2-25-14418/6 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

2-25-14418

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Mari-Ann Veiermann

Otsuse tegemise aeg ja koht

09.01.2026 Rakvere, kohtukantselei kaudu

Tsiviilasja number

2-25-14418

Hagi ese

OÜ B2 Impact hagi A. S. vastu võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

4646,64 eurot

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja: B2 Impact OÜ (registrikood 11542046, asukoht

Mustamäe tee 16 Tallinn 10617), lepinguline esindaja

Anzhela Ternikova

Kostja: A. S. (isikukood XXX, elukoht XXX)

Asja lahendamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta hagi rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud hageja kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv

sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude

kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280

eurot (TsMS § 178 lg 2).

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse

koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud

2-25-14418

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue

1.

03.09.2025 maakohtule esitatud hagis palub hageja kostjalt välja mõista lepingust nr XXX ja

selle lisadest tulenev põhivõlgnevus 3545,76 eurot, intress 287,92 eurot ja sissenõutavaks

muutunud viivise 418,07 eurot. Lisaks palub hageja kohtul kostjalt välja mõista VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras viivis põhinõudelt 3545,76 eurolt alates 04.09.2025 kuni

põhinõude rahuldamiseni. Samuti on hageja esitanud hagis kahju hüvitamise nõude summas 35

eurot kostjalt välja mõistmiseks. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulu (riigilõiv)

summas 560 eurot ja hüvitamisele kuuluvalt menetluskulult viivise väljamõistmist VÕS § 113 lg

1 teises lauses ettenähtud määras menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest.

Hageja taotleb, et kohtuotsus on viivitamata täidetav.

2. Hageja täpsustas kohtule esitatud 03.10.2025 menetlusdokumendis seoses puuduste

kõrvaldamisega, et esialgne krediidiandja on loovutanud kogu nõude pärast lepingu ülesütlemist

hagejale. Samuti sõnastas hageja ümber hagiavalduse p. 11 ja esitas selle uues redaktsioonis.

Hageja ei nõustunud kohtu seisukohaga, et esialgse krediidiandja poolt on rikutud

vastutustundliku laenamise põhimõtet, kuid esitas siiski ümberarvestuse (dtl 146, 147). Hageja

03.10.2025 ümberarvestuse kohaselt võlgneb kostja laenu põhiosa 588, 40 eurot, intresse

perioodil 28.08.24-20.05.2025 laenusummalt 9520 eurolt summas 254, 31 eurot, viiviseid

perioodil 21.05.2025 kuni 03.10.2025 tagastamata põhiosalt 588, 40 eurolt summas 22, 91 eurot

ja kahju hüvitamise nõude alusel 30 eurot.

3. Kohtule esitatud 17.10.2025 menetlusdokumendis puuduste kõrvaldamiseks, väidab hageja, et ei

saa aru, milliseid andmeid kohus E AS-lt hagejale nõude loovutamise lepingus soovib leida.

Hageja väidab, et hageja on kostjat korduvalt teavitanud loovutamisest. Hageja jääb 03.10.2025

esitatud ümberarvestuse juurde ja palub kohtul juhul, kui lepingut ei saa lugeda ülesöelduks,

välja mõista kostjalt hageja kasuks tulevikus sissenõutavaks muutuva võla põhiosa 588, 40

eurot, sellele lisanduva viivise ja seadusjärgse intressi.

4. Hagiavalduse kohaselt tulenevad hageja nõuded krediidikontolepingust nr XXX, mille kostja

sõlmis 14.04.2021 E AS-ga. Selle lepingu alusel sai kostja krediidilimiiti 2000 eurot, intressiga

39,9% aastas, krediidikulukuse määraga 57,73%, kogukuluga 4707,73 eurot ja väljavõtu tasuga

65,50 eurot (dtl 25, 26). Hageja suurendas kostja krediidilimiiti ja pooled sõlmisid selle kohta

04.07.2024 lepingu lisa 1 - krediidi summale 4000 eurot, intressiga 40,6% aastas,

krediidikulukuse määraga 49,08%, kogukuluga 5399,61 eurot, lepingu sõlmimise tasuga 30

eurot ja väljavõtu tasuga 0 eurot (dtl 39). 05.08.2024 sõlmisid samad pooled lepingu lisa 2

krediidi limiidi muutmiseks ning mille tulemusena jäi samaks intress 40,6% aastas,

krediidikulukuse määr muutus 49,9%, kogukulu muutus 5444,59 eurole ja väljavõtu tasu oli 0

eurot, lepingu sõlmimise tasu 30 eurot (dtl 54). Kokku tegi esialgne krediidiandja kostjale

ülekandeid kokku 9520 eurot, mida hageja täpsustas oma 03.10.2025 menetlusdokumendi p. 3

(dtl 146).

