2-25-15033/3 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Inna Kirsipuu

Otsuse tegemise aeg ja koht

9. jaanuaril 2026 Jõhvis

Tsiviilasja number

2-25-15033

Tsiviilasi

B2 Impact OÜ hagi K. K. vastu võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

3786,63 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: B2 Impact OÜ, endise nimega OK Incure OÜ,

registrikood 11542046, hageja esindaja: M. T.,

e-post XXX

Kostja: K. K., isikukood XXX, registrijärgne elukoht

XXX; e-post XXX

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1. Rahuldada B2 Impact OÜ hagi K. K. vastu tagaseljaotsusega.

2. Mõista K. K.lt B2 Impact OÜ kasuks välja põhivõlgnevus 2770,87 eurot, intress 301,18

eurot, sissenõudmiskulud 35 eurot ning 09.01.2026 seisuga sissenõutavaks muutunud

viivised summas 490,80 eurot.

3. Välja mõista K. K.lt B2 Impact OÜ kasuks TsMS § 367 alusel edasiulatuv viivis VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt 2770,87 eurolt alates 10.01.2026

kuni põhinõude 2770,87 eurot täitmiseni.

4. Jätta menetluskulud K. K. kanda.

5. Mõista K. K.lt B2 Impact OÜ kasuks välja menetluskulud 455 eurot (riigilõiv

hagiavalduselt).

6. Mõista K. K.lt B2 Impact OÜ kasuks välja viivis menetluskuludelt (455 eurolt) VÕS §

113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude rahalist suurust

kindlaksmäärava lahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.

7. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

8. Toimetada tagaseljaotsus pooletele kätte. K. K.le toimetada otsus kätte kohtuotsuse

resolutsiooni avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded ja lugeda kohtuotsus

kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes

Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

Edasikaebamise kord

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kostja võib tagaseljaotsuse peale esitada kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse

tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse

olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult

allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt

teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui

kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel

tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100

eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta tähtaja kestel tegema menetlustoimingu,

mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb (TsMS § 187 lg 6).

ASJAOLUD

B2 Impact OÜ (hageja) esitas 11.09.2025 Viru Maakohtule hagiavalduse K. K. (kostja) vastu

võlgnevuse nõudes, milles hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista kostja ja Multitude

Bank p.l.c (endine Ferratum Bank plc) vahel 31.03.2024 sõlmitud laenulimiidi lepingust tulenev

põhivõlgnevus 2770,87 eurot, intress 301,18 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 398,34 eurot

ja sissenõudmiskulud 35 eurot. Samuti palub hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivise põhinõude summalt 2770,87 eurot alates

12.09.2025 kuni kohustuse täieliku tasumiseni. Lisaks taotleb hageja mõista kostjalt välja

menetluskulud summas 455 eurot (riigilõiv hagiavalduselt) ning hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude

suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

Kostja ei ole hagile vastanud.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul

hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud

ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud,

isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul

loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 sätestab, et

tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.

Viru Maakohus võttis 24.10.2025 määrusega hagiavalduse menetlusse ning saatis kostjale

hagiavalduse koos hageja nõudeid põhjendavate dokumentidega, kohustades kostjat kirjalikult

hagiavaldusele vastama 14 päeva jooksul alates hagimaterjalide kättetoimetamisest.

Hagiavalduse menetlusse võtmise määrus ja hagimaterjalid on loetud kostjale kätte toimetatuks

avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 06.12.2025. Seega on praeguseks ajaks

möödunud hagile vastamise tähtaeg. Kostja ei ole hagiavaldusele vastanud. Kostjat on hoiatatud

hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Hageja taotleb tagaseljaotsuse tegemist.

Kohus leiab, et hagis esitatud asjaolud ja nõude õiguslik põhjendus on piisavad tagaseljaotsuse

tegemiseks. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3).

Hagiavaldusest nähtuvalt on Multitude Bank p.l.c (endine Ferratum Bank plc) ülepiirilise

pangateenuse pakkuja, kes väljastab taotlejatele laenulimiiti. Laenulimiidi põhimõtte kohaselt

määratakse limiit, mille piires saab jooksvalt raha kasutada. Lepinguga määratakse kindlaks

igakuise tagasimakse kuupäev minimaalsele kuumaksega, kuid klient võib igal ajal laenulimiiti

rohkem tagasi maksta. Oma limiidi piires saab klient igal ajal lisaraha taotleda. Laenulimiidi

leping sõlmitakse panga iseteeninduskeskkonnas. Kostja esitas 31.03.2024 laenutaotluse

