2-24-8880/14 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Iris Kangur-Gontšarov, Mati Maksing ja Kaija Piirmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

09.01.2026, Tallinn

Kohtuasja number

2-24-8880

Kohtuasi

C.E hagi Z.R-i vastu elatise väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 14.05.2025 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Z.R-i apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

1620 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja C.E (isikukood XXX)

Kostja Z.R (isikukood XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Pärnu Maakohtu 14.05.2025 otsus muutmata.

2. Jätta Z.R-i apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud Z.R-i kanda. Rahaliselt

kindlaksmääratavad hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

2-24-8880

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. C.E (hageja) esitas 05.06.2024 Pärnu Maakohtule Z.R-i (kostja) vastu hagi, milles palus

kostjalt hageja kasuks välja mõista hageja ülalpidamiseks igakuine elatis 180 eurot alates

01.01.2024 kuni XXX õpingute lõpetamiseni.

2. Hagiavalduse kohaselt on kostja hageja isa. Hageja jätkab täisealiseks saanuna

(02.12.2023) õpinguid kutsekeskhariduse omandamiseks XXX statsionaarses õppes

elektroonikaseadmete tehniku õppekaval. 2023/2024 õppeaastal on hageja II kursusel,

nominaalne õppeaeg on 3 aastat. Hageja igakuised vajadused on 650 eurot. Hagejat peab ülal

miinimumpalka teeniv ema Q. Hageja soovib kuni õpingute lõpetamiseni ka isalt toetust.

Kostja vastuväited

3. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

4. Hagejat ei kasvata üksinda miinimumpalgaga ema, vaid ka tema elukaaslane W. Hageja

kulud hageja vajaduste katmiseks on arusaamatult suured. Kostjal puudub kindel kuupalk,

palk sõltub vastavalt töö laadist ja ajast. Alates 21.11.2024 on kostja töötu, saab vaid

päevaraha. Kostjal on mitmeid rahalisi kohustusi, sh laenude tagasimaksed. Kostjal on kaks

alaealist last, F ja Y, kes elavad koos kostjaga ja keda kostja peab ülal pidama.

Maakohtu otsus ja põhjendused

5. Pärnu Maakohus rahuldas 14.05.2025 otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja

kasuks hageja ülalpidamiseks välja igakuise elatise 180 eurot alates 05.06.2024 kuni hageja

omandab kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui

21-aastaseks saamiseni. Maakohus jättis rahuldamata hageja hagi kostja vastu elatise nõudes

perioodil 01.01.–04.06.2024. Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda.

6. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on hageja täisealine laps, hageja õpib XXX, kostja

on hageja isa, hageja on ema ülalpidamisel. Hagejal on õigus nõuda kostjalt ülalpidamist.

7. Hageja põhjendatud ja vajalikud kulud kokku on 348 eurot (63 eurot eluasemekulud, 200

eurot toidukulud, 30 eurot sidekulud, 40 eurot hügieenitarvetele, 15 eurot koolikohustuse

täitmiseks kirjutusvahendite ja vihikute kulu).

8. Maakohus tuvastas, et kostja keskmine netopalk ühes kuus oli 2024. aastal Soomes X OY-s

3713 eurot. Kuigi kostja väitel kaotas ta töö 21.11.2024, siis on talle makstud töötasu nii

28.11.2024 kui 12.12.2024. Isegi kui kostja ei tööta, siis on tema esitatud päevaraha tõendi

kohaselt kostja netopäevaraha töö kaotamisel siiski 70,25 eurot päevas, mida kostja on

õigustatud saama viis päeva nädalas ehk keskmiselt 21–22 päeva kuus.

9. Kostjal on kaks temaga koos elavat ülalpeetavat alaealist last, kelle ülalpidamiskuluna

käsitleb kohus perekonnaseaduse (PKS) §-s 101 sätestatud miinimummäära, mis alates

01.04.2024 oli 287,72 eurot lapse kohta ning alates 01.04.2025 301,74 eurot lapse kohta.

