4-25-3739/24 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

4-25-3739

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

11. detsember 2025.a, Pärnu

Väärteoasja number

4-25-3739 (2670,25,005039)

Kohtunik

Kohtuistungi sekretär

Tambet Grauberg

Anneli Harjus

Väärteoasi

Kaebuse esitaja

Kaitsja

Kohtuväline menetleja

Imre Saigi kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Lääne

prefektuuri Pärnu politseijaoskonna menetlusgrupi II eriasjade

uurija Mari Tetsmanni 29.09.2025.a üldmenetluse otsusele

väärteoasjas nr 2670,25,005039

Imre Saik, isikukood: 37208124223; elukoht: X, e-post: X

Vandeadvokaat Margo Põbo,

Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pärnu

politseijaoskond, esindaja Mari Tetsmann

RESOLUTSIOON

Juhindudes LS § 239, VTMS § 2, § 132 p 1, § 133-135, kohus

otsustas:

1. Jätta Imre Saigi kaebus rahuldamata.

2. Jätta Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna

menetlusgrupi II eriasjade uurija Mari Tetsmanni poolt 29.09.2025.a koostatud

üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 2670,25,005039 muutmata.

3. Rahatrahv 200 eurot tasuda Rahandusministeeriumi arvele EE891010220034796011 SEB,

arvele EE932200221023778606 Swedbank, arvele EE701700017001577198 Luminor Bank või

arvele nr EE777700771003813400 LHV Pank AS. Kohustuslik on märkida viitenumber

10220255070707. Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada nimi, kelle eest nõue

tasutakse. Rahatrahv tasuda 45 päeva jooksul arvates päevast, kui kohtuotsus tehti

kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadavaks. Eelnimetatud tähtaja möödumisel

rahatrahvi mittetasumisel järgneb sundtäitmine täiendavate kuludega.

4. VTMS § 38 lg 1 ja KrMS § 180 lg 1 alusel jätta menetluskulud Imre Saigi enda kanda.

5. Kohtuotsus saata kaebuse esitajale, tema kaistjale ja kohtuvälisele menetlejale.

Edasikaebamise kord

VTMS § 156 lg 1 sätestab, et kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta

sellest kirjalikult teatama Pärnu Maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa

kuulutamisest. Sama paragrahvi lõige 3 sätestab, et kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30

1 (7)

4-25-3739

päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. VTMS § 155 lg-st 2 tulenevalt tuleb kaebajal

kassatsiooni esitamiseks kasutada advokaadi abi.

Kirjaliku kassatsiooniteate esitamise korral on põhistatud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele

tutvumiseks kättesaadav 09.01.2026.a kell 15.00 Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja kantselei kaudu.

Asjaolud ja menetluskäik

Antud väärteoasjas on Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri patrullpolitseinik C.W koostanud

31.08.2025 väärteoprotokoll selle kohta, et Imre Saik juhtis 31.08.2025 kell 09:40 aadressil X tn X

mootorsõidukit, juhil ei olnud sõidu ajal turvavöö nõuetekohaselt kinnitatud. 29.09.2025. a otsusega

väärteoasjas nr 267025005039 määrati eelpool nimetatud väärteo toimepanemise eest Imre Saikile LS §

239 alusel karistuseks rahatrahv 25 trahviühiku ulatuses, s.o 200.00 EUR.

15.10.2025. a esitas Imre Saik kaitsja vandeadvokaat Margo Põbo Pärnu Maakohtule kaebuse

vaidlustades väärteootsuse.

Kaebuse sisu

Menetlusaluse isik Imre Saik kaitsja Margo Põbo leiab, et Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri

29. september 2025. otsus tuleb täies ulatuses tühistada ja väärteoasjas nr 2670,25,005039 menetlus

lõpetada. Kaitsja leiab, et kohtuväline menetleja on eksinud faktilistes asjaoludes, mille arvestamine

välistab kaebuse esitaja tegevuse kvalifitseerimise väärteona ning muudab põhjendamatuks kaebuse

esitajale määratud karistuse. Kaebuse esitaja oli sõiduautoga Nissan Pathfinder reg nr. XXX

väärteoprotokolli koostamise hetkel 31.08.2025.a kell 09.40 X, kuid ei nõustu väitega, et menetlusalune

isik ei kasutanud nõuetekohaselt turvavööd. Kaebajal oli turvavöö nõuetekohaselt kinnitatud kogu

sõidu vältel. Kaitsja on veendunud, et kohtuväline menetleja tugineb pelgalt tajule, sest tunnistajana üle

kuulatud politseiametnik tegeles sõiduki juhtimisega, seetõttu ei olnud tal objektiivselt võimalik näha,

kas teise, temale vastu liikunud, sõiduki juht kandis turvavööd või mitte.

