2-25-18143/5 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Legislator summary
AI generatedJätta Tartu Maakohtu 18. detsembri 2025. a määrus tsiviilasjas nr 2-25-18143 Jätta menetluskulud Eha Taaleši kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
Legislator headnote
AI generated2-25-18143/5 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Jätta Tartu Maakohtu 18. detsembri 2025. a määrus tsiviilasjas nr 2-25-18143 Jätta menetluskulud Eha Taaleši kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Kersti Kerstna-Vaks, Indrek Parrest, Margit Jäätma
Määruse tegemise koht ja aeg
Tartu, 9. jaanuar 2026
Tsiviilasja number
2-25-18143
Tsiviilasi
Eha Taaleši avaldus Valga notar Katri Kutsari
vastu ametitoimingu tegemise taotluse uuesti
läbivaatamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 18. detsembri 2025. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Eha Taaleši määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Määruskaebuse esitaja (avaldaja)
Eha Taaleš
(isikukood XXXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja
Olev Tomson
RESOLUTSIOON
1. Jätta Tartu Maakohtu 18. detsembri 2025. a määrus tsiviilasjas nr 2-25-18143
muutmata.
2. Jätta Eha Taaleši määruskaebus rahuldamata.
3. Jätta menetluskulud Eha Taaleši kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
Edasikaebamise kord
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse
kättetoimetamisest.
Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja
taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.
Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse.
Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse
kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja
pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult
või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1. Eha Taaleš (avaldaja) esitas 28. oktoobril 2025 Tartu Maakohtule avalduse Valga notar
Katri Kutsari vastu ametitoimingu tegemise taotluse uuesti läbivaatamiseks.
Avalduse ja selle lisade kohaselt kuulus avaldajale ja tema abikaasale XXXXXXX kinnisasi
(registriosa nr XXXXXXX), kuigi kinnistusraamatus oli kinnisasja omanikuna märgitud vaid
avaldaja. Kui avaldaja abikaasa 23. aprillil 2008 suri, muutus 50% kinnisasjast avaldaja
abikaasa pärandvara hulka kuuluvaks kaasomandi osaks ning 50% jäi avaldajale kuuluvaks.
Avaldaja soovis 29. augustil 2025 vormistada notar Katri Kutsari juures kinkelepinguga
temale kuuluva 50% suuruse mõttelise osa oma tütretütrele, kuid notar keeldus.
Avaldaja hinnangul on notari keeldumine ebaseaduslik ning avaldaja soovib, et kohus
kohustaks notarit sõlmima viivitamatult, hiljemalt 15 päeva jooksul, alates otsuse tegemisest
kinkelepingu, millega avaldaja saaks kinkida osa oma varast lapselapsele.
MAAKOHTU SEISUKOHT
2. Maakohus keeldus 18. detsembri 2025. a määrusega avaldaja avalduse menetlusse
võtmisest perspektiivi puudumise tõttu tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p
2 alusel ja jättis menetluskulud avaldaja kanda.
TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt ei võta kohus avaldust menetlusse kui hagi ei ole esitatud hageja
seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma
õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.
Maakohtu hinnangul ei ole avaldaja avalduse alusel võimalik kohustada notarit ametitoimingu
tegemise taotlust uuesti läbi vaatama. Avaldaja esitatud notari selgituste kohaselt takistab
kinkelepingu sõlmimist asjaolu, et avaldaja abikaasa Vladilen Taaleši pärimismenetlust ei ole
läbi viidud. Seega ei ole notar keeldunud kinkelepingu sõlmimisest ning pärandvara jagamise
järel on soovitud tehingu tegemine põhimõtteliselt võimalik.
Maakohus selgitas, et kinnisasi, mille osas avaldaja kinkelepingu sõlmimist soovib, on
jätkuvalt avaldaja ning Vladilen Taaleši pärijate ühisomandis. Kuniks ühisomandis olev vara
ei ole jagatud, ei ole avaldajal tekkinud eraldiseisvat kaasomandi osa, mille suhtes saaks
kinkelepingu sõlmida. Kaasomand kuulub kaasomanikele kindlaksmääratud osades ja igal
kaasomanikul on temale kuuluva kindlaksmääratud osaga õigus iseseisvalt tehinguid teha.
Ühisomandil puuduvad kindlaksmääratud osad ning ühisomanikud saavad varaga tehinguid
teha vaid kõik koos ja ühiselt. Et ühisomandit lõpetada, on vajalik Vladilen Taaleši
pärandvara jagada. Alles pärandvara jagamisel saavad tekkida kaasomandi osad kinnisasjale,
mille osas on avaldaja soovinud kinkelepingut sõlmida. Eelnevat on ka notar oma 2. septembri
2025. a kirjas avaldajale selgitanud.
Avaldaja käsitlus asjaõigusseaduse (AÕS) § 73 lg-st 1 on õige olukorras, kus pärandvara
(ühisomand) on jagatud ning tekkinud on kaasomandi osad. Abikaasade ühisomand ei muutu
ühe abikaasa surma korral automaatselt kaasomandiks.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
3. Avaldaja (määruskaebuse esitaja) esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles
palub kohustada maakohut võtma avaldaja avaldus menetlusse.
