2-25-5227/11 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Maris Juha

Otsuse tegemise aeg ja koht

09.01.2026, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-5227

Tsiviilasi

Bondora AS hagi M. Z. vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

3792,18 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Bondora AS

(registrikood 11483929),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Keijo Lindeberg

Kostja: M. Z. (isikukood XXX)

Menetlusviis

Lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu lepingute nr XXX ja XXX alusel sissenõutavaks muutunud viivise

nõudest loobumine summas 55,87 eurot ja alates 05.04.2025 lepingu nr XXX alusel

nõutava edasiulatuvast viivisenõudest loobumine 225,35 euro ulatuses.

2. Rahuldada hagi osaliselt.

3. Mõista hageja ja kostja vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr XXX tulenev

põhivõlg 1082,80 eurot, viivis perioodi 11.04.2023 - 09.01.2026 eest 342,71 eurot ja

viivis põhivõlalt alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast kuni põhivõla täieliku

tasumiseni VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras.

4. Mõista hageja ja kostja vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr XXX tulenev

põhivõlg 487,75 eurot, viivis perioodi 21.12.2022 - 09.01.2026 eest 169,58 eurot ja viivis

põhivõlalt alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast kuni põhivõla täieliku

tasumiseni VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras.

5. Mõista hageja ja kostja vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr XXX tulenev

põhivõlg 1200 eurot, viivis perioodi 21.12.2022 - 09.01.2026 eest 417,21 eurot ja viivis

põhivõlalt alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast kuni põhivõla täieliku

tasumiseni VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras.

6. Jätta rahuldamata sissenõutavaks muutunud viivise nõue perioodi 06.12.2022 -

20.12.2022 eest.

7. Tagastada hagejale riigilõiv 70 eurot Bondora AS pangakontole nr XXX.

8. Jätta hageja õigusabikulud hageja kanda ning hageja poolt tasutud riigilõiv kostja

kanda.

9. Mõista kostjalt hageja kasuks välja riigilõiv 525 eurot. Jätta kostja kasuks

menetluskulud hagejalt välja mõistmata.

10. Mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis väljamõistetud menetluskuludelt alates

kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täies ulatuses hüvitamiseni VÕS § 113 lg

1 teises lauses sätestatud määras.

11. Toimetada kohtuotsus kostjale kätte teadaande avaldamisega Ametlikes

Teadannetes.

Edasikaebamise kord

Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-ga 10 ei anna kohus

menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks.

HAGI NÕUE JA ASJAOLUD

1. Hageja esitas 04.04.2025 hagi kostja vastu, seejärel loobus osaliselt nõudest ning esitas

alternatiivse nõude. Menetluses on järgmised hageja nõuded kostja vastu:

1.1. Mõista M. Z.lt Bondora AS kasuks välja hageja ja kostja vahel 05.11.2021 sõlmitud

laenulepingust nr XXX tulenev põhivõlg 1082,80 eurot, viivis ajavahemiku 11.04.2023-

04.04.2025 eest 255,81 eurot ja viivis põhinõudelt (1082,80 eurot) alates 05.04.2025 kuni

põhinõude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses määras.

1.2. Mõista M. Z.lt Bondora AS kasuks välja hageja ja kostja vahel 19.01.2022 sõlmitud

laenulepingust nr XXX tulenev põhivõlg 487,75 eurot, viivis ajavahemiku 06.12.2022-

04.04.2025 eest 132,04 eurot ja viivis põhinõudelt (487,75 eurot) alates 05.04.2025 kuni

põhinõude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses määras.

1.3. Mõista M. Z.lt Bondora AS kasuks välja hageja ja kostja vahel 20.02.2022 sõlmitud

laenulepingust nr XXX tulenev põhivõlg 1200 eurot, viivis ajavahemiku 06.12.2022-

04.04.2025 eest 324,86 eurot ja viivis põhinõudelt (1200 eurot) alates 05.04.2025 kuni

põhinõude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses määras.

Alternatiivselt

1.4. Mõista kostjalt hageja kasuks välja hageja ja kostja vahel 19.01.2022 sõlmitud

laenulepingust nr XXX tulenevad tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed vastavalt

11.11.2025 esitatud uuesti määratud tagasimaksete maksegraafikule ja viivis laenulepingust nr

XXX tulenevalt igalt osamakselt alates osamakse sissenõutavaks muutumisest kuni põhinõude

tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses määras.

1.5. Mõista kostjalt hageja kasuks välja hageja ja kostja vahel 20.02.2022 sõlmitud

laenulepingust nr XXX tulenevad tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed vastavalt

11.11.2025 esitatud uuesti määratud tagasimaksete maksegraafikule ja viivis laenulepingust nr

XXX tulenevalt igalt osamakselt alates osamakse sissenõutavaks muutumisest kuni põhinõude

tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses määras.

2. Hageja selgitab, et nõude aluseks on 3 hageja ja kostja vahel sidevahendi abil sõlmitud

tarbijakrediidilepingut.

