2-22-3359/105 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

2-22-3359

Otsuse tegemise aeg ja koht

9. jaanuar 2026, Tallinn

Kohtukoosseis

Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov

Kohtuasi

OÜ Halduskontor hagi H Production OÜ vastu

võla väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 28. jaanuari 2025 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

OÜ Halduskontor apellatsioonkaebus

Kaebuse hind ringkonnakohtus

63 726,01 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja OÜ Halduskontor (registrikood 11742147),

seaduslik eindaja X, lepingulised esindajad

vandeadvokaat Arsi Pavelts ja vandeadvokaadi abi

Andra Olm

Kostja H Production OÜ (registrikood 16125940),

lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Simo Soolo

Menetluse liik

Avalik kohtuistung 2. detsembril 2025

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 28. jaanuari 2025 otsus ning teha asjas uus otsus,

millega hagi rahuldada.

2. Välja mõista H Production OÜ-lt OÜ Halduskontor kasuks põhivõlg 58 333 eurot,

intress 291,67 eurot, viivis 07.03.2022 seisuga 439,92 eurot ja alates 08.03.2022

viivis põhivõlalt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni

põhivõla tasumiseni.

3. Menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus jätta H Production OÜ kanda.

4. Jätta Harju Maakohtu 07. märtsi 2022 määrusega kohaldatud hagi tagamise

abinõu jõusse kohtuotsuse täitmist tagava abinõuna.

5. Apellatsioonkaebus rahuldada.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb

kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. OÜ Halduskontor (hageja) esitas 07.03.2022 Harju Maakohtule hagiavalduse H

Production OÜ (kostja) vastu, paludes mõista kostjalt välja põhivõla 58 333 eurot, intressi

291,67 eurot, viivise 439,92 eurot ja viivise põhinõudelt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg

1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni.

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 2021. a alguses tähtajatu suulise laenulepingu,

mille alusel andis hageja kostjale laenu 58 333 eurot, kandes laenusumma kostjale üle

01.02.2021. Kostja kohustus tasuma intressi 0,5% aastas. Kostja sooviks oli finantseerida

laenuga sõiduauto omandamist. Pooltel oli kokkuleppe, et laenu kohta vormistatakse ka

kirjalik dokument, kuid selle allkirjastamiseni pooled ei jõudnud. Hageja ütles 22.11.2021

avaldusega lepingu üles alates 01.02.2022. Hagejal on õigus kostjalt nõuda laenusumma

tagastamist, samuti intressi ja viivise tasumist.

3. Kui kohus leiab, et laenulepingu sõlmimine ei ole tõendatud, tuleb raha tagastada alusetu

rikastumise sätete alusel. Põhjendamatud on kostja väited, et Xl oli kõlbeline kohustus Y

ees või et X kinkis Yle sõiduki.

Kostja vastus

4. Kostja palus jätta hagi rahuldamata. Pooled ei ole laenulepingut sõlminud. Hageja

juhatuse liige X ning kostja juhatuse liige Y on endised abikaasad, kes lahutasid abielu

2019. a juulis. Pärast lahutust proovisid nad 2021. a suve alguseni suhet taastada ja selle

käigus lubas X Yle osta sõiduki Porsche Macan. X lubaduse täitmiseks kandis hageja

kostjale 58 333 eurot. Hageja tegi kostjale rahaülekande selleks, et täita X isiklikest

suhetest tulenevat kõlbelist kohustust Y ees. Alternatiivselt on ülekande puhul tegemist X

poolt Yle tehtud kinkega. Võlasuhe on X ja Y vahel, mitte äriühingute vahel. Juhul kui

kohus hagi mingis ulatuses rahuldab, ei ole põhjendatud nõuda kostjalt viivist tulenevalt

hageja vastuolulisest käitumisest.

Maakohtu otsus ja põhjendused

5. Harju Maakohus jättis 28.01.2025 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja

kanda. Maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks menetluskuludena välja 8508,34 eurot ja

viivise. Ühtlasi tühistas maakohus 07.03.2022 määrusega kohaldatud hagi tagamise

abinõu.

6. Maakohus tuvastas, et hageja kandis 01.02.2021 kostjale 58 333 eurot selgitusega

„vastavalt lepingule“ (I kd, tl 6). Äriregistri andmetel on X hageja juhatuse liige. Hageja

osanikuks on OÜ Dreamland, kelle juhatuse liikmeks ja ainuosanikuks on X. Seega on

hageja X kontrolli all olev äriühing. Kostja juhatuse liikmeks on Y ning tal on kontroll

kostja üle. X ja Y on endised elukaaslased ja abikaasad. X ja Y olid abielus alates

03.07.2003 kuni 03.07.2019. Pärast lahutust proovisid nad suhet taastada.