Kaitsja hinnangul väärib tähelepanu tõik, et tänapäevastes sõidukites, sh Nissan Pathfinderil on

turvavarustuse hulka kuuluv hoiatussüsteem, mis annab valju helisignaali juhul, kui turvavöö ei ole

kinnitatud. Selline süsteem muudab sõiduki kasutamise ilma turvavööta ebamugavaks ja häirivaks.

Seetõttu kinnitatakse turvavöö enne sõidu alustamist automaatselt — see on igapäevane ja

harjumuspärane tegevus, mis toimub refleksiivselt ilma eraldi mõtlemiseta. Seega asub kaebaja

seiskohale, et kohtuvälise menetleja otsus on põhjendamata, kuna väärteo toimepanemine ei ole

piisavalt ja usaldusväärselt tõendamist leidnud. Kohapeal koostatud protokollis on märgitud, et

tõendiks on üksnes tunnistaja ütlus, kuid väärteootsuses on viidatud ka videosalvestisele. Samas

menetluse käigus ei ole kaebuse esitajale seda salvestist näidatud, kuigi ta kohapeal palus politseinikel

näidata rinnakaamera või sõidukis olevate kaamerate salvestisi, sest ei nõustunud etteheitega, et

turvavöö oli kinnitamata.

Kaebaja leiab veel, et kohaldatud karistuse määr tegu ja isikut arvestades ebaproportsionaalselt suur.

Kohtuväline menetleja ei ole oma väärteootsuses kaalunud ega hinnanud, kuidas on 50

rahatrahviühikuni jõutud. Turvavöö oli kinnitatud kogu sõidu vältel, sh ajal, mil kaebaja peatuma

sunniti. Kuna kaebaja tegelik käitumine ei vasta väärteootsuses kirjeldatud teole, puudub tema

tegevuses väärteokoosseis.

Kohtuvälise menetleja vastus kaebusele

Kohtuväline menetleja ei nõustu kaebusega ning vaidlustab selles esitatud seisukohad. Tunnistaja V.S

ütlustega riimub politsei patrullsõiduki 5275 pardakaamera videosalvestis millelt nähtub, et Nissan

Pathfinder registreerimismärgiga XXX juht oli oma sõidukis politseiametnikule nähtav oluliselt kauem

kui kaebusest nähtub. Nimelt on kaitsja loonud hüpoteesi, mille kohaselt oli tunnistajal võimalik temale

2 (7)

4-25-3739

vastu liikuva sõiduki juhti näha ainult 1,1 sekundit ning leiab, et selle aja jooksul ei ole võimalik näha,

kas vastu liikuva sõiduki juhil oli turvavöö kinnitatud. Kohtuväline menetleja märgib, et kaitsja

hüpotees ei lähe kokku tunnistaja ütlustega ega ka ütlusi toetava politsei pardakaamera salvestisega

kuna tegelikud liiklusolud, sõidukite omavaheline asukoht ning isegi vastu liikuva juhi tegevus on

pardakaamera salvestiselt jälgitavad ning kinnitavad tunnistaja ütlusi.

Kaitsja ei ole selgesõnaliselt kinnitanud, et Imre Saik sõidukil oli selline turvasüsteem mis tuletab

meelde turvavöö kinnitamist ning juhul kui oli, kas see oli 31.08.2025. a töökorras. Juhul kui

menetlusaluse isiku sõidukil oli turvasüsteem, mis andis märku kinnitamata turvavööst.

Kaebusest nähtub nagu oleks kohtuväline menetleja määranud Imre Saikile karistuseks rahatrahvi 50

trahviühiku ulatuses, kuid see ei vasta tegelikkusele, kuna kohtuväline menetleja määras LS § 239

alusel Imre Saikile karistusena rahatrahvi 25 trahviühiku ulatuses, ehk sanktsiooni keskmises määras.

