3-24-1953/39 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Reelika Lind

Otsuse tegemise aeg ja koht

9. jaanuar 2026, Tallinn

Haldusasja number

3-24-1953

Haldusasi

AS-i Tartu Agro kaebused Vabariigi Valitsuse 21.06.2024

korralduse nr 136 ja 08.08.2024 korralduse nr 166

tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – AS Tartu Agro, volitatud esindajad vandeadvo-

kaadid Triin Kaurov ja Triinu Järviste ning advokaat Liis

Hääl

Vastustaja – Vabariigi Valitsus Majandus- ja Kommunikat-

siooniministeeriumi kaudu, volitatud esindaja Ivar Siska

Kolmas isik – Eesti Maaülikool, volitatud esindajad vande-

advokaat Carri Ginter ja advokaat Heidi Rand-Karu

Kaasatud haldusorgan – Maa- ja Ruumiamet, volitatud

esindajad Toomas Kutti ja Sven Haljas

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta AS-i Tartu Agro kaebused rahuldamata.

2. Mõista AS-ilt Tartu Agro Eesti Maaülikooli kasuks välja menetluskulu 7500 eurot.

Muus osas jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Kohtuotsus avaldatakse jõustumisel tervikuna.

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 09.02.2026 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellat-

sioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest

arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS §

184).

3-24-1953

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Eesti Vabariik ja AS Tartu Agro (kaebaja) sõlmisid 16.11.20001 põllumajandusliku rendi-

lepingu nr 4 (dtl 15–22) tähtajaga 25 aastat sõlmimise hetkest arvates. Eesti Vabariik andis

kaebajale rendile sihtotstarbeliseks kasutamiseks maatulundusmaa viljakandvad maatükid

Tartu maakonnas kogupindalaga 3089,17 ha. Lepingut muudeti rendieseme kodupindala osas

27.05.2023 ja 05.05.2024.

2. Eesti Maaülikool (kolmas isik) esitas 27.11.2023 Regionaal- ja Põllumajandusminis-

teeriumile (RPM) taotluse riigilt Tartu maakonnas asuva 11 kinnisasja kasutusvaldusse

saamiseks või omandamiseks (dtl 32–34).

3. Vabariigi Valitsus (vastustaja) andis 21.06.2024 korraldusega nr 136 (dtl 37) RPM-ile

riigivaraseaduse (RVS) § 19 lg 2 ja § 18 lg 2 p 3 alusel nõusoleku tema valitsemisel olevate

Tartu maakonnas Tartu linnas asuvate kinnisasjade otsustuskorras kasutada andmiseks

kolmandale isikule tema seadusest ja põhikirjast tulenevate ülesannete täitmiseks. Korraldus

hõlmas kokku 12 kinnistut. Kasutada andmise tähtaeg on 12 aastat kasutuslepingu

sõlmimisest arvates. Seletuskirja (dtl 45–49) kohaselt on kinnisasjad kaebaja

põllumajanduslikus kasutuses ja leping lõpeb 22.11.2025.

4. Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse vastustaja 21.06.2024 korralduse

tühistamiseks (haldusasi nr 3-24-1953).

5. Vastustaja andis 08.08.2024 korraldusega nr 166 (dtl 539–540) RPM-ile RVS § 18 lg 1

ja § 19 lg 2 p 2 alusel nõusoleku tema valitsemisel olevate Tartu maakonnas Tartu linnas

asuvate kinnisasjade kasutada andmiseks avaliku enampakkumise korras turupõhise

kasutustasu eest tähtajaga 12 aastat. Korralduse objektideks on 57 kinnistut. Seletuskirja (dtl

643–647) on nimetatud kinnistud olnud kaebaja põllumajanduslikus kasutuses ja leping lõpeb

22.11.2025.

6. Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse vastustaja 08.08.2024 korralduse

tühistamiseks (haldusasi nr 3-24-2536).

7. Vastustaja palus kaebused kaebeõiguse puudumise tõttu tagastada või rahuldamata jätta.

8. Kolmas isik palus kaebuse kaebeõiguse puudumise tõttu jätta läbi vaatamata või

rahuldamata.

9. Kaasatud haldusorgan Maa-amet2 leidis, et kaebused tuleb kaebeõiguse puudumise tõttu

jätta läbi vaatamata.

KOHTU PÕHJENDUSED

10. Kaebaja vaidlustab vastustaja korraldusi, millega anti RPM-ile nõusolek tema

valitsemisel olevate kinnisasjade kasutada andmiseks. Viidatud korraldused on antud RVS §

19 lg 2 alusel.

