3-25-3300/11 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Halduskohus

Kohtunik

Sirje Kaljumäe

Otsuse tegemise aeg ja koht

9. jaanuar 2026, Tartu

Haldusasja number

3-25-3300

Haldusasi

X kaebus Viru Vanglalt mittevaralise kahju hüvitamise

nõudes seoses läbiotsimistega

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebaja – X

Vastustaja – Viru Vangla, volitatud esindaja Ülo Anijalg

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata X taotlus Viru Vangla trahvimiseks.

2. Jätta X kaebus rahuldamata.

3. Jätta menetluskulud poolte enda kanda.

Edasikaebamise kord ja selgitused

Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 9. veebruaril 2026.

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem

kui 14 päeva (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 184 lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

182 lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Vanglas kinni peetav isik X (kaebaja) esitas 2. augustil 2025 Viru Vanglale

mittevaralise kahju hüvitamise taotluse (dtl 13), milles nõudis alasti läbiotsimistega tekitatud

kahju hüvitamist 700 euro ulatuses. X märkis taotluses, et alasti läbiotsimised olid

inimväärikust alandavad ning vangla ei ole põhjendanud, miks ei võidud piirduda kehaskänneri

või metallidetektoriga. Taotluse kohaselt tekitasid inimväärikust alandavad protseduurid temas

abituse tunde, ängistust ja stressi ning veelgi solvavam oli olukord, kus teenistuskoer toppis

oma nina tema tagumikku. Taotluse kohaselt toimusid inimväärikust alandavad protseduurid

2025. a veebruaris koolis, 27. märtsil 2025 4. üksuses ning 31. mail 2025, 3. juunil 2025, 4.

juunil 2025, 7. juunil 2025, 8. juunil 2025, 11. juunil 2025, 12. juunil 2025, 15. juunil 2025,

3-25-3300

16. juunil 2025, 19. juunil 2025, 20. juunil 2025, 23. juunil 2025, 24. juunil 2025, 27. juunil

2025, 28. juunil 2025 ja 2. juulil 2025 Vanglate ettevõtluskeskuses.

2. Viru Vangla jättis 3. oktoobri 2025. a otsusega nr 1-9/3-25/58-2 (dtl 14-15) X kahju

hüvitamise taotluse rahuldamata.

3. X esitas 7. oktoobril 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotleb Viru Vanglalt

mittevaralise kahju hüvitist 700 eurot. Kaebuse kohaselt tekitati kaebajale kahju tema alasti

läbiotsimistega ajavahemikul 26. mai 2025 kuni 3. juuli 2025. Läbiotsimised leidsid aset igal

argipäeval väljastpoolt eluosakonda töölt naastes. Need ei tuginenud konkreetsel ohul ning

kaebajalt ei leitud kordagi keelatud esemeid. Kaebaja osas teostati kokku kuni 21 läbiotsimist

ning inimväärikust alandav kohtlemine tekitas kaebajale hingelisi üleelamisi. Kaebaja täpsustas

13. oktoobril 2025 kohtule esitatud avalduses, et läbiotsimised lahti riietumisega koos

teenistuskoeraga leidsid aset vähemalt 6. veebruaril 2025 ja 7. veebruaril 2025 P3 hoones

umbes kella 08.30 paiku.

4. Tartu Halduskohus tagastas 14. oktoobri 2025. a määrusega (resolutsiooni p 1) kaebuse

osaliselt, s.t kahju hüvitamise nõude osas, mis ei puuduta järgmisi kuupäevi: 6. veebruar 2025,

7. veebruar 2025, 31. mai 2025, 3. juuni 2025, 4. juuni 2025, 7. juuni 2025, 8. juuni 2025, 11.

juuni 2025, 12. juuni 2025, 15. juuni 2025, 16. juuni 2025, 19. juuni 2025, 20. juuni 2025, 23.

juuni 2025, 24. juuni 2025, 27. juuni 2025 ja 28. juuni 2025.

Sama määruse resolutsiooni p-ga 2 võttis kohus kaebuse ülejäänud osas menetlusse. Kohus

märkis määruse põhjenduste p-s 8, et pärast kaebuse osalist tagastamist on kohtu menetlusse

jäänud hüvitamiskaebus, milles kaebaja soovib hüvitist seoses 6. veebruaril 2025, 7. veebruaril

2025, 31. mail 2025, 3. juunil 2025, 4. juunil 2025, 7. juunil 2025, 8. juunil 2025, 11. juunil

2025, 12. juunil 2025, 15. juunil 2025, 16. juunil 2025, 19. juunil 2025, 20. juunil 2025, 23.

juunil 2025, 24. juunil 2025, 27. juunil 2025 ja 28. juunil 2025 toimunud läbiotsimistega.

Tuginedes kaebaja 17. oktoobril 2025 kohtule seletusena pealkirjastatud avaldusele võttis

kohus 17. oktoobri 2025. a määrusega täiendavalt menetlusse kaebaja nõude 2. juulil 2025

tekitatud kahju hüvitamise osas.

Vastustaja vastas kaebusele 7. novembril 2025.

5. Kohus selgitas 10. novembri 2025. a määrusega asjas kirjalikus menetluses arutamist

määrates vastuseks vastustaja vastuväitele (põhjenduste p 8), et kaebus on võetud menetlusse

osas, milles kaebaja oli esitanud hüvitamisnõude, ning kui asja lahendamisel selgub, et

vastustaja 7. novembri 2025. a avalduses viidatud kuupäevadel läbiotsimisi ei toimunud, saab

neid asjaolusid arvestada kaebuse sisulisel lahendamisel.

Kaebaja esitas asja kirjaliku menetluse käigus 19. novembril, 24. novembril ja 7. detsembril

2025 avaldused, milles muu hulgas täpsustas kaebusega hõlmatud kuupäevi. 24. novembri

2024. a avaldus sisaldas ka taotlust vastustaja trahvimiseks.

Vastustaja esitas vastuväited kaebaja esitatule 5. ja 19. detsembril 2025.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

6. Kaebaja märgib kaebuses ja selle täiendustes järgmist.

3-25-3300

6.1. Kaebaja nõuab kahju hüvitamist väljaspool eluosakonda töölt naastes regulaarsete ja

süstemaatiliste lahti riietumisega läbiotsimistega tekitatud väärikuse alandamise eest (26. maist

kuni 3. juulini 2025, 21 läbiotsimist). Läbiotsimised ei tulenenud konkreetsest ohust ega

erandlikust olukorrast vanglas, vaid tegemist oli ülemääraste kontrollimeetmetega. Lahti

riietumisega läbiotsimist võib õigustada vanglale varem teadaolev info, et kinnipeetaval on

kavatsus kasutada vägivalda, tema käitumine viitab ohule vangla julgeolekule või on tuvastatud

tööobjektilt keelatud esemete kadumine. Sagedased, süstemaatilised ja ilma konkreetse ohuta

lahti riietumisega läbiotsimised ei ole lubatavad isegi juhuslikkuse põhimõttel.