2.1. Lepingud sõlmiti krediidiandja hallatavas e-teenuse keskkonnas (www.bondora.ee), kuhu

sisenemisel identifitseeris kostja ennast ID-kaardi, mobiil-ID või Smart-IDga. Keskkonnas

edastas kostja laenutaotluse, millele hageja edastas pakkumuse. Kostja andis seejärel oma

tahteavalduse (avalduse kohustuste võtmiseks), sisestades talle hageja poolt edastatud PIN-

koodi. Tahteavalduse andmist (PIN-koodi sisestamist) kajastab lepingu jaluses olev info, mis

sisaldab mh kostja poolt kasutatud seadme IP aadressi ning kinnitamistoimingu täpne aega

(laenulepingu viimane lk). Hageja edastas kostjale ka kogu VÕS § 404 ja § 405 sätestatud

lepingueelse teabe (lepingueelne teave on lisa 12- 14 ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo

teabeleht on lisa 15-17) ja tegi oma veebikeskkonnas viivitamatult kostjale kättesaadavaks

kogu lepingu dokumentatsiooni.

2.2. 05.11.2021 sõlmiti leping nr XXX, mille alusel sai kostja 1500 eurot (krediidisummast 94

eurot on hageja arvestanud lepingutasu katteks).

Kostja kohustus krediidi koos kõrvalkohustuste täitmisega tagastama lepingus kokku lepitud

maksegraafiku alusel annuiteetmaksetena.

Vastavalt lepingu üldtingimuste p 6.1, p 6.2, p 8.1 ja 8.2 kohustus kostja tagastama krediidi,

sellelt arvestatav intressi ja haldustasu annuiteetmaksetena laenusumma kuumaksena 113.82

eurot kuus.

Kostja on jätnud tasumata järgmised maksegraafikus nimetatud maksed: 08.07.2022

osamakse summas 113,81 eurot, 08.08.2022 osamakse summas 113,81 eurot, 08.09.2022

osamakse summas 113,81 eurot, 10.10.2022 osamakse summas 113,81 eurot ja 08.11.2022

osamakse summas 113,81 eurot.

Hageja edastas tekkinud võlgnevuse likvideerimiseks ülesütlemise hoiatuse (vt lisa 10), kuid

kostja võlgnevust ei tasunud. Seetõttu ütles hageja 05.12.2022 avaldusega lepingu

erakorraliselt üles. Lepingu ülesütlemise seisuga oli kostja võlgnevus hageja ees järgmine: (i)

põhinõue summas 1292,36 eurot; (ii) intress kasutatud krediidilt kuni lepingu ülesütlemiseni

178.67 eurot; (iii) haldustasu 42,48 eurot ja (iv) sissenõudmiskulude koguvõlgnevus 5 eurot,

kokku 1518,51 eurot. Nimetatud summad on tasumata käesoleva ajani.

Hageja esitab lepinguga nr XXX seonduvalt nõude viisil, kus ta loeb kõik senised maksed

tehtud lepingulise põhikohustuse katteks. Lepingu XXX tähtaeg oli eritingimuste p 1.19

kohaselt 10.04.2023, mistõttu on leping lõppenud ja makseid uuesti määrata ei saa. Sellest

johtuvalt kui esineks olukord, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud, pidi kostja

hiljemalt 10.04.2023 tagastamata talle üle kantud summa, s o 1500 eurot. Kostja pole

nimetatud summat tagastanud, kostja on teinud makseid summas 417,20 eurot ja tagastamata

on seega 1082,80 eurot.

Hageja arvestab viivist alates lepingu lõppemise kuupäevast, 11.04.2023.

2.3. 19.01.2022 sõlmiti leping nr XXX, kostja sai 500 eurot (krediidisummast 31 eurot

arvestas hageja lepingutasu katteks).

Kostja kohustus krediidi koos kõrvalkohustuste täitmisega tagastama lepingus kokku lepitud

maksegraafiku alusel annuiteetmaksetena.

Hageja esitab sellest lepingust tuleneva nõude viisil, kus ta (i) loeb kõik senised maksed

tehtud lepingulise põhikohustuse katteks, (ii) arvestab väljastatud krediidilt intressi VÕS § 94

sätestatud määras (alates krediidi väljastamisest) ega (iii) nõua muid lepingujärgseid tasusid

(sh nt sissenõudmiskulud ja haldustasu). Kostja on tasunud viidatud laenulepingu alusel

laenumakseid kokku summas 12,25 eurot, mille arvel on hageja vähendanud üksnes

põhinõuet. Eeltoodust tulenevalt on hageja põhinõude (tagastamata krediidisumma) suuruseks

hagiavalduse esitamise hetkel 487,75 eurot.

Leping on kehtivalt üles öeldud. Kostja oli võlgnevuses enam kui 3 järjestikkust kuud.

Vastavalt maksegraafikule kohustus kostja teostama iga kuu 8. kuupäevaks tagasimakse

summas 16.49 eurot, kuid kostja poolt teostatud maksed näitavad selgelt, et kostja rikkus

vastavat kohustust enam kui 3 järjestikkust kuud. Seetõttu oli hagejal õigus leping

erakorraliselt üles öelda. Lisaks on hageja andnud kostjale kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis vähemalt 2-nädalase täiendava tähtaja kohustuste täitmiseks. Hageja on

lepingu ülesütlemise avalduse edastanud kostjale viimase poolt avaldatud e-posti aadressile.

Seega on hageja kehtivalt lepingu üles öelnud ja hageja nõue on lepingu p 13.2 ja 13.3 järgi

sissenõutavaks muutunud 14-päeva pärast ülesütlemise avalduse edastamisest, antud juhul

seega 21.12.2022. Ülesütlemise eeldused (3-kuuline võlgnevus) on täidetud ka juhul, kui

lugeda kõik kostja varasemad maksed teostatud põhikohustuse katteks.

2.4. 20.02.2022 sõlmiti leping nr XXX, kostja sai 1200 eurot (krediidisummast 75 eurot

arvestas hageja lepingutasu katteks).