10. Swedbank AS-i ees olev eluasemelaenukohustus (leping nr 04-495334-EL), mille

kuumakse kokku on kostja enda kinnitusel 2024. aastal olnud 274,36 eurot, on lepingust,

millega on laen antud nii kostjale kui ka hageja emale, seega on kostja kohustus 137,18 eurot

2-24-8880

igakuiselt. Kui kostja on tasunud teise poole kuumaksest hageja ema eest, on see tema valik ja

võimalik nõue C.E vastu, mis ei tee tema maksekohustust panga ees suuremaks kui 137,18

eurot kuus. Kostja väikelaenu tagasimakseid Trustly Group AB-le 2024. aastal kogusummas

3041,08 eurot (kuus seega keskmiselt 253 eurot) ei ole tasutud igakuiselt ja ka aluslepingut ei

ole kohtule esitatud, kuid püsiv kohustus on maksetelt tuvastatav. Muude kohustuste osas

(AS-ile LHV Finance, IPF Digital AS, Ferratum Bank AS, Bondora AS, BIGBANK AS,

creditea.com.ee ja Omaraha.ee) ei ole võimalik esitatu põhjal järeldada, kas ja kui suur on

kuumakse, kelle kohustust täidetakse ja kas tegemist on krediidi tagasimaksega. Maakohus

kohustas kostjat lisaks konto väljavõttele esitama ka kõigi kohustuste aluseks olevad lepingud

maksegraafikutega, millist nõuet kostja täitnud ei ole. Kostja väited, et ta maksab ka abikaasa

võetud laene ja abikaasa on need summad temale üle kandnud, ei ole esitatud konto

väljavõttelt seostatavad, sest väljavõte on esitatud filtreerituna ja summade ülekandmise

selgituseks ei ole laenulepingu rekvisiite, samuti ei haaku 2019. ega 2020. aasta ülekanded

ega maksete selgitused tegelike laenusummadega BIGBANK AS-ilt ja AS-ilt LHV Finance.

11. Kostja keskmiseks kuusissetulekuks saab 2024. aastal pidada 3713 eurot ja alates 2025.

aastast vähemalt 1500 eurot ning väljaminekuteks ca 1000 eurot kuus, millele saab lisada

arvestusliku elatusmiinimumi, mis oli Statistikaameti andmeil 2024. aastal 345,80 eurot.

Seega on kostjal selgelt nii hagi esitamise ajal (juuni 2024) kui ka otsuse tegemise ajal

piisavalt vahendeid, et maksta hageja nõutavat elatist 180 eurot kuus.

12. Hageja ema C.E varalist seisundit iseloomustab konto väljavõttelt nähtuvalt temale

igakuiselt laekuv palk C OSAÜHINGULT summas 792,05 ja peretoetus 80 eurot. Regulaarse

sissetulekuna ei saa arvestada hageja ema elukaaslase W ülekantavaid summasid. Kuivõrd

hageja emal on igal juhul kohustus ka Swedbank AS-i ees sarnaselt kostjaga (C.E teeb

vastavaid makseid kostjale vähemalt alates septembrist 2024), on tema varaline seisund

hageja suhtes osavõlgnikuna selgelt halvem kui kostjal. Kostja väide C.E poolt tulu

teenimise kohta Niidu 7–16 korteri üüri näol ei ole leidnud tõendamist, kuivõrd C.E on

kõnealuse korteri juba 2022. aastal võõrandanud.

13. Hageja tagasiulatuva elatise nõude jättis maakohus rahuldamata põhjusel, et hageja

kinnitas eelistungil, et ei ole pöördunud kostja poole elatise nõudega enne hagi esitamist. Kui

seda tegi hageja eest tema ema, ei saa seda omistada hagejale kui täiskasvanule ja iseseisvale

menetlusosalisele.

14. Elatis tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks alates hagi esitamisest ehk 05.06.2024 kuni

hageja omandab kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem

kui 21-aastaseks saamiseni.

Apellatsioonkaebus

15. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Pärnu Maakohtu 14.05.2025

otsus osas, milles hageja hagi rahuldati, ja teha uus otsus, millega jätta hagi täielikult

rahuldamata. Kostja palub menetluskulud jätta hageja kanda.

16. Maakohus on ebaõigesti hinnanud kostja maksevõimet tasuda hageja ülalpidamiseks 180

eurot kuus, eirates sealjuures kostja kahte alaealist last. Maakohus on ebaõigesti hinnanud

hageja tegelikke vajadusi. Maakohus alahindas hageja ema panust ja hageja enda võimalusi

sissetulekut hankida.

2-24-8880

Vastustaja seisukoht

17. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja

menetluskulud kostja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

18. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)

§ 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.

19. Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 järgi apellatsiooni korras esimese astme

kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja

vaidlustab maakohtu otsuse osas, milles hagi rahuldati ja jaotati menetluskulud. Maakohtu

otsust ei ole vaidlustatud osas, millega maakohus jättis hagi tagasiulatuva elatise nõudes

rahuldamata. Osas, milles maakohtu otsust ei ole vaidlustatud, on see TsMS § 456 lg 4 teise

lause alusel edasi kaebamata jõustunud.

20. Kolleegiumi arvates ei ole alust kohaldada materiaalõigust teisiti, anda tõenditele

teistsugust hinnangut ega asuda nõude põhjendatuse osas maakohtu järeldustega võrreldes

erinevale seisukohale. Kuna ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsusega, siis ei

pea kolleegium TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks maakohtu otsuse põhjendusi

korrata.

21. Ringkonnakohus võtab TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi apellatsioonkaebuse läbivaatamisel

aluseks esimese astme kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud ja ringkonnakohus ei tuvasta

neid uuesti. Kostja on apellatsioonkaebuses korranud oma varasemas menetluses antud

selgitusi ja arusaamu nii faktilistest asjaoludest kui õiguslikust olukorrast. Neid väiteid on

maakohus nõuetekohaselt hinnanud ja piisava põhjalikkusega käsitlenud. Maakohus on kõiki

tõendeid TsMS § 232 lg 1 järgi igakülgselt, täielikult ja objektiivselt hinnanud. Maakohus on

tuginenud järelduste tegemisel asjas esitatud tõenditele ja on oma seisukohti piisavalt

põhjendanud TsMS § 436 lg 1 ja § 442 lg 8 tähenduses, maakohtu põhjendused on loogilised

ja arusaadavad. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks.

Asjaolu, et kostja ei nõustu maakohtu järeldustega, ei tähenda, et maakohus on teinud

järeldused menetlusõiguse norme oluliselt rikkudes. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib

ringkonnakohus järgmist.

22. PKS § 97 p 2 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama laps, kes täisealisena omandab

põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui

21-aastaseks saamiseni. Riigikohus on selgitanud, et täisealiseks saanud isiku puhul saab

eeldada, et ta hangib endale eluks vajalikud vahendid ise. Juhul kui täisealiseks saanud isikul

ei ole vara enda ülalpidamiseks ja temalt ei saa õppetöö või muu mõjuva põhjuse tõttu eeldada

sissetuleku hankimist oma vajaduste rahuldamiseks, tekib isikul õigus nõuda ülalpidamist.

Seejuures sõltub ülalpidamise ulatus isiku abivajaduse ulatusest. PKS § 99 lg 1 alusel

määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja

tema tavalisest elulaadist lähtudes (RKTKm 19.10.2015, 3-2-1-119-15, p 10).

23. Hageja on kostja täisealine laps, kes õppis hagi esitamise ajal 05.06.2024 XXX.

Olukorras, kus hagejal ei ole vara enda ülalpidamiseks ning seoses õppetööga ei saa eeldada

temalt sissetuleku hankimist oma vajaduste hankimiseks, on hageja õigustatud kostjalt saama

2-24-8880

ülalpidamist kuni kutseõppe tasemeõppes hariduse omandamiseni, kuid mitte kauem kui 21-

aastaseks saamiseni.

24. Maakohus tuvastas hageja vajaduste suuruseks ühes kuus 348 eurot, millest 63 eurot on

eluasemekulu, 200 eurot toidukulu, 30 eurot sidekulu, 40 eurot hügieenitarvete kulu ja 15

eurot kulu seoses koolikohustuste täitmisega. Maakohus mõistis kostjalt välja elatise summas,

mis vastas hageja katmata vajadustele ligikaudu pooles ulatuses, 180 eurot. Kostja ei ole

konkreetselt vaidlustanud maakohtu tuvastatud hageja kulude vajalikkust. Kostja esitatud

seisukohad ei võimalda ringkonnakohtul hinnata hageja vajadusi maakohtust erinevalt.

25. Kolleegium ei nõustu kostjaga, et maakohus on hinnanud kostja võimalusi anda hagejale

ülalpidamist ebaõigesti. Elatist välja mõistes tuleb arvestada, et PKS § 105 lg 3 järgi täidavad

mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku

kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga,

arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. PKS § 102 lg-st

1 tuleneb, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid

kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist,

kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.