6.2. Läbiotsimised põhjustasid hingelisi üleelamisi, mis on ületanud vangistusega paratamatult

kaasnevate kannatuste ja ebameeldivuste raskusastme. Tööstuses toimub tavapäraselt lahti

riietumisega läbiotsimine tööpäeva lõpus, kus elavas järjekorras järgemööda võetakse

kinnipeetav ruumi, kus ta otsitakse lahti riietumisega läbi. Tegemist on lauskontrolliga.

6.3. Läbiotsimisel ei lähtutud nõudest, et läbiotsitav oleks pooleldi alasti ja osaliselt kaetud.

Esines ka olukordi, kus ametnik nõudis kükkide tegemist, kui kaebaja oli alasti. Kaebuse

täienduse (dtl 25) kohaselt toimusid vähemalt 6. ja 7. veebruaril 2025 läbiotsimised koeraga.

6.4. Kaebajalt ei leitud nendel läbiotsimistel kordagi keelatud esemeid ega aineid. On kaheldav,

et vangla tugines konkreetsele kahtlusele, et kaebaja peidaks keelatud esemeid keha piirkonnas.

Lahti riietumisega läbiotsimiste järel pidi kinnipeetav läbima ka metallidetektori. Seega olid

olemas muud vahendid, mis ei nõua kõige intensiivsemat läbiotsimise vormi ning mille tõttu ei

olnud põhjendatud süstemaatiline ja regulaarne lahti riietumisega läbiotsimine.

Julgeolekukaalutlustel kompamisest intensiivsem läbiotsimine ei saa põhineda abstraktsel ohul.

6.5. Kaebaja lahti riietumisega läbiotsimisi ei ole dokumenteeritud.

6.6. Kohtupraktikas nt (haldusasi nr 3-22-1384) on sarnastes olukordades välja mõistetud

rahalisi hüvitisi. Kaebaja peab nõutava hüvitise suurust (700 eurot) põhjendatuks, arvestades

asjaolusid kogumis, konkreetse rikkumise asjaolusid ja rikkumise raskust ning nende

kumulatiivset mõju.

7. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ning palub jätta see rahuldamata, märkides järgmist.

7.1. Kaebus on lubatav kuupäevade osas, mil vanglate ettevõtluskeskuse andmetel käis kaebaja

tööl (31. mai 2025; 4., 8., 12., 16., 20., 24. ja 28. juuni 2025; 2. juuli 2025). Kahjunõude

menetluses on vastustaja ekslikult arvestanud ka kuupäeva 27. juuni 2025. Muudel kaebaja

poolt viidatud päevadel (3., 7., 11, 15., 19., 23. ja 27 juuni 2025) ei ole kaebaja vanglate

ettevõtluskeskuse andmetel tööl käinud. Kaebuses viidatud päevadest on kaebajale

tegelikkuses tehtud lahti riietumisega läbiotsimisi kokku 11 korral (6. ja 7. veebruaril 2025, 31.

mail 2025, 4., 8., 12., 16., 20., 24. ja 28.. juuni 2025; 2. juuli 2025).

7.2. Vastustaja edastab videosalvestised päevadest, mil kaebaja tegelikult tööl käis ja talle

läbiotsimised tehti. Videosalvestistelt nähtub T ja S-hoone vaheline ala (kaamera ühelt poolt ja

teiselt poolt), kus läbiotsimisi teostatakse.

7.3. Lahti riietumisega läbiotsimised toimusid kaebaja puhul kõikidel juhtudel põhjendatult ja

õiguspäraselt. P-hoones (kooli ruumides) toimusid 6.ja 7. veebruaril 2025 pistelised

läbiotsimised, et avastada ja hoida ära keelatud esemete levik. Kuna koolis käis palju

kinnipeetavaid, kes tulid eri hoonetest ja üksustest, on P-hoone 3. korrusel asuv kool asukoht,

kus on eriti hõlbus vahendada keelatud esemeid ja aineid ning toimetada neid ühest hoonest

teise. Seetõttu sai läbiotsimisi vangistusseaduse (VangS) § 66 lg 1 ja § 68 lg 1 mõttes pidada

3-25-3300

vajalikuks ja põhjendatuks vangla julgeolekukaalutlustel. Lahti riietumisega läbiotsimisi enne

kooli üldjuhul ei tehta. Konkreetsetel päevadel oli tegemist pisteliste läbiotsimistega, kuhu

kahel järjestikusel päeval oli kaasatud suurem hulk vanglaametnikke.

7.4. Videosalvestistelt ilmneb, et kaebaja läbiotsimine 6. ja 7. veebruaril 2025 toimus privaatses

ruumis. Teenistuskoera kasutati enne lahti riietumisega läbiotsimise algust P-hoone 3. korruse

kooli valveruumi ees, kus teenistuskoer nuusutas kooli saabunud kinnipeetavad üle.

Teenistuskoera kasutamine on määruse „Järelevalve korraldus vanglas“ § 31 lg 5 kohaselt

lubatav, et tõhustada läbiotsimist, ning täidab eeskätt eesmärki tuvastada keelatud aineid enda

lõhnatajuga. Videosalvestistest nähtuvalt ei pannud koer kordagi oma nina kaebaja tagumikku

ja vahetu kontakt teenistuskoera ning kaebaja vahel sisuliselt puudus. Privaatses ruumis lahti

riietumisega läbiotsimisele koer kaasa ei tulnud.

7.5. Läbiotsimised on tehtud inimväärikust austavalt viisil ja proportsionaalselt. Lahti

riietumisega läbiotsimine tehti kahes osas (ülakeha ja alakeha eraldi) ning isikut ei sunnitud

kordagi olema täiesti alasti. Läbiotsimisel paluti ette näidata käed, avada suu ja teha üks kükk.

Läbiotsimist tegid kinnipeetavaga samast soost ametnikud selleks ettenähtud privaatses

kardinaga eraldatud alas või privaatses ruumis. Ajavahemikus 31.maist 2025 kuni 2. juulini

2025 toimunud lahti riietumisega läbiotsimistel tuli avada suu, näidata kaenlaaluseid ja

jalataldu ning sooritada kükk. Ühelgi juhul ei ole kontrollitud kaebaja kehaõõnsusi. Juhul, kui

kaebaja otsustas ise korraga tervenisti lahti riietuda, siis seda ametnikud ei takista.

7.6. Viru Vangla pääsla- ja kokkusaamiste üksuse juhi selgituste järgi tehti Viru Vangla lahti

riietumisega läbiotsimisi tööstushoones töötavatele kinnipeetavatele selleks, et vältida keelatud

esemete ja ainete sattumine tööstushoonest eluosakonda. Läbiotsimisi tehti T-hoone ja S-hoone

vahelises galeriis selleks ettenähtud sirmide taga. Läbiotsimist viis läbi kinnipeetavaga samast

soost ametnik, kes viibis koos kinnipeetavaga sirmi taga. Lahti riietumisega läbiotsimise

võimaldati teha kahes osas. Kui ühe kehapoole riideesemed olid kontrollitud (vajadusel

kasutades ka metallidetektorit), võis kinnipeetav kontrollitud kehapoole riideesemed kohe

selga panna. Läbiotsimisel anti kinnipeetavale korraldus avada suu, näidata kaenlaaluseid ja

jalataldu ning teha tuli üks kükk.

