnitamine välistab sama nõudega uuesti kohtusse pöördumise.
2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-24-18950.
3. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
Edasikaebamise kord Poolte kokkuleppest tulenevalt võib määruse peale esitada määruskaebuse kolme päeva jooksul kohtumääruse kättesaamisest. Määruskaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu.
ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
1. Osaühing V&T Varahaldus (hageja) esitas 13.12.2024 Harju Maakohtule hagi Tallinn, Liivalaia tn 42 korteriühistu (kostja) vastu võla nõudes. Hagiavalduse kohaselt tellis kostja 29.08.2024 sõlmitud haldusteenuse lepinguga nr XXX hagejalt haldusteenuse, välikoristusteenuse ja sisekoristusteenuse. Hageja on töö teostanud ning esitas tehtud tööde eest kostjale arved. Kostja on jätnud tähtaegselt tasumata kaks arvet summas 1033,64 eurot.
2. Kohus võttis 23.01.2025 määrusega hagiavalduse menetlusse.
3. Pooled sõlmisid 08.01.2026 toimunud kohtuistungil kompromissi.
4. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p-le 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt esitavad pooled kompromisslepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. TsMS § 430 lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.
5. Kohus on seisukohal, et kompromiss on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi, samuti on võimalik kompromissi täita. Kompromiss vastab TsMS § 430 lgtes 2 ja 3 sätestatud nõuetele. Kohtule esitatud kompromiss tuleb kinnitada ja menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetada TsMS § 428 lg 1 p 4 alusel.
6. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS §-le 432 juhul, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise või kompromissi kinnitamise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.
7. Kohus selgitab, et kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.
8. Kohus selgitab ka, et kui pooled vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (täitemenetluse seadustik § 2 lg 1 p 1).
9. TsMS § 173 lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 alusel kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti.
2 / 3 Pooled ei ole teisiti kokku leppinud, mistõttu kannavad pooled oma kompromissist hõlmamata menetluskulud ise. Sellise menetluskulude jaotuse korral puudub vajadus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks TsMS § 174 lg 1 mõttes ehk rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. 10. Kohus juhib hageja tähelepanu sellele, et TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. TsMS § 150 lg 4 alusel tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. 11. TsMS § 433 lg 1 kohaselt võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse. Vastavalt TsMS § 661 lg 4 võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on kompromisslepingus kokku leppinud määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises kolme päevani, mistõttu on kooskõlas TsMS § 661 lg-ga 4 kompromissi kinnitava kohtumääruse peale määruskaebuse esitamise tähtaeg kolm päeva arvates kohtumääruse kättesaamisest.
(allkirjastatud digitaalselt) Kaija Koik kohtunik