3-25-4591/7 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Villem Lapimaa, Maret Altnurme ja Virgo Saarmets

Määruse tegemise aeg ja koht

09.01.2026, Tallinn

Haldusasja number

3-25-4591

Haldusasi

Terve Eesti Koostöökoda MTÜ kaebus tühistada

Keskkonnaameti kaevandamisluba ja vaideotsus

Menetlusosalised

Kaebaja – Terve Eesti Koostöökoda MTÜ, esindaja

adv Kristjan Kers

Vastustaja – Keskkonnaamet, esindaja Evelyn Jallai

Kolmas isik – AS TREV-2 Grupp, esindaja Kätlin

Hinnov

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 23.12.2025 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Terve Eesti Koostöökoda MTÜ määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta Terve Eesti Koostöökoda MTÜ määruskaebus menetlusse.

2. Jätta Terve Eesti Koostöökoda MTÜ määruskaebus rahuldamata ning Tallinna

Halduskohtu 23.12.2025 määruse resolutsiooni p 2 muutmata.

3. Jõustunud määrus avaldada arvutivõrgus tervikuna.

Selgitus

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul, arvates määruse

kättetoimetamisest (HKMS § 121 lg 4 ning § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Keskkonnaamet (KeA) andis 07.10.2025 korraldusega DM-129311-64 AS-le TREV-2

Grupp keskkonnaloa nr KL-523026 Künka kruusamaardla Künka IV liivakarjääri

mäeeraldisel kaevandamiseks kehtivusega 5 aastat. MTÜ Terve Eesti Koostöökoda ja MTÜ

Hoiame Loodust esitasid korralduse peale vaide, mille KeA jättis 14.11.2025 vaideotsusega

rahuldamata.

2. Terve Eesti Koostöökoda MTÜ esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus

kaevandamisloa ja vaideotsuse tühistada.

3. Tallinna Halduskohus tagastas 23.12.2025 määrusega (resolutsiooni p 2) kaebuse.

3-25-4591

Kaebus tuleb tagastada halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna

kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus.

Kaebaja põhikirjaliseks eesmärgiks ei ole keskkonnakaitse. Kaebaja põhikirja p 1 sätestab:

„Terve Eesti Koostöökoda MTÜ, asub Eestis [---], eesmärgiga koondada sarnaselt mõtlevaid

inimesi ehk inimesi, kes seisavad põhiõiguste ja isikuvabaduste eest, tehes seda kooskõlas

Eesti Vabariigi põhiseadusega“. Muid eesmärke kaebaja põhikirjas nimetatud pole.

Eesmärgist koondada inimesi, kes seisavad põhiõiguste ja isikuvabaduste eest, saab tuletada

eesmärgi kaitsta inimeste põhiõigusi ja isikuvabadusi. Sellest ei ole aga võimalik tuletada

eesmärki kaitsta muid põhiseadusega kaitstavaid väärtusi, sh maapõueressursse ja

looduskeskkonda (vt põhiseaduse §-d 5 ja 53).

Riigikohus on selgitanud, et kuigi keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 30 lg-st 2

tuleneb keskkonnaorganisatsiooni (KKO) õigus kohtusse pöörduda, seab säte KKO

kaebeõigusele ka piirangud. Lisaks sellele, et vaidlustatud haldusakt või toiming peab olema

seotud organisatsiooni keskkonnakaitseliste eesmärkide või tegevusvaldkonnaga, peab

nendega seonduma ka KKO kaebuse alus (Riigikohtu otsus asjas nr 3-16-1472, p 17).