7.7. Kaebaja väited rasketest üleelamistest seoses 6. ja 7. veebruaril 2025 toimunud

läbiotsimistega on paljasõnalised ja ebausutavad. Kaebaja taotles toimingute kirjalikku

põhjendamist alles pool aastat pärast väidetavaid üleelamisi. Jääb arusaamatuks, miks on

kaebaja lasknud väidetaval kahjul ja rasketel üleelamistel nö akumuleeruda ja viivitanud enda

väidete esitamisega. Toimingu põhjendamise nõudes palus ta selgitada läbiotsimise eesmärki ja

väitis, et kontrolliti tema pärakut, mida aga ei toimunud– lahtiriietumisega läbiotsimine ei

hõlma kehaõõnsuste kontrolli. Selles pöördumises ei väitnud kaebaja, et läbiotsimist ei

võimaldatud kahes osas ega esitanud etteheiteid teenistuskoera kasutamisega seoses. Kaebaja ei

ole ka varem pöördunud selgituste saamiseks, miks ei piirdunud vangla kehaskänneri või

metallidetektoriga.

7.8. Lahti riietumisega läbiotsimised nii 6. ja 7. veebruaril 2025, 31. mail 2025, 4., 8., 12., 16.,

20., 24. ja 28.. juuni 2025; 2. juuli 2025 olid kaebaja suhtes põhjendatud ja vajalikud ning

lähtusid kaebajaga seonduvatest riskidest ja tema kohta koostatud arvukatest ettekannetest

(loetelu vastuses kaebusele p 3.17). Seoses 13. veebruari 2023. a ettekandega nr 1-23-1891 on

kaebajat Harju Maakohtu 30. jaanuari 2024. a otsusega karistatud ka karistusseadustiku § 199

lg 2 p 9 (süstemaatiliselt toime pandud vargus) järgi.

7.9. Kaebaja 31. jaanuari 2025. a individuaalse täitmiskava kohaselt esineb tema puhul

ohtlikkus, milleks on muu hulgas ka risk vanglas ja usalduse kaotus. Kaebaja käesolev karistus

3-25-3300

on süstemaatiliselt toime pandud varguste eest, kuid talle on määratud kriminaalkaristusi

varguste, väljapressimise, asja omavolilise kasutamise, avaliku korra raske rikkumise eest

vägivallaga, kehalise väärkohtlemise, kelmuse, omastamise, mootorsõiduki joobes juhtimise

ning omavolilise sissetungi eest ning kinnipeetava poolt narkootilise aine tarvitamise eest ilma

arsti ettekirjutuseta. Seega ilmneb muu hulgas ka kaebajast lähtuv keelatud esemete valdamise

oht.

7.10. Kuna kaebaja puhul on alust kahelda keelatud esemete omamist, oli lahti riietumisega

läbiotsimiste tegemine kõikidel juhtudel igati põhjendatud ja vajalik, et avastada kaebajalt

võimalikud keelatud esemed ja aineid. Arvestades, et kaebaja puhul ilmneb ka pikaajaline

muster keelatud ainete tarvitamise osas, täitsid lahti riietumisega läbiotsimised ka eesmärki

kaitsta kaebaja ning teiste isikute elu ja tervist, et hoida ära raskemate tagajärgede

realiseerumine.

7.11. Vaidlusega hõlmatud kuupäevade osas leiab vastustaja, et kaebaja töötamise päevad pidid

olema kaebajale endale teada ka juba vanglale kahju hüvitamise nõuet esitades ning tööle

saatmine ei saanud toimuda kuidagi tema eest varjatuna. Kaebaja töötamise päevad on välja

toodud.

KOHTU SEISUKOHT

8. HKMS § 162 lg 1 kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsioonis kaebuse nõuded ja

menetlusosaliste veel lahendamata taotlused.

Kaebaja on esitanud 24. novembril 2025 avalduse vastutaja trahvimiseks pahatahtlikult kohtule

tõendina valeandmete esitamise eest. Kaebaja põhjendab taotlust järgmiselt: „20.10.2025

allkirjastatud (dtl 50-51) Triin Kelder (47512152724) poolt järgmised eksitavad valeandmed;

X asus Vanglate Ettevõtluskeskusesse tööle pesumajasse alates 31.05.2025 (see oli

esimene tööpäev). Märgitud kuupäevadest on ta vastavalt tööajatabelile käinud tööl 31.05.2025,

04.06.2025, 08.06.2025, 12.06.2025, 16.06.2025, 20.06.2025, 24.06.2025, 28.06.2025,

02.07.2025.“ Kaebaja leiab, et sellega varjab vastustaja faktiliselt asjaolu et kaebaja töötas

01.06.2025 7,5 tundi, 05.06.2025 11 tundi, 09.06.2025 6,5 tundi, 13.06.2025 8,5 tundi,

17.06.2025 11 tundi, 21.06.2025 8 tundi, 25.06.2025 11 tundi, 29.06.2025 9 tundi. Kaebaja

viitab, et sellised andmed on tööaja arvestuse tabelis.

HKMS § 28 lg 2 ls 2 kohaselt võib kohus trahvida asja õiget, kiiret ja võimalikult väikeste

kuludega menetlemist pahatahtlikult takistavat või kirjalikus avalduses end sündsusetult või

kohtu või teise menetlusosalise suhtes lugupidamatult väljendanud menetlusosalist, esindajat

või nõustajat. Kohtu hinnangul ei ole vastustaja esindaja ega vastutaja muud ametnikud

käitunud kohtule kaebaja läbiotsimisega seotud andmeid esitades pahatahtlikult ega menetlust

venitades või ebakohaselt väljendudes. Praeguse vaidluse puhul on üheks oluliseks asjaoluks,

millistel päevadel ja kui sagedasti ning millistel asjaoludel kaebajat on läbi otsitud. Vaidlus

hõlmab hulgaliselt erinevaid kuupäevi, milles orienteerumine on põhjustanud eksimuse ka

kohtu jaoks nõude aluse määratlemisel ning on tinginud vajaduse kaebuse menetlusse võetud

osa hiljem täpsustada (vt 17. oktoobri 2025. a määrus; dtl 33-34). Kaebajal on menetluse käigus

olnud korduvalt võimalus väidetava kahju põhjustanud läbiotsimiste kuupäevi täpsustada ning

vastustaja esitatule vastuväiteid esitada. Selline asjaolude täpsustamine kohtumenetluse käigus

on menetlusele üldiselt omane ning lõpliku hinnangu asjaoludele annab kohus vaidlust

sisuliselt lahendades.

Seega ei esine HKMS § 28 lg-s 2 nimetatud asjaolusid, mis võiksid tingida vastustaja

trahvimise ning kaebaja vastav taotlus tuleb jätta rahuldamata.

