2-25-16788/5 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Maili Riisenberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

8. jaanuar 2026, Viljandi kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-16788

Tsiviilasi

B2 Impact OÜ hagi M.P. vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Menetluse liik

Lihtmenetlus

Tsiviilasja hind

3611,14 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja B2 Impact OÜ (registrikood 11542046; aadress

Mustamäe tee, 16, XXX, 10617, XXX)

Hageja lepinguline esindaja Anzhela Ternikova (e-post

XXX)

Kostja M.P. (isikukood XXX; aadress XXX-, XXX; e-post

XXX)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Välja mõista kostjalt M.P. (M.P.) hageja B2 Impact OÜ kasuks põhivõlgnevus summas

90,53 eurot ning viivised perioodi 4.01.2025 – 8.10.2025 eest summas 7,44 eurot, kokku

97,97 eurot.

3. Välja mõista kostjalt M.P. hageja B2 Impact OÜ kasuks viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud määras tasumata põhinõudelt (90,53 eurolt) alates 9.10.2025 kuni põhinõude

täieliku tasumiseni, kuid kokku mitte enam kui põhinõude ulatuses.

4. Jätta rahuldamata ülejäänud hageja nõuded kostja vastu

5. Jätta menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest 3% ulatuses kostja M.P. ja

97% ulatuses B2 Impact OÜ kanda.

6. Rahuldada B2 Impact OÜ menetluskulude kindlaksmääramise avaldus.

7. Välja mõista kostjalt M.P. hageja B2 Impact OÜ kasuks menetluskuludena 13,65 eurot.

8. Välja mõista kostjalt M.P. hageja B2 Impact OÜ kasuks viivis menetluskuludelt (13,65

eurolt) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude

rahalist suurust kindlaksmäärava lahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.

9. Tuginedes TsMS § 442 lg 10 ei anna maakohus luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks.

10. Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte.

Edasikaebamise kord

Lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtus menetlusse

üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse

tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud

menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada

lahendit (TsMS § 637 lg 21).

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse;

kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6).

Asjaolud ja kohtu põhjendused

1. Hageja esitas 8.10.2025 kostja vastu hagi, milles palub mõista kostjalt enda kasuks välja

lepingust #20291224824 tulenev põhivõlgnevus 2646,55 eurot, intress 451,69 eurot ja

sissenõutavaks muutunud viivis 209,28 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

2. Hageja on esitanud hagis kostja vastu esitatud nõude kohta piisavalt andmeid ning tõendeid, et

nende alusel hagiavaldus rahuldada osaliselt. Kostjale on hagimaterjalid ja menetlusse võtmise

määrus kätte toimetatud e-posti teel 4.12.2025. Kostja tähtaegselt kohtule oma seisukohta esitanud

ei ole.

3. TsMS § 405 lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud

korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist

on varalise nõudega hagiga ja hagi hind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500

eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole.

4. Hagi hind on 3611,14 eurot ja kohus on tsiviilasja menetlenud lihtmenetluses vastavalt TsMS §

405 lg-le 1.

5. TsMS § 405 lg 1 p 9 alusel võib kohus jätta otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. TsMS §

444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes 1 nimetatud hagi

lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja

tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

6. Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja 13.10.2022 ESTO AS-ga krediidikontolepingu nr

#20291224824, mille alusel võimaldati kostjale krediidilimiiti 4000 eurot (dtl 18-23). Kostja oli

kohustatud tasuma ka intressi 39,90% aastas. Kokku on krediidiandja teinud kostjale väljamakseid

summas 4282 eurot (dtl 24-43). Hageja kinnitusel on kostja sooritanud tagasimakseid

krediidiandjale kokku summas 3691,47 eurot ning hagejale summas 500 eurot (dtl 5). ESTO AS

saatis kostjale 30.10.2024 lepingute lõpetamise hoiatuse koos täiendava tähtajaga võlgnevuse

tasumiseks, s.o hiljemalt 13.11.2024. Kuivõrd kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja

jooksul, ütles krediidiandja kostjaga sõlmitud lepingud üles 14.11.2024 (dtl 47-49). ESTO AS on

nõuded loovutanud hagejale 02.12.2024.

