2-25-3044/14 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Karina Kukkes

Otsuse tegemise aeg ja koht

9. jaanuar 2026, Võru kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-3044

Tsiviilasi

Bigbank AS-i hagi K.E vastu põhivõla 11 364 euro 08 sendi,

intressi, viivise ja sissenõudmiskulude saamiseks

Tsiviilasja hind

13 253 eurot 83 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Bigbank AS (registrikood 10183757), lepinguline

esindaja Leana Land

Kostja: K.E (isikukood XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

6. november 2025; edasi kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Mõista K.E-lt Bigbank AS kasuks välja kohtuotsuse tegemise aja seisuga sissenõutavaks

muutunud põhivõlgnevus 1171 eurot 80 senti.

3. Mõista K.E-lt Bigbank AS kasuks välja välja viivis põhivõlalt (1171 eurolt 80 sendilt)

alates kohtuotsuse jõustumisest kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras.

4. Mõista K.E-lt Bigbank AS kasuks välja tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhivõla

osamaksed alates maksetähtpäevale järgnevast päevast järgmiselt:

Maksekuupäev

Summa (eurodes)

15.01.2026

210

16.02.2026

210

16.03.2026

210

15.04.2026

210

15.05.2026

210

15.06.2026

210

15.07.2026

210

17.08.2026

210

15.09.2026

210

15.10.2026

210

16.11.2026

210

15.12.2026

210

15.01.2027

210

15.02.2027

210

15.03.2027

210

15.04.2027

210

17.05.2027

210

15.06.2027

210

15.07.2027

210

16.08.2027

210

15.09.2027

210

15.10.2027

210

15.11.2027

210

15.12.2027

210

17.01.2028

210

15.02.2028

210

15.03.2028

210

18.04.2028

210

15.05.2028

210

15.06.2028

210

17.07.2028

210

15.08.2028

210

15.09.2028

210

16.10.2028

210

5. Mõista K.E-lt Bigbank AS kasuks välja viivis tulevikus sissenõutavaks muutuvatelt

maksegraafiku tagasimaksetelt alates maksetähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla

tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

6. Jätta rahuldamata Bigbank AS-i põhinõue 3052 euro 28 sendi ulatuses. Jätta täielikult

rahuldamata Bigbank AS-i intressinõue (433 eurot 66 senti), viivisenõue (143 eurot 22

senti), lepingu haldustasu nõue (6 eurot) ning edasiulatuva viivise nõue seadusjärgset

määra ületavas osas.

7. Jätta menetluskuludest 70% K.E ja 30% Bigbank AS-i kanda.

2

8. Mõista K.E-lt Bigbank AS kasuks välja menetluskulud 637 eurot.

9. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates

otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks

tegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses

märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1. Bigbank AS (hageja) esitas 25. veebruaril 2025 Tartu Maakohtule K.E (kostja) vastu hagi,

milles palub mõista kostjalt enda kasuks välja 11 946 eurot 96 senti (tagastamata krediidisumma

11 364 eurot 08 senti, intress 433 eurot 66 senti, viivis 143 eurot 22 senti, lepingu haldustasu 6

eurot), samuti viivise põhivõlalalt (11 364 eurolt 08 sendilt) alates 26. veebruarist 2025 kuni

selle tasumiseni määras 11,50% aastas. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 16. detsembril 2022 tarbijakrediidilepingu nr CL-EEC-

22025499, mille alusel sai kostja laenu 15 000 eurot. Krediidisumma 15 000 eurot, millest

tasaarvestati lepingu sõlmimise tasu 300 eurot, maksti välja kostja kontole 19. detsembril 2022.

Kuni lepingu ülesütlemiseni on kostja tasunud 6388 eurot 20 senti. Hageja saatis 17. detsembril

2024 kostjale ülesütlemishoiatuse milles andis kostjale täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks.

Kuivõrd kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, ütles hageja lepingu

16. jaanuaril 2025 üles.