3-25-3300

9. Kaebaja nõuab käesolevas asjas mittevaralise kahju hüvitamist, mis on põhjustatud tema

lahti riietumisega läbiotsimistega. Kaebaja väidab kahju tekkimise põhjusena nii läbiotsimiste

süstemaatilisust ja suurt sagedust (loetledes vastavad kuupäevad), läbiotsimiste põhjendamatust

ning nende läbiviimist väärikust alandaval moel.

9.1. Kaebaja on eelnevalt läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse vastavalt VangS § 11 lg-le

8 ning Viru Vangla lahendas 3. oktoobri 2025. a otsusega 1-9/3-25/58-2 (dtl 14-15) kaebaja

kahju hüvitamise nõude (dtl 13), mis hõlmas läbiotsimisi koolis 2025. a veebruaris, 4. üksuses

27.03.2025 ja vanglate ettevõtluskeskuses 31. mail 2025, 3., 4., 7., 8., 11., 12., 15., 16., 19.,

20., 23., 24., 27. ja 28. juunil ning 2. juulil 2025. Vangla jättis taotluse täies ulatuses

rahuldamata.

Kaebuses Tartu Halduskohtule (dtl 2-7) taotles kaebaja Viru Vanglalt mittevaralise kahju

hüvitist seoses tema alasti läbiotsimistega ajavahemikul 26. mai 2025 kuni 3. juuli 2025 (kokku

21 korral). Kaebaja esitas 13. oktoobril 2025 kaebuse täienduse, milles viitas ka 6. ja 7.

veebruaril 2025 P3 hoones kella 08:30 paiku toimunud lahti riietumisega läbiotsimistele, mis

toimusid koos teenistuskoeraga (dtl 25) ning täpsustas 17. oktoobri 2025. a avalduses, et

kohtueelse menetluse on läbinud intsident ka 2. juuli 2025. a intsidendi osas (dtl 31).

9.2. Vastustaja on arvamusel, et kaebus on lubatav järgmiste kuupäevade osas: 6. ja 7. veebruar

2025 seoses kooliga, 31. mail 2025, 4., 8., 12., 16., 20., 24. ja 28. juuni 2025; 2. juuli 2025 (mil

vanglate ettevõtluskeskuse andmetel käis kaebaja tööl. Vastustaja möönab, et kahjunõude

menetlemisel on ekslikult arvestatud ka 27.06.2025, kuid tegelikult kaebaja sel päeval tööl ei

käinud. Samas ilmneb vanglateenistuse ettevõtluskeskuse Viru piirkonnajuhi selgitustest, et X

asus Vanglate Ettevõtluskeskusesse tööle pesumajas alates 31.05.2025 (esimene tööpäev) ning

kaebuses märgitud kuupäevadest on ta vastavalt tööajatabelile käinud tööl 31.05.2025,

04.06.2025, 08.06.2025, 12.06.2025, 16.06.2025, 20.06.2025, 24.06.2025, 28.06.2025,

02.07.2025 (dtl 51).

9.3. Kohus on võtnud kaebuse 14. oktoobri ja 17. oktoobri 2025. a määrustega menetlusse 6.

veebruaril 2025, 7. veebruaril 2025, 31. mail 2025, 3. juunil 2025, 4. juunil 2025, 7. juunil

2025, 8. juunil 2025, 11. juunil 2025, 12. juunil 2025, 15. juunil 2025, 16. juunil 2025, 19.

juunil 2025, 20. juunil 2025, 23. juunil 2025, 24. juunil 2025, 27. juunil 2025, 28. juunil 2025

ja 2. juulil 2025 toimunud läbiotsimistega. Kohus selgitas 14. oktoobri 2025. a määruses

(põhjenduste p 6.2), et kohtule esitatud kaebuses saab nõuda hüvitist samadel alustel nagu

kohtueelses menetluses. Loetletud kuupäevade osas on vanglas kohustuslik kohtueelne

menetlus läbitud ja kaebaja hüvitamisnõue seega lubatav. Kaebust kohtule ei muuda osaliselt

mittelubatavaks asjaolu, et mõnedel kaebuses mainitud päevadest kaebaja tööl ei käinud ja

kahju läbiotsimisega seega tekitada ei saadud. Vastustaja ei ole jätnud kaebaja taotlust osade

kuupäevade osas läbi vaatamata, vaid on kaebuse tervikuna rahuldamata jätnud. Kui ilmneb, et

osadel kaebuses loetletud päevadest kaebaja suhtes läbiotsimist ei toimetatud, ei saanud neil

päevadel ka kaebajale kahju tekkida ning kohtul on võimalik seda asjaolu kaebuse

lahendamisel arvestada.

9.4. Vaidlust ei ole selle üle, et kaebaja läbiotsimine toimus 6. ja 7. veebruaril 2025 seoses

koolis käimisega. Pooled on esitanud erinevaid seisukohti ja tõendeid kuupäevadest, mil

väidetav kahju töölt tulles toimunud läbiotsimistega võis tekkida. Kohtu hinnangul on usutavad

vastustaja väited ja esitatud teave kuupäevade kohta, mil kaebaja ettevõtluskeskuses tööl käis ja

sellega seoses läbi otsiti. Vastustaja esitatud tõendi kohaselt toimus see üheksal päeval (dtl 51).

Kaebaja ise on loetlenud rohkem kuupäevi, kui teda väidetavalt töötamisega seoses on läbi

otsitud (kokku 17 korda) ning esitanud oma väite tõendamiseks ka tööaja arvestuse tabeli 2025.

3-25-3300

a mai, juuni ja juuli kohta (dtl 125-128), kus on ära markeerinud kuupäevad (teinud neile

ümber ringi ja värvinud tabeli vastava lahtri), millal ta väidetavalt on ettevõtluskeskuses tööl

käinud.

Kohtul ei ole alust pidada vanglateenistuse ettevõtluskeskuse ametniku esitatud teavet vähem

usutavaks kui kaebaja esitatud tööajatabelit tema enda täiendustega. Kohtu hinnangul võib

kaebaja poolt redigeeritud tabel kajastada kaebaja planeeritud graafikujärgseid töötamisi, kuid

tegelikult töötatud päevad selguvad ettevõtluskeskuse ametniku koostatud selgitusest. Kohtule

esitatud videosalvestistel päevadest, mil kaebaja ettevõtluskeskuses tööl käies läbiotsimisi läbis

(kokku 9, dtl 92-109 ), on nähtav iga vastava salvestise kuupäev. Kohtul puudub alus arvata, et

vastustaja jätnuks ülejäänud päevade kohta salvestised nende olemasolul esitamata põhjusel, et

näidata kaebaja tööpäevade ja läbiotsimiste arvu tegelikust väiksemana.

Konkreetsete läbiotsimiste arvust olulisem on aga kohtu arvates hinnata kaebaja väiteid

läbiotsimiste süstemaatilisusest, regulaarsusest ja põhjendamatusest ning läbiotsimiste viisi

valiku õigusvastasusest.

10. VangS § 66 lg 1 kohaselt korraldatakse kinnipeetavate järelevalve viisil, mis tagab

vangistusseaduse ja vangla sisekorraeeskirjade täitmise ja üldise julgeoleku vanglas.

