2-19-2936/44 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

2-19-2936

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Alan Biin

Määruse tegemise aeg ja koht

Tsiviilasja number

09.01.2026, Tallinn

2-19-2936

Tsiviilasi

L. M. hagi M. U. vastu pärandvara koosseisu

tuvastamise nõudes

Tsiviilasja hind

Menetlustoiming

3500 eurot

Hagi läbi vaatamata jätmine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: L. M. (isikukood XXX, elukoht XXX), lepinguline

esindaja Olga Väina-Kesler (e-post: XXX)

Kostja: M. U. (isikukood XXX);

Kostja lepinguline esindaja: Vladimir Makarov (e-post:

XXX).

Asja läbivaatamine

08.01.2026 kohtuistung

RESOLUTSIOON

1. Jätta L. M. hagi M. U.i vastu pärandvara koosseisu tuvastamise nõudes läbi

vaatamata.

2. Jätta kostja menetluskulud hageja kanda ning hageja menetluskulud tema enda

kanda.

3. Määrata kostja menetluskulude suuruseks 915 eurot.

4. Välja mõista hagejalt L. M.lt kostja M. U.i kasuks menetluskulud 915 eurot.

5. Hageja on kohustatud menetluskuludelt (915 eurot) tasuma viivist VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras alates menetluskulusid kindlaksmäärava lahendi

jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.

6. Toimetada kohtumäärus pooltele kätte.

Menetluse taastamise ja edasikaebamise kord

Kui hagi jäeti läbi vaatamata, võib hageja taotleda 14 päeva jooksul, alates hagi läbivaatamata

jätmise määruse talle kättetoimetamisest, et sama kohus asja menetluse täielikult või osaliselt

taastaks, kui ta põhistab kohtule, et tal oli istungile ilmumata jätmiseks mõjuv põhjus ja et ta ei

2-19-2936

saanud sellest õigeaegselt kohtule teatada.

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest (TsMS § 661 lg 4). Määruskaebuse

esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.

Asjaolud ja määruse põhjendused

1. L. M. esitas 22.02.2019 hagi M. U.i vastu pärandvara koosseisu tuvastamise nõudes.

2. Kohus võttis hagi 28.03.2019 määrusega menetlusse. Kostja hagile tähtaegselt ei vastanud,

mistõttu rahuldas kohus hageja hagi kostja vastu 19.09.2019 tagaseljaotsusega.

3. Kostja esitas Harju Maakohtu 19.09.2019 tagaseljaotsusele 21.10.2019 kaja. Kohus jättis

kostja kaja 22.10.2019 määrusega käiguta ja kohustas kostjat kõrvaldama kaja puudused,

nimelt esitama õige seaduse nõuetele vastav kaja. Kostja kõrvaldas eelnimetatud puuduse

22.10.2019.

4. Kaja kohaselt palub kostja võtta kaja menetlusse, taastada tsiviilaja nr 2-19-2936 menetlus,

jätta hagiavaldus rahuldamata osaliselt ja jätta kõik menetluskulud hageja kanda.

5. Kohus uuendas 31.10.2025. a määrusega menetluse ja määras asjas eelistungi 08.01.2026.

a-ks.

6. Hageja lepinguline esindaja teatas 07.01.2026. a kohtule, et: „on sunnitud esindusõiguse

(volituse) tagasi võtma, kuna esindajal puudub võimalus võtta ühendust hagejaga.“

7. 08.01.2026. a eelistungil osales üksnes kostja ja tema lepinguline esindaja. Hagejat või

tema lepingulist esindajat istungil ei olnud, mõjuvast põhjusest, miks nad istungil ei osale,

kohut ei teavitanud.

Kostja esitas taotluse jätta hagi läbi vaatamata.

8. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 409 lg 1 p 1 kohaselt jätab kohus kostja

taotlusel hagi läbi vaatamata kui hageja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile.

Hageja poolt kohtule esitatud menetlusdokumentidest ei nähtu, et hageja oleks nõus kirjaliku

menetlusega või hagi läbivaatamisega ilma tema osavõtuta. Kostja ei ole hagi õigeks võtnud

ning hageja ei ole esitanud mõjuvaid põhjuseid kohtuistungile mitteilmumiseks. Esindaja

väide, et ta ei ole sidevahendi abil kliendiga ühendust saanud, ei ole asjakohane, sest lisaks

sidevahendi abil kliendiga kontakti saavutamiseks on esindajal võimalik minna kliendi

elukohta ja kliendiga kontakt taastada.

Eelnimetatud põhjustel rahuldab kohus kostja taotluse ja jätab hagi läbi vaatamata.

9. TsMS § 426 lg 1 kohaselt loetakse hagi läbivaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu

menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses

sama hagieseme üle kohtusse.

10. TsMS § 168 lg 2 järgi kannab hageja menetluskulud kui hagi jäetakse läbi vaatamata.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses,

millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita

2-19-2936

menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või

asja menetlus lõpetatakse.

TsMS § 174 lg 1 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel

vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega

seoses kulud tekkisid.

Kuna kohus jätab hagi läbi vaatamata hagejast tulenevatel põhjustel, siis tuleb kostja

menetluskulud jätta hageja kanda ning hageja menetluskulud tema enda kanda.

11. Kostja 08.01.2026. a menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja menetluskulud kokku

915 eurot. Arvestades kostja lepingulise esindaja tunnihinda ja märgitud töömahtu on need

menetluskulud kohtu hinnangul vajalikud ja põhjendatud. Kostja ei ole käibemaksukohuslane,

mistõttu tuleb menetluskulud kindlaks määrata koos käibemaksuga. Kohus rahuldab kostja

taotluse ja kohustab hagejat tasuma menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras alates lahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

/allkirjastatud digitaalselt/

Alan Biin

Kohtunik