2(4)

7. Kohus on seisukohal, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Kohtupraktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt piisavaks

nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et

adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Ei saa lugeda piisavaks laenu taotlemisel täidetavast

küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja

tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu

8. novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p 55).

8. Hageja on kinnitanud kohtule, et krediidilepingu sõlmimisel lähtuti kostja enda esitatud

andmetest ning riiklikest registritest tehtud päringutele. Kostja kontoväljavõtet küsitud ega

analüüsitud ei ole. Kohtu hinnangul ei ole krediidiandja piisava hoolsusega kontrollinud kostja

krediidivõimet, sh kontrollinud kostja tegelikke kulusid ning finantskohustusi.

9. Eelneva tõttu leiab kohus, et krediidiandja on kostjale krediidi võimaldamisel rikkunud

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks

on lepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ning VÕS § 4034 lg 7 järgi loetakse sellisel

juhul intressimääraks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem

kokkulepitud intressimäärast. Kostjaga sõlmitud lepingu järgi pidanuks intress olema 39,90%

aastas, (vt dtl 18). VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär oli lepingu sõlmimise ajal 0%, mis on

kokkulepitud intressist madalam. Seega ei olnud krediidiandjal õigust kostjalt kokkulepitud intressi

nõuda. Tulenevalt eeltoodust jätab kohus hageja intressinõude täies ulatuses rahuldamata. Samuti ei

võlgne kostja tulenevalt VÕS § 4034 lg 7 teisest lausest hagejale muid tasusid.

10. Krediidiandja on võimaldanud kostjale krediiti kokku 4282 eurot (dtl 24-43), kohustusega

tasuda igakuiseid tagasimakseid 1/60 eelnenud kuu viimase päeva lõpu seisuga kasutusse võetud

krediidist, kuid vähemalt 10 eurot. Hageja kinnitusel on kostja sooritanud tagasimakseid

krediidiandjale kokku summas 3691,47 eurot ning hagejale summas 500 eurot (dtl 5). Põhinõude

suuruseks kujuneb seega 90,53 eurot (4282-3691,47-500), sest tulenevalt vastutustundliku

laenamise põhimõtte rikkumisest ei ole hagejal õigus nõuda kostjalt intresse ega ka muid tasusid.

11. Hageja palus ümberarvestuse kohaselt kostjalt välja mõista ka viivised alates kostja poolt

hagejale tehtud tagasimaksele järgnevast päevast, so alates 4.01.2025 kuni ümberarvestuse

esitamiseni so 24.10.2024 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohtu hinnangul tuleb

hageja viivisenõue rahuldada osaliselt, so summas 7,44 eurot, so perioodi 4.01.2025 – 8.10.2025 (so

kuni hagiavalduse esitamiseni) eest. Hageja ei ole hagiavaldust täiendanud 24.10.2025 vaid täitnud

kohtunõude, millega kohus palus täiendavaid selgitusi ja tõendeid vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimise osas.

12. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjena jäävad muud hageja nõuded kostja

vastu rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

13. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

14. Tulenevalt TsMS § 163 lg 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei

jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jätab menetluskulud tulenevalt

hagi rahuldamise ulatusest 3% ulatuses kostja ja 97% ulatuses hageja kanda.

15. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab

kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist

menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

3(4)

16. Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja hagiavalduses, millest nähtuvalt

koosnevad hageja menetluskulud riigilõivust summas 455 eurot. Kostja ei ole esitanud kohtule

andmeid, et ta oleks menetluskulusid käesolevas menetluses kandnud.

17. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal

hüvitada hagejale menetluskuludena 455 * 3% = 13,65 eurot.

18. TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude

suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline

suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Riisenberg

kohtunik

4(4)