1-25-6756/14 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1-25-6756

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

8. jaanuar 2026, Tallinna kohtumaja

Kriminaalasja number

1-25-6756 (kohtueelses menetluses 23230150741)

Kohtukoosseis

Kohtunik Kersti Heide

Kohtuistungi sekretär

Annely Talve

Kriminaalasi

Andreas Soikka süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 2 ja § 424

lg 2 järgi kokkuleppemenetluses

Prokurör

ringkonnaprokurör Liset Rohi asendas 08.01.2026 toimunud

kohtuistungil volituse alusel abiprokurör Doris Abe

Süüdistatav

ANDREAS SOIKKA, isikukood: 39204020257, Eesti

Vabariigi kodanik, emakeel: eesti keel, haridus: xxxharidus,

töökoht: XXX, õppeasutus: YYY, elukoht: xxx, e-post: xxx,

kehtivaid kriminaalkaristusi 1, kehtivaid väärteokaristusi ei

ole, kahtlustatavana kinni peetud ei ole, tõkendit kohaldatud

ei ole

Kaitsja

vandeadvokaat Natalia Lausmaa (lepinguline kaitsja)

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 173 lg 1 p-st 1, § 175 lg 1 p-dest 1, 3, 4

ja 9, § 179 lg 1 p-st 1, § 180 lg-test 1 ja 3, § 248 lg 1 p-st 5,

§-dest 249, 311 ja 313 kohus otsustas:

1. Tunnistada ANDREAS SOIKKA (isikukood: 39204020257) KarS § 184 lg 2 p 2

järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises süüdi ning mõista talle karistuseks 3

(kolm) aastat vangistust.

2. Tunnistada ANDREAS SOIKKA (isikukood: 39204020257) KarS § 424 lg 2 järgi

kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises süüdi ning mõista talle karistuseks 4 (neli)

kuud vangistust.

3. KarS § 64 lg 1 alusel lugeda mõistetud kergem karistus (s.o KarS § 424 lg 2 järgi

mõistetud 4 kuud vangistust) kaetuks raskemaga, mõistes liitkaristuseks 3 (kolm)

aastat vangistust.

4. KrMS § 306 lg 1 p 61 alusel kergendada Andreas Soikkale mõistetavat

liitkaristust mõistliku menetlusaja ületamise tõttu, mõistes kergendatud

liitkaristuseks 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud vangistust.

1-25-6756

5. KarS § 74 lg 5 ja § 65 lg 2 kohaselt mõista Andreas Soikkale liitkaristus,

suurendades Harju Maakohtu 05.11.2021. a otsusega nr 1-21-6931 mõistetud

karistuse ärakandmata osa (s.o 3 aastat 5 kuud 29 päeva vangistust) käesoleva

kohtuotsusega mõistetud karistuse (s.o 1 aasta 6 kuu vangistuse) võrra, mõistes

lõplikuks liitkaristuseks 4 (neli) aastat 11 (üksteist) kuud 29 (kakskümmend üheksa)

päeva vangistust.

6. KrMS § 306 lg 1 p 61 ja KarS § 74 lg-te 1 ja 3 kohaselt jätta mõistliku

menetlusaja ületamise tõttu Andreas Soikkale mõistetud ärakandmata liitkaristus

täielikult täitmisele pööramata, kui ta ei pane 5 (viie) aasta pikkuse katseaja jooksul

toime uut kuritegu ning täidab KarS §-s 75 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi.

KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema käesoleva kohtuotsuse kuulutamisest,

s.t alates 08.01.2026.

7. Võttes aluseks KarS § 75 lg 1, on Andreas Soikka kohustatud järgima katseajal

järgmisi kontrollnõudeid:

1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxx;

2)

ilmuma

kriminaalhooldaja

määratud

ajavahemike

järel

kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle

andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- ja õppimiskoha

vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt

lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

8. KarS § 75 lg 2 p 21 alusel kohustada Andreas Soikkat käitumiskontrolli ajal

mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid, välja arvatud

vastava vajaduse ilmnemisel arsti ettekirjutusel ainult isiklikuks kasutamiseks arsti

poolt raviotstarbel määratud kogustes ja regulaarsusega.

9. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustada Andreas Soikkat käitumiskontrolli ajal

osalema kriminaalhooldaja poolt valitud sotsiaalprogrammis.

10. KarS § § 75 lg 2 p 9, § 74 lg 5 ja § 751 lg 3 alusel kohaldada Andreas Soikka

suhtes elektroonilist valvet kestusega 1 (üks) kuu. KarS § 751 lg 4 kohaselt hakkab

elektroonilise valve tähtaeg kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade

kinnitatakse süüdlase keha külge.