Sealjuures on kohtuväline menetleja arvestanud karistuse määramisel kehtivat kohtupraktikat, mille

kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni

keskmine määr, arvestada menetlusaluse isiku süü suurust, võimalust mõjutada menetlusalust isikut

edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid.

Kohtuväline menetleja palub jätta VTMS § 132 p 1 alusel jätta esitatud kaebus rahuldamata ja

kohtuvälise menetleja 29.09.2025. a otsus väärteoasjas 267025005039 muutmata.

Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil

Kohtuistungil kaebuse esitaja ja tema kaitsja jäi kaebuses toodud seisukohtade juurde.

Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et kaebaja süü antud väärteorikkumiste toimepanemises on

tõendatud, väärteoasjas tehtud otsus on seaduslik, järgitud on väärteomenetlusõigust ning palus jätta

otsuse muutmata ja kaebuse rahuldamata.

Pärnu Maakohtu seisukoht

1. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kaebuse ja selle lisadega, samuti kohtule edastatud

väärteotoimikuga, kuulanud ära menetlusaluse isiku ütlused ning kaitsja ja kohtuvälise menetleja

esindaja seisukohad, asub alljärgnevale seisukohale.

Tulenevalt asjaolust, et VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses,

sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud

faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama VTMS § 133 loetletud

küsimused. VTMS §-s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised. Käesolevaga kohus

ei tuvastanud väärteomenetlusõiguse olulisi rikkumisi. Otsuse tegija on otsuses põhjendanud, milliste

tõenditega ja miks ta loeb menetlusaluse isiku poolt rikkumise tõendatuks.

3. Antud väärteoasjas on koostatud 31.08.2025 väärteoprotokoll selle kohta, et Imre Saik juhtis

31.08.2025 X suunaga X tänaval X suunas mootorsõidukit Nissan Pathfinder registreerimismärgiga

XXX (edaspidi sõiduk) ilma nõuetekohaselt kinnitamata turvavööta. Väärteootsuses on nimetatud

toimepanemise kohana X, mis on X ja X ristmik.

Antud teoga rikkus Imre Saik LS § 33 lg 3 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, milline on

kvalifitseeritav LS § 239 järgi.

4. Menetlusaluse isik I. Saik on andnud kohtuistungil ütluseid, mille järgi ta sõitis 31.08.2025 X mööda

X tänavat, kuni keeras X tänavale. X ja X maantee ristmikul jäi I. Saik keelava foorituli ees ristmikul

seisma. Seejärel nähtub menetlusaluse isiku ütlustest, et sõitis üle X mnt ristmiku X kuni X poeni, kui

nägi, et tagant tuleb politseiauto siniste vilkuritega. I. Saik nägi enda ütluste järgi, et politseipatrulli

auto oli tema taga ja kui ta pööras X tänavalt paremale X tänavale, kus politseipatrull andis sõiduki

3 (7)

4-25-3739

peatumise märguande. Vaidlust ei ole seega faktis, et I. Saik juhtis 31.08.2025 X suunaga X ja X mnt

ristmikult alates X suunas mootorsõidukit Nissan Pathfinder. Haakuvalt politseiametniku V.S

tunnistajana antud ütlustega märkas V.S X maanteel sõites X tänavale parempööret tehes, et

menetlusaluse isiku juhitud sõiduk seisis X tänaval valgusfooriga ristmikul. Tunnistaja V.S ütluste

kohaselt nägi ta „Nissan Pathfinder´it ja mille juht istus roolis, viibis autos üksi ja kellel oli turvavöö

kinnitamata, ehk siis turvavöö oli täiesti lahti ja n-ö rippus siis vastu seda juhiposti.“ Seejärel pööras

politseipatrull auto ringi ja järgnes tunnistaja kirjelduste kohaselt menetlusalusele isikule üle kõnealuse

ristmiku. Tunnistaja sõnul: „samal ajal nägin, et noh, kuigi sõidukil olid tagumised toonaknad natuke

toonitud, siis need olid, paistsid läbi. Samal ajal andsin natuke gaasi ja sõitsin vasakule ritta talle

kõrvale ja nägin, et ikkagi turvavöö on lahti isikul.“ Kui I. Saik juhitud sõiduk oli pööranud X tänavale,

siis tunnistaja ütluste kohaselt „samal ajal, kui sõiduk liikus veel, sõitsin talle politseiautoga n-ö

kõrvale, et vaadata, kas juhi turvavöö on kinni nüüdseks või on lahti. Turvavöö oli jätkuvalt lahti.