Kostja kohustus krediidi koos kõrvalkohustuste täitmisega tagastama lepingus kokku lepitud

maksegraafiku alusel annuiteetmaksetena.

Hageja esitab sellest lepingust tuleneva nõude viisil, kus ta (i) loeb kõik senised maksed

tehtud lepingulise põhikohustuse katteks, (ii) arvestab väljastatud krediidilt intressi VÕS § 94

sätestatud määras (alates krediidi väljastamisest) ega (iii) nõua muid lepingujärgseid tasusid

(sh nt sissenõudmiskulud ja haldustasu). Kostja on tasunud viidatud laenulepingu alusel

laenumakseid kokku 0 eurot. Eeltoodust tulenevalt on hageja põhinõude (tagastamata

krediidisumma) suuruseks hagiavalduse esitamise hetkel 1200 eurot.

Leping on kehtivalt üles öeldud. Kostja oli võlgnevuses enam kui 3 järjestikkust kuud.

Vastavalt maksegraafikule kohustus kostja teostama iga kuu 8. kuupäevaks tagasimakse

summas 47,22 eurot, kuid kostja poolt teostatud maksed näitavad selgelt, et kostja rikkus

vastavat kohustust enam kui 3 järjestikkust kuud. Seetõttu oli hagejal õigus leping

erakorraliselt üles öelda. Lisaks on hageja andnud kostjale kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis vähemalt 2-nädalase täiendava tähtaja. Hageja on lepingu ülesütlemise

avalduse edastanud kostjale viimase poolt avaldatud e-posti aadressile. Seega on hageja

kehtivalt lepingu üles öelnud ja hageja nõue on lepingu p 13.2 ja 13.3 järgi sissenõutavaks

muutunud 14-päeva pärast ülesütlemise avalduse edastamisest, antud juhul seega 21.12.2022.

Ülesütlemise eeldused (3-kuuline võlgnevus) on täidetud ka juhul, kui lugeda kõik kostja

varasemad maksed teostatud põhikohustuse katteks.

2.5. 09.06.2022 saatis hageja kostjale tema e-posti aadressil (XXX) lepingute ülesütlemise

hoiatuse. Kostja võlgnevust ei tasunud ja hageja oli sunnitud 05.12.2022 ütlema lepingud

erakorraliselt üles, saates avalduse e-posti aadressile XXX. Hageja on seisukohal, et ütles

05.12.2022 ka laenulepingu nr XXX üles, kuivõrd viitab selgelt, et kõik laenulepingud on üles

öeldud.

Juhul kui kohus leiab, et laenuleping nr XXX või ka XXX pole mingil põhjusel kehtivalt üles

öeldud 05.12.2022, teeb hageja seda käesoleva menetluse jooksul ning esitab kostjale

27.10.2025 saadetud ülesütlemise avalduse (lisa 5).

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

3. Kohus menetles hagi lihtmenetluses (hagi nõude summa jäi lihtmenetluses lubatud nõude

summa piiresse). Kostjale on hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrused kätte toimetatuks

loetud Ametlike Teadaannete kaudu. Menetlusse võtmise määrustega oli kostjale antud

tähtaeg vastamiseks, kostja vastanud ei ole.

Hageja esitas 27.10.2025 nõuetest osalise loobumise. Kohus võtab osalise loobumise vastu.

Krediidilepingu alusel nõude rahuldamine eeldab, et poolte vahel oli sõlmitud kehtiv

krediidileping, krediit oli tarbija kasutusse antud, tarbija ei ole krediiti tagasi maksnud ning

kohustus on sissenõutavaks muutunud. Krediidi andmisel pidi krediidiandja järgima VÕS §

4034 sätestatud vastutustundliku laenamise kohustust ning krediidi kulukuse määr ei tohtinud

ületada maksimaalset lubatud määra.

4. Kas laenuleping on sõlmitud ja laen tarbija kasutusse antud

4.1. VÕS § 401 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub

andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub

krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma.

VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse

andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel.

VÕS § 404 lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste

võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata

anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Tarbija tahteavalduses peab

olema selgelt ja kokkuvõtlikult märgitud VÕS § 404 lg-s 2 loetletud teave. Kui vorminõue on

jäetud järgimata, on leping tühine (VÕS § 408 lg 1).

VÕS § 410 lg 1 kohaselt VÕS § 404 lõikes 1 nimetatud vorminõue ei välista

tarbijakrediidilepingu sõlmimist ka sidevahendi abil. Sidevahendi abil tarbijakrediidilepingu

sõlminud tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival

andmekandjal. Selle vorminõude rikkumisega kaasneb sama, tühisuse tagajärg, st VÕS § 408

lg 1.

4.2. Hageja on kohtule esitanud nõude aluseks olevad laenulepingud. Hageja väitel on kostja

lepingu elektroonilise allkirjaga kinnitanud, et elektrooniline allkiri asub lepingu jaluses (dtl

19).

Lepingul nr XXX nähtuvad järgmised andmed (dtl 22): kostja nimi, isikukood, kinnitamise

aeg: 05.11.2021 15:20:38, kinnitamise IP aadress: XXX.

Lepingul nr XXX nähtuvad järgmised andmed (dtl 43): kostja nimi, isikukood, kinnitamise

aeg: 19.01.2022 0:11:05. kinnitamise IP aadress: XXX.