5. Hagiavalduse aluse ja selle lisade kohaselt jättis kostja kokkulepitud aegadel oma rahalised

kohustused täitmata, mistõttu edastas esialgne krediidiandja 05.05.2024 krediidikontolepingu nr

XXX ülesütlemise hoiatuse, määrates kostjale täiendava tähtaja 19.05.25 seisuga 05.05.2025

lepingu alusel tekkinud koguvõla 461,20 eurot tasumiseks (dtl 125). Samas hoiatuses selgitati

kostjale, et kui kostja täiendava tähtaja jooksul võlgnevust ei tasu, muutuvad lepingu

ülesütlemisega sissenõutavaks kõik lepingust tulenevad kostja rahalised kohustused laenujäägi

3545,75 euro näol, millele lisanduvad kogunenud lisatasud.

6. Hagiavalduse lisaks 8 on hageja 02.06.2025 nõudekiri nõudenumbriga 923380, milles teatab

hageja kostjale, et on vastavalt hageja ja E AS vahel sõlmitud nõude loovutuse lepingule

2-25-14418

omandanud nõude kostja vastu, mis tuleneb kostja ja E AS vahel sõlmitud lepingust. Nõudekirja

alusel nõuab hageja kostjalt sissenõutavaks muutunud võlgnevust summas 4280, 52 eurot ning

kohustab kostjat tasuma summa hiljemalt 09.06.2025 (dtl 128). Nõudekirja kohaselt koosneb

viidatud summa kostja käsutusse antud krediidi summast 3545,76, intressist summas 589,05

eurot, viivisest 90,71 eurot, nõudekuludest 50 eurot ja muudest kuludest 5 eurot (dtl 129).

7.

11.08.2025 on hageja edastanud kostjale pretensiooni nõudenumbriga 923380, millest tuleneb,

et hageja on teavitanud nõudekirjaga kostjat E AS poolt edastatud võlast ning et kostja ei ole

võlgnevust hoolimata korduvatest meeldetuletustest tasunud (dtl 130). Pretensioonis on hageja

kostjale andnud tähtaja 19.08.2025 võlgnevuse tasumiseks hageja arvelduskontole (dtl 130).

19.08.2025 on hageja edastanud kostjale hagihoiatuse nõudes võlgnetava summa 4720,10 eurot

tasumist hiljemalt 27.08.2025 vastasel juhul esitab hageja hagi kostja vastu kohtusse (dtl 131).

Kostja seisukoht

8. Kostja hagile ei vastanud, kuigi hagiavaldus koos lisadega ja hagi menetlusse võtmise

määrusega on kostjale kätte toimetatud ning kostjale oli antud tähtaeg hagiavaldusele vastuse

esitamiseks (dtl 166).

Kohtu põhjendused

9. Kohtu hinnangul on pooltevaheline võlasuhe kvalifitseeritav tarbijakrediidilepinguna VÕS §

402 lg 1 mõttes.

10. Hagiavaldusest ja selle lisadest nähtub, et kostja vastu esitatud nõue tuleneb 14.04.2021

krediidikontolepingust nr XXX ja selle lisadest 1 ning 2 (dtl 3, 25, 39, 54). Nii

krediidikontoleping kui ka selle lisad on sõlmitud E AS ja kostja vahel. Seega on esialgne

krediidiandja E AS.

11. Esmalt tuleb kohtul lahendada küsimus, kas kostja vastu esitatud nõue kuulub hagejale või mitte

ehk kas õige hageja on pöördunud kostja vastu esitatud nõudega kohtusse.