Sõiduk sai peatatud niimoodi, et sõiduk seisis paremal poolsel teeääres ja mina olin siis n-ö talle

kõrvale sõitnud.“ Tunnistaja V.S ütlustest järeldub, et ta nägi kolmel korral, et sõidukijuhil puudus

kinnitatud turvavöö: ristmikul, sõidukile järgnedes ja ka menetlusaluse isiku peatamisel.

6. Kaitsja on märkinud, et „kaitsja on veendunud, et kohtuväline menetleja tugineb pelgalt tajule, sest

tunnistajana üle kuulatud politseiametnik tegeles sõiduki juhtimisega“ ja on asunud seisukohale, et

nimetatu võiks välistada süüteo toimepanemise tuvastamise. Kaitsja väide, mille kohaselt tugineb

kohtuväline menetleja tunnistajana üle kuulatud politseiametniku tajutud asjaoludele ning et

tunnistajana tegeles samal ajal ka sõiduki juhtimisega, ei välista süüteo toimepanemise tuvastamist.

Asjaolu, et politseiametnik juhtis sõidukit, ei muuda tema ütluseid ebausaldusväärseks ega võta ära

nende tõenduslikku väärtust, eriti arvestades, et ta täheldas turvavöö kinnitamata olekut kolmel korral.

Kohus ei nõustu kaitsja väitega, mille kohaselt tugineb kohtuväline menetleja „pelgalt tajule“, justkui

välistaks see süüteo toimepanemise tuvastamise. Taju tähendab isiku vahetut meelelist kogemust ning

hõlmab seda, mida isik sündmuse toimumise ajal näeb, kuuleb või muul viisil vahetult kogeb.

Tunnistaja ütlused, mis põhinevad vahetul tajul, ongi reeglina lubatav ja asjakohane tõend. Tõendite

hindamisel lähtub kohus vaba tõendihindamise põhimõttest, hinnates kõiki tõendeid nende kogumis

oma siseveendumusest lähtudes. Ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu ning tõendite

usaldusväärsus ei sõltu üksnes sellest, kas tunnistaja täitis samal ajal muid ülesandeid. Käesoleval juhul

ei esine asjaolusid, mis annaksid alust kahelda tunnistajana üle kuulatud politseiametniku

tajuvõimekuses või tema vaatluste usaldusväärsuses. Vastupidi, ametnik on järjekindlalt ja

kooskõlaliselt kirjeldanud, et ta täheldas juhi turvavöö kinnitamata olekut kolmel eraldi korral. Veelgi

enam, tunnistaja ütluseid kinnitab politseiauto pardakaamera salvestis, millel on fikseeritud sündmuste

käik kuni I. Saik juhitud sõiduki peatamiseni.

Kohtuistungil uuritud pardakaamera salvestuselt nähtub, et X tn ja X mnt ristmikul suunaga X tn

seisab mootorsõiduk Nissan Pathfinder, mille juhikohal on heledas särgis mees. Salvestuselt on näha, et

politseipatrull teeb aeglase ja sujuva parempöörde, seejuures ei ole näha ühtki teist liiklejat, mis

võinuks tunnistaja V.S-i tähelepanu hajutada. V.S ütluste kohaselt ta nägi pööramise ajal, et

menetlusalusel isikul ei olnud turvavöö kinnitatud. Kohtusaalis uuritud salvestusel on Nissan Pathfinder

juhikohal heleda särgiga mees, kuivõrd politseisõiduki kaamera on pööramise ajal viivuks suunatud

menetlusaluse isiku peale, siis ei ole turvavööd näha. Kohe peale ümberpööramist liigub menetlusalune

isik lubava fooritulega üle ristmiku. Salvestuselt on näha, et politseipatrull jõudis Nissan Pathfinderile

järele X tänaval ja reastub seejärel menetlusaluse isiku juhitud Nissani juhipoolses osas. Tunnistaja

