2-23-2242/57 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ele Liiv (eesistuja), Kaie Almere ja Peeter Pällin

Otsuse tegemise aeg ja koht

09.01.2026, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-2242

Tsiviilasi

Q.N hagi S.U vastu kinnisasja mõttelise osa omandi

üleandmiseks kohustamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 31.07.2025 kohtuotsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Q.N 01.09.2025 apellatsioonkaebus

Tsiviilasja hind

apellatsioonimenetluses

250 000 eurot

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (apellant) Q.N (isikukood XXX), lepinguline

esindaja Aase Sammelselg

Kostja (vastustaja) S.U (isikukood XXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Tambet Laasik

1(12)

Asja läbivaatamine

08.12.2025 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 31.07.2025 kohtuotsus muutmata ja hageja apellatsioonkaebus

rahuldamata.

2. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta hageja kanda.

3. Määrata S.U hüvitatavate menetluskulude suuruseks 991,72 eurot ja mõista see välja

Q.N-ilt .

4. S.U-le hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb Q.N-il tasuda menetluskulude

suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse

§ 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu

taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Q.N (hageja) esitas 08.02.2023 Harju Maakohtule hagi S.U (kostja) vastu, milles palus

kohustada kostjat andma hageja omandisse ½ suurune mõtteline osa kinnisasjast asukohaga

XXX Tallinn (registriosa numbriga XXXXXXX); kohustada kostjat andma nõusolek tema kohta

tehtud omanikukande kustutamiseks ning asendada kostja nõusolek kohtuotsusega.

1.1. Hageja tugines järgmistele asjaoludele:

- 07.10.2013 sõlmisid pooled kinkelepingu, millega hageja kinkis kostjale ½ mõttelise osa

kinnisasjast asukohaga XXX, Tallinn (kinnisasi);

- kinkimise eesmärk oli tulenevalt hageja raskest haigusest kindlustada poolte veel sündimata

lapsele kodu;

- pooled abiellusid 14.02.2020 ning elasid kinnisasjal asuvas elamus kuni 11.05.2022,

13.07.2022 poolte abielu lahutati;

- 21.09.2022 taganes hageja kinkelepingust kostja jämeda tänamatuse tõttu, sest alates 2022.

aasta veebruarist on kostja esitanud hageja kohta alusetuid süüdistusi ning kaebusi eesmärgiga

hageja mainet kahjustada;

- 2022-2023 on kostja saatnud anonüümkirju erinevatele isikutele, milles toob välja absurdseid

süüdistusi hageja aadressil;

- kostja on viidanud väidetavale hageja seksuaalsele väärkohtlemisele teistes kohtuasjades (nt

tsiviilasjas nr 2-23-1386);

2(12)

- kõikidel kirjadel on sama muster ja nendes sisalduvad asjaolud on üksnes kostjale.

- 18.05.2022 pöördus kostja [Põhja] Lastemaja (lastemaja) poole, avaldades alusetult, et hageja

magab lapsega ühes voodis alasti;

- 24.04.2022 kutsus kostja hagejale kiirabi väidetava enesetapukatse kahtluse tõttu sooviga

saavutada hageja sundravile paigutamine;

- kostja omastas hagejale tema ema pärandatud 50 000 eurot ja võttis kodust lahkudes kaasa nii

dokumendid kui hageja sularaha;

- kostja väljendab alusetut paranoiat, justkui oleks hageja kolleeg hageja ülesandel kostjat

jälitanud;

- kostja teeb oma e-kirjades alusetuid etteheiteid hagejale, survestab hagejat kinkima kostjale

emalt päranduseks saadud korterit;

- kostja ei täitnud poolte ühise lapse ülalpidamiskohustust ning põhjustas lapsele hingelisi

üleelamisi seoses kodunt väljakolimisega;

- kostja võttis lapse kontolt ajavahemikus 30.03-05.05.2022 22 000 eurot, millest osa kandis

hiljem hageja kontole tagasi.

Kostja vastuväited

2. Kostja vaidles hagile vastu ja palus see rahuldamata jätta.

2.1. Kostja tugines peamiselt järgmistele vastuväidetele:

- hageja ei ole kinkelepingust taganedes tuginenud ühelegi konkreetsele asjaolule;

- osad hagis märgitud episoodid on ajas hilisemad kui taganemisavaldus või taganemisavalduse

tegemisest üle aasta vanemad, mistõttu hageja on minetanud õiguse neile tugineda;

- kinnistule hageja kasuks seatud tähtajatu isiklik kasutusõiguse tõttu ei mõjuta kinkelepingust

taganemine hageja elu.