11. KrMS § 306 lg 1 p 61 alusel jätta mõistliku menetlusaja ületamise tõttu Andreas

Soikka suhtes kohaldamata KarS § 424 lg 4 p-s 2 sätestatu, s.t mitte kohaldada

Andreas Soikka suhtes lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist.

12. KrMS § 180 lg-te 1 ja 3, § 175 lg 1 p-de 3, 4 ja 9 ning § 179 lg 1 p 1 alusel mõista

Andreas Soikkalt välja riigituludesse menetluskuludena:



narkootilise aine ekspertiisi nr 23E-AN0974 kulu summas 168 eurot,



joobeseisundi tuvastamise kulu kogusummas 262 eurot,



määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses kokku summas 570,25 eurot ning



sundraha esimese astme kuriteo toimepanemise eest summas 2215 eurot,

2 (6)

1-25-6756

s.t kokku 3215,25 eurot.

13. Võttes aluseks KrMS § 180 lg 3 tuleb Andreas Soikkal tasuda menetluskulud

kokku summas 3215,25 eurot 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul arvates kohtuotsuse

jõustumisest.

14. KrMS § 180 lg 1 ja § 175 lg 1 p 1 alusel jäävad valitud kaitsja tasud Andreas

Soikka kanda.

15. Juhul, kui see pole juba hävitatud, siis ekspertiisist järele jäänud narkootiline

aine (GBL-i sisaldusega vedelik), mis asub Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi

keemiaosakonnas aadressil Tervise 20 Tallinn – KarS § 83 lg 2 ja § 191 alusel

konfiskeerida kuriteo toimepanemise vahetu objektina ning NPALS § 7 lg 3 alusel

jätta ekspertiisiasutusele aine säilitamiseks, õppeotstarbel või teaduslikul eesmärgil

kasutamiseks või hävitamiseks.

Tulenevalt KrMS § 159 lg-st 3 sisalduvad menetluskulude nõude täitmiseks vajalikud andmed

kohtuotsuse lisaks olevas eraldi dokumendis (makseinfo leht). Kohus annab makseinfo lehe

kätte kas koos kohtuotsusega, saadab isikule tema poolt avaldatud posti- või e-posti aadressile

või kinnipidamisasutusse.

Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded

täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning

süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.

Võttes aluseks KrMS §-d 424 ja 423 võib süüdimõistetu mõjuvate põhjuste olemasolu korral

taotleda elukohajärgselt täitmiskohtunikult kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste

nõuete tasumise tähtaja pikendamist või ajatamist kuni ühe aasta võrra.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 15 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsusele võib kohtumenetluse pool KrMS §

318 lg 4 alusel esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete (s.t

kokkuleppemenetlust reguleerivate sätete) või KrMS § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja

kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul,

kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti

kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle

eest ette ei näe.

MENETLUSE KÄIK, KURITEO ASJAOLUD JA KOKKULEPPE SISU

01.12.2025 on Harju Maakohtule üldmenetluses menetlemiseks edastatud 30.11.2025

koostatud süüdistusakt kriminaalasjas nr 23230150741, milles Andreas Soikkale on esitatud

süüdistus KarS § 184 lg 2 p 2 ja § 424 lg 2 järgi.

30.12.2025 andis Harju Maakohus Andreas Soikka temale KarS § 184 lg 2 p 2 ja § 424 lg 2

järgi esitatud süüdistustes üldmenetluses kohtu alla. Põhiistungite toimumise ajaks määras

kohus 08.01.2026 ja 09.01.2026.

08.01.2026 istungil esitas prokurör KrMS § 239 lg 3 alusel kohtule taotluse lahendada

kriminaalasi kokkuleppemenetluses. Taotlusega nõustusid nii süüdistatav kui ka tema kaitsja.

Kuivõrd prokurör, kaitsja ning süüdistatav olid nõus kokkuleppemenetluse kohaldamisega

ning kokkulepe vastas formaalselt KrMS § 245 lg-tes 1-4 sätestatud nõuetele, määras kohus

KrMS § 250 lg 1 alusel jätkata kohtulikku arutamist kokkuleppemenetluse sätete alusel.

07.01.2026 sõlmisid abiprokurör Doris Abe, süüdistatav Andreas Soikka ja tema kaitsja

3 (6)

1-25-6756

vandeadvokaat Natalia Lausmaa alljärgneva kokkuleppe.