7. Y saatis 25.01.2021 Xle pilte kahest autost, millest esimene on Porsche Macan ja teine on

Mercedes-Benz GLC. Lisaks kirjutas Y järgmist: „Ja autodest oleks minu soov selline!! Ei

teagi kumba valida…Macan on vanem mudel ja GLC AMG variant tuli alles 2020 sügis

uuendatud kujul.“ Järgnevalt saatis Y pildi autost Ferrari Roma ja kirjutas järgmist: „Ja

see on sinu uus auto…sellega saab sõita ka talvel!! See on minu kingitus sinule…aga pere

raha eest! Sõidame sellele koos järgi Itaaliasse ning reisime läbi Lõuna Prantsusmaa tagasi

Eestisse“ (I kd, tl 39-40, tl 113-114). Hinnates sõnumeid kogumis leidis maakohus, et on

usutav, et Y soovitud auto ostmine pidi toimuma pere eelarve eest. Arvestades seda, et X

ja Y üritasid 2021. a talvel suhet taastada ja sama aasta veebruaris elasid nad koos, saab

neid üheks pereks pidada.

8. Pärast 25.01.2021 kirjavahetust käisid X ja Y autoesinduses sõidukiga Porsche Macan

tutvumas. Seda tõendab autoesinduse müügikonsultandi RA 27.01.2021 kiri (I kd, tl 41, tl

151). X saatis 27.01.2021 kirja RAle, milles küsis täiendavat teavet müügipakkumises

sisalduva teenuse kohta (I kd, tl 151). 01.02.2021 kandis hageja kostjale 58 333 eurot (I

kd, tl 6).. Kostja tegi 01.02.2021 automüüjale Auto 100 Aktsiaselts ülekande 70 000 eurot

(I kd, tl 38), mis vastab sõiduauto müügihinnale (I kd, tl 41, tl 151). 02.02.2021

kirjavahetuses on X ja Y arutanud autole tehtud kindlustuspakkumusi (I kd, tl 126).

9. Eeltoodud asjaolud näitavad, et X osales aktiivselt sõiduki ostuprosessis. Samuti käisid X

ja Y 03.02.2021 autoesinduses sõidukit vastuvõtmas, mis sai jäädvustatud foto- ja

videomaterjalidega (I kd, tl 42–44; dtl 69).

10. Maakohus asus seisukohale, et hiljemalt 01.02.2021, kui hageja tegi kostjale vaidlusaluse

ülekande, tegi X tahteavalduse kinkida Yle tema valitud auto. Seda tõendab 11.03.2021

toimunud Y ja MT vaheline sõnumivahetus (I kd tl 58-59). Auto kinkimist kinnitab ka X

käitumine enne auto ostu ja vahetult sellele järgnevalt. X osales auto väljavalimises

aktiivselt ja esitles ennast väljapoole suunatult auto potentsiaalse ostjana. Auto

vastuvõtmine ja ostu tähistamine toimus soojas ja sõbralikus õhkkonnas. Kinkelepingust

tuleneva X kohustuse täitmine toimus hageja ja kostja vahendusel, kuid see asjaolu ei tee

X ja Y vahel sõlmitud kinkelepingut olematuks.

11. Selle kasuks, et X ja Y sõlmisid kinkelepingu, räägib ka asjaolu, et X on teinud varasemalt

lähedastele kalleid kingitusi. Asjaolu, et X varasemad kingitused on suurusjärgult olnud

väiksemad, ei välista seda, et 2021. a talvel otsustas ta Yle oluliselt kallima kingituse teha.

12. Usutav on kostja väide, et sõiduk Porsche Macan vormistati kostja nimele maksude

optimeerimise eesmärgil. Hageja selgitas, et Maksu- ja Tolliamet tagastas 24.03.2021

kostjale sõiduki ostult tasutud 11 168,66 eurot käibemaksu (I kd, tl 66). Kostja tegi

24.03.2021 ülekande 11 667 eurot Xga seotud äriühingule OÜ Dreamland (I kd, tl 67).

Sõiduki Porsche Macan arvelt nähtuvalt sisaldas auto müügihind 70 000 eurot käibemaksu

11 666,66 eurot (I kd, tl 81-82). Seega kandis Yga seotud kostja Xga seotud äriühingule

sõiduki ostult tagastatud käibemaksu.

13. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et 2021. a veebruaris oleksid hageja ja kostja

avaldanud tahet sõlmida laenulepingut. Kohtule on esitatud kostja poolt AS-le SEB Pank

2021. a jaanuaris esitatud ärikliendi sõidukiliisingu taotlus (I kd, tl 183). AS SEB Pank

16.04.2024 vastus tõendab aga seda, et klient loobus taotlusest (I kd, tl 182).

14. Puudub vaidlus, et 2021. a märtsis läksid X ja Y tülli. Tõenditest nähtuvalt alustasid X ja

Y kui äriühingute juhatuse liikmed 2021. a märtsis läbi rääkima selle üle, et vormistada

võlasuhted äriühingute vahelisteks laenusuheteks. Nii jõudsid nad kokkuleppele

vormistada suhted laenuks summas 16 677 eurot Xga seotud OÜ Dreamland ja Yga

seotud kostja vahel. Asja materjalides puuduvad aga tõendid, et hageja ja kostja oleksid

sõlminud laenulepingu.

15. Kohus asus seisukohale, et X hageja seadusliku esindajana ning Y kostja seadusliku

esindajana ei ole sõlminud kokkulepet vormistada X kinkelepingust tulenev kohustus Y

ees laenulepinguks hageja ja kostja vahel. Kuivõrd äriühingute vahel puudub laenusuhe,

on hageja 22.11.2021 laenulepingu ülesütlemise avaldus tagajärjetu ja kostjal ei ole

kohustust hagejale 58 333 eurot koos intressi ja viivisega tasuda.

16. Hagejal ei ole õigust nõuda kostjalt 58 333 eurot ja viivist ka alusetu rikastumise alusel.

Kostjat ei saa pidada saajaks VÕS § 1028 lg 1 mõttes. Saajaks saab pidada Y. Lisaks ei

teinud hageja kostjale sooritust (rahaülekannet) ilma õigusliku aluseta. Hageja kandis

kostjale raha selleks, et täita X kinkelepingust tulenev kohustus anda tasuta Yle üle

sõiduauto.

Apellatsioonkaebus

17. Maakohtu otsusele esitas apellatsioonkaebuse hageja, kes palub maakohtu otsuse tühistada

ja uue otsusega hagi rahuldada.

18. Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus hinnanud ebaõigesti tõendeid. Kohtu

seisukohta, et tegemist on füüsiliste isikute vahel sõlmitud kinkelepingiga, ei toeta ükski

tõend. Leping sõlmiti ja täideti juriidiliste isikute vahel. Raha ülekanne tehti hagejalt

kostjale. Poolte esitatud lepingumustanditest nähtub, et pooled käsitlesid nendevahelist

lepingut laenulepinguna. Pooled ei ole omavahelises suhtluses lepingu sõlmimise ajal

nimetanud seda kordagi kinkeks. Y kinnitas e-kirjavahetuses kostja esindajana, et tegemist

on laenuga. Kohus pole hinnanud, et läbirääkimised käisid üksnes laenulepingu tingimuste

üle. Alusetud on väited auto ühingu kaudu ostmisest maksude optimeerimise eesmärgil.

19. Kinkelepingu sõlmimist ei tõenda, et X aitas Y ühingusse auto ostmise küsimuses. Samuti

ei tõenda kinkelepingu sõlmimist Y 25.01.2021 sõnumid Xle ning 11.03.2021 sõnumid

oma sõbrannale MTle. Xl ei ole olnud soovi sõlmida kinkelepingut. X ja Y vahelises

suhtes ei ole kunagi sellises suurusjärgus kingitusi tehtud.

Vastus apellatsioonkaebusele

20. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

21. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada ning teha uus otsus, millega

hagi rahuldada. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele (TsMS § 657 lg 1 p 2).

22. Ringkonnakohtu hinnangul rikkus maakohus tõendite hindamise reegleid (TsMS § 232 lg

1), kui asus seisukohale, et tõendatud on X ja Y vahel sõiduki kohta kinkelepingu

sõlmimine. Kolleegiumi arvates ei võimalda esitatud tõendid sellisele järeldusele asuda.

23. VÕS § 259 lg 1 sätestab, et kinkelepinguga kohustub üks isik (kinkija) tasuta teisele

isikule (kingisaaja) üle andma talle kuuluva eseme ja tegema võimalikuks omandi

ülemineku kingisaajale või tasuta varalisest õigusest kingisaaja kasuks loobuma või muul

viisil kingisaajat rikastama. Vastavalt VÕS § 396 lg-le 1 kohustub laenulepinguga üks isik

(laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen),

laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja

samas koguses ja sama kvaliteediga.