12. Tarbijakrediidilepingutest tulenevates vaidlustes on asja läbivaatavale kohtule pandud Euroopa

Liidu õiguse (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2023/2225, 18. oktoober 2023, mis

käsitleb tarbijakrediidilepinguid ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2008/48/EÜ. – ELT

L, 2023/2225, 30.10.2023, ELI:

http://data.europa.eu/eli/dir/2023/2225/oj) või ka

maksejõuetusavalduse esitanud isiku võlgnevuste aluseks olevate tarbijakrediidilepingute

kohtulik kontroll (FIMS § 25 lg 4) ja siseriikliku õiguse, kui ka asjakohase kohtupraktika

kohaselt laiaulatusliku ja omaalgatusliku kontrolli (ex officio) teostamise kohustus laenusaajate

õiguste kaitse raames (EKo 05.03.2020, C-679/18, OPR Finance s. r. o. vs. GK, p 46-

liikmesriigi kohtute omaalgatusliku kontrolli teostamise kohustus tarbijate kaitsel

krediidilepingute puhul; EKo 20.09.2023, C-582/23, p. 42, 55, 56, 58). Sellest johtuvalt leiab

kohus, et seoses esialgse krediidiandja poolt tarbijakrediidi võlasuhtest tekkinud nõuetega

krediidisaaja vastu ja nende loovutamisega kolmandale isikule, on kohus kohustatud

omaalgatuslikult kontrollima ka krediidisaaja vastu hagiga kohtusse pöördunud ja väidetavalt

nõuded omandanud isiku nõude omandamise asjaolusid ja hankima selle kohta ka tõendid.

Kohus leiab ka seda, et sellesisuline kohtu omaalgatuslik kontrolli kohustus laieneb

olukordadele, kus kostja hagile ei vasta või vastab aga ei esita vastuväidet muuhulgas nõude

loovutamise osas (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098, p 25). Kohus on seisukohal, et ka juhul,

kui kostja vastab hagile midagi selgelt omaks võtmata, siis ei saa kostja omaksvõttu ühegi

asjaolu, sealhulgas nõude loovutamise osas, eeldada. Seega peab kohus lähtuma sellest, et kostja

vaidleb kõigele sealhulgas nõude loovutusele vastu. Eeltoodust johtuvalt peab kohus hindama

kõiki hageja väiteid sh nõude loovutamise kohta ning seega peab hageja tõendama kohtule, et on

omandanud kostja suhtes nõuded (TsMS § 363 lg 1).

13. Kohus leiab, et suur osa nõudeid tarbijakrediidisaajate vastu, mida soovitakse maksma panna

2-25-14418

kohtumenetluses, on esitatud hagiavalduses ja/või selle lisades või muudes

menetlusdokumentides üldsõnalise hageja faktiväite-nõuded kostja vastu on omandatud

loovutuse teel-alusel. Seejuures esineb ka olukordi, kus väidetavaid tarbija vastu nõuete

loovutusi toimub korduvalt ning nõuete loovutust tõendavaid dokumente koos selgesõnalise

nõude koosseisu, nõude aluse, sissenõutavaks muutumise, samuti kas nõudeid on loovutatud

osaliselt või täielikult väidetavad nõude omajad kohtule ei esita. Seega kuivõrd ka Euroopa

Kohus on korduvalt oma lahendites rõhutanud kohtu omaalgatusliku kontrolli kohustus

tarbijakrediidi vaidlustuses, siis rõhuasetuse olemusest lähtuvalt laieneb see kohtu hinnangul

kõigile tarbijakrediidi vaidluse menetluslikele või õiguslikele aspektidele sh kohustus tagada

krediidisaaja õiguskaitse, mis kohtu hinnangul hõlmab kohustust kaitsta krediidisaajat alusetute

ja ebaselgete nõuete eest, õiguskindluse põhimõtte tagamine kohtuasjades ja kohtumenetluse

nõuetekohane läbiviimine. Nõude loovutamise asjaolude ja tõendite hindamise kohtulik kontroll

tagab selle, et nn ebaõige hageja ei saaks panna tarbijast krediidisaaja vastu nõudeid, mille

kuuluvus hagejale ei ole leidnud vaieldamatult tuvastamist. Samuti on sellise kontrolli

eesmärgiks kaitsta tarbijast krediidisaajat uue kohtumenetluse eest samade nõuete osas, mis on

maksma pandud esialgse krediidiandja poolt ehk et erinevad isikud ei esitaks ühest ja samast

võlasuhtest sissenõutavaks muutunud nõudeid sama kostja suhtes.