Andreas Soikkat süüdistatakse KarS § 184 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo

toimepanemises, s.o narkootilise aine ebaseaduslikus käitlemises suures koguses (s.o koguses,

millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele), mis on toime pandud

isiku poolt, kes on varem toime pannud KarS 12. ptk 1. jaos sätestatud kuriteo ehk

narkokuriteo. Kuritegu seisneb selles, et Andreas Soikka, kes on Harju Maakohtu 23.11.2021.

a otsusega nr 1-21-6931 süüdi mõistetud KarS § 184 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava

narkokuriteo toimepanemise eest, taas ebaseaduslikult käitles, s.o täpsemalt valdas suures

koguses narkootilise aine gammabutürolaktooni ehk GBL sisaldusega vedelikku alates

eeluurimisel tuvastamata ajast kuni 09.07.2023 kella 07.00-ni, mil Tallinnas aadressi Paldiski

mnt 3 juures leidis ja võttis politsei tema läbivaatuse käigus tema püksitaskust ära topsi 32,89

grammi läbipaistva geelja vedelikuga, mis sisaldab 75%, s.o 24,67 grammi puhast GBL-i.

Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 2 p 3

kohaselt on käitlemine narkootiliste või psühhotroopsete ainete või lähteainete omamine,

valdamine, vahendamine, tarbimine, kasvatamine, korjamine, valmistamine, tootmine,

töötlemine, pakkimine, säilitamine, hoidmine, laadimine, vedu, sisse- ja väljavedu,

tolliprotseduuri transiit rakendamine (edaspidi transiit), tasu eest või tasuta tarnimine

kolmandale isikule. NPALS § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete

käitlemine keelatud, v.a meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega

seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses

ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil.

GBL kuulub NPALS § 3-1 lg 1 ja § 4 lg 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18. mai 2005

määrusega nr 73 vastu võetud määruse „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad

ning nende ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemine“ lisa 1 narkootiliste ja

psühhotroopsete ainete V nimekirja. NPALS § 3-1 lg 3 kohaselt loetakse narkootilise aine

suureks koguseks kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele.

Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi (EKEI) andmetel piisab kümnele inimesele narkojoobe

tekitamiseks keskmiselt GBL puhul 8 g või erandina (tugeva sõltuvuse korral) 16 g puhtast

ainest. Seega käideldi käesolevalt narkootilist ainet koguses, millest piisab narkojoobe

tekitamiseks keskmiselt ca 30 inimesele (24,67/8x10).

Seega pani Andreas Soikka oma tahtliku tegevusega toime KarS § 184 lg 2 p 2 järgi

kvalifitseeritava kuriteo, s.o suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise

isikuna, kes on varem toime pannud KarS 12. ptk 1. jaos sätestatud kuriteo.

Samuti süüdistatakse Andreas Soikkat KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo

toimepanemises, s.o mootorsõiduki korduvas juhtimises joobeseisundis. Kuritegu seisneb

selles, et tema, olles Harju Maakohtu 05.11.2021. a otsusega nr 1-21-6931 karistatud KarS §

424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise ehk mootorsõiduki joobeseisundis

juhtimise eest, juhtis uuesti 08.08.2023 alates kohtueelse menetlusega täpselt tuvastamata

kellaajast, kuid vähemalt alates kella 17.49-st Harjumaal Tallinnas A. H. Tammsaare teel

suunaga Rahumäe tee poole kuni jõudmiseni kella 17.55-ks Tallinnas aadressil Sütiste tee 1

asuvasse Circle K parklasse, mootorsõidukit Mazda 3 registreerimismärgiga XXX, olles

joobeseisundis põhjustatuna narkootiliste ainete amfetamiini ja gammahüdroksüvõihappe ehk

GHB ning psühhotroopsete ainete nordasepaami ja klonasepaami tarbimisest.

Liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. Joobeseisund

tuvastatakse korrakaitseseaduses (KorS) sätestatud korras.

KorS § 36 lg 1 kohaselt loetakse joobeseisundiks alkoholi, narkootilise või psühhotroopse

aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisundit, mis avaldub väliselt

tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides.

4 (6)

1-25-6756

KorS § 36 lg 4 p 1 ja 2 kohaselt on joobeseisundi liigid: 1) alkoholijoove; 2) narkootilise,

psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove.

Amfetamiin ja GHB kuuluvad narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete

seaduse § 3-1 lg 1 ja § 4 lg 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18. mai 2005 määrusega

nr 73 vastu võetud määruse „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad ning nende

ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemine“ lisa 1 narkootiliste ja

psühhotroopsete ainete I nimekirja; nordasepaam ja klonasepaam IV nimekirja.

Seega pani Andreas Soikka oma tahtliku tegevusega toime KarS § 424 lg 2 järgi

kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis korduvalt.

Karistus

Prokurör taotleb kohtus Andreas Soikka süüditunnistamist KarS § 184 lg 2 p 2 ja KarS §

424 lg 2 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises.

KarS § 184 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest taotleb prokurör

süüdistatava karistamist 3 aasta pikkuse vangistusega.

KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest taotleb prokurör

süüdistatava karistamist 4 kuu pikkuse vangistusega.

KarS § 64 lg 1 alusel moodustada liitkaristus, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima

karistusega ja lõplikuks karistuseks mõista vangistus 3 aastat.