Lepingul nr XXX nähtuvad järgmised andmed (dtl 64): kostja nimi, isikukood, kinnitamise

aeg: 20.02.2022 7:01:42, kinnitamise IP aadress: XXX.

Hageja selgitustest nähtub, et Bondora laenulepingute puhul toimub autentimine tugeva

isikutuvastusvahendiga, aga allkirjastamine käib telefoninumbrile SMSiga saadetava pin-

koodi sisestamisega kliendiportaalis, kuhu tarbija on end autentinud tugeva

autentimisvahendiga. Hagejast võib aru saada nii, et SMS-ga saadetud pin-koodi sisestamisel

automaatselt lisatakse lepingu faili isiku nimi, isikukood, ajamärge, IP-aadress.

Kohtule on lepingute failid esitatud pdf failidena. Failil endal ei ole juures mingeid andmeid,

mille alusel saaks tuvastada seda, mida hageja on eeltoodud allkirja andmise viisi kohta

selgitanud. Kohus kontrollis hageja esitatud lepingudokumenti, milles hageja väitel on kostja

elektrooniline allkiri, Acrobat Reader ja DigiDoc tarkvaradega, kumbki ei tuvastanud failist

elektroonilist allkirja, mille sertifikaadi kehtivust oleks võimalik valideerida.

Elektroonilise allkirja olemasolu ei võrdu ka TsÜS § 80 mõttes elektroonilise vorminõudega.

TsÜS § 80 lg 3 tuleneb, millistele nõuetele vastava allkirjaga dokumendi saab lugeda selle

sätte tähenduses elektroonilises vormis sõlmituks.

Vastavalt eIDAS-määrusele on kvalifitseeritud e-allkiri võrdväärne omakäelise allkirjaga (art

25 lg 2). Kuna määrus on vahetult kohaldatav, ei ole liikmesriigi õigusaktis võimalik

omakäelise allkirjaga võrdväärse elektroonilise allkirjana määratleda elektroonilist allkirja,

mis ei vasta eIDAS-määruses kvalifitseeritud e-allkirjale sätestatud nõuetele. Sellest

tulenevalt on selge, et TsÜS § 80 lg 1 mõttes kirjaliku vormiga võrdne elektrooniline vorm on

üksnes kvalifitseeritud e-allkirjaga (nagu Eesti digiallkiri) kinnitatu.

TsÜS § 80 lg 1 võrdsustab elektroonilise vormi kirjaliku vormiga reservatsiooniga, et kui

seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kirjalik vorm aga eeldab omakäelist allkirja ning sellega on

eIDAS määruse kohaselt võrdsustatud üksnes kõige kõrgema tasemega e-allkiri.

Muu kui kvalifitseeritud e-allkirjaga kinnitatud (st madalama tasemega e-allkirja) tehingu

puhul on kindlasti täidetud kirjalikku taasesitamist võimaldava vormi nõue, mille puhul

lähtuvalt TsÜS §-st 79 peab tehing olema tehtud püsivat kirjalikku taas esitamist võimaldaval

viisil ja sisaldama tehingu teinud isikute nimesid, kuid ei pea olema omakäeliselt

allkirjastatud.

Seega isegi kui hageja esitatud lepingudokumendis on tegemist kostja e-allkirjaga, ei ole

kohtu hinnangul tegemist kvalifitseeritud e-allkirjaga eIDAS artikli 3 lõike 12 mõttes. Kuid

nagu märgitud, saab ka eIDAS määrusele mitte vastava elektroonilise allkirja puhul leping

olla sõlmitud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

Hageja poolt esile toodud väidetaval elektroonilisel allkirjal on seega kostja tahteavalduse

tegemise tõendamise roll. Tuginedes hageja esitatud selgitustele elektroonilise allkirja

loomise protsessi kohta loeb kohus tõendatuks, et kostja on teinud tahteavaldused laenude

saamiseks ning tahteavalduse sisuks on lepingudokumendi sisu.

Hageja on selgitanud, et lepingudokumendid on peale lepingu sõlmimist tarbijale

kättesaadavad krediidiandja veebikeskkonnas bondora.ee, kuhu tarbija saab end sisse logida.

Hageja on ka tõendanud, et kostjale on välja makstud 05.11.2021 1500 eurot (dtl 76),

19.01.2022 500 eurot (dtl 77) ja 20.02.2022 1200 eurot (dtl 78).

Krediidi kulukuse maksimaalne määr 2021. a lõpus 56,04% ja 2022. a alguses 50,85%.

Lepingute krediidi kulukuse määr maksimaalset määra ei ületanud.

5. Lepingust nr XXX tulenevad hageja nõuded

5.1. Hageja on seisukohal, et ei rikkunud vastutustundliku laenamise kohustust. Kohus

selgitas 02.10.2025 hagejale, et selle põhjal, mida hageja seni oli esitanud lepingu nr XXX

sõlmimise eel vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise kohta, ei saa kohus järeldada, et

seda kohustust täideti nõuetekohaselt. Hageja ei olnud hagile nimelt lisanud ühtegi tõendit

vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise kohta. Kohus andis hagejale võimaluse kas

esitada tõendid või esitada nõude ümberarvestus VÕS § 4034 lg 7 kohaselt. Hageja tõendeid

vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise kohta ei esitanud, esitas ümberarvestuse,

loobudes osaliselt lepingust nr XXX tulenevatest nõuetest, kohus võttis osalise loobumise

13.11.2025 määrusega vastu.