26. Kostja leiab, et maakohus ei ole tema sissetulekuid ja kulusid, sh kostja kahe alaealise

lapse ülalpidamiskulu, õigesti hinnanud ja hagejale elatise tasumine seab ohtu kostja enese

tavalise igapäevase toimetuleku. Kostja ei vaidlusta maakohtu tuvastatut selles, et kostja

igakuine sissetulek 2024. aastal oli 3713 eurot kuus ja 2025. aastal, s.o ajal kui kostja ei

töötanud, 1500 eurot kuus. Kuigi kostja väidab, et 21.11.2024–06.01.2025 oli ta töötu ja sai

osalist töötutoetust ning 24.01.2025– 17.03.2025 oli ta samuti töötu ja töötutoetust ei saanud,

siis ei ole kostja väidetest võimalik järeldada, et maakohus on kostja sissetulekud ebaõigesti

tuvastanud. Maakohus ei ole tuvastanud kostja keskmist sissetulekut 2025. aastal kostja

varasemale sissetulekule tuginedes. Maakohus ei ole kostja sissetulekutena kostja

ülalpidamisvõime tuvastamiseks arvestanud võimalikku Jaani tn 10/1–3, Pärnu korteri

müügitulu, nagu kostja ekslikult apellatsioonkaebuses väidab. Maakohus tuvastas, et kostjale

on töötasu makstud nii 28.11.2024 kui ka 12.12.2024 ja seda hoolimata kostja väidetest, et

kostja kaotas töö 21.11.2024. Maakohus tuvastas, et isegi kui kostja ei tööta, on tema esitatud

päevaraha tõendi kohaselt netopäevaraha töö kaotamisel 70,25 eurot päevas ja seda summat

on kostja õigustatud saama viis päeva nädalas ehk keskmiselt 21–22 päeva kuus. Maakohus

tuvastas, et arvestades kostja kahe alaealise lapse ülalpidamise kohtustust, peab kostja

kumbagi last ülal pidama vähemalt miinimummääras, s.o alates 01.04.2025 lapse kohta

301,74 eurot. Samuti tuvastas maakohus kostja kohustuse tasuda eluasemelaenu 137,18 eurot

ja väikelaenu 253 eurot kuus. Kostja oma väidete kinnitamiseks, et tema igakuised kulud on

suuremad kui tema sissetulekud, tõendeid ei esitanud. Maakohus kohustas kostjat esitama

kohtule enda pangakonto tervikväljavõte, samuti lepingud, mis on aluseks kostja maksetele

kolmandatele isikutele. Kostja neid tõendeid ei esitanud. Seepärast leidis maakohus õigesti, et

kostja esitatud tõendite alusel ei ole võimalik järeldada, et kostja täidab tema väidetud

laenukohustusi ja need on kostja isiklikud kohustused, mis tuleb tal täita. Maakohus leidis

põhjendatult, et arvesse võttes kostja kuu sissetulekut 2024. aastal 3713 eurot ja alates 2025.

aastast vähemalt 1500 eurot ning väljaminekuid kokku 1000 eurot kuus, millele lisada

arvestuslik elatusmiinimum 345,80 eurot, siis on kostjal võimalik hagejale alates 05.06.2024

tasuda elatist 180 eurot kuus. Kostja kaebusest ei nähtu, milliseid maakohtule esitatud kostja

väiteid või tõendeid on maakohus ebaõigesti hinnanud. Maakohus ei saanud hinnata tõendeid,

mida kostja oma väidete kinnitamiseks pole esitanud. Maakohus tugines kostja varandusliku

seisundi hindamisel kostja poolt maakohtus esitatud asjaoludele ja tõenditele ning seostas oma

järeldused asjas esitatud tõenditega.

2-24-8880

27. Kolleegium peab vajalikuks märkida, et asjaolust, et hageja ema, kes saab

miinimumpalka, toetab tema elukaaslane, ei tekita hageja ema elukaaslasele hageja

ülalpidamiskohustust. Vaidlust ei ole selles, et osas, milles kostja ei saa anda hagejale

ülalpidamist, annab seda hagejale tema ema.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

28. Maakohtu otsuse muutmata jätmise tõttu ei ole põhjust muuta maakohtus kantud

menetluskulude jaotust.

29. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad apellatsioonkaebuse esitamisest

tingitud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt

määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja

põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, milles kulud tekkisid.

30. Hageja ei esitanud ringkonnakohtu määratud tähtajaks menetluskulude nimekirja ning ka

toimikust ei nähtu hagejal menetluskulude tekkimist, mistõttu kindlaksmääratavad

menetluskulud puuduvad.

31. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab

vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus

kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)