2-25-115907/6 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Karina Kukkes

Otsuse tegemise aeg ja koht

9. jaanuar 2026, Võru kohtumaja

Tsiviilasi nr

2-25-115907

Tsiviilasi

Elisa Eesti AS hagi R.M vastu põhivõlgnevuse 851

euro 19 sendi ja viiviste väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

1249 eurot 54 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Elisa Eesti AS (registrikood 10069659),

lepinguline esindaja Sigrid Rahkema

Kostja: R.M (isikukood XXX)

Menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Mõista R.M-ilt Elisa Eesti AS kasuks välja võlgnevus 1047 eurot 60 senti (põhinõue

851 eurot 19 senti ja sissenõutavaks muutunud viivis 196 eurot 41 senti).

3. Mõista R.M-ilt Elisa Eesti AS kasuks välja viivis põhinõudelt (851 eurolt 19 sendilt)

alates 9. oktoobrist 2025 kuni põhinõude täitmiseni määras 0,065% päevas.

4. Jätta menetluskulud R.M kanda.

5. Mõista R.M-ilt Elisa Eesti AS kasuks välja menetluskulud 420 eurot.

6. Mõista R.M-ilt Elisa Eesti AS kasuks välja viivis menetluskuludelt (420 eurolt) alates

alates kohtuotsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras.

7. Väljamõistetud menetluskulud saab tasuda Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr

EE147700771000526428 viitenumbriga 718477747.

8. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

9. Toimetada tagaseljaotsus kätte menetlusosalistele. Kostjale toimetada tagaseljaotsus

kätte kohtuotsuse resolutiivosa avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded ja

lugeda kohtuotsus kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte

väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

Edasikaebamise kord

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kui mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus

võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Tartu Maakohtu Võru kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema

tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja

võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale

kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või

kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse

kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult,

võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle

täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt

hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot.

Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

apellatsioonkaebuse või kaja.

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. Elisa Eesti AS (hageja) esitas 17. juunil 2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse R.M-ilt (kostja) 1031 euro 53 sendi saamiseks. Kuna makseettepanekut ei

õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada, lõpetas Pärnu Maakohus 18. septembril

2025 maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja üle menetlemiseks esimese astme

kohtumenetlusse Tartu Maakohtule.

Hageja palub 8. oktoobril 2025 esitatud hagis välja mõista kostjalt enda kasuks põhivõlgnevus

851 eurot 19 senti ja sissenõutavaks muutunud viivis 196 eurot 41 senti perioodi 19. oktoober

2024 kuni 8. oktoobri 2025 eest. Lisaks palub hageja välja mõista alates 9. oktoobrist 2025

edasiulatuva viivise kuni põhinõude 851 euro 19 sendi täitmiseni lepingujärgses määras

0,065% päevas Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt

sõlmisid pooled 19. jaanuaril 2024 liitumislepingu nr 16748532 telekommunikatsiooniteenuse

osutamiseks ning selle lepingu lisa nr 16748533 seadme (Elisa Elamuse digipoks) ostmiseks

vara müügilepingu alusel. Samuti sõlmisid pooled 19. jaanuaril 2024 osamaksetega vara

müügilepingu seadme (TECHNICOLOR Modem/ruuter – Technicolor CGA2121) ostmiseks.

Pooled sõlmisid 30. aprillil 2024 liitumislepingu nr 17464649 telekommunikatsiooniteenuse

osutamiseks. Sama liitumislepingu alusel sõlmisid pooled vara müügilepingu seadme (4G

ruuter - B535) ostmiseks. Pooled sõlmisid ka 2. mail 2024 liitumislepingu nr 17471795 ja 11.

juulil 2024 Elisa Raamat liitumislepingu nr 18032248 telekommunikatsiooniteenuse

osutamiseks. Kostja on lepingutest tulenevaid kohustusi rikkunud. Hageja ütles lepingud üles

26. septembril 2024.

2. Kohus kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama, hoiatades samas, et kirjaliku vastuse

tähtajaks esitamata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada.

Maksekäsu kiirmenetluses on rahvastikuregistris märgitud lisa-aadressi kohta kostja laste isa

kinnitanud 8. septembril 2025, et kostja ei ela aadressil XXX, xxxx. Vastuseks Pärnu

2

Maakohtu maksekäsuosakonna järelepärimisele on Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna

prefektuur vastanud 16. septembril 2025, et 11. märtsil 2024 a. on ta oma elukohaks märkinud

xxxxxxx-5 xxxx ja telefoniks XXX. Kas ta ka hetkel antud aadressil elab, ei ole teada.