Vanglaametnikul on VangS § 68 lg 1 ls-st 1 tulenevalt õigus teostada kinnipeetava läbiotsimist,

tema isiklike asjade, elu- ja olmeruumide, samuti teiste ruumide ja territooriumi läbiotsimist

keelatud esemete ja ainete avastamiseks. VangS § 68 lg 4 järgi kehtestab läbiotsimise korra

valdkonna eest vastutav minister määrusega. Läbiotsimise täpsem kord on sätestatud

justiitsministri 5. septembri 2011. a määrusega nr 44 „Järelevalve korraldus vanglas“, milles

läbiotsimise korraldust on täpsustatud alates 25. novembrist 2022 kehtivas redaktsioonis.

Määruse nr 44 § 31 lg 1 ls 1 kohaselt on vanglateenistuse ametnikul õigus koos asjadega läbi

otsida vanglasse sisenev ja vanglast väljuv isik või vanglas viibiv isik. Määruse nr 44 §-s 32 on

sätestatud olukorrad, milles kinnipeetava läbiotsimine on kohustuslik.

Viru Vangla kodukorra1 p 4.6 (alates 15. aprillist 2024 kehtivas redaktsioonis) näeb ette, et

kinnipeetava läbiotsimine teostatakse vastavalt määruse nr 44 §-s 32 sätestatule. Selleks on

kinnipeetav kohustatud seisma näoga seina poole ja asetama käed selleks ettenähtud tähistele

seinal või muule vanglateenistuse ametniku osutatud kohale, peopesad enda poole. Vajaduse

korral otsitakse kinnipeetav läbi koos lahti riietumisega.

Läbiotsimise teostamise üldisemate põhimõtetena on vangistusseaduses ja määruses nr 44 välja

toodud vajadus teha seda inimväärikust austaval ja proportsionaalsel moel. Määruses nr 44

täpsustatakse isiku läbiotsimist järgmiselt. Läbiotsimine tuleb läbi viia viisil, mis välistab isiku

sisenemise vanglasse keelatud esemete ja ainetega, kuid samas peab läbiotsimist peab tegema

viisil, mis austab isiku inimväärikust ja meetme valikul peab lähtuma proportsionaalsuse

põhimõttest (§ 31 lg 31). Ka VangS § 41 ja 41 lg 2 kolmanda lause kohaselt tuleb kinnipeetavat

inimväärikalt kohelda ning karistuse kandmine ei tohi tuua kaasa rohkem kannatusi ega

ebameeldivusi, kui need, mis paratamatult kaasnevad vanglas kinnipidamisega, ning

kohaldatavad piirangud peavad vastama täideviimise eesmärgile ja inimväärikuse põhimõttele

ega tohi moonutada seaduses sätestatud teiste õiguste ja vabaduste olemust.

11. Kaebaja väidab tema lahti riietumisega läbiotsimiste regulaarsust ja süstemaatilisust ning on

arvamusel, et neid viidi läbi põhjendamatult.

1 https://vanglateenistus.ee/sites/default/files/documents/2025-08/Viru%20Vangla%20kodukord%20al

%2010.08.2025.pdf

3-25-3300

11.1. Kohus möönab, et kaebaja õigusi võib rikkuda ja seejuures ka tema väärikust alandada

läbiotsimiste liigne sagedus ning seda eriti juhul, kui sellisteks sagedasteks läbiotsimisteks

puudub põhjus. Läbiotsimiste õiguspärasust sh nende põhjendatust peab tõendama vangla,

mitte kinnipeetav (RKHKo 3-22-1384/55 p-d 30 ja 31).

11.2. VangS § 68 lõike 1 kohaselt on läbiotsimise (sh ka kinni peetava isiku täieliku

läbiotsimise) eesmärgiks avastada keelatud esemeid ja aineid. Sellisel eesmärgil teostatavate

läbiotsimiste ja vangla julgeoleku ning sealhulgas kinni peetavate isikute turvalisuse vahel on

õiguspraktikas nähtud selget seost. Vangla julgeolek ning seal viibivate isikute elu ja tervis

võivad sattuda ohtu, kui vangla ei piira teatud esemete ja ainete levikut vanglas, mille vastu

võitlemise üheks meetmeks on ka läbiotsimised.2 Kui kinnipeetu läbiotsimisel järgitakse

seaduses sätestatud eesmärki, ei saa läbiotsimist iseenesest näha kinni peetava isikut alandava

kohtlemisena (vt õiguskantsleri viidatud arvamus, p 17). Küll aga on kohtupraktikas seatud

kahtluse alla n-ö lauskontrolli läbiviimise õiguspärasus, kus järjepidevalt ning kindlat

põhjendust esitamata otsitakse läbi kõiki kinnipeetavaid nt töölt eluosakonda naasmisel ilma

kaalutlusõigust teostamata (viidatud otsus asjas nr 3-22-1384, p 30).

11.3. Vastustaja selgituste kohaselt oli P-hoones kooli ruumides 6. ja 7. veebruaril 2025

toimunud kahe läbiotsimise puhul tegemist pisteliste läbiotsimistega, et avastada ja hoida ära

keelatud esemete levik. Vastustaja selgitab, et kuna koolis käis palju kinnipeetavaid, kes tulid

erinevatest hoonetest ja üksustest, on P-hoone 3. korrusel asuv kool asukohaks, kus on eriti

hõlbus vahendada keelatud esemeid ja aineid ning toimetada neid ühest hoonest teise.

Vastustaja on seisukohal, et seetõttu sai läbiotsimisi pidada VangS § 66 lg 1 ja § 68 lg 1 mõttes

vangla julgeolekukaalutlustel vajalikuks ja põhjendatuks. Vastustaja on siinjuures ka rõhutanud,

et lahti riietumisega läbiotsimisi enne kooli üldjuhul ei tehta. Konkreetsetel vaidlusalustel

päevadel toimunud pisteliste läbiotsimiste tegemisse oli kahel järjestikusel päeval kaasatud

suurem hulk vanglaametnikke.

Seega ei saa kooliruumides tehtud läbiotsimiste puhul praegusel juhul ette heita

süstemaatilisust ega liigset sagedust. Vastustaja selgitustest nähtuvalt ei põhinenud need

läbiotsimised aga ühegi konkreetse kinnipeetava (sh kaebaja) käitumisest lähtuval ohul. Vangla

on välja toonud läbiotsimiste täpsema, vangla julgeoleku tagamisel põhineva eesmärgi ning

selgitanud, miks oli kooliruumide juures pistelise läbiotsimise teostamine kahel järjestikusel

päeval põhjendatud (kohtuvad erinevatest eluosakondadest pärit kinnipeetavad, kes

igapäevaselt muul ajal kokku ei saa ning oht keelatud esemete ja ainete liikumiseks vangla sees

on sedavõrd suurem). Vastustaja selgitustest nähtuvalt ei tehta selliseid läbiotsimisi

süstemaatiliselt, kuid sellise pistelise läbiotsimise eesmärk on tingitud vangla ja seal viibivate

isikute julgeoleku tagamise vajadusest. Eelduslikult põhineb sellise läbiotsimise planeerimine

teabel võimalikest ohtudest ning eesmärgil vanglas julgeolek tagada ja välistada kinnipeetavate

tervist kahjustavate ainete ning esemete sattumine nende kasutusse on põhjendatud ka

ennetavad, mitte üksnes tagantjärgi reageerivad tegevused.

