3-25-4489/11 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadri Sullin

Määruse tegemise aeg ja koht

9. jaanuar 2026. a, Tallinn

Haldusasja number

3-25-4489

Haldusasi

X.X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 03.10.2025 otsuse nr

ERESID-707005-1 ja 10.11.2025 vaideotsusele nr 15.3-24/285-

2 tühistamiseks ning Politsei- ja Piirivalveameti kohustamiseks

RESOLUTSIOON

1. Tagastada kaebus.

2. Jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

3. Lahendi avaldamisel asendada kaebaja nimi

tähemärkidega.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest

arvates.

1. X.X esitas 03.12.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles soovib Politsei- ja Piirivalveameti

(PPA) 03.10.2025 otsuse nr ERESID-707005-1, millega PPA keeldus talle e-residendi digitaalse

isikutunnistuse väljaandmisest (dtl 40-41), ja 10.11.2025 vaideotsuse nr 15.3-24/285-2 (dtl 38-39)

tühistamist ning PPA kohustamist taotlust uuesti läbi vaatama. Koos kaebusega esitas kaebaja

taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks kuni lõpliku kohtuotsuseni.

Kaebuses (dtl 13-16) on selgitatud, et kaebaja Eestis registreeritud äriühing egyrobo OÜ tegeleb AI-

agentide SaaS platvormi arendamisega, arendus on kestnud 1,5 aastat, kestab veel pool aastat ja

turule sisenemine on planeeritud 2026. aasta teise kvartalisse. Kaebaja käis ärikohtumisel Eestis

2023. aasta juunis. Ettevõte täidab kõiki Eesti seadustest tulenevaid kohustusi. PPA keeldumine

takistab ettevõtte juhtimist ja majandustegevust. Äriühingu tegevus toetab Eesti digimajandust ja

innovatsiooni. Keeldumine ei arvesta tegelikke asjaolusid ega majanduslikku mõju. PPA otsus ei

sisalda põhjendusi ning PPA ei küsinud lisainfot.

Kaebaja ei saa ilma e-residendi digitaalse isikutunnistuseta kasutada e-teenuseid ega juhtida Eesti

ettevõtet.

2. Kohus jättis kaebuse 05.12.2025 käiguta. Kaebajal tuli tasuda riigilõiv, esitada võõrkeelsete

dokumentide tõlked eesti keelde ning põhjendada esialgse õiguskaitse taotlust ja selgitada, millise

esialgse õiguskaitse meetme kohaldamist kaebaja soovib.

Kaebaja esitatud egyrobo OÜ registrikaardilt nähtub, et äriühing asutati 2021. aastal ja äriühingul ei

ole käivet ega töötajaid. Äriregistris avaldatud egyrobo OÜ 2021.-2024. aasta majandusaasta

aruannetest nähtuvalt ei ole äriühingul olnud majandustegevust asutamisest alates, sh ei nähtu 2023.

aastal väidetava ärireisiga seotud kulusid. Kohus küsis kaebajalt, mis on see püsiv

majandustegevus, millega kaebaja äriühing Eestis tegeleb ja kuidas äriühingu tegevus Eesti

1(4)

majanduse arengut soodustab, ning millised on need tegevused, mida kaebajal tuleb Eestis teha ja

mida ilma e-residentsuseta teha ei saa.

3. Kaebaja kinnitas 11.12.2025 kohtumääruse kätte saamist. Kaebaja on tasunud riigilõivu, kuid ei

ole kohtu muudele küsimustele vastanud.

4. Politsei- ja Piirivalveamet vastas kohtunõudele e-residendi digitaalse isikutunnistuse

väljaandmisest keeldumise faktilise aluse kohta nii, et selle saab kaebajale avaldada, järgnevat:

-

Kaebaja on Eestis seotud ühe äriühinguga, olles egyrobo OÜ juhatuse liige ja osanik. Äriühingul

puuduvad töötajad. Äriühing ei ole tasunud Eesti riigile makse, sh tööjõumakse, ettevõte ei ole

deklareerinud dividendi väljamakseid, muid kasumieraldisi või omakapitali väljamakseid Eestis.

Äriühingul ei nähtu alates asutamisest majandustegevust, sellel puudub igasugune müügitulu.

-

Maksu- ja Tolliamet (MTA) andis 18.08.2025 korralduse nr 12.2-3/067258-1, millega kohustas

egyrobo OÜ esindusõiguslikku isikut andma kirjalikku teavet ning esitama tõendid äriühingu

Eestis toimuva ettevõtluse kohta. egyrobo OÜ seaduslik esindaja jättis MTA korralduse täitmata

ega loonud võimalust maksuhalduril kontrollida egyrobo OÜ majandustegevuse olemasolu

Eestis. egyrobo OÜ kustutati käibemaksukohustuslase registrist 10.09.2025 põhjusel, et

ettevõtlustegevus Eestis ei ole tõendatud).