Praegusel juhul see nii ei ole. Kaebuse väited, mis puudutavad vaidlustatud otsuse

materiaalset õiguspärasust, piirduvad ulukite liikumisteede säilitamise, samuti nahkhiirte ja

kahelehise käokeele kaitse tagamise vajadusega. Nendel argumentidel ei ole seost inimeste

põhiõiguste (nt õigus tervise kaitsele või eraelu puutumatusele) kaitsega. Vaidlustatud otsuse

formaalne õigusvastasus tuleneb kaebaja hinnangul sellest, et menetluse algatamise kohta jäeti

avaldamata teade kohalikus ajalehes (KeÜS § 47 lg-d 1 ja 2). Ka leiab kaebaja, et KeA jättis

ekslikult algatamata keskkonnamõju hindamise (KMH). KMH tegemise ja teate avaldamise

vajadust põhjendab kaebaja põhjavee ja elurikkuse kaitse eesmärgil esitatud argumentidega,

mis ei seondu kaebaja põhikirjaliste eesmärkidega. KeA leiab õigesti, et väide, et

kaevandamisega seondub oluline avalik huvi, kuna kaevandus teenindab Rail Balticu

ehitamist, pole asjakohane. KeÜS § 47 lg 2 teise lause kontekstis tuleb hinnata avalikku huvi,

mis seondub kavandatava tegevusega kaasneva keskkonnahäiringu või keskkonnariskiga.

Seoses kohalikus ajalehes kaevandamisloa menetluse kohta teate avaldamise vajadusega

väidab kaebaja paljasõnaliselt, et kaevandamine mõjutab kohalike elanike igapäevaelu. Ühtki

seda väidet põhjendavat argumenti pole esitatud. Kaebuse põhjendused piirduvad elurikkuse

kaitseks esitatutega. Eeltoodu põhjal ei anna alust kaebeõigust tunnustada ka kaebuse

argumendid, mis puudutavad avalikkuse kaasamise võimalikku õigusvastasust.

Kaebaja väidab paljasõnaliselt, et tema liikmed elavad Kohila vallas. Isegi kui see nii on, ei

saa kaebaja kaitsta kolmandate isikute, sh oma liikmete subjektiivseid õigusi (vt HKMS § 44

lg 2). KKO kaebeõigus on ette nähtud avalike huvide kaitseks. Kui kaevandamisluba rikub

kaebaja liikmete subjektiivseid õigusi, oli neil võimalik luba ise vaidlustada. Liiati ei saaks

ulukite liikumisteede ja kaitsealuste liikide kaitse abil kaitsta konkreetsete piirkonnas elavate

inimeste subjektiivseid õigusi. Kohtunõudele esitatud vastuses toodud väide, et kaevandamine

mõjutab kaebaja liikmete põhiõigusi müra ja tolmu leviku tõttu, on otsitud, paljasõnaline ning

konkreetsete olude ja asjaoludega seostamata.

Riigikohus leidis asjas nr 3-21-1360, et KeÜS § 31 lg 2 kohaselt peetakse keskkonnakaitse

edendamiseks ka keskkonnaelementide kaitset inimese tervise ja heaolu tagamise eesmärgil.

Sellest tuleb järeldada, et KeÜS kohaselt ei loeta KKO-ks üksnes selliseid ühendusi, kes n-ö

kaitsevad loodust tema enda pärast, vaid ka ühendusi, kelle sihiks on inimeste elukeskkonna

parandamine keskkonnakaitse abil. Sellistel eesmärkidel võivad muu hulgas tegutseda

kohaliku kogukonna huve esindavad ühingud, kes soovivad parandada piirkonna elukvaliteeti

(p 15). Isegi kui tunnustada kaebaja põhikirjalise eesmärgina ka kohalike elanike põhiõiguste

kaitset, ei nähtu kaebusest põhjendusi, millest saaks järeldada, et kaevandamine praegusel

2(4)

3-25-4591

juhul selliseid õigusi rikuks. Seega ei anna Riigikohtu kõnealune seisukoht alust tunnustada

praegusel juhul kaebaja kaebeõigust. Kohus leiab siiski, et kaebaja põhikirjaline eesmärk on

liiga avaralt sõnastatud selleks, et tunnustada sarnaselt Riigikohtu lahendis nimetatud

linnaosaseltsiga kaebaja tegevuse eesmärgina konkreetse piirkonna kogukonna elukeskkonna

hoidmist.