V.S-i ütluste kohaselt nägi ta sel hetkel, et juhil ei olnud turvavöö kinnitatud ja seejärel pööras ta

menetlusaluse isiku järel X tänavale ja peatus kõrval, selgitades ülekuulamisel kohtus, et see oli

„taktikaline lüke, ehk siis, kui sa sõidad kõrvale, siis sa juba näed nagu väga hästi, ehk see on kolmas

kord veendumaks, et juhil on turvavöö lahti“. Salvestuse pealt on näha, et politseisõiduk on I. Saik

4 (7)

4-25-3739

juhitud sõiduki juhipoolsel küljel hetkel, kui viimane oli X tänaval peatunud. Nii vahetus läheduses sai

kohtu hinnangul tunnistaja V.S selgelt näha, et turvavöö ei olnud I. Saikil sõidu ajal kinnitatud, mistõttu

on lõplikult kummutatud kaitsja väited selle kohta, et politseiametnikel ei olnud võimalik tajuda väärteo

asjaolusid. Kohtu järeldust ei väära kaitsja poolt kohtule esitatud foto ja salvestus Nissan Pathfinder´ist

otsevaates ja möödasõites, millelt ei ole näha, et autoroolis oleks keegi istunud. Need ülesvõtted ei oma

asjas tähtsust, sest sealt ei ole näha sõiduki juhipoolset külge. Tunnistaja V.S nägi menetlusalust isikut

sõiduki juhipoolsest aknast, mis nähtub ka pardakaamera salvestuselt.

Menetlusalune isik Imre Saik on andnud ütluseid, mille järgi oli tal turvavöö kinnitatud ja ta tegi

turvavöö lahti alles siis, kui ta pidi pükste taskust juhiloa välja võtma, et see politseinikule esitada.

Samuti on I. Saik selgitanud, et kui turvavöö ei ole kinnitatud, sest siis hakkab tööle turvavöö

hoiatusandur. Kaitsja on koguni leidnud, et turvavööta ei ole võimalik sõita ilma, et „sõiduk sind

hulluks ajaks.“ Kohus leiab, et nimetatud andur võib olla häiriv, kuid ei välista turvavööta sõitmist.

Seejuures ei leia kohtule esitatud tõenditest kinnitust asjaolu, et sellel sõidukil oli andur üldse olemas,

mis võinuks I. Saik ütluseid kinnitada, seetõttu ei oma kaitseväide asja lahendamiseks sisulist

tähendust. I. Saik ütlused on vastuolus teiste väärteoasjas kogutud tõenditega – tunnistaja V.S-i ja

politsei pardakaamera salvestusega, mistõttu tuleb menetlusaluse isiku ütlused jätta

ebausaldusväärsetena tõendikogumist välja. Kohus märgib täiendavalt seoses kaitsja seisukohaga, et

pardakaamera salvestus on lisandunud kohtumenetluses ja seetõttu ei saaks sellele kaebemenetluses

tugineda. Kohus kontrollib kohtuistungil kõiki tõendeid, mis olid aluseks kohtuvälise menetleja otsuse

tegemisel, samuti uurib kohus veel kohtumenetluses esitatud täiendavaid tõendeid (vt lähemalt RKKKo

3-1-1-16-06, p 14.1, RKKKo 3-1-1-125-12, p 6).

7. Kaitsja on kohtulikes vaidlustes leidnud, et menetlusalusel isikule ei saa ette heita LS § 33 lg 3

rikkumist, sest juht peab olema sõidu ajal turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud, aga I. Saik peatus

foori ees. Kohtuväline menetleja kummutas põhjendatult kaitsja väite, nagu võiks foori keelava tule all

ristmikul peatudes turvavöö olla kinnitamata. LS § 2 punktide 29 ja 52 koostoimes ei loeta peatumiseks

seismajäämist liikluskorraldusvahendi ees, täpsemalt foori ees. Menetlusalusel isikul ei olnud ka

liikuma hakates ja ristmikku ületades turvavööd kinnitatud, mistõttu on I. Saik rikkunud LS § 33 lg 3

nõudeid, mille järgi peab juht olema sõidu ajal turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud.