Kostja ei ole olnud hageja suhtes jämedalt tänamatu:

- kostja viis lapse 23.05.2022 lastemajja lastekaitsespetsialisti korraldusel;

- hageja on vägivaldne ning on seksuaalselt väärkohelnud oma lapsi varasemast kooselust;

- anonüümkirju ei ole koostanud ega saatnud kostja ja nendes sisalduv info on teada ka hagejale;

- kirjad on tõenäoliselt koostanud hageja ise selleks, et süüdistada kostjat nende kirjutamises;

- kostja kutsus 24.04.2022 hagejale kiirabi tulenevalt hageja haigusnähtudest ja soovist hagejat

aidata;

- kostja ei ole omastanud hageja sularaha ja hagejal ei ole väidetud ulatuses sularaha olnud;

- kostja ei ole Cle hageja kohta midagi väitnud ja kostja väidetav vestlus kolmanda isikuga ei saa

isegi teoreetiliselt olla tänamatus hageja vastu;

- hageja ise saadab kostjale alandava ja solvava sisuga kirju, mis järgnevad tavaliselt

menetlusdokumentidele või kohtuistungitele;

- kostja väidetavad avaldused Yle ei ole tõendatud;

- kostja ei ole jätnud poolte ühist last ülalpidamiseta ja teisele isikule elatise maksmata jätmine ei

saa olla tänamatus hageja suhtes;

- kostja ei võtnud kodunt välja kolides last kaasa, sest hageja ei lasknud seda teha, kostja soovib

väga lapsega suhelda ning on esitanud hagi suhtluskorra kindlaksmääramise nõudes;

- hageja viidatud maksed 22 000 euro ulatuses tegi hageja ise, kasutades kostja ID-kaarti; hagejal

oli notariaalse volikirja alusel kostja täielik esindusõigus, mh õigus käsutada kostja

pangakontosid ja kasutada tema internetipanka;

- tsiviilasjas 2-23-1386 kasutas kostja esindaja ekslikult füüsilise vägivalla väidet ja see

korrigeeriti; menetluses omapoolsete seisukohtade väljendamine ei saa olla kostjale etteheidetav

kui hageja au teotamine ega ka kui jäme tänamatus.

3(12)

Maakohtu otsus ja põhjendused

3. Maakohus jättis hagi rahuldamata, menetluskulud hageja kanda, mõistis hagejalt kostja kasuks

välja menetluskulud 4578,53 eurot ning märkis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

tuleb hagejal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni

täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.

Hageja nõude õiguslikuks aluseks on VÕS § 267 p 1, § 268 lg 1 ja § 1028 lg 1. Kinkijale on

VÕS §-de 267 ja 270 järgi jäetud sisuliselt järelemõtlemisaeg, hindamaks lepinguga soovitud

eesmärkide täitumist, kingisaajale on aga antud n.-ö prooviaeg, tõestamaks kinkijale, et ta on

"kingi vääriline". See tähendab, et kui kingisaaja oma (seaduslikku) õigust kasutades läheb

vastuollu kinkija poolt kinkimisel soovitud eesmärkidega, võib kinkijal tekkida õigus

kinkelepingust taganemiseks. Kingisaaja iseenesest õiguspärane käitumine võib kinkija

seisukohalt asjaolusid hinnates olla mõistetav jämeda tänamatusena. "Jäme tänamatus" kui

hinnanguline kategooria peab VÕS § 267 p 1 järgi avalduma kingisaaja käitumises kinkija või

tema lähedase suhtes. /…/ Käitumise pidamine jämedaks tänamatuseks on ka eetiline hinnang.

Kohtul tuleb sellise käitumise hindamisel lähtuda kinkelepingu eesmärgist ning arvestada kõiki

konkreetse juhtumi asjaolusid, nii teo objektiivset hukkamõistetavust kui ka kinkija subjektiivset

hinnangut (RKTKo 22.02.2007, 3-2-1-153-06, p 12).

3.1. Maakohus tuvastas järgmised asja lahendamiseks vajalikud asjaolud:

- pooled sõlmisid 07.10.2013 lepingu, millega hageja kinkis kostjale ½ mõttelist osa kinnisasjast

asukohaga XXX ja kinkelepingu eseme omand on kostjale üle läinud;

- 21.09.2022 tegi hageja avalduse kinkelepingust taganemiseks ja taganemisavalduse esitas

hageja ka 23.03.2023 menetlusdokumendis;

- 01.03.2022 laekus politseile posti teel anonüümne avaldus, et hageja luusib ringi YYY juures ja

meelitab karamellidega oma autosse erinevaid tüdrukuid; 16.02.2022 meelitas ta oma autosse W

ja sõitis temaga kuni õhtuni ringi; et hageja seksuaalselt väärkohtleb oma tütart ning hageja

ahistas tütre lasteaiarühma lapsi, mistõttu lasteaed kehtestas hagejale lasteaia territooriumile

sisenemise keelu;

- samasisulise avalduse said posti teel ka YYY ja Haabersti LOV lastekaitsespetsialist;

- politsei kontrollis avalduses toodud väiteid, ühegi kuriteo koosseisu ei tuvastatud;

- 18.05.2022 teatas KOV lastekaitsespetsialist lastemajale, et on tulnud teade kahtlusega lapse isa

kohatu seksuaalkäitumise osas (magab lapsega ühes voodis alasti);

- lastemaja hindas lapse abivajadust 23.05.2022, ema käis seal lapsega viimase ärakuulamisel,

kuid väärkohtlemise kahtlus kinnitust ei leidnud;

- hageja endine abikaasa F on 17.09.2020 e-kirjas süüdistanud hagejat pedofiilias ja oma laste

ahistamises kooselu kestel.

3.2. Ei ole tõendatud, et kaebused oleks koostanud või lasknud koostada kostja. Lapse

23.05.2022 ärakuulamisele viimine ei tähenda, et ka lastemaja menetluse oleks initsieerinud

kostja. Hagis esile toodud lapsega seonduvad asjaolusid võis lisaks pooltele teada mistahes

nende või kummagi lapsega suhtlev isik. Et anonüümseid kaebusi hakati saatma ajal, kui

pooltevahelised suhted halvenesid, ei ole piisav omistamaks kaebuste koostamist kostjale. Sellele

teistes kohtuasjades viitamine ei võimalda teha järeldusi eelviidatud kaebuste koostaja kohta.