KOHTU PÕHJENDUSED

5. Kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, kuna kaebusega kaitstava õiguse riive on

väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.

6. Kaebaja õiguste riive on väheintensiivne.

E-residendile digitaalse isikutunnistuse väljaandmise eesmärk on soodustada Eesti majanduse,

teaduse, hariduse või kultuuri arengut, luues võimaluse kasutada e-teenuseid Eesti digitaalse

dokumendiga (ITDS § 20⁵ lg 2). E-residendi digitaalset isikutunnistust väljastatakse niisiis riigi

huvides, mitte selleks, et kaitsta väljaspool Eestit elava ja Eestiga mistahes muid sidemeid

mitteomava isiku õigusi või huve. E-residendi digitaalse isikutunnistuse taotleja positsioon on seega

õiguslikult nõrk. Kui seaduses poleks ette nähtud e-residendi digitaalse isikutunnistuse instituuti,

poleks Eestis mitteviibival välismaalasel mistahes subjektiivset õigust nõuda, et Eesti riik väljastaks

või säilitaks talle väljastatud isikut tõendava dokumendi, mis hõlbustab Eestis asjaajamist. E-

residendi digitaalse isikutunnistuse omamine, mis võimaldab kasutada Eesti e-teenuseid, ei ole

kaalukas õigushüve ja e-residendi digitaalse isikutunnistuse omaniku positsioon on õiguslikult nõrk

(võrreldes nt põhiõigustega; vt Tallinna Ringkonnakohtu 24.05.2024 määrus nr 3-24-531, p 8,

25.06.2025 määrus nr 3-24-2800, p 8).

Samuti ei välista keeldumine kaebajal teisel viisil äritegevuse jätkamist. Välismaalasel, kes ei viibi

Eestis, ei ole õigust ega ootust sellele et ta peaks saama välisriigist Eesti Vabariigis ettevõtlusega

tegeleda (vt PS § 9 lg 1 ja § 31 II lause; RKPJKo 5-24-28, p-d 63 ja 64). Seega ei oma välismaalase

huvi tegeleda välisriigist Eestis ettevõtlusega sellist kaalu, mida tuleks pidada oluliseks (Tallinna

Ringkonnakohtu 31.10.2025 otsus nr 3-23-867, p 15).

7. Küll on isikul menetluslik õigus nõuda, et tema taotlust lahendaks kooskõlas ITDS-is ettenähtud

nõuetega. Tegemist on küll väheintensiivse riivega juhul, kui lisaks menetluslikule õigusele ühtegi

materiaalselt õigust ei kaitsta.

2(4)

Juhul, kui isikule on varem antud hüve, mis ei ole seotud põhiõiguste tagamistega, tuleb vajadusel

tagada isikule minimaalne mõistlik võimalus oma tegevuse ümberkujundamiseks, vastanduvaid

avalikke huve arvestades.

PPA eeldavava vastustajana on avaldanud, et kaebaja äriühingul ei nähtu alates asutamisest

majandustegevust. Samale järeldusele on jõudnud ka Maksu- ja Tolliamet äriühingu ettevõtlust

kontrollides. Ka halduskohus on kontrollinud äriregistrist äriühingu andmeid1, kust ei nähtu

äriühingu käivet ega töötajaid. Äriühingu majandusaasta aruannetest nelja aasta kestel ei nähtu

mistahes tegevust, kuna need kajastavad üksnes 2023. aastal omakapitali sissemakset. Sealjuures ei

nähtu äriühingu majandustegevusega seonduvalt ärireisiga seotud kulusid, mis pidanuksid tooma

kaasa mingidki muutused aruannete arvandmetes.

Olukorras, kus kaebaja äriühingul puudub Eestis mistahes tuvastatav või andmetest nähtuv

äritegevus, puudub kaebajal ka õiguspärane ootus, et tal oleks võimalik korraldada minimaalse

vajaliku aja jooksul oma äritegevus ümber, kui tal ei ole enam e-residendi digitaalset

isikutunnistust. Seetõttu on ka selles osas kaebaja õigustele tekkiv riive väheintensiivne või puudub

sootuks.

8. Kaebuse rahuldamine on ebatõenäoline.

9. E-residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmisest võib keelduda, kui dokumendi

väljaandmine ei soodustada Eesti majanduse, teaduse, hariduse või kultuuri arengut (ITDS § 20⁵ lg

2 ja § 20 lg 3 p 2). E-residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmisest keeldumise, kehtivuse

⁶

peatamise või kehtetuks tunnistamise teates märgitakse HMS § 55 lg-s 4 ja § 57 lg-s 1 sätestatud

rekvisiidid ning ITDS § 20 lg-st 3 tulenev õiguslik alus. E-residendi digitaalse isikutunnistuse

⁶

väljaandmisest keeldumise, kehtivuse peatamise või kehtetuks tunnistamise otsuse peale esitatud

vaide lahendamisel ei märgita vaideotsuses neid asjaolusid ega tõendeid, millele vaidlustatav

haldusakt tugineb (ITDS § 20⁷ lg 5). Tallinna Ringkonnakohus on 31.10.2025 otsuse nr 3-23-867

punktis 10 selgitanud, et ITDS vastavad sätted näevad ette selge erandi haldusmenetluse

üldreeglitest – õigusest tutvuda asjas tähtsust omavate dokumentidega või haldusmenetluse

toimikuga ning samuti menetluse tulemusel tehtava otsusega.