11. RVS § 19 lg 1 sätestab, et riigivara kasutamiseks andmise otsustab riigivara valitseja või

tema volitatud asutus. Sama paragrahvi lg 2 järgi võib üksnes Vabariigi Valitsuse nõusolekul

valdkonna eest vastutav minister või riigisekretär otsustada kinnisasja kasutamiseks andmise

järgmistel juhtudel: 1) otsustuskorras, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti; 2) tähtajaga üle

10 aasta.

1 Allkirjastatud 21.11.2000.

2 Alates 01.01.2025 Maa- ja Ruumiamet.

2(4)

3-24-1953

12. Kohus leiab, et vaidlusalused nõusolekud on sarnaselt Riigikohtu 11.12.2025 otsuses

asjas nr 3-22-1463 käsitletud nõusolekule menetlustoimingud. Sarnaselt Riigikohtu otsuses

käsitletud olukorrale on vastustaja nõusolekul kooskõlastuse tähendus. Tegemist ei ole

(eel)haldusaktiga, vaatamata sellele, et tegemist on siduva kooskõlastusega – sellega ei tehta

õiguslikult siduvalt kindlaks ühtegi asjaolu ega otsustata lõplikult ära ühtegi küsimust.

Nõusoleku saamine ei kohusta riigivara valitsejat tema valitsemisel olevat kinnisasja kellegi

kasutusse andma. Riigivara kasutada andmise üle otsustamise õigus on riigivara valitsejal ja

riigivara kasutada andmiseks peab riigivara valitseja tegema eraldiseisva otsuse (RVS § 19 lg

1, § 21). See otsus on haldusakt ja sellist otsust ei asenda vastustaja antud nõusolek või

kooskõlastus. Vastustaja korraldus on haldusesisene kooskõlastus, mis ei tekita

haldusvälistele isikutele õigusi ega kohustusi.

13. Vastustaja nõusoleku kui menetlustoimingu vaidlustamiseks puudub kaebajal kaebeõigus

(HKMS § 45 lg 3). Kaebajal on võimalik vaidlustada riigivara valitseja otsust riigivara

kasutada andmise kohta ja kui ta leiab, et vastustaja nõusolekus olid mingid puudused, siis

saab ta neile tugineda riigivara valitseja otsuse peale esitatud kaebuses.

14. Kuna kaebajal puudub kaebeõigus (HKMS § 44 lg 1), siis tuleb kaebused jätta

rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

15. Kaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud kaebaja kanda (HKMS § 108 lg

1).

16. Vastustaja ei ole taotlenud tema menetluskulude väljamõistmist kaebajalt ega ole

esitanud tähtaegselt menetluskulu dokumente, seepärast jäävad tema võimalikud

menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).

17. HKMS ei reguleeri kaasatud haldusorgani menetluskulude väljamõistmist ja kaasatud

haldusorgan ei ole taotlenud tema menetluskulude väljamõistmist. Seetõttu jäävad tema

võimalikud menetluskulud tema enda kanda.

18. HKMS § 108 lg 8 sätestab, et kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastas-

pool samade reeglite järgi nagu poolele. Kui vastaspool ei pea kulusid hüvitama, jäävad

kolmanda isiku kulud tema enda kanda. Kolmas isik osales menetluses vastustaja poolel, see-

tõttu tuleb tema menetluskulud välja mõista kaebajalt. Kolmas isik taotleb menetluskulu välja

mõistmist kokku summas 58 476,84 eurot (koos käibemaksuga). Kulude tõendamiseks esitati

Advokaadibüroo Sorainen OÜ 14.08.2024 arve nr 3681/24EE summas 19 649,93 eurot,

16.09.2024 arve nr 4154/24EE summas 18 969,17 eurot, 15.10.2024 arve nr 4688/24EE

summas 694,18 eurot, 30.10.2024 arve nr 4945/24EE summas 577,06 eurot, 31.01.2025 arve

nr 0160/25EE summas 3995,5 eurot, 12.03.2025 arve nr 0960/25EE summas 231,8 eurot,

23.09.2025 arve nr 4498/25EE summas 6751,8 eurot ja 03.10.2025 arve nr 4589/25EE

summas 7607,4 eurot. Arvel toodud summad on koos käibemaksuga. Arvetelt nähtub, et need

on seotud praeguse asjaga. HKMS § 109 lg 6 sätestab, et kohus mõistab välja üksnes

vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Kohtu hinnangul ei olnud asi sedavõrd keerukas ega

mahukas, et õigustaks nii suurte menetluskulude väljamõistmist. Asjas oli küll kaks kaebust,

kuid kolmandat isikut puudutas neist vaid esimene. Samuti ei õigusta sedavõrd suurte

menetluskulude väljamõistmist see, et kolmandat isikut esindas asjas mitu advokaati. Kohus

peab põhjendatud menetluskuluks 7500 eurot ja mõistab selle kaebajalt kolmanda isiku

kasuks välja.

3(4)

3-24-1953

/allkirjastatud digitaalselt/

4(4)