2-25-18143/5 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kersti Kerstna-Vaks, Indrek Parrest, Margit Jäätma

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 9. jaanuar 2026

Tsiviilasja number

2-25-18143

Tsiviilasi

Eha Taaleši avaldus Valga notar Katri Kutsari

vastu ametitoimingu tegemise taotluse uuesti

läbivaatamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 18. detsembri 2025. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Eha Taaleši määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (avaldaja)

Eha Taaleš

(isikukood XXXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja

Olev Tomson

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu Maakohtu 18. detsembri 2025. a määrus tsiviilasjas nr 2-25-18143

muutmata.

2. Jätta Eha Taaleši määruskaebus rahuldamata.

3. Jätta menetluskulud Eha Taaleši kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult

või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Eha Taaleš (avaldaja) esitas 28. oktoobril 2025 Tartu Maakohtule avalduse Valga notar

Katri Kutsari vastu ametitoimingu tegemise taotluse uuesti läbivaatamiseks.

Avalduse ja selle lisade kohaselt kuulus avaldajale ja tema abikaasale XXXXXXX kinnisasi

(registriosa nr XXXXXXX), kuigi kinnistusraamatus oli kinnisasja omanikuna märgitud vaid

avaldaja. Kui avaldaja abikaasa 23. aprillil 2008 suri, muutus 50% kinnisasjast avaldaja

abikaasa pärandvara hulka kuuluvaks kaasomandi osaks ning 50% jäi avaldajale kuuluvaks.

Avaldaja soovis 29. augustil 2025 vormistada notar Katri Kutsari juures kinkelepinguga

temale kuuluva 50% suuruse mõttelise osa oma tütretütrele, kuid notar keeldus.

Avaldaja hinnangul on notari keeldumine ebaseaduslik ning avaldaja soovib, et kohus

kohustaks notarit sõlmima viivitamatult, hiljemalt 15 päeva jooksul, alates otsuse tegemisest

kinkelepingu, millega avaldaja saaks kinkida osa oma varast lapselapsele.

MAAKOHTU SEISUKOHT

2. Maakohus keeldus 18. detsembri 2025. a määrusega avaldaja avalduse menetlusse

võtmisest perspektiivi puudumise tõttu tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p

2 alusel ja jättis menetluskulud avaldaja kanda.

TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt ei võta kohus avaldust menetlusse kui hagi ei ole esitatud hageja

seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma

õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

Maakohtu hinnangul ei ole avaldaja avalduse alusel võimalik kohustada notarit ametitoimingu

tegemise taotlust uuesti läbi vaatama. Avaldaja esitatud notari selgituste kohaselt takistab

kinkelepingu sõlmimist asjaolu, et avaldaja abikaasa Vladilen Taaleši pärimismenetlust ei ole

läbi viidud. Seega ei ole notar keeldunud kinkelepingu sõlmimisest ning pärandvara jagamise

järel on soovitud tehingu tegemine põhimõtteliselt võimalik.

Maakohus selgitas, et kinnisasi, mille osas avaldaja kinkelepingu sõlmimist soovib, on

jätkuvalt avaldaja ning Vladilen Taaleši pärijate ühisomandis. Kuniks ühisomandis olev vara

ei ole jagatud, ei ole avaldajal tekkinud eraldiseisvat kaasomandi osa, mille suhtes saaks

kinkelepingu sõlmida. Kaasomand kuulub kaasomanikele kindlaksmääratud osades ja igal

kaasomanikul on temale kuuluva kindlaksmääratud osaga õigus iseseisvalt tehinguid teha.

Ühisomandil puuduvad kindlaksmääratud osad ning ühisomanikud saavad varaga tehinguid

teha vaid kõik koos ja ühiselt. Et ühisomandit lõpetada, on vajalik Vladilen Taaleši

pärandvara jagada. Alles pärandvara jagamisel saavad tekkida kaasomandi osad kinnisasjale,

mille osas on avaldaja soovinud kinkelepingut sõlmida. Eelnevat on ka notar oma 2. septembri

2025. a kirjas avaldajale selgitanud.

Avaldaja käsitlus asjaõigusseaduse (AÕS) § 73 lg-st 1 on õige olukorras, kus pärandvara

(ühisomand) on jagatud ning tekkinud on kaasomandi osad. Abikaasade ühisomand ei muutu

ühe abikaasa surma korral automaatselt kaasomandiks.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

3. Avaldaja (määruskaebuse esitaja) esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles

palub kohustada maakohut võtma avaldaja avaldus menetlusse.

Määruskaebuse kohaselt on maakohus valesti leidnud, et tegu ei ole kaasomandiga. Isegi, kui

oleks õige, et kinnisasi on ühisomandis, tuleb AÕS § 70 lg 6 järgi kohaldada ikkagi

kaasomandi kohta käivaid sätteid, kuna ükski seadus ei kehtesta, et olukorras, kus kinnisasi

kuulub samaaegselt näiteks avaldajale ja Vladilen Taaleši pärijatele, on keelatud kohaldada

kaasomandi kohta käivaid sätteid.