11.4. Vanglateenistuse ettevõtluskeskuses tööstushoones töötavatele kinnipeetavatele toimunud

lahti riietumisega läbiotsimiste eesmärk on vangla selgituste kohaselt vältida keelatud esemete

ja ainete sattumine tööstushoonest eluosakonda (Pääsla ja kokkusaamiste üksuse juhi

selgitused, dtl 53). Kuni 3. juulini 2025, mil vangla muutis läbiotsimiste korraldust, toimus lahti

riietamisega läbiotsimine kõikide tööstushoones töötavate kinnipeetavate suhtes nende

tööpäeva lõpus enne eluosakonda naasmist. Esitatud selgitustest ega tõenditest ei ilmne, et

vastustaja oleks arvestanud neid läbiotsimisi toimetades igast konkreetsest kinnipeetavast

lähtuda võivat ohtu.

2 Õiguskantsleri 14.02.2014 arvamus nr 6-3/131329/1400717; RKHKo 25.09.2006, nr 3-3-1-49-06, p 11.

3-25-3300

11.5. Konkreetsemalt kaebaja puhul on vastustaja juba kohtueelselt kaebaja hüvitamisnõuet

lahendades märkinud, et kaebajat iseloomustavate andmete ja arvukate ettekannete põhjal oli

teda võimalik seostada keelatud ainete ja esemetega ning keelatud ainete tarvitamisega,

mistõttu esines põhjendatud kahtlus läbiotsimiseks lahti riietumisega (Viru Vangla 3. oktoobri

2025. a otsus nr 1-9/3-25/58-2, p 2.4; dtl 14-15).

11.6. Kohtupraktika järgi on kinnipeetava süstemaatilised lahti riietumisega läbiotsimised, mis

ei tugine konkreetsele ohule (ei tulene kinnipeetava käitumisest või erandlikust ohuolukorrast

vanglas), ülemäärased kontrollimeetmed ja kujutavad endast inimväärikust alandavat

kohtlemist (RKHKo 3-22-1384/55, p 27 ja seal viidatu praktika). Sagedane ja süstemaatiline

väljaspool eluosakonda töötavate kinnipeetavate lahti riietumisega läbiotsimine ei ole

proportsionaalne, sest ei ole seotud konkreetse ohuga (samas, p 29).

Lahti riietumisega läbiotsimist võib kohtupraktika kohaselt õigustada vanglale varem teadaolev

info, et kinnipeetaval on nt kavatsus kasutada vägivalda, kinnipeetavate käitumine viitab ohule

vangla julgeolekule või töö objektilt on tuvastatud keelatud esemete kadumine /viidatud otsus

asjas nr 3-22-3300, p 29).

Praeguse kaebuse lahendamisel ei ole määrav, kas õiguspärane oli igakordne läbiotsimine

pärast tööpäeva lõppu üleüldse, vaid et kas kaebaja puhul esinesid läbiotsimist õigustavad

asjaolud.

11.7. Vastustaja on vastuses kaebusele (p 3.17, dtl 48) loetlenud 16 ettekannet (dtl 55-70)

ajavahemiku 20. jaanaur 2023-13. juuni 2025 ( st enne vaidlusalust ajavahemikku ning selle

ajal) kohta, mille kohaselt leiti kaebaja juurest korduvalt esemeid, mis ei kuulunud temale või

mis kujutasid endast lausa vanglas keelatud või neile sarnaseid esemeid (korduvalt ravimid,

tundmatu pruun vedelik, nikotiiniplaaster, superliim, läbipaistev kotike valge pulbriga, teravaks

ihutud lusikas jm) ning osa esemete leidumine kaebaja juures seondub töötamisega

tööstushoones (nt kaks audiokaabli juhet, mille otsad olid tinaga joodetud). Kaebajale 19.

detsembril 2024 teostatud kiirtest näitas positiivset tulemust bensodiasepiinide suhtes.

Vastustaja esitatud ettekannete loetelust ilmneb, et ka pärast praeguse vaidlusega hõlmatud

ajavahemikku on kaebaja juurest leitud talle mittekuuluvaid või keelatud esemeid ning kahel

korral on tema uriinitest andnud positiivse vastuse opiaatide ja morfiini suhtes. Selline vanglale

teadaolev info kinnipeetava käitumise kohta on praegusel juhul ka talletatud vangla koostatud

ettekirjutuste näol nagu on oma praktikas oluliseks pidanuid Riigikohus (viidatud otsus asjas nr

3-22-1348, p 29). Tegemist ei ole pelgalt viitega vangla üldisemale julgeolekuvajadusele, vaid

dokumenteeritud teabega kaebaja käitumises korduvalt ilmnenud ohtudele. Kuigi vastustaja ei

saanud läbiotsimisi korraldades arvestada hilisemate juhtumitega (7 ettekannet ajavahemikus

11.juuli 2025-19. september 2025; dtl 71-78), annavad need siiski tunnistust kaebajale omasest

käitumismustrist ning kinnitavad vastustaja hinnangute paikapidavust kaebajast lähtuda võiva

ohu kohta.

11.8. Kuigi praegusel juhul ei ole selgunud, et kaebajat, kelle puhul võib vastustajaga nõustuda

temast lähtuda võiva ohu osas, oleks erinevalt mõnedest teistes töölt naasvatest kinnipeetavatest

läbi otsitud just temast lähtuda võiva ohu tõttu, ei saa kaebaja puhul tõelise ohu olemasolu

eitada ega tema suhtes kontrollimeetmeid ülemääraseks pidada. Riigikohus pidas viidatud

haldusasjas nr 3-22-1384 (otsuse p 30) määravaks, et vangla ei olnud pikemaajalise

preventiivsel eesmärgil kõiki töölt naasvaid kinnipeetavaid läbi otsides suutnud põhjendada, et

vähemalt mõni lahti riietumisega läbiotsimine oli viidatud asja kaebaja suhtes konkreetse ohu

ärahoidmiseks vajalik. Praegusel juhul oli vastustajal olemas teave korduvate juhtumite kohta,

mil kaebaja juurest leiti keelatud aineid või esemeid ning ka teadmine, et ta võib neid muu

hulgas tuua kaasa tööstushoones töötades.

3-25-3300

Tartu Ringkonnakohus on hiljutistes (hetkel veel jõustumata) lahendites leidnud, et kui

vanglalt ei nõutud kaebajate läbiotsimise kirjalikku põhjendamist, tuleb selle üle, miks

konkreetselt kaebajad vaidlusalustel kuupäevadel lahti riietumisega läbi otsiti, otsustada vangla

poolt vaide- ja kohtumenetluses esitatud seisukohti ja muid asjaolusid arvestades.