2. Kostja ei ole hagile vastanud.

KOHTU SEISUKOHT

3. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.

4. Praeguses asjas on hageja esitanud kostja vastu nõude tulenevalt poolte vahel 16. detsembril

2022 tarbijakrediidilepingust nr CL-EEC-22025499 (dtl 13 – 15, Euroopa tarbijakrediidi

standardinfo dtl 11 – 12; üldtingimused dtl 15 – 16). Lepingu alusel sai kostja 15 000 euro

suuruse laenu (dtl 19). Kostja kohustus laenu tagastama maksegraafiku (dtl 17 - 18) alusel.

5. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik

(laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen),

laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas

koguses ja sama kvaliteediga.

VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu

laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud.

3

VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

6. Vaidlust ei ole selles, et poolte oli sõlmitud tarbijakrediidileping VÕS § 402 lg 1 mõttes.

Hageja on oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja, kes andis laenu kostjale kui

füüsilisele isikule, kes tegi tehingu, mis ei seondunud tema majandus- ega kutsetegevusega

(VÕS § 1 lg 5). Tarbijakrediidilepingu puhul tuleb kohtul kontrollida krediidi kulukuse määra

(VÕS § 406), samuti seda, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet

(VÕS § 4034 p-d 1 ja 2 ning lg 2). Tarbijakrediidilepingu ülesütlemisele kehtivad ka piirangud.

Selliselt võib tarbijakrediidilepingu üles öelda juhul, kui kostja oli täielikult või osaliselt

viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja kostjale anti pärast seda edutult

vähemalt kahenädalane täiendav tähtaeg puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et

selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral öeldakse leping üles ja nõutakse

kogu võla tasumist (VÕS § 416 lg-d 1 ja 2).

7. VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva

krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud

viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse

määra enam kui kolm korda.

Lepingu kohaselt on krediidi kulukuse määr 13,4% aastas. Lepingu sõlmimise ajal (16.

detsembril 2022) oli Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuu kuue keskmine krediidiasutuste

poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 16,30% (krediidi kulukuse määr 30.

novembri 2022 seisuga 15,31% on avaldatud 22. detsembril 2022 ehk lepingu sõlmimise ajal ei

saanud sellest lähtuda). Seega ei ületa lepingujärgne krediidi kulukuse määr Eesti Panga

avaldatud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.

8. Järgnevalt analüüsib kohus seda, kas esialgne võlausaldaja on järginud vastutustundliku

laenamise põhimõtet. Selline kohustus tuleneb krediidiandjale VÕS § 4034 lg-st 1.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud omandama

teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja

hindama tarbija krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus).

Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate

asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Teabe saamise

kohustuse täitmiseks peab krediidiandja VÕS § 4034 lg 3 esimese lause järgi vajaduse korral

küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja peab teavet

koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate

maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku

suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma

tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49

lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Seega peab krediidiandja

tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta:

· tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension,

investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest,

üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p

1);

· tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse

korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad

regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena

(KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4);

· tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p

4

3);

· tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste

kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5).

Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust

iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või

krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt.

Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse

hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija

krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet

küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija

krediidivõimelisuse hindamiseks (vt Riigikohtu 24. novembri 2023 määrus tsiviilasjas nr 2-21-

13098, p 18).

9. Hageja on hagis selgitanud, et omandas teabe kostja varalise seisundi, regulaarse sissetuleku

ja teiste varaliste kohustuste kohta laenutaotlusele esitatud andmete, tema Maksu- ja Tolliameti

sissetulekute registri väljavõtte ajaloo alusel ja avalikest registritest saadud info alusel.

Laenutaotluses (dtl 31 – 35) märkis kostja oma sissetulekuks 1900 eurot (neto) tööandjalt

xxxxxxxxx. Hageja tuvastas Maksu- ja Tolliameti sissetulekute registri väljavõtte (dtl 36 – 41)

alusel, et kostja keskmine sissetulek viimase kolme kuu jooksul on olnud 1865 eurot.