Avaldaja on vaieldamatult kinnisasja kaasomanik, kelle osa suurus on 2008. a kehtinud

perekonnaseaduse § 19 lg 1 järgi vähemalt 50% ja see võib ka pärimismenetluse lõppemisel

suureneda, kuid mitte väheneda.

Kuna avaldaja on 1. veebruaril 1999 kantud abikaasade ühisvara hulka kuuluva XXXXXXX

kinnisasja ühe omanikuna kinnistusraamatusse, siis järelikult on avaldajal ka pärast abikaasa

surma õigus AÕS § 73 lg 1 alusel üksnes talle kuuluv 50%-ne osa ära kinkida. Seega on

ebaõige maakohtu põhjendus, et kuniks ühisomandis olev vara ei ole jagatud, ei ole avaldajal

tekkinud eraldiseisvat kaasomandi osa, mille suhtes saaks kinkelepingut sõlmida. Avaldaja

hinnangul ei saa XXXXXXX kinnisasja 50%-se mõttelise osa kinkimine enne Vladilen

Taaleši pärandvara võimalikku jagamist tekitada mingeid probleeme hilisema

pärimismenetluse läbiviimisel, kuna avaldajale kuuluv 50%-ne mõtteline osa ei ole vara, mida

saaksid pärida Vladilen Taaleši pärijad.

Alates ühe abikaasa surmast lõpeb senine abikaasade ühisvara staatus ja see jaguneb kaheks:

50% muutub pärandvaraks ning teine 50% ei saa kuuluda kellelegi teisele kui surnud abikaasa

lesele, antud kaasuses avaldajale.

Kinnistusraamatuseaduse § 31 näeb ette, et kui mõni Vladilen Taaleši pärija algatab veel

pärimismenetluse ja pärijad kantakse kinnistusraamatusse, märgitakse ära iga pärija osa

suurus. Järelikult, kuna kinnisasi jagatakse mõttelisteks osadeks, on tegu AÕS § 70 lg 3 järgse

kaasomandiga, mis ei saa olla § 70 lg 4 järgne ühisomand.

Lisaks leiab avaldaja, et ta on AÕS § 123 alusel seoses igamisega omandanud ka pärandvara

hulka kuulunud 50%-se mõttelise osa XXXXXXX kinnisasjast. Avaldaja oli registrisse

omanikuna kantud juba 1. veebruaril 1999 ja on pärast abikaasa surma rohkem kui 17 aasta

jooksul vallanud ka pärandvara hulka kuulunud XXXXXXX kinnisasja osa nagu omanik.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

4. Ringkonnakohus jätab maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata (TsMS

§ 657 lg 1 p 1 koosmõjus §-ga 659). Maakohtu määrus on põhjendatud ja seaduslik.

Määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ega muutmiseks.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata

(TsMS § 654 lg 6).

5. Vastusena määruskaebuses esitatud väidetele selgitab ringkonnakohus järgmist.

Avaldaja esitatud andmetel kuulus vaidlusalune kinnisasi avaldaja ja tema abikaasa ühisvara

hulka, kuid kinnistusraamatusse oli omanikuna kantud sisse vaid avaldaja. Ühisomand tekib

abielu kestel omandatud ühisvara suhtes. Seega kinnisasi oli avaldaja ja tema abikaasa

ühisomandis, kus kummagi abikaasa (ühisomaniku) osa suurus ühises omandis ei olnud

kindlaks tehtud (AÕS § 70 lg 4) ning järelikult ei ole võimalik ka nende käsutamine AÕS §

73 lg 1 alusel. Abikaasad käsutavad ühist asja tervikuna. Abikaasa surmaga muutus tema

vara, sh pool ühisvarast, pärandvaraks (PärS § 2; sama sõnastus kehtis ka 23. aprillil 2008, mil

suri avaldaja abikaasa). Abikaasade ühisomand ei muutu ühe abikaasa surmaga automaatselt

kaasomandiks, milles on mõttelised osad kindlaks määratud (AÕS § 70 lg 3). Seega surnud

abikaasa pärandvara hulka kuulub kindlaks määramata osa vaidlusalusest kinnisasjast ning

kinnisasi kuulub jätkuvalt avaldaja ja võimalike pärijate ühisomandisse.

Seda, kas lisaks avaldajale on veel pärijaid, tuleb kindlaks teha pärimismenetluses. Selleks, et

avaldaja saaks kinnisasjaga tehingut teha, tuleb viia läbi pärimismenetlus, lõpetada ühisomand

ja muuta kinnistusraamatukannet.

Ringkonnakohus leiab, et arvestades avaldaja teadmist võimalike pärijate olemasolu kohta, on

põhjendamatud avaldaja väited igamisega seoses (vt ka RKTKo 16.02.2022, 2-19-10779, p

16).

Eeltoodule tuginedes jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse

muutmata.

6. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud avaldaja kanda (TsMS §

171 lg 1). Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

(allkirjastatud digitaalselt)