Täiendavaid kontaktandmeid politseil ei ole. Rahvastikuregistri andmetel on aadress

xxxxxxx-5, xxxx alates 22. aprillist 2024 kehtetu. Kohus edastas korduvalt menetlusse

võtmise määrust ja hagimaterjale kostja rahvastikuregistris märgitud e-posti aadressil xxx ja

kohtute infosüsteemis märgitud aadressil xxx, millelt vastused puuduvad. 27. novembri 2025

seisuga töötamise registris aktiivseid kandeid ei ole. Rahvastikuregistris märgitud

telefoninumber XXX ei ole kasutusel. Rahvastikuregistris kehtivat postiaadressi ei ole. Kuna

praegusel juhul ei ole elektrooniline kättetoimetamine tulemust andnud ja kostja tegelik

elukoht ei ole teada, toimetas kohus hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määruse avalikult

avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtu hinnangul puuduvad seega

mõistlikud võimalused kostja elu- või viibimiskoha kindlakstegemiseks. Seega on täidetud

menetlusdokumendi avaliku kättetoimetamise eeldused TsMS § 317 mõttes. Hagiavalduse

menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud avalikult avaldamisega väljaandes

Ametlikud Teadaanded 27. novembril 2025 ning need loeti kostjale kättetoimetatuks 13.

detsembril 2025.

Kostja ei ole kohtu määratud ajaks (29. detsembriks 2025) ega ka hiljem hagile vastanud.

Seega saab lugeda, et kostja on teadlik kirjaliku vastamise kohustusest. Kostja, kellele kohus

on määranud kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole kohtule tähtaegselt kirjalikult vastanud. Hageja

taotles hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta kohtu määratud

tähtajaks.

3. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega

rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja,

kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi

toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse

hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et hagis esitatud

asjaolud ja nõude õiguslik põhjendus on piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. Seetõttu

rahuldab kohus hagi.

4. Kohus märgib, et käesolevas asjas ei ole Elisa Eesti AS-i ja kostja vahel sõlmitud

osamaksetega vara müügilepingute puhul tegemist tarbijakrediidilepingutega, mistõttu ei

kohaldu nendele lepingutele tarbijakrediidi sätted. Kostja kohustus osamaksetena tasuma

seadmete maksumuse. Intressi, lepingutasu ega muid tasusid ei lisandunud

5. TsMS § 444 lõike 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava

osata.

6. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

7. Hagi rahuldamise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.

Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud riigilõiv 280 eurot,

maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja lepingulise esindaja kulud 422 eurot 50 senti (2,5

töötundi tasumääraga 169 eurot tund käibemaksuta).

TsMS § 139 lg 2 ning riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt on põhjendatud

hageja menetluskuluna välja mõista hagiavalduse esitamisel vastavalt hagihinnale tasutud

riigilõiv 280 eurot.

TsMS § 144 p 7 järgi on maksekäsu kiirmenetluse kulu kohtuväline kulu. Kohus loeb

maksekäsu kiiremenetluse kulu 20 eurot põhjendatud kuluks (TsMS § 4842).

3

Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja

põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1 esimene lause). Kohus leiab, et tegemist

on õiguslikult lihtsa tüüphagiga (hageja tugines sellele, et kostja ei täitnud

telekommunikatsiooniteenuste ja vara osamaksetega müügilepingutest tulenevaid kohustusi),

see ei sisalda erilist õiguslikku analüüsi ja koosneb suurel määral vaid asjaolude

kirjeldamisest ja õigusnormide viidetest. Samuti ei saanud keeruline olla hagi kohtule

esitamine. Arvestades asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keeruline ega mahukas ja et asi

lahendatakse tagaseljaotsusega, peab kohus põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks 1 tund.

Hageja lepingulise esindaja tasumäär on 169 eurot. Kohtu hinnangul saab sellist tasumäära

pidada põhjendatuks vandeadvokaadist esindaja puhul. Praegusel juhul esindas hagejat

mitteadvokaadist esindaja ning sellist tasumäära ei saa kohtu hinnangul Eesti õigusteenuse

turu keskmist hinda mõistlikuks pidada. Arvestades asjaoluga, et hagejat esindas

mitteadvokaadist esindaja ja käesolevas tsiviilasjas on tegemist õiguslikult lihtsa tüüphagiga,

loeb kohus mõistlikuks tunnitasuks 120 eurot.

Hageja põhjendatud menetluskulud on seega kokku 420 eurot (280+120+20). Vastavalt

hageja taotlusele peab kostja hagejale hüvitatavatelt menetluskuludelt tasuma alates

kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras.

Tulenevalt hageja taotlusest märgib kohus otsuse resolutsiooni ka makserekvisiidid, millisele

kostja saab menetluskulud tasuda.

8. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude

kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280

eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

9. Kuna kostja elu- või viibimiskoht ei ole kohtule jätkuvalt teada, siis tuleb kohtuotsus

kostjale kätte toimetada avalikult avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Olukorras, mil hagiavaldus või kohtukutse on samas asjas kätte toimetatud Ametlike

Teadaannete kaudu, ei pea kohus kontrollima kõiki kohtulahendi avalikult kättetoimetamise

eeldusi TsMS § 317 lg 1 p 1 mõttes uuesti täies ulatuses. Praegusel juhul nähtub asjaoludest,

et TsMS § 317 lg 1 p-s 1 sätestatud eelduste uuesti kontrollimine oleks tulemuseta (vt ka

Riigikohtu 16. septembri 2020 määrus tsiviilasjas nr 2-18-9218, p 10 ja 20. aprilli 2022

määrus tsiviilasjas nr 2-20-123093, p 9.2).

/allkirjastatud digitaalselt/

Karina Kukkes

kohtunik

4