Multitude Bank p.l.c iseteeninduskeskkonnas järgides saadud juhiseid (kokku on kostja 12 korral

esitanud taotluse krediidi välja maksmise kohta). Samal kuupäeval edastas krediidiandja läbi

iseteeninduskeskkonna kostja taotluses märgitud e-posti aadressile teavituskirja, millega edastas

kostjale lepingu üldtingimused ja eritingimused koos hinnakirja ja Euroopa tarbijakrediidi

standardinfo teabelehega, mis moodustasid lepingu lahutamatu osa. Laenu kinnitamiseks pidi

kostja logima oma isikukoodi ja saadetud PIN koodi kasutades Multitude iseteenindusse ning

sisestama laenulimiidi kinnitamise lehel saadetud kinnituskoodi. Sellega loeti poolte vahel leping

sõlmituks 31.03.2024.

Multitude Bank laenulimiidi laenulepingu eritingimuste punkti B. kohaselt võimaldati kostjale

limiiti kuni 3000 eurot. Leping sõlmiti tähtajatult. Kostja on kasutanud laenuandja poolt

võimaldatud laenulimiiti kokku summas 3000 eurot. Hagiavaldusele lisatud maksekorraldustest

selgub, et nimetatud summad on kantud vastavalt kostja esitatud taotlustele kostja

arvelduskontole nr EEXXX (dtl-d 29-40). Krediidilepingu eritingimuste punkti E. kohaselt

kohustub klient tasuma raha kasutamise eest tasu intressimääras 42,66% aastas ehk 0,1168892%

päevas ning lepingu eritingimuste punkti F. kohaselt kujunes krediidikulukuse määraks 52,08%

aastas. Lepingu eritingimuste punkti J. kohaselt on viivisemäär võrdne intressimääraga, s.o

42,66% aastas ja 0,1168892% päevas. Lepingu eritingimuste punkti G. kohaselt kujunes

tagasimaksete kogusummaks 3693,30 eurot. Vastavalt lepingu tingimustele kohustus kostja

tagastama laenu igakuiselt krediidiandja poolt edastatud arvete alusel. Lepingu üldtingimuste p.

10.2 tulenevalt näidatakse arvel miinimumsumma, laen, teenustasu, tähtpäev ja muud kliendi

poolt lepingu alusel maksmisele kuuluvad summad, sealhulgas viivis.

Kostja on krediidilepingu raames teostanud tagasimakseid kokku summas 1235,18 eurot, millest

põhinõude katteks arvestati 229,13 eurot, kulude katteks 105,91 eurot ja intressi katteks 900,14

eurot.

Kuna kostja rikkus lepingust tulenevat kohustust, jättes tagastamata kokkuleppelised osamaksed,

jaanuarikuu osamakse summas 146,73 eurot maksetähtajaga 10.02.2025 (dtl 43), juulikuu

osamakse summas 144,02 eurot maksetähtajaga 10.03.2025 (dtl 44), augustikuu osamakse

summas 149,29 eurot maksetähtajaga 10.04.2025 (dtl 45), septembrikuu osamakse summas

154,40 eurot maksetähtajaga 10.05.2025 (dtl 46) ja krediidiandja nõue oli muutunud

sissenõutavaks võlaõigusseaduse (VÕS) § 82 lg 7 mõttes, siis edastas esialgne võlausaldaja

26.04.2025 kostjale meeldetuletuse lepingu lõpetamisest (dtl 47-48). Kostjale edastatud teatises

märgib krediidiandja, et juhul kui kostja võlgnevust ei tasu, öeldakse kostjaga sõlmitud leping

üles ning leping lõppeb 15. päeval. Lepingu lõppemisel muutub kogu laenujääk sissenõutavaks

koos intresside ja tasudega. Kuivõrd kostja minimaalset tagasimakset tähtaegselt ei tasunud ja

krediidiandja nõue on muutunud sissenõutavaks VÕS § 82 lg 7 mõttes, lõppeski leping

11.05.2025.

04.06.2025 andis B2 Impact OÜ kostjale teada, et esialgne võlausaldaja Multitude Bank plc

loovutas nõude hagejale (dtl 50-51).

Lepingu kehtivuse ajal teostas krediidiandja kostjale väljamakseid kogusummas 3000 eurot ja

kostja teostas krediidiandjale tagasimakseid põhisumma katteks 229,13 eurot (vt kostja

tagasimaksete arvestus, dtl-d 41-42). Eeltoodust tulenevalt on kostja põhivõlgnevus hagiavalduse

esitamise seisuga 2770,87 eurot. Kohus leiab, et hageja esitatud põhivõla nõue on põhjendatud.

VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi.

Lepingus on kokkulepitud intressimäär 42,66% aastas ehk 0,1168892% päevas. Hageja esitatud

arvestuse kohaselt on kostja intressivõlg 301,18 eurot (kostja teostatud viimase makse

teostamisele järgnevast päevast 08.02.2025 alates kuni lepingu ülesütlemiseni 11.05.2025

42,66% põhinõudelt 2770,87 eurot, arvestus dtl 31). Hageja intressinõue on põhjendatud.

Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist summas 35 eurot (vastavalt VÕS 1132 lg 2

ja lepingule lisatud Euroopa Tarbijakrediidi Standardinfo Teabelehe p. 3 – Maksete hilinemisega

kaasnevad kulud – on selgitatud, et pärast laenulepingu lõppemist kohustub klient tasuma

esimese meeldetuletuskirja eest 25 eurot ning järgnevate kirjade eest 5 eurot kui nõue ületab

1000 eurot, dtl 26). Seega on poolte vahel sõlmitud kokkulepe sissenõudmiskulude

hüvitamiseks. Hageja on edastanud kostjale 04.06.2025 nõudekirja (dtl-d 49-51), 07.07.2025

pretensiooni (dtl 52) ja 14.07.2025 hagihoiatuse (dtl 53). Lähtudes eeltoodust kujuneb hageja

sissenõudmiskulu: nõudekiri – 25 eurot, pretensioon - 5 eurot, hagihoiatus – 5 eurot (25 eurot + 5

eurot + 5 eurot = 35eurot). Kohus on seisukohal, et sissenõudmiskulu on põhjendatud.

Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p-st 1 ja p-st 6

nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist.

Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral

nõuda võlgnikult viivitusintressi, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase

täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub

kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne

viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja arvestab viivist

tagastamata krediidisummalt 2770,87 eurolt alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast

12.05.2025 kuni hagiavalduse esitamiseni 11.09.2025 lepingujärgses viivisemääras, s.o 42,66%

aastas. Seega võlgneb kostja hagejale viivist 398,34 eurot (vt viivisearvestus dtl 7)

Lisaks on hageja taotlenud alates hagi esitamisest edasiulatuva viivise väljamõistmist VÕS § 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras summalt 2770,87 eurot alates 12.09.2025 kuni kohustuse

täieliku tasumiseni. Seega juhindudes TsMS § 367 teisest lausest tuleb kohtul välja mõista viivis

kindla summana kuni otsuse tegemiseni. Põhinõudelt 2770,87 eurolt arvestatav seadusjärgne

viivis alates 12.09.2025 – 09.01.2026 (k.a) on 92,46 eurot (vt www.viivisekalkulaator.ee).

Lähtudes eeltoodust kuulub kostjalt väljamõistmisele sissenõutavaks muutunud viivis

09.01.2026 seisuga kokku summas 490,80 eurot (398,34 eurot + 92,46 eurot).

Arvestades hageja taotlust ja juhindudes TsMS §-st 367 kuulub kostjalt väljamõistmisele ka

edasiulatuv seadusjärgne viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras tasumata

põhinõude jäägilt alates 10.01.2026 kuni põhinõude 2770,87 euro tasumiseni.

VÕS § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või

kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Multitude Bank p.l.c (endine Ferratum Bank plc) ja K. K.

laenulimiidi lepingu, mille kohaselt võimaldati kostjal kasutada limiiti 3000 eurot. Kostja esitas

laenutaotluse nr 818162 ning Multitude Bank p.l.c kandis kostjale kokku 3000 eurot. VÕS § 410

lg 1 sätestab, et VÕS § 404 lõikes 1 nimetatud vorminõue ei välista tarbijakrediidilepingu

sõlmimist sidevahendi abil. Sidevahendi abil tarbijakrediidilepingu sõlminud tarbijale tuleb

viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. VÕS § 410 lg 1

järgimata jätmine toob kaasa VÕS § 408 lg 1 tagajärje ehk lepingu tühisuse. Tulenevalt VÕS §

408 lg 1 on tarbijakrediidileping tühine, kui järgimata on jäetud VÕS § 404 lõikes 1 sätestatud

vorminõue või kui lepingus puudub mõni VÕS §-s 404 või 405 sätestatud andmetest. VÕS § 408

lg 2 sätestab, et VÕS § 404 lõikes 2 või 23 sätestatud andmete puudumisel muutub krediidileping

siiski kehtivaks, kui tarbija saab laenu kätte või hakkab krediiti kasutama. Eeltoodust tulenevalt

loeb kohus tõendatuks, et laenud on lepingu alusel tarbija kasutusse antud ja leping kehtiv.