8. Kaitsja on teinud etteheiteid kohtuvälisele menetlejale selle kohta, et ei ole esitatud

politseivormikaara salvestust vahetult pärast sõiduki peatamist, millelt nähtuksid tõendamiseks olulised

asjaolud. Siiski ei takista salvestuse puudumine asjaolude tuvastamist, sest salvestusest puudub osa, mis

ei puuduta väärteo toimepanemist, vaid sellele järgnevaid toiminguid. Kohtule on esitatud politseiniku

C.W vormikaamera salvestus, mis algab 40 minutit pärast sõiduki peatamist. Salvestus kajastab

väärteoprotokolli koostamist alates õiguste tutvustamisest, millel ei ole olulist tõenduslikku väärtust.

Kohtuvälise menetleja hinnangul on I. Saik salvestusel kuuldu põhjal süüd tunnistanud, sest viimane

ütleb, et turvavöö oli kinnitamata mitte lahti. Salvestise põhjal on ilmne, et I. Saik ei esitanud

kõnealusel hetkel ütlusi toime pandud väärteo kohta, vaid keskendus politseiniku selgituste

korrigeerimisele, et rõhutada oma teadlikkust liikluseeskirjadest ja väärteo kvalifikatsioonist.

9. Lähtudes eeltoodust loeb kohus tõendatuks, et Imre Saik juhtis 31.08.2025 aadressil PapinXiid tn, X

mootorsõidukit kinnitamata turvavööta. Järelikult on I. Saik tegevuses tõendamist leidnud LS § 239

ettenähtud väärteokoosseisu objektiivse külje tunnused, s.o sõidukijuhi poolt turvavöö nõuetekohaselt

kinnitamata jätmine.

10. VTMS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Seega on

väärteo subjektiivne koosseis täidetud, kui isik tegutseb vähemalt ettevaatamatult. Kohus leiab, et Imre

Saik on pannud väärteo toime kavatsetusega. KarS § 16 lg 2 kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult,

kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või

5 (7)

4-25-3739

vähemalt peab seda võimalikuks. Menetlusalusel isikul I. Saikil ei olnud kinnitatud turvavööd sõidu

vältel, asjaolu, et ta oleks korraks turvavöö lahti teinud ei ole kajastu ka menetlusaluse isiku ütlustest.

Seega on I. Saik tegevus olnud kantud soovist jättagi turvavöö kinnitamata kogu sõitu vältel, seades

oma eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise.

11. Kohus VTMS § 123 lg 2 kohaselt väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest,

kontrollib kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid ning

VTMS § 87 alusel olles seotud väärteoprotokollis sätestatuga, saab teha lahendi väärteoprotokollis

esitatud põhjal. Käesolevalt on väärteoprotokollis menetlusalusele isikule ette heidetud õigete normide

rikkumist, samuti on õiged väärteokvalifikatsioonid. Kohus leiab, et väärteokoosseisude olemasolu

menetlusaluse isiku käitumises on tuvastatud ning menetlusaluse isiku käitumine on õigesti

kvalifitseeritud LS § 227 lg 4 ettenähtud väärteona (VTMS § 133 p 4). Seega puuduvad väärteoasjas

VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud VTMS § 133 p 1 mõttes. Menetlusalusele

isikule süüks arvatud teod on aset leidnud (VTMS § 133 p 2) ning need on toime pannud menetlusalune

isik (VTMS § 133 p 3). Vaidlustatud otsusest nähtuvalt määras menetlusalusele isikule karistuse

Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna menetlusgrupi II eriasjade uurija

Mari Tetsmann, kes on täidesaatva riigivõimu volitustega asutuse ametnik VTMS § 9 p 1 ja § 10 lg 1

mõttes ning vaidlustatud otsuse koostaja on pädev otsust koostama (§ 133 p 5). Väärteoasja

materjalidest ei ilmnenud, et kohtuväline menetleja oleks kohtuvälises menetluses väärteoasja

menetledes või otsust koostades jätnud järgimata väärteomenetlusõiguse nõudeid (§ 133 p 6).

12. Menetlusalusele isikule on karistuseks määratud rahatrahvi 25 trahviühiku ulatuses, s.o. 200.00

eurot. LS § 239 järgi karistatakse turvavöö nõuetekohaselt kinnitamata jätmise eest sõidukijuhi poolt

rahatrahviga kuni 50 trahviühikut (see on kuni 400 eurot). Seega järeldub, et kohtuväline menetleja on

määranud karistuse sanktsiooni keskmisest määrast lähtudes. Kohus leiab, et karistuse määramine on

toimunud kooskõlas karistamise kohaldamise alustega, sanktsiooni piiridest väljumata (p 7) ja süü

suurust arvestades puudub ka alus väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 30 alustel (§ 133 p 8).