Laenutaotluses märkis kostja oma kohustusteks 100 eurot.

Hageja kinnitas 6. novembri 2025 kohtuistungil, et hageja ei ole kostja konto väljavõtteid

küsinud.

10. Kohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud, et kostja (tarbija) kohta kogutud muu teave on

piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Hageja on esitanud kohtule laenutaotluse (dtl 31

– 35) ning Maksu- ja Tolliameti registri väljavõtte (dtl 36 – 41). Kuigi hageja on kindlaks

teinud kostja sissetuleku (1865 eurot kuus), ei ole ta kindlaks teinud kostja kohustusi. Hageja on

lähtunud kostja enda esitatud andmetest ning lugenud kostja kohustusteks 100 eurot.

Eelneva tõttu on kohus seisukohal, et esialgne võlausaldaja on vastutustundliku laenamise

põhimõtet rikkunud.

11. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lepingu osaline tühisus

kokkuleppelise intressi osas ning VÕS § 4034 lg 7 järgi loetakse sellisel juhul intressimääraks

VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud

intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab

tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning

need tarbijale teatavaks tegema.

Kohtupraktikas on leitud, et nimetatud sättest tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine,

vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu

hooldustasu). Samas ei vabane krediidisaaja viivise ja sissenõudmistasu maksmise kohustusest

(vt nt Tartu Ringkonnakohtu 17. juuni 2022 otsus tsiviilasjas nr 2-21-125271, p 9). Tasuna ei

saa VÕS § 4034 lg 7 ls 2 tähenduses käsitada viivist ega sissenõudmisega seotud kulusid, sest

tegemist ei ole krediidiga seotud tasu(de)ga, vaid õiguskaitsevahenditega kohustuste täitmise

tagamiseks (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 5. veebruari 2020 määrus tsiviilasjas nr 2-18-

134930, p 10).

12. Hageja on hagis toonud välja arvestuse olukorras, kus kohus asub seisukohale, et hageja on

rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Sellisel juhul on hageja nõue 8311 eurot 80

senti (krediit 14 700 eurot, milles on maha arvestatud tagasimaksed 6388 eurot 20 senti).

5

Kohus selgitas kohtuistungil, et hagis esitatud ümberarvutustes ei ole arvestatud, kas lepingu

ülesütlemise ajal oli kostja viivituses kolme maksega. Nimelt kehtivad tarbijakrediidilepingu

ülesütlemisele piirangud. Selliselt võib tarbijakrediidilepingu üles öelda juhul, kui kostja oli

täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja kostjale

anti pärast seda edutult vähemalt kahenädalane täiendav tähtaeg puudujääva summa tasumiseks

koos avaldusega, et selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral öeldakse leping

üles ja nõutakse kogu võla tasumist (VÕS § 416 lg-d 1 ja 2).

13. Hageja on 13. novembri 2025 menetlusdokumendis täpsustanud, et arvestades kõik kostja

maksed põhinõude katteks ei saa lugeda lepingut 16. jaanuaril 2025 kehtivalt üles öelduks,

kuivõrd selleks ajaks ei olnud kostja kolme üksteisele järgneva osamaksega viivituses.

Kohus nõustub hagejaga, et kuivõrd võlausaldaja on rikkunud vastutustundliku laenamise

põhimõtet, ei olnud kostja viivituses kolme järjestikkuse osamaksega ning ei seega ei olnud

VÕS § 416 lg-tes 2 ja 3 sätestatud eeldused lepingu ülesütlemiseks täidetud. Leping ei olnud

kehtivalt üles öeldud.