KKO kaebeõigust puudutavaid õigusnorme ei tohi küll tõlgendada kitsendavalt, kuid see ei

tähenda, et kaebaja kaebeõigust tuleks praegusel juhul tunnustada. Kaebaja põhikirjalised

eesmärgid ei vasta nõuetele, mida KeÜS § 31 kaebeõiguse tunnustamiseks ette näeb, ega

lange kokku kaebuse alusega. See, et KeA tunnustas kaebaja õigust esitada korralduse peale

vaie, ei piira kohtu õigust hinnata kaebaja kaebeõigust kohtumenetluse raames (HKMS § 4 lg

4).

4. Terve Eesti Koostöökoda MTÜ esitas Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse

halduskohtu 23.12.2025 määruse peale.

KKO kaebeõiguse norme tuleb Århusi konventsioonist1 tulenevalt tõlgendada laiendavalt.

Keskkonnakaitse ei pea olema organisatsiooni ainsaks eesmärgiks. Kaebaja põhikirjas on

kirjas põhiseaduslike õiguste kaitse eesmärk. Põhiõigused on seotud muu hulgas

keskkonnaga. Bioloogiline mitmekesisus on osa igaühe õigusest puhtale keskkonnale.

Üldsusel on õigus osaleda keskkonnaotsuste tegemisel. Kaebaja veebilehel ja Facebooki

kontol on kajastatud kaebaja tegevus kaevandamisloa vastu. Õiguste rikkumist tuleb hinnata

kohtuotsuses.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Määruskaebus tuleb võtta menetlusse.

6. Halduskohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust

seda tühistada.

7. Kaebaja tugineb siinses asjas oma õiguste rikkumise põhistamisel üksnes sellele, et ta on

KKO KeÜS § 30 lg 2 ja § 31 lg 1 p 1 tähenduses. KeÜS § 30 lg-st 2 tuleneb, et kui KKO

vaidlustab haldusakti HKMS-s sätestatud korras, eeldatakse, et tema õigusi on rikutud, kui

vaidlustatud haldusakt on seotud organisatsiooni keskkonnakaitseliste eesmärkide või senise

keskkonnakaitselise tegevusvaldkonnaga. Seega on kaebajal HKMS § 44 lg 1 järgi siinses

asjas kaebeõigus üksnes juhul, kui ta vastab KeÜS § 31 sätestatud KKO tunnustele ning

vaidlustatav haldusakt on seotud tema keskkonnakaitseliste eesmärkide või senise

keskkonnakaitselise tegevusvaldkonnaga. Keskkonnakaitselised eesmärgid peavad seejuures

MTÜ puhul olema kirjas tema põhikirjas (KeÜS § 31 lg 1 p 1). Teine alternatiiv – seotus

senise keskkonnakaitselise tegevusvaldkonnaga – viitab sellele, et kaebaja ei saa haldusaktiga

seotud valdkonnas olla esimest korda tegutsema asuv, vaid ta peab olema vaidlustatud

haldusaktiga seotud valdkonnas keskkonnakaitselise tegevusega varem tegelenud. Viimati

nimetatu kehtestab kaebeõiguse kontekstis seega erandi KeÜS § 31 lg-s 3 sätestatust, mille

kohaselt võib KKO-l senine tegevus teatud juhtudel puududa.

8. Halduskohtu määruse põhjendused ei vaja HKMS § 201 lg 4 ja § 203 lg 2 alusel

kordamist osas, milles halduskohus leidis, et kaebaja põhikirjas ei ole eesmärgina kirjas

keskkonnakaitset. Põhikirja p 1, mille kohaselt on kaebaja loodud eesmärgiga koondada

sarnaselt mõtlevaid inimesi ehk inimesi, kes seisavad põhiõiguste ja isikuvabaduste eest,

1 Keskkonnainfo kättesaadavuse ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole

pöördumise konventsioon.