Väited ei pärine üksnes kostjalt, vaid ka hageja endiselt abikaasalt Flt.

3.3. Seoses hagejale 24.04.2022 kiirabi kutsumisega tuvastas maakohus järgmised asjaolud:

- hageja toodi 24.04.2022 psühhiaatriakliiniku valvetuppa kiirabiga;

4(12)

- patsiendile kutsus kiirabi kostja, kelle sõnul on patsient olnud viimasel ajal emotsionaalselt

ebastabiilsem, kurvameelsem, nutlikum, ärevam;

- kostja kahtlustas, et hageja üritab tablettidega suitsiidi teha;

- kostja ise [arstidele] suitsiidplaani ei avaldanud, selgitas situatsiooni kui arusaamatust, mis sai

alguse hommikul tekkinud konfliktist, enda sõnul pakkis lihtsalt ravimid järgmisteks päevadeks

kaasa, kuna plaanis mõned päevad mujal ööbida;

- kostja möönis afektlabiilsust, episoodilist melanhoolsust ja nutlikkust viimase paari kuu

jooksul;

- kostja epikriisis märgiti objektiivse leiuna meeleolu alanemine, perioodiline alaväärsustunne,

enesesüüdistusmõtted, ärevus ja tal diagnoositi täpsustamata depressiivne episood, mille raviks

määrati depressioonivastane ravim.

3.4. Maakohus järeldas tõenditest, et kostja ei kutsunud kiirabi hageja väidetud pahatahtlikul

eesmärgil. Üldteadaolevalt ei vii kiirabi kedagi kaasa isiku seisundit eelnevalt üle vaatamata

üksnes väljakutses esitatud väidete alusel. Lõpliku otsustuse isiku erakorralise abivajaduse kohta

teeb meditsiiniteenuse osutaja. Asjaolust, et hagejat haiglasse sisse ei võetud, ei ole võimalik

teha järeldust, et kiirabi oli kutsutud põhjuseta. Et hageja väidetavalt tegelikult enesetapuga

seotud mõtteid avaldanud ei olnud, ei tähenda, et kostjale ei võinud tema avaldustest või

käitumisest jääda mulje, et hageja plaanib suitsiidi. Seetõttu ei ole võimalik asuda seisukohale, et

kostja eesmärgid suitsiidikahtluse väljatoomisel kiirabiväljakutses olid selgelt pahatahtlikud.

3.5. Seoses laimavate anonüümkirjade saatmisega tuvastas maakohus järgmised asjaolud:

- Gle adresseeritud anonüümkirjas hoiatati teda hageja esindamise eest ning nimetati hagejat

manipulaatoriks, petmistega tegelevaks, pedofiilia suunda kalduvaks ning suliks ja kelmiks;

- Zle adresseeritud anonüümkirjas heideti Zle ette perekonna lõhkumist ja lapse saamist

armukesega ning väideti, et Z endine abikaasa Y ei ole tema lapse tegelik isa;

- anonüümkirjas Ele hoiatati viimast hagejaga suhtlemise eest; väideti, et hagejat on korduvalt

karistatud laste vägistamise ja seksuaalse väärkohtlemise eest, et ta ahistas oma endist abikaasat,

et ta lasti töölt pedofiiliasüüdistusega lahti, et ta elatub narkootikumide vahendamisest ning

laimab oma endist vägisi aheldatud naist; hagejat on nimetatud tõpraks, värdjaks, monstrumiks

jms;

- anonüümkirjas XXX lasteaia direktorile Õle hoiatati teda hageja eest, märkides, et ta on tuntud

pedofiil, vägistaja ja narkomaan; et eelmisel aastal püüdis ta vägistada lapse klassikaaslast; et

hageja oli ahistanud lasteaias lapsi, mistõttu talle oli pandud lasteaeda sisenemise keeld; kirja

kohaselt peaks Õ tegema hageja suhtes kuriteoteate seoses lapse rühmakaaslaste ahistamisega;

kaasa tuleb tunda hageja naisele, kes läks tema juurest minema, sest hageja on mh naisepeksja ja

-ahistaja; tänu heale sõbrale pääses õnnetu naine selle suli küüsist ning on nüüd õnnest säravana

uues peres;

- anonüümkirjas lasteaiakasvataja Ble süüdistati teda pedofiili ehk hageja tegude varjamises

(kuidas hageja seksuaalselt väärkohtles oma tütre lasteaiarühmas lapsi) ning kutsuti teda üles

politseile avaldust tegema;

- Z kirjutas 11.11.2022 hagejale, et 19.10.2022 võttis temaga ühendust endine abikaasa Y, kes

andis talle teada, et kostja oli temale helistanud ja väitnud, et hagejal ja Zl on intiimsuhe ning et

Ü on hageja poeg; kostja survestas Yit tegema DNA-testi Ü isaduse tõestamiseks, Y olevat selle

peale vastanud, et tema jaoks ta seda testi tegema ei hakka;

- kostja helistas Yle ja küsis, kas ta on teadlik, et Z ja hageja suhtlesid rohkem kui sõpradena, et

tegelikult on Ü hageja poeg, ning mainis ka DNA testi tegemise võimalust;

- F on nii oma e-kirjas kui kohtule esitatud seletuses heitnud kostjale ette absurdsete

anonüümkirjade saatmist nii F töökohtadesse kui koju.