Määruskaebuse kohaselt on maakohus valesti leidnud, et tegu ei ole kaasomandiga. Isegi, kui
oleks õige, et kinnisasi on ühisomandis, tuleb AÕS § 70 lg 6 järgi kohaldada ikkagi
kaasomandi kohta käivaid sätteid, kuna ükski seadus ei kehtesta, et olukorras, kus kinnisasi
kuulub samaaegselt näiteks avaldajale ja Vladilen Taaleši pärijatele, on keelatud kohaldada
kaasomandi kohta käivaid sätteid.
Avaldaja on vaieldamatult kinnisasja kaasomanik, kelle osa suurus on 2008. a kehtinud
perekonnaseaduse § 19 lg 1 järgi vähemalt 50% ja see võib ka pärimismenetluse lõppemisel
suureneda, kuid mitte väheneda.
Kuna avaldaja on 1. veebruaril 1999 kantud abikaasade ühisvara hulka kuuluva XXXXXXX
kinnisasja ühe omanikuna kinnistusraamatusse, siis järelikult on avaldajal ka pärast abikaasa
surma õigus AÕS § 73 lg 1 alusel üksnes talle kuuluv 50%-ne osa ära kinkida. Seega on
ebaõige maakohtu põhjendus, et kuniks ühisomandis olev vara ei ole jagatud, ei ole avaldajal
tekkinud eraldiseisvat kaasomandi osa, mille suhtes saaks kinkelepingut sõlmida. Avaldaja
hinnangul ei saa XXXXXXX kinnisasja 50%-se mõttelise osa kinkimine enne Vladilen
Taaleši pärandvara võimalikku jagamist tekitada mingeid probleeme hilisema
pärimismenetluse läbiviimisel, kuna avaldajale kuuluv 50%-ne mõtteline osa ei ole vara, mida
saaksid pärida Vladilen Taaleši pärijad.
Alates ühe abikaasa surmast lõpeb senine abikaasade ühisvara staatus ja see jaguneb kaheks:
50% muutub pärandvaraks ning teine 50% ei saa kuuluda kellelegi teisele kui surnud abikaasa
lesele, antud kaasuses avaldajale.
Kinnistusraamatuseaduse § 31 näeb ette, et kui mõni Vladilen Taaleši pärija algatab veel
pärimismenetluse ja pärijad kantakse kinnistusraamatusse, märgitakse ära iga pärija osa
suurus. Järelikult, kuna kinnisasi jagatakse mõttelisteks osadeks, on tegu AÕS § 70 lg 3 järgse
kaasomandiga, mis ei saa olla § 70 lg 4 järgne ühisomand.
Lisaks leiab avaldaja, et ta on AÕS § 123 alusel seoses igamisega omandanud ka pärandvara
hulka kuulunud 50%-se mõttelise osa XXXXXXX kinnisasjast. Avaldaja oli registrisse
omanikuna kantud juba 1. veebruaril 1999 ja on pärast abikaasa surma rohkem kui 17 aasta
jooksul vallanud ka pärandvara hulka kuulunud XXXXXXX kinnisasja osa nagu omanik.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
4. Ringkonnakohus jätab maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata (TsMS
§ 657 lg 1 p 1 koosmõjus §-ga 659). Maakohtu määrus on põhjendatud ja seaduslik.
Määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ega muutmiseks.
Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata
(TsMS § 654 lg 6).
5. Vastusena määruskaebuses esitatud väidetele selgitab ringkonnakohus järgmist.
Avaldaja esitatud andmetel kuulus vaidlusalune kinnisasi avaldaja ja tema abikaasa ühisvara
hulka, kuid kinnistusraamatusse oli omanikuna kantud sisse vaid avaldaja. Ühisomand tekib
abielu kestel omandatud ühisvara suhtes. Seega kinnisasi oli avaldaja ja tema abikaasa
ühisomandis, kus kummagi abikaasa (ühisomaniku) osa suurus ühises omandis ei olnud
kindlaks tehtud (AÕS § 70 lg 4) ning järelikult ei ole võimalik ka nende käsutamine AÕS §
73 lg 1 alusel. Abikaasad käsutavad ühist asja tervikuna. Abikaasa surmaga muutus tema
vara, sh pool ühisvarast, pärandvaraks (PärS § 2; sama sõnastus kehtis ka 23. aprillil 2008, mil
suri avaldaja abikaasa). Abikaasade ühisomand ei muutu ühe abikaasa surmaga automaatselt
kaasomandiks, milles on mõttelised osad kindlaks määratud (AÕS § 70 lg 3). Seega surnud
abikaasa pärandvara hulka kuulub kindlaks määramata osa vaidlusalusest kinnisasjast ning
kinnisasi kuulub jätkuvalt avaldaja ja võimalike pärijate ühisomandisse.
Seda, kas lisaks avaldajale on veel pärijaid, tuleb kindlaks teha pärimismenetluses. Selleks, et
avaldaja saaks kinnisasjaga tehingut teha, tuleb viia läbi pärimismenetlus, lõpetada ühisomand
ja muuta kinnistusraamatukannet.
Ringkonnakohus leiab, et arvestades avaldaja teadmist võimalike pärijate olemasolu kohta, on
põhjendamatud avaldaja väited igamisega seoses (vt ka RKTKo 16.02.2022, 2-19-10779, p
16).
Eeltoodule tuginedes jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse
muutmata.
6. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud avaldaja kanda (TsMS §
171 lg 1). Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
(allkirjastatud digitaalselt)