Hageja on välja toonud, et lepingu nr XXX järgi oli laenu tagastamise lõpptähtaeg

10.04.2023, mistõttu tagasimakseid ei tule uuesti määrata. Kostja sai selle lepingu alusel

hagejalt 1500 eurot ning on hageja väitel tagasimakseid teinud kokku 417,20 eurot. Hageja on

seisukohal, et kostjal on tagastamata 1082,80 eurot laenuks saadud rahast.

Samas on hageja väitnud, et kostja on jätnud tasumata maksegraafiku maksed alates

08.07.2022. a maksest (dtl 7). Kui arvestada lepingu maksegraafiku (dtl 79) järgi, kui palju

pidi kostjal olema tasutud enne võlgu jäämist, siis maksegraafiku järgi pidi kostjal olema

tasutud 8 makset: 1 makse 75,65 eurot + 7 makset, iga makse 113,81 eurot, kokku 872,39

eurot.

Hageja on esitanud ka väite, et lepingu ülesütlemise seisuga oli kostja võlgnevus hageja ees

järgmine: (i) põhinõue summas 1292.36 eurot; (ii) intress kasutatud krediidilt kuni lepingu

ülesütlemiseni 178.67 eurot; (iii) haldustasu 42.48 eurot ja (iv) sissenõudmiskulude

koguvõlgnevus 5 eurot, kokku 1518.51 eurot.

Kohus palus hagejal eeltoodud vastuolusid selgitada. Hageja vastas, et kostja on lepingu nr

XXX alusel hagejale teinud järgmised maksed: 10.11.2021 75,75 eurot, 08.12.2021 113,82

eurot, 10.01.2022 113,81 eurot, 08.02.2022 113,81 eurot ja 08.03.2022 0,01 eurot.

Tõendanud hageja kostja poolt tehtud makseid ei ole vaatamata sellele, et kohus hagejalt selle

kohta tõendit nõudis. Hageja on seega esitanud vastuolulised väited selle kohta, mis ajast

alates kostjal on maksed tasumata. See aga muudab ebausaldusväärseks hageja väite selle

kohta, mis summas kostja kokku tagasimakseid teinud on.

Kuid kohus arvestab, et hageja on esitanud ka väite, et seisuga 09.06.2022 edastas hageja

kostjale ülesütlemise hoiatuse. Kui kostja oleks jäänud võlgu alates 08.07.2022. a maksest, ei

oleks hageja saanud kuu aega varem esitada kostjale võlgnevuse tõttu üles ütlemise hoiatust.

Hageja on kohtule esitanud üles ütlemise hoiatuse (dtl 86), milles on välja toodud, et kostjal

on võlgnevus ning hoiatatakse kahe lepingu üles ütlemise eest (mh leping nr XXX).

Seetõttu tuvastab kohus, et kostja on lepingu nr XXX katteks kostjale teinud tagasimakseid

kokku 417,20 eurot. Küll aga taunib kohus hageja lepingulise esindaja tegevust hagi

esitamisel. Kui hageja kasutab hagi esitamiseks vandeadvokaati, peaks vandeadvokaat suutma

tagada nõude kohta selgelt ja õigesti asjaolude väljatoomise. Praegusel juhul on

vandeadvokaadist esindaja ise loonud segaduse, põhjustades sellega menetluse venimist ning

menetluskulude suurenemist.

Kohus rahuldab hageja põhivõla nõude VÕS § 396 lg 1, § 101 lg 1 punkti 1, § 108 lg 1 ja §

4034 lg 7 alusel, mõistes kostjalt välja tagastamata laenusumma 1082,80 eurot.

5.2. Viivist ei saa kohtu hinnangul käsitleda 4034 lg 7 mõttes muu tasuna, mistõttu hagejal

säilib õigus nõuda viivist. Kuid vastutustundliku laenamise kohustuse mõttest tulenevalt ei saa

hageja kohtu hinnangul nõuda ka viivist enam kui seadusjärgses määras, tingimusel, et

seadusjärgne viivisemäär ei ületa lepingus kokkulepitud viivisemäära. Kui algses hagis

nõudis hageja viivist lepingujärgses määras, siis 27.10.2025 loobus hageja viivisenõudest

osaliselt, selliselt, et nõuab viivist seadusjärgses määras.

Lepingujärgne viivise määr oli kõrgem, kui seadusjärgne viivisemäär. Seega mõistab kohus

VÕS § 101 lg 1 punkti 6, § 108 ja § 113 lg 1 välja viivise põhivõlalt (1082,80 eurolt) alates

11.04.2023 (laenu tagastamise lõpptähtpäevale järgnevast päevast) kuni võla täieliku

tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohtuotsuse tegemise päeva

seisuga arvestatud viivis perioodi 11.04.2023 – 09.01.2026 eest on 342,71 eurot.

6. Lepingust nr XXX tulenevad hageja nõuded

6.1. Lepingu nr XXX kohaselt on viimase makse tasumise tähtaeg 08.01.2027. Hageja määras

esmalt tagasimaksed uuesti 27.10.2025. Hageja määras tagasimaksed selliselt, et esimene

makse on 12,24 eurot, seejärel on maksed 16,49 eurot ning edasi on igakuine makse 12 senti.