5(12)

3.6. Kuigi kostja avaldas Yle kahtlusi tema isaduse osas ja Zle saadetud anonüümkirjas oli Zle

samuti ette heidetud abieluvälise lapse saamist, ei saa sellest järeldada, et anonüümkirja koostas

või lasi koostada ning saatis kostja. Kirjades ei esitatud selliseid andmeid, mida sai teada ainult

kostja. Info oli teada ka mistahes nende lähikondsele. Kahtluse avaldamine hageja ja Z suhte

kohta, millest on sündinud laps, objektiivselt hukkamõistetav ei ole. Y ütlused selle kohta, kuidas

tunnistajal ei ole kunagi tekkinud sellist muljet, et hageja ja Z vahel võiks olla midagi enamat, ei

tähenda, et sellist ettekujutust ei võinud tekkida kostjal.

Kohus viitas ka Lle saadetud ähvarduskirjale, mille sisu ja ülesehitus sarnaneb hagi järgi

anonüümkirjadele.

Tuvastatud asjaolud ei viidanud sellele, et anonüümkirjade probleem poolte lähikonnas oleks

seostatav ainult kostja isikuga. Tõendatud ei ole, et kirjade ülesehitus ja stiil oleksid omased

kostjale. Anonüümkirjade stiil ei ole selgelt samasugune nagu on kostja 14.05.2022 e-kirja oma.

14.05.2022 e-kiri on erinevalt anonüümkirjadest venekeelne ja ei sisalda teavet selle kohta,

kuidas kostja ennast eesti keeles kirjalikult väljendab. Ei nähtu midagi stiililiselt eripärast, mis

korduks nii anonüümkirjades kui ka kostja 04.08.2022 e-kirjas. Ainuüksi asjaolust, et mõlemad

sisaldavad hageja suhtes süüdistavat tooni või et neis on esitatud (erineva sisuga) nõudmisi, ei

ole võimalik järeldada, et anonüümkirjad kirjutas kostja.

3.7. Seoses väitega, et kostja võttis poolte ühisest kodust välja kolides ära kappi peidetud

hagejale kuulunud sularaha 50 000 eurot, tuvastas maakohus, et J 14.03.2019 testamendis

sisaldusid kinnitused, et pärandaja annab üle ja hageja võtab vastu J elu jooksul kogutud säästud

sularahas 275 000 eurot.

Puudusid tõendid selle kohta, et hagejal oleks 2022. aastal olnud sularaha ja kus seda hoiti.

Väited seoses kostja kodust lahkumisel tehtud kulutuste ulatuse ning selleks kasutatud vahendite

päritoluga olid oletuslikud. Asjassepuutuvad ei olnud tõendid, millega kostja soovis tõendada, et

hagejal tegelikult väidetud ulatuses sularaha ei olnud ja J talle 275 000 eurot tegelikult üle ei

andnud.

3.8. Maakohus tuvastas, et C e-kirja kohaselt pöördus kostja 17.10.2022 C poole nende ühises

töökohas NNNs ja ütles talle, et ta lõpetaks tema jälgimise, auto pildistamise ja hagejale piltide

saatmise.

Nimetatu ei kujuta hageja suhtes jämeda tänamatuse väljendamist. Kui kostja arvas, et C on tema

autot pildistanud ja hagejale pilte saatnud, siis ei ole C poole pöördumine vastava tegevuse

lõpetamise nõudega objektiivselt hukkamõistetav tegevus.

3.9. Kostja 14.05.2022 ja 04.08.2022 e-kirjad sisaldavad valdavalt emotsionaalses toonis

etteheiteid hagejale seoses lõppenud kooseluga ning ühise lapsega suhtlemisega, ja kohati

ebaviisakaid väljendusi. Ka hageja kirjad kostjale on koostatud emotsionaalses, kohati

ebaviisakas, ironiseerivas toonis, ning sisaldavad erinevaid etteheiteid.

Asjaolu, et poolte omavahelised suhted on seoses pikaajalise kooselu purunemise ning ühise

lapsega seotud erimeelsustega halvad, ei ole piisav kostjale jämeda tänamatuse etteheitmiseks

seoses aastaid varem sõlmitud kinkelepinguga. Emotsionaalses toonis ja objektiivselt

põhjendamatute ja ebaviisakate avalduste tegemine nt tülitsemise käigus ei ole lähisuhtes

tavapäratu ka juhul, kui suhe üldiselt konfliktne ei ole. Iga sellist üksikut avaldust jämeda

tänamatuse väljenduseks pidada ei saa.

6(12)

3.10. Ülalpidamisnõudele sisuliste vastuväidete esitamine tsiviilasjas 2-23-298 endast jämeda

tänamatuse avaldamist ei kujuta, isegi kui kohus asub seisukohale, et vastuväited ei olnud

põhjendatud. Kinke eesmärki kostja ülalpidamisnõudele esitatud vastuväited ei puuduta. Pooltel

tekkinud erimeelsused seoses lapsega suhtlemise korraldusega kinkelepinguga ei seondu ning

endast jämeda tänamatuse avaldamist ei kujuta.