VÕS § 29 lg 1 järgi lähtutakse lepingu tõlgendamisel lepingupoolte ühisest tegelikust

tahtest. VÕS § 29 lg 4 sätestab, et kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks

teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel

asjaoludel pidi mõistma.

24. Tsiviilasjast nähtuvalt kandis hageja kostjale 01.02.2021 üle 58 333 eurot, selgitusega

„vastavalt lepingule“ (I kd tl 6). Vaidlus puudub selles, et ülekantud raha kasutas kostja

sõiduki Porsche Macan ostmiseks. Kostja tasus 01.02.2021 Aktsiaseltsile Auto 100

sõiduki eest 70 000 eurot (I kd tl 38). Seega toimus raha ülekanne juriidiliste isikute

(hageja ja kostja) vahel, mitte füüsiliste isikute (X ja Y) vahel, ning ka sõiduki ostjaks oli

juriidiline isik (kostja), mitte Y.

25. Maakohus leidis, et kinkelepingu sõlmimine X ja Y vahel on tõendatud sellega, et X

osales sõiduki ostmise protsessis ning sõiduki vastuvõtmisel, samuti Y sõnumitega Xle

ning Y ja MT sõnumivahetusega. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa asjaolust, et X käis

koos Yga (kes olid sel ajal elukaaslased) sõidukiga tutvumas, küsis müüjalt

müügipakkumises märgitud teenuse osas selgitust, ning osales koos Yga sõiduki

vastuvõtmisel, teha järeldust, et X ja Y vahel on sõlmitud kinkeleping sõiduki osas.

Sealhulgas on põhjendamatu maakohtu järeldus, et X esitles ennast sõiduki potentsiaalse

ostjana. Müügipakkumine on tehtud kostjale (äriühingule) ning kontaktiks on kostja

tolleaegse juhatuse liikme Y e-posti aadress (I kd tl 81-82). Ka sõiduki müügileping

sõlmiti Aktsiaseltsi Auto 100 ja kostja vahel. Mis puudutab Y 25.01.2021 sõnumeid Xle

sõidukite osas (I kd tl 39-40), siis tegemist on ühepoolsete sõnumitega. X ei ole nendele

vastanud. Need sõnumid ei tõenda, et Xl oli tahe sõlmida kinkeleping. Ka Y ja MT vahel

11.03.2021 toimunud sõnumivahetusest (I kd tl 58-59) ei saa teha tõsikindlat järeldust X

tahte kohta. X ei olnud selle sõnumivahetuse osaline. Samuti ei saa maakohtu tuvastatud

varasematest X poolt oma lähedastele tehtud kingitustest teha järeldust, et X tahe oli

käesoleval juhul suunatud sõiduki kinkimisele. Sõiduki kinkelepingu olemasolu ei saa

tuletada ka asjaolust, et kostja kandis Xga seotud Osaühingule Dreamland edasi sõiduki

ostuga seotud käibemaksu tagastuse (Osaühing Dreamland oli varasemalt kandnud

kostjale üle 16 667 eurot, mida nad käsitlesid laenuna, vt p 26). Ringkonnakohtu

hinnangul ei ole asjas esitatud tõendeid, milles X oleks ise väljendanud tahet isiklikult

kinkida Yle sõiduk (s.t sõlmida kahe füüsilise isiku vahel kinkeleping sõiduki kohta).

26. Lisaks sellele, et raha ülekandmine toimus poolte vahel, kinnitab hageja väidet

laenulepingu sõlmimisest asjaolu, et pooled pidasid 2021.a märtsis läbirääkimisi

laenulepingu tingimuste üle, mitte aga laenusuhte enda üle. Tsiviilasjas esitatud

lepinguprojektidest ja e-kirjadest nähtuvalt rääkisid hageja ja kostja 2021.a märtsis läbi

eelkõige intressi, laenulepingu tähtaja ja tagatise üle (I kd tl 7, 8, 9, 10, 11, 11-pöördel).

Pooled lepingu allkirjastamiseni küll ei jõudnud, kuid samas ei vaidlustanud kostja 2021.a

märtsis läbirääkimistel hagejaga, et 58 333 euro näol on tegemist laenuga ega väitnud, et

X ja Y on sõlminud hoopis sõiduki kinkelepingu. Seda, et tegemist on hageja ja kostja

vahelise laenusuhtega toetab ka asjaolu, et 2021.a jaanuaris esitas kostja AS-ile SEB Pank

sama sõiduki liisimiseks liisingutaotluse (I kd tl 182-183). Kuigi kostja loobus taotlusest,

kinnitab see, et kostjal oli kavatsus osta või liisida sõiduk välise finantseerimise kaudu.