Kohus selgitas hagejale, et hageja poolt määratud tagasimaksed ei vasta lepingutingimustele

ega seaduse mõttele. VÕS § 4034 lg 7 mõjutab üksnes intressimäära ning lepingulisi tasusid,

mitte muid lepingutingimusi. Seega, VÕS § 4034 lg 7 alusel tagasimaksete uuesti määramisel

peavad uuesti määratud tagasimaksed järgima kõiki muid lepingutingimusi, sh lepingu

tähtaega, tagasimaksete arvu ja kuupäevi jm. Lepingu punkti 6.1. kohaselt kohustus

laenuvõtja maksma laenusumma tagasi igakuiste annuiteetmaksetena. See tähendab, et

igakuine makse peab olema ühesuurune terve maksegraafiku ulatuses.

VÕS § 4034 lg 7 mõte on vähendada krediidi kulukust seeläbi, et intressimäär alaneb ning

seeläbi alaneb ka kuumakse. Krediidiandja ei saa tagasimakseid uuesti määrata

lepingutingimusi ja normi mõtet eirates.

Kohus andis hagejale tähtaja määrata tagasimaksed uuesti (dtl 196) vastavalt kohtu poolt

antud selgitustele. Kohus selgitas, et kui hageja soovib jätkuvalt tugineda sellele, et leping on

erakorraliselt ennetähtaegselt üles ütlemisega lõppenud, tuleb hinnata, kas ka uuesti määratud

tagasimaksete ja ümberarvestuse järel oleks üles ütlemise ajal olnud üles ütlemise eeldused (st

võlgnevus vähemalt kolme järjestikuse tagasimaksega) täidetud. Kui üles ütlemise eeldused ei

ole täidetud, on teil võimalik esitada edasiulatuv nõue TsMS § 369 kohaselt tulevikus

sissenõutavaks muutuvate tagasimaksete väljamõistmiseks.

Hageja määras teistkordselt tagasimaksed uuesti vastavalt kohtu poolt antud juhistele ning

kohus võttis menetlusse ka hageja alternatiivse nõude edasiulatuvalt sissenõutavaks

muutuvate tagasimaksete väljamõistmiseks. Hageja määras 60 makset 8,33 eurot kuus (v.a

viimane, mis on 8,53 eurot kuus).

6.2. Kostja poolt tehtud tagasimaksete kohta on hageja esitanud järgmised väited: kostja on

jätnud tasumata kõik osamaksed alates 08.04.2022 ning viimati tegi makse 08.03.2022

summas 0,01 eurot, kostja oli tasunud 05.12.2022 (s.o ülesütlemise) seisuga laenumakseid

kokku summas 12.25 eurot.

6.3. Hageja tugineb sellele, et leping on erakorraliselt lõppenud üles ütlemisega 05.12.2022

ning hageja nõue on lepingu p 13.2 ja 13.3 järgi sissenõutavaks muutunud 14-päeva pärast

ülesütlemise avalduse edastamisest, antud juhul seega 21.12.2022 (dtl 9). Kui arvestada kostja

poolt tasutud 12,25 eurot uuesti määratud tagasimaksete katteks, oleks kostjal tasutud esimene

osamakse ning osaliselt teine osamakse, st kostja oleks ka ümberarvestuse kohaselt viivituses

alates 08.03.2022 osamaksest.

Hageja väitel saatis ta 09.06.2022 kostjale tema e-posti aadressil (XXX) lepingute

ülesütlemise hoiatuse. Hageja on esitanud selle kohta ka tõendi (dtl 86). Hageja väitel kostja

võlga ei tasunud ka täiendava tähtaja jooksul ja hageja ütles 05.12.2022 lepingu üles. Hageja

on esitanud üles ütlemise tahteavalduse saatmise kohta tõendi, dtl 89.

Kohus rahuldab hageja põhivõla nõude VÕS § 396 lg 1, § 101 lg 1 punkti 1, § 108 lg 1 ja §

4034 lg 7 alusel, mõistes kostjalt välja tagastamata laenusumma 487,75 eurot.

6.4. Viivist ei saa kohtu hinnangul käsitleda 4034 lg 7 mõttes muu tasuna, mistõttu hagejal

säilib õigus nõuda viivist. Kuid vastutustundliku laenamise kohustuse mõttest tulenevalt ei saa

hageja kohtu hinnangul nõuda ka viivist enam kui seadusjärgses määras, tingimusel, et

seadusjärgne viivisemäär ei ületa lepingus kokkulepitud viivisemäära. Lepingujärgne viivise

määr oli kõrgem, kui seadusjärgne viivisemäär.

Hageja poolt viidatud lepingu punkti 13.2 sätestab, millal on laenuandjal õigus leping üles

öelda ning punktis 13.3 on sätestatud, et punktis 13.2 nimetatud juhtudel on laenuvõtja

kohustatud tasuma kõik maksed neljateistkümne (14) päeva jooksul alates laenuandjalt

sellekohase teate saamisest kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

Seega mõistab kohus VÕS § 101 lg 1 punkti 6, § 108 ja § 113 lg 1 välja viivise põhivõlalt

(487,75 eurolt) alates 21.12.2022, mil nõue muutus ka hageja enda väidete kohaselt

sissenõutavaks, kuni võla täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Kohtuotsuse tegemise päeva seisuga arvestatud viivis perioodi 21.12.2022-09.01.2026 eest on

169,58 eurot.

7. Lepingust nr XXX tulenevad hageja nõuded

7.1. Lepingu nr XXX kohaselt on viimase makse tasumise tähtaeg 08.02.2027. Hageja määras

esmalt tagasimaksed uuesti 27.10.2025. Hageja määras tagasimaksed selliselt, et esimene

makse on 31,84 eurot, seejärel on maksed 47,23 eurot ning edasi on igakuine makse 12 senti.