3.11. Seoses lapse raha omastamise väitega tuvastas maakohus järgmised asjaolud:

- ajavahemikul 30.03.-05.05.2022 tehti lapse kontolt ülekandeid kostja kontole 22 000 eurot;

- kostja andis 20.03.2019 hagejale üldvolituse tema esindamiseks kõigi tehingute ja toimingute

tegemisel, kostja tühistas volikirja 12.05.2022 avaldusega.

Maakohus järeldas, et kui lapse kontole oli internetipangas juurdepääs läbi kostja konto ning

kostja konto käsutamise õigus oli ka hagejal, ei ole tõendatud, et ülekanded tegi kostja. Isegi

juhul, kui ülekanded oleks teinud kostja, ei järeldu sellest, et ülekannetega tekitati lapsele kahju.

Hageja on välja toonud, et osaliselt kandis kostja raha hiljem hageja kontole. Lapse vara

valitsemise õigus on vanematena nii hagejal kui kostjal. Esitatu ei võimalda tuvastada, kas ja

millises ulatuses on kostjale etteheidetav lapse vara enda kasuks pööramine.

3.12. Kostja märkis tsiviilasja 2-23-1386 raames esitatud menetlusdokumendis, et ta on hageja

pikaajalise vaimse ja füüsilise vägivalla ohver ning hagejale on ette heidetud lapse

väärkohtlemist, mis seisneb lapse kostjast võõrandamises. Samas asjas toimunud ärakuulamise

protokollist nähtuvalt täpsustas kostja esindaja, et väide füüsilisest vägivallast oli temapoolne

eksimus.

Nimetatust järeldas kohus, et kostja ei ole teadvalt ebaõigelt tuginenud tsiviilasjas füüsilise

vägivalla etteheitele, vastav väide on parandatud. Väited seoses vaimse vägivalla või lapsest

võõrandamisega kujutavad endast sisuliselt hinnanguid, mis kajastavad seda, kuidas kostja oma

peresuhetes toimunut tajus. See kinkelepinguga ei seondu ning kostja väited seoses vastavaga

endast jämeda tänamatuse avaldamist ei kujuta.

3.13. Kokkuvõttes ei olnud hageja etteheited kostjale seoses jämeda tänamatuse ülesnäitamisega

põhjendatud. Seetõttu ei tekkinud hagejal õigust kinkelepingust taganemiseks ning vastavad

tahteavaldused olid toimeta. Hagi jäi rahuldamata.

Apellatsioonkaebus

4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus,

millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda.

4.1. Maakohus leidis ebaõigesti, et kirjade koostamine või nende saatmine kostjalt ei ole

tõendatud. Laste päevakava ja transpordi korraldamine oli teada vaid nende vanematele.

Maakohus jättis ebaõigesti kõik esitatud taotlused tõendite kogumiseks rahuldamata.

Üllatuslikult on otsus rajatud üksnes hageja endise abikaasa 17.09.2020 e-kirjale. F arusaamad

aastal 2020 ei oma tähtsust. Maakohtu otsusest järeldub nagu maakohus usuks, et F kirjas esitatu

vastab tegelikkusele. See järeldus on vastuolus tõenditega, mille kohaselt ei ole hageja

käitumises tuvastatud laste väärkohtlemisele viitavaid asjaolusid ja ühegi kuriteo koosseisu tema

tegudes ei esinenud.

7(12)

Anonüümkirjadel oli sügavalt solvav mõju hagejale ning poolte ühisele alaealisele tütrele.

Kannatab eelkõige laps, keda on erinevate süüdistuste kontrollimiseks küsitlenud erinevad

ametnikud. Laps on segaduses, tema meeleolu on häiritud ning tal on olnud raske mõista, miks ja

milles tema isa süüdistatakse. Hageja on pidanud läbima mitmeid solvavaid ja alandavaid

vestlusi erinevate isikutega. Ei ole eluliselt usutav, et veebruaris 2022 toimunud lastemaja

menetlust ei initsieerinud kostja. Kes ja kuidas kodus magab, ei saa olla teada mistahes isikutele.

4.2. Kostja andis hagejale pahatahtlikel kaalutlustel kiirabi kutsudes hageja tervise- ja

meeleseisundi kohta ebaõiget teavet. Kostja oli hageja koju naasmisel ebameeldivalt üllatunud

ning teatas hagejale, et ta tulnuks paigutada pikaajalisele sundravile. Hageja jaoks olid need

väited sügavalt solvavad. Hageja soovis väljakutse ebaõiget ja solvavat iseloomu tõendada

väljakutse salvestisega, samuti enda vande all antud seletusega. Maakohus jättis taotlused

ebaõigesti rahuldamata.

4.3. F e-kiri ja seletus on lubamatud tõendid. Maakohus jättis hindamata, et kostja on korduvalt

kinnitanud, et peab kirjade (mida ta väidetavalt saatnud ei ole) sisu ja neis sisalduvaid etteheiteid

õigustatuks. Tegemist on sisuliselt hageja väidete omaksvõtuga ja kõnealuste kirjade saatmise

õigustamine on hinnatav jämeda tänamatusena.

Maakohus jättis alusetult rahuldamata Z tunnistajana ülekuulamise taotluse ja asus alusetult

seisukohale, et kirja Zle võis kirjutada mistahes isik. Ebaõige on maakohtu seisukoht, et oma

partneri alusetu kahtlustamine truudusetuses ning ühiste tuttavatega suhete rikkumine ei ole

objektiivselt hukkamõistetav ja jämeda tänamatusena hinnatav tegu.