Kohtumenetluses tuleb hinnata seda, kas juhul, kui vangla oleks käitunud õiguspäraselt, st

langetanud iga isiku suhtes konkreetseid asjaolusid arvestava kaalutlusotsuse, oleks esinenud

asjaolud selle konkreetse isiku lahti riietumisega läbiotsimiseks või mitte (Tartu

Ringkonnakohtu 4. detsembri 2025. a otsus asjas nr 3-23-472 , p 13 ja 22. detsembri 2025.

a .otsus asjas nr 3-23-256, p 7).

Kuna kaebaja puhul oli juba enne läbiotsimisi vanglal olemas läbiotsimise põhjendatust

kinnitav teave, oleks läbiotsimise tagajärg kaebaja jaoks samasugune sõltumata, kas see toimub

lauskontrolli vormis või konkreetset teadaolevat ohtu silmas pidades. Kaebaja ei saanuks

eeldada, et tema varasem käitumine keelatud esemete ja ainetega ei seaks teda

julgeolekukaalutlustel kontrollimiseks tähelepanu alla.

11.9. Kohtule teadaolevalt ei ole kaebajale töölt naastes läbiotsimisi tehes neid

dokumenteeritud nii, et selgelt kajastuks igal konkreetsel juhul läbiotsimise ajendiks olnud

kaebajast lähtuda võiv oht. Samas ei saa ka ebapiisav dokumenteerimine muuta läbiotsimisi

õigusvastaseks olukorras, kus kaebajat iseloomustavad andmed tema käitumise ja harjumuste

kohta sisalduvad tema kohta koostatud korduvates ettekirjutustes. Nii Viru Vangla kui ka

Tallinna Vangla ja Tartu Vangla, kus kaebaja varem on viibinud, on keelatud esemete ja ainete

leidmist kaebaja juurest ning ainete kasutamist kinnitavate testide tulemusi dokumenteerinud

ettekannetes, mis on säilitatud ja esitatud ka praeguses kohtuasjas tõenditena. Seega on

kaebajast lähtuda võivale ohule osutavad asjaolud talletatud hilisemat kontrollimist

võimaldaval viisil nagu seda on peetud oluliseks viidatud otsuses asjas nr 3-22-1384 (p 29).

11.10. Eeltoodu põhjal leiab kohus, et kaebaja puhul ei saa kaebaja läbiotsimisi seoses koolis

käimisega ja tööstushoones töötamisega pidada nende põhjendatust arvestades õigusvastaseks

ega väärikust alandavaks kohtlemiseks. Kaebusega hõlmatud ajavahemikul toimunud

läbiotsimiste arv ei ole ka olnud võrreldava näiteks viidatud asjas nr 3-22-1384 käsitletud

juhtumiga, mil järjepidevate läbiotsimiste arv ületas väidetavalt 400 korda (otsuse p-d 3 ja 5.4).

12. Kaebaja väitel tekitasid inimväärikust alandavad protseduurid temas abituse tunnet,

ängistust ja stressi. Kaebaja sõnul on tema väärikust läbiotsimistel alandatud sellega, et tema

puhul ei kohaldatud osalist lahti riietumist, vaid ta pidi viibima täiesti alasti ning seejuures

kohustati teda tegema kükke. Kaebaja on arvamusel, et vastustaja on jätnud kasutamata vähem

invasiivsed meetodid (nt metallidetektor või kehaskänner).

12.1. VangS § 68 ega määrus nr 44 ei reguleeri detailselt, kuidas tagada läbiotsimine

inimväärikust austaval ja proportsionaalsel moel. VangS § 68 lg 1 ls 2.sätestab, et kinnipeetava

läbiotsimist teostavad temaga samast soost isikud. Määruse nr 44 § 31 lg 5 kohaselt võib

läbiotsimise tõhustamiseks kasutada metallidetektorit, riideid ja keha pealispinda

läbivalgustavat seadet ning muid tehnilisi vahendeid või sellekohase väljaõppe saanud

teenistuskoera. Seega on vanglal läbiotsimise viisi valikul teatud ulatuses kaalutlusõigus (vt ka

viidatud otsus asjas nr 3-22-1384, p 23).

12.2. Läbiotsimise mõju intensiivsus on erinevate läbiotsimisviiside puhul erinev (viidatud

otsus asjas nr 3-22-1384, p 23). Viidatud kohtupraktika kohaselt tuleb läbiotsimisel eelistada

kõige vähem invasiivset viisi, mis on eesmärgi saavutamiseks piisav, järgides inimväärikuse

põhimõtet ja õiguste olemust moonutamata (samas, p 25).

3-25-3300

Riigikohus on VangS § 68 kohaldades varasemas praktikas leidnud, et kõige vähem intensiivne

on läbiotsimine läbi riiete kompamise teel ja suuõõnsuse kontrollimine. Intensiivsema mõjuga

on vaadelda ja uurida alasti keha ilma läbiotsija ja läbiotsitava füüsilise kontaktita. Samas

märkis Riigikohus, et kõige intensiivsemat läbiotsimise viisi (kinnipeetava kehaõõnsuste

läbiotsimine) VangS § 68 lg 1 üldse ei võimaldagi (vt RKHKo 3-19-549/98, p-d 15, 20).

Kaebaja suhtes läbi viidud lahti riietumisega läbiotsimised kujutavad endast läbiotsimise

intensiivsemat liiki. Haldusasjas esitatud selgituste ja haldusasja tõendite pinnalt saab järeldada,

et seejuures välistatakse võimalikult maksimaalselt füüsiline kontakt läbiotsiva ametniku ja

läbiotsitava kinnipeetava vahel.

Lahti riietumisega läbiotsimise eesmärk on leida keha juurde peidetud aineid ja esemeid. Lahti

riietumisega läbiotsimiste osas on kohtupraktikas kujunenud seisukoht, et selle abinõu

intensiivsuse vähendamiseks tuleb võimaldada lahti riietumist kahes osas (eraldi esmalt üla- ja

seejärel alakeha), vältides nii täielikku alastiolekut. Vastustaja selgituste kohaselt on selliselt

korraldatud läbiotsimine ka Viru Vanglas ning läbiotsimisala juures on ka vastavad selgitavad

sildid. Pärast ühe kehapoole kontrolli lõppu võimaldatakse need riided selga tagasi panna.

Vastustajaga tuleb nõustuda selles, et kui kaebaja on ise otsustanud end täielikult lahti riietada,

on see olnud tema enda valik, mitte tingitud läbiotsimise korraldusest (üksuse juhi selgitused,

dtl 53).

Vastustaja on selgitanud, et läbiotsimine ei hõlma kehaõõnsuste kontrollimist, mis pole ka

lubatav vastavalt kehtivale õigusele ja kohtupraktikale. Sellist sekkumist ei ole praegusel juhul

ka tuvastatud. Seega on alusetud ka kaebaja toimingute põhjendamist taotledes esitatud väited

tema päraku kontrollimisest läbiotsimistel. Vastustaja selgituste kohaselt anti läbiotsimisel

kinnipeetavale korraldus avada suu, näidata kaenlaaluseid ja jalataldu ning teha tuli üks kükk.

12.3. Kaebaja on vastustajale ette heitnud, et läbiotsimistel ei ole kasutatud isiku privaatsust

vähem riivavaid vahendeid (kehaskänner, metallidetektor).