Väärteoasja materjalidest ja menetlusaluse isiku isikuandmetest nähtuvalt on menetlusaluse isiku puhul

tegemist täisealise isikuga, mistõttu puuduvad ka alused väärteomenetluse lõpetamiseks ja alaealisele

kohaldatavate mõjutusvahendite kohaldamiseks VTMS § 133 p 9 mõttes.

13. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja

isik on selle toimepanemises süüdi. KarS § 27 kohaselt on õigusvastane tegu, mis vastab seaduses

sätestatud süüteokoosseisule ja mille õigusvastasus ei ole välistatud käesoleva seadustiku, muu seaduse,

rahvusvahelise konventsiooni või rahvusvahelise tavaga. KarS § 32 lg 1 kohaselt saab isikut

õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo

toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub käesolevas jaos sätestatud süüd välistav

asjaolu. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud kohtumenetluse käigus.

Seega Imre Saik süüdimõistmises tuleb jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata.

14. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse

kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude

toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid

kohus ei tuvastanud. Karistusregistri andmete kohaselt I. Saikil kehtivad karistused puuduvad. Tegelik

karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja konkreetse isiku

omadusi arvestades. Seetõttu peab karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks,

milline karistus võiks efektiivseimalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka

süüdlase isikut (RKKKo 3-1-1-40-04 ja 3-1-1-99-06 p 15.1).

15. Riigikohus on otsuses nr 3-1-1-52-13 selgitanud ka, et karistuse mõistmisel tuleb võtta

lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse

6 (7)

4-25-3739

süüdistatava süü suurus (nt süüdistatava teoeelne ja -järgne käitumine jms) ning karistust kergendavad

ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse

määr. See karistuse määr võib jääda kas üles- või allapoole sanktsiooni keskmist määra. Selliselt

saadud süüle vastava karistuse ülemmäära korrigeeritakse eri- ja üldpreventsiooni kaalutlustest

tulenevalt.

16. Karistuse mõistmisel tuleb lähtuda karistusraamidest. Nagu ülalpool ka märgitud, on käesolevas

asjas on karistusraam rahatrahv kuni 50 trahviühikut. Karistuse mõistmine on kohtuvälise menetleja

diskretsioon, millesse saab kohus sekkuda diskretsioonipiiride ületamisel. Antud juhul ei ole

kohtuväline menetleja diskretsioonipiire ületanud. Isiku süü suurust hinnates võtab kohus eeskätt

arvesse, et I. Saik on juhtinud sõidukit liikluses turvavööta, seejuures ei olnud tegemist olukorraga, kus

isik oleks võtnud korraks turvavöö lahti, vaid ta on teadlikult juhtinud sõidukit nii, et turvavöö ei ole

olnud sõidu ajal kinnitatud. Turvavöö kinnitamine ei ole lihtsalt seadusest tulenev kohustus, vaid

teadlik otsus oma elu ja tervise kaitseks. Iga sõit, olgu see pikk või lühike, sisaldab ootamatuse riske,

seetõttu on turvavarustuse kasutamine kohustuslik. I. Saik pani rikkumise toime tahtlikult, täpsemalt

kavatsetult, mis on kõige raskem väärteo toimepanemise vorm, viitab isiku suurele süüle. Kohtu

hinnangul on määratud karistus rahatrahvi 25 trahviühikut sobiv ja ei ületa I. Saik süü raskust. Lähtudes

eeltoodust, leiab kohus, et menetlusalusele isikule määratud karistus on igati põhjendatud ja tuleb jätta

muutmata.

Menetluskulud

17. VTMS § 38 lg 1 tuleneb, et menetluskulude üle otsustamisel tuleb väärteomenetluses juhinduda

kriminaalmenetluse sätetest. KrMS § 180 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistva otsuse korral

süüdimõistetu. Seega jäävad menetluskulud menetlusaluse isiku enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tambet Grauberg

Kohtunik

7 (7)