Kohus selgitas hagejale, et hageja poolt määratud tagasimaksed ei vasta lepingutingimustele

ega seaduse mõttele. VÕS § 4034 lg 7 mõjutab üksnes intressimäära ning lepingulisi tasusid,

mitte muid lepingutingimusi. Seega, VÕS § 4034 lg 7 alusel tagasimaksete uuesti määramisel

peavad uuesti määratud tagasimaksed järgima kõiki muid lepingutingimusi, sh lepingu

tähtaega, tagasimaksete arvu ja kuupäevi jm. Lepingu punkti 6.1. kohaselt kohustus

laenuvõtja maksma laenusumma tagasi igakuiste annuiteetmaksetena. See tähendab, et

igakuine makse peab olema ühesuurune terve maksegraafiku ulatuses.

VÕS § 4034 lg 7 mõte on vähendada krediidi kulukust seeläbi, et intressimäär alaneb ning

seeläbi alaneb ka kuumakse. Krediidiandja ei saa tagasimakseid uuesti määrata

lepingutingimusi ja normi mõtet eirates.

Kohus andis hagejale tähtaja määrata tagasimaksed uuesti (dtl 198) vastavalt kohtu poolt

antud selgitustele. Kohus selgitas, et kui hageja soovib jätkuvalt tugineda sellele, et leping on

erakorraliselt ennetähtaegselt üles ütlemisega lõppenud, tuleb hinnata, kas ka uuesti määratud

tagasimaksete ja ümberarvestuse järel oleks üles ütlemise ajal olnud üles ütlemise eeldused (st

võlgnevus vähemalt kolme järjestikuse tagasimaksega) täidetud. Kui üles ütlemise eeldused ei

ole täidetud, on teil võimalik esitada edasiulatuv nõue TsMS § 369 kohaselt tulevikus

sissenõutavaks muutuvate tagasimaksete väljamõistmiseks.

Hageja määras teistkordselt tagasimaksed uuesti vastavalt kohtu poolt antud juhistele ning

kohus võttis menetlusse ka hageja alternatiivse nõude edasiulatuvalt sissenõutavaks

muutuvate tagasimaksete väljamõistmiseks. Hageja määras 60 makset 20 eurot kuus.

7.2. Hageja väitel kostja selle lepingu katteks midagi tasunud ei ole.

7.3. Hageja tugineb sellele, et leping on erakorraliselt lõppenud üles ütlemisega 05.12.2022

ning hageja nõue on lepingu p 13.2 ja 13.3 järgi sissenõutavaks muutunud 14-päeva pärast

ülesütlemise avalduse edastamisest, antud juhul seega 21.12.2022. Kuivõrd hageja väitel

kostja ühtegi tagasimakset teinud ei ole, on kostja viivituses alates esimesest osamaksest, s.o

alates 08.03.2022.

Hageja on esitanud tõendi (dtl 159), millest nähtub, et kostjale on 10.05.2022 saadetud sellest

lepingust tuleneva võla kohta teade ning antud 30-päevane tähtaeg kohustuse täitmiseks, kuni

09.06.2022. E-kirjas on märgitud, et võla tasumata jätmise korral öeldakse leping üles

10.06.2022. Hageja on esitanud üles ütlemise tahteavalduse 05.12.2022 saatmise kohta tõendi,

dtl 89, milles on märgitud, et teie laenu(de) tagasimaksegraafik on tühistatud.

Kohus rahuldab hageja põhivõla nõude VÕS § 396 lg 1, § 101 lg 1 punkti 1, § 108 lg 1 ja §

4034 lg 7 alusel, mõistes kostjalt välja tagastamata laenusumma 1200 eurot.

7.4. Viivist ei saa kohtu hinnangul käsitleda 4034 lg 7 mõttes muu tasuna, mistõttu hagejal

säilib õigus nõuda viivist. Kuid vastutustundliku laenamise kohustuse mõttest tulenevalt ei saa

hageja kohtu hinnangul nõuda ka viivist enam kui seadusjärgses määras, tingimusel, et

seadusjärgne viivisemäär ei ületa lepingus kokkulepitud viivisemäära. Lepingujärgne viivise

määr oli kõrgem, kui seadusjärgne viivisemäär.

Hageja poolt viidatud lepingu punkti 13.2 sätestab, millal on laenuandjal õigus leping üles

öelda ning punktis 13.3 on sätestatud, et punktis 13.2 nimetatud juhtudel on laenuvõtja

kohustatud tasuma kõik maksed neljateistkümne (14) päeva jooksul alates laenuandjalt

sellekohase teate saamisest kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

Seega mõistab kohus VÕS § 101 lg 1 punkti 6, § 108 ja § 113 lg 1 välja viivise põhivõlalt

(1200 eurolt) alates 21.12.2022, mil nõue muutus ka hageja enda väidete kohaselt

sissenõutavaks, kuni võla täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Kohtuotsuse tegemise päeva seisuga arvestatud viivis perioodi 21.12.2022-09.01.2026 eest on

417,21 eurot.

8. Menetluskulud, riigilõivu tagastamise taotlus ja otsuse kättetoimetamine

8.1. Hageja on välja toonud, et pärast nõudest osalist loobumist on hagihind 3778,21 eurot

(põhinõue 2770,55 eurot (1082,80+487,75+1200) ja kõrvalkulud, milleks on sissenõutavaks

muutunud viivis 712,71 eurot (255,81+132,04+324,86) ja edasiulatuv viivis 1 aasta kohta

294,95), millelt tuleb tasuda riigilõivu 455 eurot, kuid hageja on tasunud 595 eurot. Hageja

palub enammakstud 140 eurot tagastada järgmisele kontole: Saaja: BONDORA AS Konto

nr: XXX Selgitus: Hagi tsiviilasjas nr 2-25-5227.