14. Eeltoodust johtuvalt leiab kohus, et eriti tarbijakrediidivaidlustes on kohus kohustatud

selgitamiskohustuse raames selgitama hagejale juba enne hagi menetlusse võtmist, kohustust

esitada ammendavalt kõik asjaolud nõude loovutamise kohta ja esitada selle kohta ka tõend

kohtule. Kohus on seda kohustust hageja osas täitnud (vt otsuse p. 18). Hageja on väitnud oma

17.10.2025 menetlusdokumendi p. 1 (dtl 163), et talle on arusaamatu, milliseid andmeid kohus

soovib nõude loovutamise lepingus leida. Samuti on hageja väitnud, et kostjat on korduvalt

teavitatud nõude loovutusest ja pärast nõude loovutamist on hageja täitnud hagejale seadusega

sätestatud võlgniku teavituse kohustuse vastaval määral (vt KIOS § 59). Eelviidatu võimaldab

kohtul teha järelduse, et ei ole kahtlust selles, et hageja väidetud tegevus (üldsõnalised väited ja

selgitused-vt kohtuotsuse p. 19) ei vasta ka KIOS § 59 lg 1 toodule ja sama sätte eesmärgile

ning ei saa asendada hageja menetluslikku kohustust põhjendada ja tõendada nõuete

omandamine kostja vastu kooskõlas VÕS sätetega.

15. Kohus märgib siinjuures, et kohus on selgitanud hagejale kui väidetavale nõuete omajale

18.09.2025 kohtumääruse resolutsiooni p. 1.1 (dtl 140) kui ka 09.10.2025 kohtumääruse

resolutsiooni p. 1.1 hagejale kohustust tõendada nõudeõigust kostja vastu (dtl 159).

16. Viimati selgitas kohus 09.10.2025 kohtumääruse põhjendava osa p. 3 hagejale, et kuivõrd

hagiavalduse aluse kohaselt on hageja nõuete aluseks esialgse võlausaldaja E AS ja kostja vahel

14.04.2021 sõlmitud krediidikontoleping nr XXX ning 04.07.2024 (hagiavalduses ekslikult

kirjas 04.04.2024) sõlmitud lepingu lisa 1 ja 05.08.2024 sõlmitud lepingu lisa 2 ning hoolimata

sellest, et ka hagiavaldusest tuleneb, et hageja on omandanud nõude loovutamise korras nõuded

kostja vastu E AS-lt, siis ei tulene hagiavaldusest mingeid täpseid andmeid selle kohta, millal

nõuete loovutamine aset leidis, millistest kostjaga sõlmitud ja väidetavalt kostja poolt rikutud

võlasuhetest tulenevad nõuded kas osaliselt või täielikult on E AS poolt hagejale loovutatud (dtl

160). Samuti selgitas kohus, et hagejal on kohustus tõendada nõuete loovutamise fakti kohtule

(TsMS § 363 lg 1, § 229 lg 1, 230 lg 1). Kohus asus 09.10.2025 kohtumääruse põhjendava osa

p. 3 seisukohale, et hageja selgitustest ei piisa kohtu poolt nõutud teabe ja nõuete loovutamise

tehingu tõendamiskohustuse täitmise asendamiseks. Kohus leiab ka, et hageja selgitused on

üldist laadi.

17. Kohus on seisukohal, et kuigi hageja on väitnud, et ta on nõude loovutamise lepingu sõlminud,

siis oleks hageja saanud kerge vaevaga lepingudokumendi kohtule esitada või hankida esialgselt

krediidiandjalt nõude loovutamise kohta kirjalikus vormis kinnituse. Selleks on kohus määranud

kahel korral hagejale vaidlusaluse menetlustoimingu tegemiseks tähtaja, kokku 24

kalendripäeva, kuid sellest hoolimata ei täitnud hageja kohtu korraldusi. Samuti ei ole

2-25-14418

käesolevas asjas esitatud kohtule tõendeid selle kohta, et esialgne krediidiandja on kostjat

kirjalikult teavitanud sellest, et tema vastu olemasolevad nõuded on loovutatud hagejale ja see

teade on kostjale kätte toimetatud.