PPA teatis sisaldab HMS § 55 lg-s 4 ja § 57 lg-s 1 sätestatud rekvisiite, samuti õiguslikku alust (vt

dtl 40-41). Seega vastab vaidlustatud otsus seadusest tulenevatele nõuetele.

10. E-residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmisest keeldumisel on põhjendamislävend madal,

tulenevalt taotleja nõrgast õiguslikust positsioonist. Selle antava hüve eesmärgiks on aidata kaasa

välisriikides elavate välismaalaste kaasamisele Eesti majanduse, teaduse ja hariduse ning IT-

keskkonna arendamisse, mis peaks muutma Eesti unikaalse lahenduse pakkujana atraktiivseks.

Digitaalne isikutunnistus võimaldab välismaalasel osaleda Eestis avalik-õiguslikus ja eraõiguslikus

asjaajamises, olenemata tema füüsilisest viibimiskohast (699 SE seletuskiri, lk 2).

Isikutunnistuse mitte-eesmärgipärane kasutamine loob aga omakorda võimaluse seada kahtluse alla

Eesti riigi ja tema väljastatavate dokumentide usaldusväärsus, sh rahvusvaheliselt. Seetõttu on

põhjendatud, et riik on e-residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmisel ettevaatlik ja kaitseb

ennetavalt avalikku korda võimalike ähvardavate ohtude eest. Lisaks, kui Eesti digitaalse

dokumendiga peaks sattuma e-teenuseid kasutama isik, kellel on kuritegelikud huvid, on Eesti riigi

võimalus tema üle järelevalvet teha ja süüteomenetlust toimetada väga piiratud. Seetõttu ei pea

keeldumise aluseks olev faktiline põhjendus olema iseäranis tugev (Tallinna Ringkonnakohtu

24.05.2024 määrus nr 3-24-531, p 9).

1 https://ariregister.rik.ee/est/company/16212678/egyrobo-O%C3%9C?search_id=6575e58&pos=1

3(4)

Halduskohus jagab PPA seisukohta, et kaebajale uue e-residendi digitaalse isikutunnistuse andmine

ei soodustaks Eesti majanduse arengut ITDS § 20⁵ lg 2 ja § 20 lg 3 p 2 mõttes. Kaebajal ei ole

⁶

subjektiivset õigust nõuda, et ta saaks Eestis e-residendi digitaalse isikutunnistuse abil ettevõtlusega

tegeleda. Olukorras, kus kaebaja äriühing ei ole vähemalt 4 aasta kestel Eestis tegelikult tegutsenud,

ei soodusta selline tegevus või tegevusetus Eesti majanduse arengut.

Kaebajat ei pidanud ka täiendavalt haldusmenetluses ära kuulama, kuna menetlus on algatatud

kaebaja algatusel (st PPA keeldus isikutunnistuse väljastamisest). Haldusmenetluse võib läbi viia

menetlusosalise arvamust ja vastuväiteid ära kuulamata, kui menetlusosalise poolt taotluses või

seletuses esitatud andmetest ei kalduta kõrvale ning puudub vajadus lisaandmete saamiseks (HMS §

40 lg 3 p 2). Kaebaja on tuginenud ka kaebuses ja vaides (dtl 4-7) oma äriühingu

majandustegevusele, mistõttu on kaebajale äriühingu majandustegevuse olemasolu või puudumine

vaidluse faktilise alusena teada. Ka ärakuulamisõiguse rikkumise möönmise korral on ilmselge, et

faktilised asjaolud ei kinnita kaebaja äriühingul mistahes majandustegevuse olemasolu.

11. Kohus jätab esialgse õiguskaitse taotluse HKMS § 249 lõikeid 1 ja 3 kohaldades rahuldamata.

Kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus, kuna kaebajal äriühingul puudub Eestis

majandustegevus ja ettevõtlus, mistõttu ei saa digitaalse isikutunnistuse puudumisel kaebaja

olukord halveneda. Kaebus on ilmselgelt perspektiivitu. Kaebaja soovile saada esialgset

õiguskaitset vastandub avalik huvi, et e-residendi digitaalset isikutunnistust kasutataks üksnes Eesti

majanduse soodustamise eesmärgil.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kadri Sullin

4(4)