13.11.2025 määrusega võttis kohus vastu hagist osalise loobumise 1129,05 euro ulatuses

(intressid 178,67 eurot, haldustasu 42,48 eurot ja sissenõudmiskulud 5 eurot, põhivõlast

209,56 euro ulatuses ja sissenõutavaks muutunud viivise nõudest 693,34 euro ulatuses).

Tulenevalt hageja 27.10.2025 esitatud nõudest on kohtu hinnangul pärast nõudest osalist

loobumist hagihind 3792,18 eurot (põhinõue 2770,55 eurot (1082,80+487,75+1200) ja

kõrvalkulud, milleks on sissenõutavaks muutunud viivis 712,71 eurot

(255,81+132,04+324,86) ja edasiulatuv viivis 1 aasta kohta alates 05.04.2025 on 308,92 eurot

(2770,55 x 11,15%), millelt tuleb tasuda riigilõivu 455 eurot.

Kohus võtab täiendavalt vastu sissenõutavaks muutunud viivise nõudest loobumise summas

55,87 eurot, kuna hageja on 27.10.2025 esitatud avalduses vähendanud ka lepingust nr XXX

tulenevat sissenõutavaks muutunud viivisenõuet 16,15 euro võrra ja lepingust nr XXX

tulenevat sissenõutavaks muutunud viivisenõuet 39,72 euro võrra.

Kohus võtab täiendavalt vastu alates 05.04.2025 lepingu nr XXX alusel nõutava edasiulatuva

viivisenõudest loobumise summas 225,35 eurot, kuna hageja on 27.10.2025 esitatud

avalduses vähendanud edasiulatuva viivise nõuet 225,35 euro võrra.

Seega loobumise tagajärjel on hageja riigilõivu enam tasunud 140 eurot. Hagist (osalise)

loobumise korral tagastatakse pool enam tasutud riigilõivust. Seega kuulub hagejale

tagastamisele 70 eurot.

8.2. Hageja palub hagis mõista välja kostjalt hageja kasuks menetluskulud ja väljamõistetud

menetluskuludelt viivise alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1

teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1

kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja

põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud

tekkisid. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega

või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kohus rahuldas hagi osaliselt, mõistes kahe lepingu puhul viivise välja hilisemast kuupäevast

alates, kui hageja nõudis, sest hageja ise on hagis esitanud väited, et nõue muutus

sissenõutavaks hilisemast kuupäevast.

Hageja on 2-22-147332 maksekäsu kiirmenetluse avalduses lepingu nr XXX alusel nõudnud

põhivõlga 1406,24 eurot, intresse 275,99 eurot, laenuhaldustasu 47,79 eurot, tasuliste

lisateenuste eest 119,94 eurot, tasu krediidiinfosse teate edastamise eest 14,99 eurot, võla

sissenõudmiskulusid lepingu kehtivuse ajal 5 eurot ja viivist. Algses hagis, mil hageja ei

olnud veel nõuet esitanud VÕS § 4034 lg 7 kohaselt, nõudis hageja sama lepingu alusel

põhivõlga 1292,36 eurot, intresse 178,67 eurot, haldustasusid 42,48 eurot, võla

sissenõudmiskulude hüvitist 5 eurot ja viivist. Kohus küsis hagejalt selle kohta ka selgitust

(dtl 134), hageja kohtule selle kohta midagi ei vastanud. Hageja enda väidete kohaselt kostja

peale lepingu üles ütlemist ei ole midagi täiendavalt tasunud, seega ei ole võimalik, et

maksekäsu kiirmenetluse avalduse ajaga võrreldes nõue vähenes kostja poolt täiendavate

tagasimaksete tegemise tõttu.

Hageja pidi seejuures maksekäsu kiirmenetluse avalduses kinnitama, et esitatud andmed on

õiged. Kohtu hinnangul kinnitas hageja maksekäsu kiirmenetluses kohut eksitades

valeandmete esitamist.

Riigikohus on asjas 3-2-1-108-14 punktis 23 (ja ka tsiviilasjas nr 3-2-1-186-13, p 24)

märkinud, et hageja võib olla toime pannud kelmuse katse, kui esitas maksekäsu

kiirmenetluses kohtule tahtlikult valeandmeid võla suuruse kohta.

Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hageja õigusabikulud hageja enda kanda.

Hageja tasutud riigilõiv on vajalik menetluskulu. Kohus jätab seega menetluskulu, mis

seisneb hageja poolt tasutud riigilõivus 525 eurot (595-70), kostja kanda ja mõistab kostjalt

välja.

Kostja ei ole menetluses aktiivselt osalenud ja tsiviilasja toimikust nähtuvalt kostjal

hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole, samuti ei ole kostja esitanud menetluskulude

nimekirja. Lähtudes eeltoodust ei mõista kohus kostja kasuks menetluskulusid hagejalt välja.

Kohus märgib hageja taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et

hüvitamisele kuuluvalt menetluskulult tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks

tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS §

178 lg 1). Kohus lahendi edasikaebamiseks luba ei anna.

8.2. Kohtuotsus tuleb kostjale kätte toimetada avalikult TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel. TsMS §

317 lg 5 esimese lause kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva

möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maris Juha

kohtunik