Maakohtu järeldus, et kõiges on süüdi mõlema poole lähikondsed, kellele nad võisid olla oma

asjadest rääkinud, on oletuslik ja üllatuslik. E järeldas kirja sisust, et selle on koostanud kostja.

Maakohus jättis alusetult rahuldamata E tunnistajana ülekuulamise taotluse.

Maakohus jättis hindamata laimavate kirjade saatmise XXX lasteaia kahele töötajale ja

tähelepanuta asjaolu, et kostja on kirjade sisu ja nende saatmist menetluses selgesõnaliselt

õigustanud. Ei oma määravat tähendust, kas kostja saatis kirju üksi või kellegi abiga.

Kolmandatele isikutele saadetud kirjad on ühtse stiiliga.

4.4. Hageja möönab, et poolte ühises kodus olnud sularaha omastamist on raske tõendada, kuid

jääb siiski selle etteheite juurde.

4.5. Kellegi aluseta süüdistamine ei ole objektiivselt õigustatav. Kostja käitumine Cga

iseloomustab kostjat isikuna, kes peab kohaseks teiste süüdistamist ja kasutab iga võimalust

hagejale ebameeldivuste tekitamiseks.

4.6. Hageja ei nõustu maakohtu järeldustega selles, et poolte omavaheline kirjavahetus sisaldab

samaväärseid solvavaid etteheiteid. Kostja saadetud kirju tuleb võtta arvesse tõendite hindamisel

kogumis.

4.7. Arvestades kinkelepingu eesmärki on lapse ülalpidamiseta ja hooleta jätmine hinnatav

jämeda tänamatusena. Kostja jättis lapse maha ilma talle mingeid selgitusi andmata, põhjustades

sellega lapsele hingelist valu. Kostjal ei olnud mingeid takistusi lapse huvides kodus elamise

jätkamiseks või enda õe juurde elama asumisel teha seda koos lapsega.

8(12)

Õige ei ole maakohtu järeldus, et elatise asjas toimub vaidlus üksnes ülalpidamiskohustuse

ulatuse üle. Kostja on leidnud, et elatise nõudmine on vastuolus hea usu põhimõttega.

4.8. Maakohtu järeldused seoses lapse kontolt raha omastamisega on samuti ebaõiged. Volituse

olemasolu ei tõenda volituse kasutamist või/ja volituse kuritarvitamist. Maakohus tuvastas

üllatuslikult, et juurdepääs lapse kontole oli tagatud üksnes kostja konto kaudu. Lapse kontole oli

juurdepääs mõlemal vanemal oma internetipanga kaudu. Seega ei olnud hagejal lapse kontolt

raha väljamaksmiseks vajadust kasutada kostja poolt antud volitust. Elatishagi menetluse selgitas

kostja kohtuistungil, et tegi need ülekanded arvates, et lapse toas tuleb teha remonti. Samas ei

kavandatud lapse toas sellel perioodil mingeid remonttöid.

4.9. Isegi kui kostja esindaja tegi tsiviilasjas nr 2-23-1386 esitatud menetlusdokumendis vea ja

märkis dokumendis füüsilise vägivalla kasutamise ekslikult, on esindaja seisukoht omistatav

esindatavale. Vea parandamist ei ole toimunud, kuna kostja ega ta esindaja ei ole hageja ees

vabandanud.

4.10. Maakohtu otsus on kostja poole kaldu. Maakohus on otsuses arvestanud sellega, kuidas on

kostja mingeid olukordi tajunud, kuid on jätnud tähelepanuta, kuidas hageja ja poolte ühine laps

on pidanud tajuma kostja toiminguid ja sellega kaasnenud erakordselt massiivset emotsionaalset

survet (aluseta etteheiteid, jämedaid solvanguid, jõhkraid ähvardusi).

Vastus apellatsioonkaebusele

5. Kostja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, ning selle muutmiseks

puudub alus (TsMS § 657 lg 1 p 1). Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.

7. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohtadega ja ei korda neid (TsMS § 654 lg 6).

Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

8. Maakohus leidis õigesti, et kostja ei olnud ainuke inimene, kellele olid teada laste päevakava

ja transpordi korraldamine, kes ja kuidas kodus magab. Need asjaolud olid teada ka hagejale.

9. Hageja endise abikaasa F kirjad ja seletus ei ole lubamatud tõendid, maakohus on need õigesti

vastu võtnud ja nendega asjas lahendamisel arvestanud. Seoses tõendite vastuvõtmisega ei

saanud maakohus hagejat üllatada. Maakohus ei ole F 17.09.2020 e-kirja alusel tuvastanud seda,

et hageja on varem väärkohelnud lapsi. Maakohus tuvastas seaduspäraselt, et hageja on varem

saatnud absurdseid anonüümkirju oma endise abikaasa F töökohtadesse ja koju. Ka siinses asjas

koostatud anonüümkirjad on oma süüdistustelt absurdsed. Nimetatust tulenevalt jääb

kõrvaldamatu kahtlus, et sarnase stiiliga anonüümkirjad saatis hageja ise, jäljendades vene

emakeelega inimese kõnepruuki. Neid kahtlusi ei saaks ümber lükata kolmandate isikute

ütlustega selle kohta, kes teadis veel laste päevakava või elukorraldust. Asja lahendamisel ei oma

tähtsust, keda pidasid anonüümkirjade saajad (nt E) kirjade saatjaks, sest tegemist on nende

subjektiivse hinnanguga.