18. Eeltoodust johtuvalt on kohus seisukohal, et kohtule esitatud hagiavaldusest ja selle lisadest, kui

ka hageja 03.10.2025 ja 17.10.2025 esitatud menetlusdokumentidest ei tulene väidetavalt E AS

poolt kostja vastu nende vahelisest võlasuhtest tulenevate nõuete loovutamise aluseks olevaid

asjaolusid ja asjaolusid tõendavaid dokumente. Hageja on kohtule esitanud hagi lisa 7 (dtl 125),

milles muuhulgas teavitati võlgnikku, et krediidiandjal on õigus anda nõue üle inkassofirmale

ning lisa 8 koosseisus 02.06.2025 nõudekirja (dtl 128), millega hageja teavitab kostjat, et on

omandanud kostja vastase nõude. 03.10.2025 menetlusdokumendis on hageja selgitanud, et

krediidiandja on loovutanud kogu nõude pärast lepingu ülesütlemist.

19. TsMS § 363 lg 1 tulenevad hagiavaldusele esitatavad nõuded ning selle lõike 1 p-de 1-3 tuleneb

hageja kohus esitada hagiavalduses selgelt väljendatud nõue, esitada hagi aluseks olevad

faktilised asjaolud ja neid tõendada. TsMS § 230 lg 1 on hagejal eeltoodud asjaolu ehk nõude

kuuluvuse osas tõendamiskoormis ning sellega on seotud ka asjaolu, kas õige hageja on

kohtusse pöördunud. Nõude loovutamiseks on vajalik nõude omaja ehk esialgse krediidiandja E

AS poolt õiguslikult siduva tahteavalduse tegemist kas nõude loovutamise lepingu või nõude

loovutamise kohta kinnituse andmise näol (VÕS § 164, 168 lg 2). Kohus rõhutab, et hagejal on

kohustus esitada kohtule tõeseid faktiväiteid ja faktiväited peavad olema piisava

detailsusastmega ning need peavad tulenema kohtule esitatud tõendist. Seega oli hagejal

tulenevalt TsMS §§-dest 363 lg 1, 229 lg 1, 230 lg 1 kohustus esitada kohtule kas nõude

loovutamise leping või esialgse krediidiandja nõude loovutamise kohta antud kirjalikus vormis

kinnitus (Tartu Ringkonnakohtu 01.07.2022 otsus asjas 2-21-112397 p. 10; Tallinna

Ringkonnakohtu 02.09.2025 otsus asjas nr 2-23-112597 p. 7.2). Hagejat on menetluses

esindanud õigusteadmistega esindaja, kuid sellest hoolimata on kohtumenetluses hagi rahaliste

nõuetega kostja vastu, kuid kohtu hinnangul on hageja nõudeõigus kostja vastu tõendamata.

20. Lisaks eeltoodule ei võimalda menetlusõigus hageja asendamist, mis tähendab, et kohtul on

käesoleval juhul ainus võimalus jätta hageja hagi rahuldamata, kuivõrd hagejal puudub

nõudeõigus kostja vastu. Õigel hagejal on õigus esitada hagi kostja vastu. Neil põhjendustel ei

hinda kohus kohtule hagis esitatud põhi- ja kõrvalnõuete maksma panekuks vajalike

nõudenormist tulenevaid nõude rahuldamise eelduseid tarbijakrediidilepingu osas ning

tarbijakrediidilepingu, kui ka selle ülesütlemise kehtivust.

21. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagi rahuldamata. Kuivõrd hagi jääb rahuldamata, siis jääb

rahuldamata ka hageja taotlus, et kohtuotsus on viivitamata täidetav.

Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse kindlaksmääramine

22. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

23. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks tehti otsus. Sellest

tulenevalt jäävad menetluskulud hageja kanda. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole kostjal

menetluskulusid tekkinud, seega puudub alus kostja menetluskulude väljamõistmiseks hagejalt.

Mari-Ann Veiermann

Kohtunik

/digitaalselt allkirjastatud/

2-25-14418

Tartu Ringkonnakohtu 15.01.2026 kohtumääruse

RESOLUTSIOON:

1. Keelduda tsiviilasjas nr 2-25-14418 A. S.i Viru Maakohtu 9. jaanuari 2026. a otsuse peale esitatud

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest.

2. Lugeda apellatsioonkaebus A. S.ile tagastatuks.

3. Jätta apellatsioonkaebuse esitamisega seotud menetluskulud A. S.i kanda. Rahaliselt

kindlaksmääratavad menetluskulud apellatsioonimenetluses puuduvad.

09.01.2026 kohtuotsus 2-25-14418 jõustus 31.01.2026 Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega.

Lea Herne

referent

/digitaalselt allkirjastatud/