3(4)

3-25-4591

tehes seda kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseadusega, on väga avara sõnastusega. Kaebaja

põhikirja lugedes ei anna miski tunnistust sellest, et loodud MTÜ eesmärgiks on kaitsta

keskkonda. Sisuliselt nähtub kaebaja põhikirjast eesmärk asutada inimeste vabaduste

(inimõiguste) kaitsega tegelev ühing. Laiemas mõttes võivad põhiseadusega kooskõlas olevad

põhiõigused ja isikuvabadused omada suuremal või vähemal määral puutumust ka

keskkonnaga. Kuid see kaugeks jääv seos ei ole piisav, et lugeda kaebaja KKO-ks, mis on

selle liikmete poolt asutanud keskkonnakaitse eesmärgil. KeÜS §-de 30 ja 31 aluseks oleva

Århusi konventsiooni kohaselt peetakse KKO-sid osaks asjast huvitatud üldsusest, keda tuleb

riigil intensiivsemalt kaasata keskkonnaotsuste tegemisse. Selliseid täiendavaid menetluslikke

õigusi on Århusi konventsiooni ja KeÜS mõtte kohaselt põhjendatud anda mitte igale

inimeste vabaduste kaitsega tegelevale organisatsioonile, vaid justnimelt keskkonna

kaitsmisega tegelevale ühendusele. Eesti riigisisene õigus nõuab seejuures kooskõlas Århusi

konventsiooniga, et asjaomane KKO peab oma keskkonnakaitselise huvi deklareerima selgelt

ning kirjalikult (MTÜ-d ja sihtasutused põhikirjas ning juriidiliseks isikuks mitteolevad muud

ühendused liikmete kirjalikus kokkuleppes, KeÜS § 31 lg 1). Seega ei ole keskkonnakaitselise

eesmärgi äramärkimise nõude näol tegemist pelgalt formaalsusega. Seadus nõuab

keskkonnakaitselise eesmärgi kajastamist MTÜ põhikirjas ja ei piisa sellekohase tahte

manifesteerimisest muul viisil, sh kaebaja veebilehel Terve Eesti Koostöökoda MTÜ – Toeta

meie tegevust! lausega „Meie missiooniks on kaitsta Eesti elanikke õigusi, sh loomariigi ja

eluslooduse omi“.

9. Ka Riigikohtu 13.02.2023 määruses asjas nr 3-21-1360 võetud seisukohad ei toeta kaebaja

positsiooni. Riigikohus leidis, et KKO-ks saab pidada ka ühendust, kelle sihiks on inimeste

elukeskkonna parandamine keskkonnakaitse abil. KKO-na kvalifitseerimist ei takista see, kui

tegeldakse ka muude häiringutega, mis jäävad keskkonnakaitsest väljapoole. Praeguses asjas

ei ole kaebaja põhikirjas viiteid inimeste elukeskkonna parandamisele, sh keskkonnakaitse

abil või piirkonna elukvaliteeti vähendavate häiringutega võitlemisele.

10. Kaebaja ei ole tuginenud sellele, et ta oleks enne vaidlustatud haldusakti andmist

tegelenud kaevandamise keskkonnamõjude valdkonnaga. Määruskaebuses on viidatud küll

sellele, et kaebaja on astunud samme vaidlustatud haldusaktiga lubatud kaevandamise vastu,

kuid kohtule pole esitatud tõendeid, et see oleks ka tema varasemaks keskkonnaalaseks

tegevuseks. Kaebaja veebilehel on seejuures lisaks vaidlusalusele kaevandamisele kaebaja

varasema aktsioonina ainsana välja toodud 24.02.2024 „Autode rongkäik Tallinnas ja Võrus“

üleskutsega „Seisame kõik koos üksteise õiguste eest!“. Ka siit ei nähtu varasemat

keskkonnaalast tegevust. Kohtute infosüsteemist ei leidu varasemaid kaebajaga seotud

kohtuasju. KeA kinnitas halduskohtule, et kaebaja ei ole varem keskkonnalubade menetlustes

osalenud, samuti ei osalenud ta vaidlustatud kaevandamisloa menetluses.

11. Järelikult pole kaebaja siinse juhtumi asjaoludel käsitatav KKO-na, kelle kaebeõigus saaks

põhineda KeÜS § 30 lg-l 2. Halduskohtu määrus jääb muutmata ja määruskaebus

rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)

4(4)