KrMS § 306 lg 1 p 61 alusel kergendada karistust mõistliku menetlusaja ületamise tõttu, mis

on tingitud kohtueelses menetluses esinenud viivitustest. Nimelt pani Andreas Soikka talle

etteheidetavad kuriteod toime 09.07.2023 ja 08.08.2023, ent süüdistusakt saadeti Andreas

Soikkast mitteolenevatel põhjustel kohtusse 30.11.2025 ehk enam kui kaks aastat hiljem.

Seejuures on prokuratuur tunnistanud kohtueelse menetluse lõpuleviiduks ja esitanud

kriminaaltoimiku koopia kaitsjale 29.04.2024. Seega on kriminaalmenetlus olnud

ebamõistlikult pikk ja süüdistatava õigust menetlusele mõistliku aja jooksul on rikutud.

Kergendatud liitkaristuseks lugeda 1 aasta ja 6 kuud vangistust. Samuti jätta ülaltoodud

põhjustel KrMS § 306 lg 1 p 61 alusel kohaldamata KarS § 424 lg 4 p-des 1 ja 2 sätestatu,

kuivõrd pikka menetlusaega arvestades ei teeniks reaalne vangistus ega lisakaristuse

kohaldamine Andreas Soikka puhul enam karistuse eesmärke.

KarS § 74 lg 5 ja § 65 lg 2 alusel suurendada karistust Harju Maakohtu 23.11.2021. a

otsusega nr 1-21-6931 mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o vangistus 3 aastat 5

kuud ja 29 päeva ja liitkaristuseks mõista vangistus 4 aastat 11 kuud ja 29 päeva.

KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetavat vangistust ei pöörata täitmisele, kui

Andreas Soikka ei pane 5 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab

katseaja jooksul KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid:

1) elama kohtu määratud alalises elukohas;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;

5 (6)

1-25-6756

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 75 lg 2 p 2¹ alusel kohustada süüdistatavat käitumiskontrolli ajal mitte omama või

tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid, välja arvatud vastava vajaduse ilmnemisel

arsti ettekirjutusel ainult isiklikuks kasutamiseks arsti poolt raviotstarbel määratud kogustes ja

regulaarsusega.

KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustada süüdistatavat käitumiskontrolli ajal osalema

kriminaalhooldaja poolt valitud sotsiaalprogrammis.

KarS § 75 lg 2 p 9 alusel kohustada süüdistatavat käitumiskontrolli ajal alluma

elektroonilisele valvele, mille kestuseks määrata 1 kuu. KarS § 751 lg 4 kohaselt hakata

elektroonilise valve tähtaega lugema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse

Andreas Soikka keha külge.

Menetluskulud

Kriminaalmenetluses on tekkinud järgmised kulud (07.01.2026 sõlmitud kokkulepet parandati

08.01.2026 istungil, alljärgnev on parandatud kujul):

a.

KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis on

esimese astme kuriteo puhul 2,5 kuupalga alammäära, s.o 2215 eurot, mis on

tervikuna väljamõistetav süüdistatavalt.

b. KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel narkootilise aine ekspertiisi nr 23E-AN0874 kulu summas

168 eurot, mis on tervikuna väljamõistetav süüdistatavalt (I kd tl 17).

c.

KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel joobeseisundi tuvastamise kulu summas 262 eurot (105 +

157), mis on tervikuna väljamõistetav süüdistatavalt (I kd tl 6, II kd tl 18).

d. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel Andreas Soikka riigi õigusabi korras määratud kaitsja

Madis Mahlapuu tasu kohtueelses menetluses osalemise eest summas 570,25 eurot

(86,40+483,85) (II kd tl 35-39; I kd tl 41-55), mis on tervikuna väljamõistetav

süüdistatavalt.

KrMS § 180 lg 3 kohaselt kuuluvad kokkuleppe sõlmimise aja seisuga menetluskulud

summas 3215,25 eurot (2215+168+262+570,25) süüdistatava poolt hüvitamisele alates

kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul.

Asitõendid ja muud kriminaalmenetluses äravõetud objektid

Ekspertiisist järele jäänud narkootiline aine (GBL-i sisaldusega vedelik) on antud hoiule Eesti

Kohtuekspertiisi Instituudi keemiaosakonda aadressil Tervise 20, Tallinn – kohtuotsuse

jõustumisel narkootiline aine konfiskeerida KarS § 83 lg 2 ja § 191 alusel ning NPALS § 7 lg

3 alusel jätta ekspertiisiasutusele aine säilitamiseks, õppeotstarbel kasutamiseks või

hävitamiseks. (I kd tl 16 pöördel)

Kohtuistungil täpsustasid pooled, et nimetatud narkootiline aine konfiskeerida juhul, kui see

pole juba Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi poolt hävitatud.

Kersti Heide

kohtunik

(allkirjastatud digitaalselt)

6 (6)