Määruse nr 44 § 31 lg 5 kohaselt võib metallidetektorit, riideid ja keha pealispinda

läbivalgustavat seadet ning muid tehnilisi vahendeid kasutada läbiotsimise tõhustamiseks.

Normi sõnastusest ilmneb, et tehnilised vahendid ei saa alati asendada muud läbiotsimise viisi

(sh lahti riietumisega läbiotsimine), vaid saavad neid võimalusel tõhustada. Ka vangla pääsla ja

kokkusaamiste üksuse juhi selgitustest (dtl 53) ilmneb, et valvur kontrollis seljast võetud

riideesemeid kompimise teel ning vajadusel kasutas ka metallidetektorit. Kui tegemist on

näiteks keelatud ainetega (ravimid, narkootilised või psühhotroopsed ained), mille peitmine

keha juurde on nende väikest kogust ja mõõtmeid arvestades hõlbus, ei ole tõenäoline, et lahti

riietumisega läbiotsimist koos keha liigutamisega (nt kükkide tegemine, kaenlaaluste

ettenäitamine) saaks täielikult asendada metallidetektor. Kaebaja juurest oli varsemalt leitud

keelatud aineid või tuvastatud nende kasutamist uriinitestiga, mis viitab sellele, et näiteks

piirdumine metallidetektori või muu tehnilise vahendiga ei pruugiks olla eesmärgi

saavutamiseks alati sobiv.

12.4. Nii kooli kui ka tööstushoone juures on läbiotsimine viidud läbi privaatselt nii, et

kõrvalistel isikutel toimingule juurdepääs puudub – läbiotsimine toimub kas eraldi ruumides

(kooli juures) või sirmidega eraldatud alal (tööstushoone juures), mis nähtub ka

videosalvestistelt (kooli osas dtl 89-91 ja tööstushoone puhul dtl 92-109.). Videosalvestistelt

nähtuv kinnitab ka vastustaja selgitust, et meessoost kinnipeetavate (sh kaebaja) läbiotsimist

viivad läbi meessoost ametnikud.

3-25-3300

12.4. Kaebuses kohtule ei ole kaebaja esitanud väiteid, et tema õigusi oleks täiendavalt

rikkunud läbiotsimise käigus teenistuskoera kasutamine ning kaebuse täienduses (dtl 25)

märgib ta üksnes teenistuskoera kasutamist 6. ja 7.veenruaril 2025 toimunud läbiotsimistel.

Vanglale esitatud kahju hüvitamise nõudes on kaebaja viidanud siiski teenistuskoera

kasutamisele teda solvaval moel (dtl 13). Vastava väljaõppe saanud teenistuskoera kasutamine

isikute läbiotsimistel (ennekõike narkootilist või psühhotroopsete ainete otsimiseks) on lubatav

tulenevalt VangS § 71 lg-st 5 ja määruse nr 44 § 31 lg-st 5. Vastustaja ametnik on teenistuskoera

kasutamise kohta selgitanud järgmist. Koerajuhtidele ei meenunud nendega peetud vestlustest,

et teenistuskoer oleks oma nina kaebaja tuharate vahele pannud. Teenistuskoer võis nuusutada

tuharate piirkonda. Keha piirkondade nuusutamine on osa teenistuskoera tööst ning selle

eesmärk on narkootiliste ainete avastamine. Kuigi teenistuskoera käitumine võib tunduda

ebamugav, on tegemist tööülesandega, mitte isikliku solvanguga. Lisaks on teenistuskoera

läbiotsimisel kasutamise kohta selgitatud, et see toimub ainult siis, kui kinnipeetaval on riided

seljas, mitte kui isiku keha on paljas. (dtl 53). Kaebaja väidetav privaatsuse rikkumine

teenistuskoera kasutamisel ei ole seega kinnitust leidnud.

13. Mittevaraline kahju on hüvitatav riigivastutuse seaduse (RVastS) §-des 7 ja 9 sätestatud

järgmistel tingimustel: avaliku võimu kandja (RVastS § 2 lg 1) peab olema tegutsenud

õigusvastaselt ja sellega rikkunud isiku õigusi avalik-õiguslikus suhtes; isikul peab olema

tekkinud kahju; avaliku võimu kandja õigusvastase tegevuse ja kahju vahel peab esinema

põhjuslik seos; isik peab olema eelnevalt ammendanud õiguskaitsevahendid, mida RVastS § 7

lg 1 kohaselt tuleb kasutada. Mittevaralise kahju rahalise hüvitamise puhul tuleb lisaks silmas

pidada, et seda võib nõuda üksnes juhul, kui süüliselt on alandatud inimese väärikust,

kahjustatud tervist, võetud vabadus, samuti kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse

rikkumise ning au või hea nime teotamise korral (RVastS § 9 lg 1). Eeltoodud sätete järgi

hüvitatakse mittevaraline kahju vaid juhul, kui avaliku võimu kandja õigusvastane tegevus oli

süüline.

Kohus on praegusel juhul arvamusel, et vastustaja tegevus kaebaja suhtes lahti riietumisega

läbiotsimisi toimetades ei ole olnud õigusvastane. Ülal viidatud õiguslikud alused ja

kohtupraktika võimaldavad isikute lahti riietumisega läbiotsimisi ning vastustaja on neid läbi

viinud selliselt, et meetme olemusest tulenevalt oleks isiku privaatsusesse ja kehalisse

puutumatusesse sekkutud vähimal võimalikul moel.

Kohus peab ülal tuvastatud asjaolude pinnalt vajalikuks rõhutada, et isegi kui põhimõtteliselt

saab kahelda läbiotsimiste korraldamise õiguspärasuses kõikide töölt naasvate kinnipeetavate

puhul üldises korras, on vähemalt kaebaja puhul tõendamist leidnud asjaolud, mis viitavad

temast lähtuda võivale ohule ning saavad olla läbiotsimist õigustavaks põhjuseks. Asjaolu, et

vastustaja ei ole loonud üheselt äratuntavat seost kõiki kinnipeetavaid hõlmava läbiotsimise

ning konkreetsemalt kaebaja puhul tuvastatud ohu vahel, ei muuda sellist alust olematuks ega

kaebaja lahti riietumisega läbiotsimist (viisil nagu see on toimunud) õigusvastaseks. Vastustaja

tegevus kaebaja läbiotsimistel ei ole toimunud tema väärikust alandaval moel ega ole talle

tekitanud hüvitamisele kuuluvat mittevaralist kahju. Seega ei ole täidetud RVastS § 7 lg-s 1

sätestatud eeldused kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks.

14. Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.

MENETLUSKULUD

15. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kaebus jääb rahuldamata, jääb kaebaja kantud menetluskulu (kaebuse esitamisel tasutud

riigilõiv) tema enda kanda.

3-25-3300

Vastustaja ei ole menetluskulude kandmist väitnud, kuid kulude olemasolul jäävad need HKMS

§ 109 lg 1 ls 4 alusel samuti tema enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Sirje Kaljumäe

kohtunik