VÕS § 4062 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva

krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase

kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra

enam kui kolm korda. Leping sõlmiti 31.03.2024 ning lepingu sõlmimise ajal oli Eesti Panga

avaldatud krediidi kulukuse määr 17,36%. Lepingus märgitud krediidi kulukuse määr 52,08% ei

ületa seega lepingu sõlmimise ajal Eesti Panga avaldatud kolmekordne krediidikulukuse määra

(17,36% x 3 = 52,08%) ning seega on VÕS § 4062 lg-ga 1 kooskõlas.

Kohtul on kohustus kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise

põhimõtet (VÕS § 4034 lg 1).

Vastutustundliku laenamise põhimõtte (VÕS § 4034) järgimiseks kogus krediidiandja Multitude

Bank (endise ärinimega Ferratum Bank) teavet kliendi kohta. Krediidiandja kontrollis

isikusamasust Rahvastikuregistrist tuvastatud andmete põhjal (dtl 9). Kostja täitis krediidiandja

iseteeninduses laenusaaja ankeedi (dtl 56). Kostja avaldas enda sissetulekuks 1200 eurot,

igakuisteks kulutusteks 500 eurot ja ülalpeetavate arv 2. Krediidiandja teostas enne

krediidilepingu sõlmimist laenusaaja finantsolukorra analüüsi ja krediidivõimelisuse hindamist

kliendi pangakonto väljavõtte alusel (dtl-d 57-118) ning leidis, et kostja on maksevõimeline ja et

kostja on võimeline täitma lepingust tulenevaid kohustusi kokkulepitud tingimustel. Pärast

krediidikohustuse tasumist jäi kostja kasutada tema sissetulekutest majapidamiskulude määr.

Tulenevalt lepingu tingimusest punktist 3.4.10. pidi kostja kinnitama, et tal ei ole maksehäireid

ühegi isiku ees, sealhulgas ei ole maksehäirete registrites registreeritud kehtivaid maksehäireid ja

ei ole seotud ühegi vaidlusega, mis võib mõjutada tema võimet teha laenu tagasimakseid.

Krediidiandja kontrollis teabe õigsust ning lepingu sõlmimise ajal kostjal ei olnud ühtegi

maksehäiret (dtl-d 119-120).

Kohus, analüüsinud hageja poolt esitatud tõendeid, tuvastas, et käesoleval juhul on laenuandja

lepingut sõlmides järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet piisaval määral.

Kohus rahuldab hagi kogu haginõude ulatuses tagaseljaotsusega VÕS § 396 lg 1, VÕS § 397 lg

1, § 101 lg 1 p-de 1 ja 6, § 108 lg 1 ja § 113 lg 1 alusel.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

Kohus jätab hagi rahuldamise tõttu menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega

seoses kulud tekkisid.

Asja materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv

455 eurot. Kohus leiab, et hagiavalduselt tasutud riigilõiv on põhjendatud ja vajalik

menetluskulu ning tuleb kostjalt välja mõista (TsMS § 139 lg 2, riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja

lisa 1).

Rahuldamisele kuulub hageja taotlus mõista kostjalt menetluskulud välja koos lisanduva

viivisega VÕS § 113 lg 1 teises lauses märgitud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).

TsMS § 178 lg 2 järgi võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

Viivitamatu täitmine

Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks

tagaseljaotsuse.

Kohtul ei õnnestunud hagimaterjale kostjale kätte toimetada muul viisil, kui avalikult. Kuna

kostja elu- või viibimiskoht ei ole kohtule jätkuvalt teada, siis tuleb ka tagaseljaotsuse

resolutsioon kostjale kätte toimetada avalikult avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Olukorras, mil hagiavaldus või kohtukutse on samas asjas kätte toimetatud Ametlike

Teadaannete kaudu, ei pea kohus kontrollima kõiki kohtulahendi avalikult kättetoimetamise

eeldusi TsMS § 317 lg 1 p 1 mõttes uuesti täies ulatuses. Praegusel juhul nähtub asjaoludest, et

TsMS § 317 lg 1 p-s 1 sätestatud eelduste uuesti kontrollimine oleks tulemuseta (vt ka RKTKm

16.09.2020, 2-18-9218/40, p 10 ja RKTKm 20.04.2022, 2-20-123093/24, p 9.2).

(allkirjastatud digitaalselt)

Inna Kirsipuu

kohtunik