14. TsMS § 369 sätestab, et tulevase nõude täitmise hagi võib esitada juhul, kui on alust

eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Sel alusel saab muu hulgas esitada hagi ka

kinnistu või ruumi vabastamiseks tulevikus, kui nõude täitmine on seotud kindla tähtpäevaga,

samuti nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmist

tulevikus.

Hageja on tuginenud sellele, et viimane makse lepingust tulenevate kohustuste katteks laekus

13. jaanuaril 2025. Seega ei ole kostja kohtuotsuse tegemise ajaks aasta jooksul oma kohustusi

täitnud. Kohtu hinnangul on seega ka alust eeldada, et kostja ei täida oma kohustusi õigel ajal

ka edaspidi. Kohtuotsuse tegemise ajaks on sissenõutavaks muutunud osamaksed perioodi 15.

juuli 2025 kuni 15. detsember 2025 eest kokku summas 1171 eurot 80 senti (121,8 + 5 x 210).

Seega tuleb kostjalt mõista hageja kasuks välja kohtuotsuse tegemise aja seisuga sissenõutavaks

muutunud põhivõlg 1171 eurot 80 senti ning TsMS § 369 alusel sissenõutavaks muutuva

põhivõla osamaksed alates 15. jaanuarist 2026 vastavalt hageja menetlusdokumendis toodud

maksegraafikule.

15. Intressi märgib kohus järgmist. Intressi saab nõuda kuni lepingu ülesütlemiseni või selle

lõppemiseni, kuna intress on olemuslik tasu laenu kasutamise eest. VÕS § 4034 lg-st 7

tulenevalt saab hageja intressi VÕS §-s 94 sätestatud määras. Hageja ei ole kohtule uut intressi

arvestust esitanud. Eelnevat arvestades ei pea kohus võimalikuks hageja intressinõuet ka

rahuldada.

16. Viivise kohta märgib kohus järgmist.

VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär,

millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui

seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

Hageja ei ole kohtule uut viivise arvestust esitanud. Eelnevat arvestades ei pea kohus

võimalikuks hageja viivisenõuet ka rahuldada.

17. VÕS § 4034 lg-st 7 tulenevalt ei saa hageja nõuda kostjalt 6 euro suuruse haldustasu

väljamõistmist.

18. Eelneva tõttu mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja kohtuotsuse tegemise aja seisuga

6

sissenõutavaks muutunud põhivõlg 1171 eurot 80 senti ning TsMS § 369 alusel sissenõutavaks

muutuva põhivõla osamaksed alates 15. jaanuarist 2026 vastavalt hageja menetlusdokumendis

toodud maksegraafikule. Lisaks mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlalt

(1171 eurolt 80 sendilt) alates kohtuotsuse jõustumisest kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg

1 teises lauses sätestatud määras. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja ka viivise

sissenõutavaks muutuvatelt põhiosa summadelt alates maksetähtpäevale järgnevast päevast kuni

põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Kohus jätab rahuldamata hageja põhinõude 3052 euro 28 sendi ulatuses (11 364,08 - 8311,80).

Samuti jätab kohus rahuldamata hageja intressinõude (433 eurot 66 senti), viivisenõude (143

eurot 22 senti) ja lepingu haldustasu nõude (6 eurot). Kohus jätab rahuldamata hageja

edasiulatuva viivise nõue seadusjärgset määra ületavas osas.

19. Arvestades hagi rahuldamise ulatust (hageja nõuded olid kokku 11 946 eurot 96 senti ja

kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 8311 eurot 80 senti, seega rahuldab kohus hagi ca

70% ulatuses), jääb TsMS § 163 lg 1 alusel menetluskuludest 70% kostja ja 30% hageja kanda.

20. Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 910 eurot. Kostja ei ole menetluskulude nimekirja

esitanud. Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest ja seega on tegemist põhjendatud

kuluga. Seega tuleb kostjalt mõista hageja kasuks välja menetluskulud 637 eurot (910 x 0,70).

/allkirjastatud digitaalselt/

Karina Kukkes

kohtunik

7