Kui Xl ja Yl olnuks kokkulepe sõiduki kinkimises, siis puudunuks kostjal vajadus esitada

taotlust sõiduki liisimiseks. Kolleegiumi hinnangul kinnitab laenusuhet hageja ja kostja

vahel veel see, et ka Osaühing Dreamland kandis kostjale 01.02.2021 sõiduki ostmiseks

rahasumma (16 667 eurot), mida asja materjalist nähtuvalt käsitlesid pooled laenuna.

Osaühing Dreamland pakkus 2021.a märtsis kostjale laenulepingu kirjalikku vormistamist

ning läbirääkimiste tulemusel (I kd tl 83, I kd tl 9 pöördel) avaldas Y 13.03.2021 e-kirjas

kostja esindajana, et ta on nõus allkirjastama laenulepingu summale 16 667 eurot (I kd tl

11).

27. Ülaltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et poolte vahel oli 01.02.2021 sõlmitud

suuline tähtajatu laenuleping 58 333 euro laenamiseks. VÕS § 396 lg 1 sätestab, et kui

laenu tagastamise aega ei ole kokku lepitud, võib laenuandja nõuda laenu tagastamist

pärast laenulepingu ülesütlemist. Nii laenuandja kui laenusaaja võivad tähtajatu

laenulepingu üles öelda, teatades sellest ette vähemalt kaks kuud. Hageja ütles 22.11.2021

avaldusega laenulepingu üles alates 1. veebruarist 2022 (I kd tl 12 pöördel). Seega on

hagejal õigus kostjalt nõuda laenusumma 58 333 eurot tagastamist.

28. Hageja nõuab kostjalt intressi 0,5 % aastas ühe aasta eest (s.o laenulepingu sõlmimisest

kuni ülesütlemiseni) summas 291,67 eurot. Ringkonnakohus märgib, et kuna pooled ei

jõudnud 2021.a märtsis kõikides laenulepingu täiendustes/muudatustes kokkuleppele, siis

ei saa lugeda kokkulepet sõlmituks ka intressi osas. Siiski sätestab VÕS § 397 lg 1, et

majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Vastavalt VÕS § 397 lg-

le 2, kui intressimäär ei ole lepingus kokku lepitud, eeldatakse, et selleks on harilik määr,

mis on tavaline sama liiki laenude puhul ajal ja kohas, millal ja kus laen saadi, hariliku

määra puudumisel aga käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud määr. Kostja ei ole

vaidlustanud hageja väidet, et intressi turumäär oli kõrgem kui 0,5 % aastas. Seega, kuigi

tõendamata on poolte kokkulepe intressimäära osas, peab ringkonnakohus põhjendatuks

intressi välja mõista VÕS § 397 lg 1 ja 2 alusel, lähtudes hageja nõutud intressimäärast 0,5

% aastas. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista intress 291,67 eurot.

29. Lisaks nõuab hageja kostjalt viivise väljamõistmist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise

kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi

(viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise

määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub

kaheksa protsenti aastas. Seega tuleb alates lepingu ülesütlemisest kuni hagiavalduse

esitamiseni (07.03.2022) välja mõista viivis 439,92 eurot ja alates 08.03.2022 viivis

põhivõlalt kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Ringkonnakohtu hinnangul ei esine asjaolusid, mis annaksid aluse jätta viivise välja

mõistmata.

30. Harju Maakohus seadis 07.03.2022 määrusega hagi tagamiseks kostjale kuuluvale

kinnisasjale asukohaga XXX (registriosa nr XXXXXXX) kohtuliku hüpoteegi summas 63

000 eurot hageja kasuks. TsMS § 445 lg 2 sätestab, et kui hagi otsusega rahuldatakse või

kui kohus lõpetab menetluse kompromissi sõlmimisega, jätab kohus kohaldatud hagi

tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise

tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, või kompromissilepingu

pooled, ei taotle abinõu tühistamist. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, siis tuleb hagi

tagamise abinõu jätta jõusse kohtuotsuse täitmist tagava abinõuna.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

31. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega

jäävad maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud kostja kanda. Tsiviilasja sisuliselt

lahendanud maakohus määrab menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja

jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest (TsMS § 177 lg 2).

(allkirjastatud digitaalselt)