9(12)

10. Maakohtu poolt XXX lasteaia töötajatele saadetud kirjade (dtl 39 ja 392) analüüsimata

jätmine ei ole seetõttu toonud kaasa ebaõige lõppjärelduse tegemist maakohtu poolt, sest nende

kirjade saatmise kohta kehtib samuti eelnev järeldus.

11. Maakohus ei ole võtnud seisukohta, kas anonüümkirjades esitatud süüdistused vastavad tõele

või kas kohus usub neid. Selleks puudub siinse asja lahendamisel vajadus. Kostja ei ole hageja

sellekohaseid väiteid omaks võtnud ega absurdsete süüdistustega kirjade saatmist õigustanud.

12. Kuna tõendamist ei leidnud, et anonüümkirjad saatis kostja, ei pidanud kohus hindama ka

nende mõju hagejale ega poolte ühisele lapsele. Erinevad ametnike poolt anonüümkirjade

saatmise tõttu lapse küsitlemine ja kirjades toodud väidete kontrollimine ei olnud tingitud

kostjast.

13. Maakohus järeldas tõenditest õigesti, et kostja ei kutsunud hagejale kiirabi pahatahtlikel

kaalutlustel. Isegi kui kostja avaldas hageja koju naasmisel kahetsust, et hagejat pikemale

haiglaravile ei jäetud, ei ole tegemist jämeda tänamatusega. Maakohus leidis põhjendatult, et kui

väljakutse olnuks alusetu, poleks hagejat kiirabiga ära viidud.

14. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kui kostjal oli tekkinud kahtlus, et tema abikaasa

on Y asemel viimase lapse isa, ei ole selle avaldamine Yle objektiivselt hukkamõistetav ja

vaadeldav jämeda tänamatusena hageja suhtes. Maakohus leidis põhjendatult, et Zle

anonüümkirja saatmine kostja poolt ei ole tõendatud. Kas tegemist oli alusetute kahtlustustega ja

kas see rikkus tuttavate vahelised suhted, ei oma asja lahendamisel seetõttu tähtsust.

15. Maakohus ei ole õigustanud kostja käitumist C kahtlustamisel, kuid on leidnud õigesti, et see

ei ole käsitatav jämeda tänamatusena. Milline on kostja antud intsidendist järelduv iseloom,

vaidluse lahendamisel tähtsust ei oma.

16. Maakohus leidis õigesti, et hageja ei ole tõendanud seda, et kostja omastas poolte ühises

kodus olnud sularaha. Apellatsioonkaebusest ei selgu, mida maakohus on valesti teinud

nimetatud järelduse tegemisel. Seetõttu ei ole hageja vastupidisele seisukohale võimalik vastata.

17. Põhjendatud on maakohtu seisukoht, et lapse raha väidetav omastamine ei leidnud

tõendamist. Kostja on menetluses eitanud asjaolu (vt 22.05.2025 kohtuistungi protokoll,

ajamärge 02:01:56, dtl 536), et tegi lapse kontoväljavõttelt (dtl 232) nähtuvad ülekanded endale.

Isegi kui lapse kontole oli läbi internetipanga juurdepääs mõlemal vanemal, ei muuda see

maakohtu otsust ebaõigeks. Konto väljavõttest ei ole võimalik järeldada, kas kostja kandis ise

lapse kontolt raha oma kontole või tegi seda hageja, kellel oli maakohtu tuvastatu kohaselt

volitus kostja kontol vastavaid tehinguid teha. Seetõttu ei saa ülekannete tegemist kostja poolt

tõendada ka raha ülekandmise selgitused nagu „lastetoa remont“, sest sellised selgitused võis

ülekannetele märkida kostja nimel ka hageja.

18. Hageja ei ole maakohtu menetluses väitnud ega tõendanud, et esitas kontoväljavõtte ka

elatishagi menetluses, kus kostja selgitas kohtuistungil, et tegi ülekanded arvates, et lapse toas

tuleb remonti teha. Esmakordselt apellatsioonimenetluses esitatud asjaolu jätab ringkonnakohus

tähelepanuta (TsMS § 652 lg 4).

19. Kui ka kostja ega tema esindaja ei ole hageja ees tsiviilasjas 2-23-1386 avaldatud füüsilise

vägivalla eksituse pärast vabandanud, ei muuda see ebaõigeks maakohtu otsuse p-s 21 toodud

järeldust kostja poolt vea parandamise kohta.

10(12)

20. Maakohus on hinnanud kostja hagejale saadetud kirju ja teinud neist õiged järeldused.

Nimetatud järeldust ei muuda poolte sõnumivahetus 2022. aasta oktoobrist (dtl 583), milles

kostja nimetab hagejat vanaisaks ja süüdistab hagejat lapsele kostjast halvasti rääkimises.

Arvestades poolte pikaaegse suhte valulikku lõppemist, ei ole selliste väljendite ja süüdistuste

kasutamine vaadeldav jämeda tänamatusena.

21. Maakohus leidis õigesti, et lapse ülalpidamisnõudele sisuliste vastuväidete esitamine ja

erimeelsused lapsega suhtlemise korraldamisel ei kujuta endast jämeda tänamatuse avaldamist.

Nimetatut ei muuda ebaõigeks ka see, kui kostja elatise vaidluses avaldatud seisukoha kohaselt

puudub tal lapse ülalpidamiskohustus.

22. Vanemate lahkuminek põhjustab alati lapsele suurt hingelist valu ja üleelamisi. Kostjale ei

ole etteheidetav, et ta tütrele tema vanust arvestades kujunenud olukorras lahkumise põhjendusi

ei selgitanud, lapse isaga elama jättis ja kodunt lahkus. Kui kinkelepingu eesmärk oli lapsele

kodu kindlustamine, siis kostja ei ole seda lapselt ära võtnud. Kuna tõendamist ei leidnud

alusetute anonüümkirjade saatmine kostja poolt, et saanud maakohus arvestada ka nende kirjade

sisust tuleneva emotsionaalse survega hagejale.

23. Kokkuvõttes jääb maakohtu otsus muutmata. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata

jäämisega jäävad ringkonnakohtu menetluskulud hageja kanda (TsMS § § 171 lg 1 alusel).

24. Ringkonnakohus määrab kindlaks kostja hüvitatavate menetluskulude suuruse (TsMS § 174

lg 1 alusel).

24.1. Kostja menetluskulude hüvitamise taotluse kohaselt on esindaja osutanud õigusteenust 5 h

20 min tunnihinnaga 140 eurot tund, millele lisandub käibemaks. Õigusabiteenuse sisuks on

olnud apellatsioonkaebusele vastamine 2 h 30 min, ettevalmistus kohtuistungiks 1 h, esindamine

kohtuistungil 50 min, menetluskulude nimekirja koostamine 15 min ja vastuväidete koostamine

hageja menetluskulude nimekirjale 45 min. Lisaks on esindaja sõitnud Tartust kohtuistungile ja

tagasi 5 h tunnihinnaga 70 eurot ning kandnud transpordikulu 28,91 eurot. Kokku on

esindajakulu koos transpordiga (k.a käibemaks) 1395,75 eurot.

24.2. Hageja palus kohtul hinnata menetluskulu seoses sõidupiletite soetamise ja sõiduaja

kuluga. Kostja esindajal ei olnud takistusi osaleda istungil veebi vahendusel ja Tartust

Tallinnasse sõitmine ei andnud menetlusse lisaväärtust.

24.3. Ringkonnakohus leiab, et arvestades apellatsioonkaebuse sisu ja mahtu, asjas toimunud

kohtuistungil osalemist, menetluskulude taotluse esitamist ning vastaspoole menetluskuludele

vastuvaidlemise vajadust, on kostja menetluskulude nimekirjas kajastatud menetlustoimingud

põhjendatud ja tema õiguste kaitseks vajalikud, neile kulunud aeg 5 h 20 min on mõistlik ja

põhjendatud. Tegemist oli keskmise keerukusega asjaga, milles esitati hulgaliselt taotlusi.

Avaldaja lepingulise esindaja tunnitasu 140 eurot (millele lisandub käibemaks) on seda

arvestades vastavuses esindaja kvalifikatsiooniga (vandeadvokaat) ega ületa kohtupraktikas

mõistlikuks peetavat lepingulise esindaja tunnitasu.

24.4. Kostja esindajale ei saa ette heita isiklikku osalemist kohtuistungil. Esindaja sõidukulude

väljamõistmisel tuleb lähtuda kohtupraktikast (RKTsKm 29.09.2021, 2-14-63261, p 12), mille

kohaselt saab analoogia korras lähtuda justiitsministri 26. juuli 2016. a määrusega nr 16

kehtestatud advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise korrast (kord).

11(12)

Korra § 17 lg 1 järgi määratakse kindlaks riigi õigusabi osutamisega seotud sõiduki kasutamise

kulud. Kostja esindaja on kasutanud ühiskondlikku transporti ja esitanud tõendid, mille kohaselt

on tema sõidukulud koos käibemaksuga 35,85 eurot.

Kostja esindaja sõidule kulunud aja hüvitamist reguleerib korra § 151 lg 1 p 4. Kuna kostja

lepinguline esindaja on taotlenud hüvitist tema tegevuskohaks oleva advokaadibüroo asukohast

(Tartu linn) õigusteenuse osutamise kohta (Tallinna linn) ja tagasi sõitmisele kulutatud aja eest

ning õigusabi osutamise koha kaugus lepingulise esindaja tegevuskohast jääb ühte suunda

arvestades vahemikku 151-200 kilomeetrit, peab hageja hüvitama kostjale esindaja

kohtuistungile sõitmise aja eest 30 eurot. Tegemist on hüvitisega, millele kord käibemaksu

lisandumist ette ei näe.

24.5. Seega määrab ringkonnakohus kostjale hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks

apellatsioonimenetluses kokku 925,87 (õigusabiteenus käibemaksuga) + 35,85 (transpordikulud

käibemaksuga) + 30 (sõidule kulutatud aja hüvitis) = 991,72 eurot ning mõistab selle hagejalt

kostja kasuks välja (TsMS § 175 lg 1).

24.6. Kostja TsMS § 177 lg 4 kohase taotluse alusel märgib ringkonnakohus otsuse

resolutsioonis, et kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb hagejal tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras.

25. TsMS § 178 lg-te 1 ja 2 järgi saab menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude

suurust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude

jaotus kindlaks määrati ja juhul, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

12(12)